Silelihaskoe rakud on ühe tuumaga, vöötlihaskudedes on palju 2 tuumi, sest koosneb lihaskiududest, südamelihaskude sarnaneb vöötlihaskoele, aga asub ainult südames, silelihaskoed paiknevad veresoontes ja õõneselundite seintes, vöötlihas koed asuvad üle keha ja on ainukesed, mis alluvad tahtele, kuid nende töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2) 9. Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures? Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest? Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist vähendavad kõhred ja liigesevedelik. (vt. Pilt 3) 10. Jooniselt nimetada luu osad luuüdi, luuümbris, käsn- ja plinkollus lisada nende ülesanded. 1) Luuüdi- vereloomeelund ja/või rasvade tagavara.
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada
c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skeletilihask.)- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest e. neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe liigid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Tihe sidekude (kõõlused, sidemed), Kõhrkude (kõrvalestad), Luukude (kogu skelett), Retikulaarne sidekude (luuüdis, lümfisõlm), Veri (veresoontes), Lümf (lümfisõlmedes), Rasvkude (nahaaluskoes), Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve),
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri)
kuulmis- ja tasakaaluelnud - kõrv 4. 6. Nimeta meeleelundid haistmiselund - ninaõõne haistmispiirkond 5. maitsmiselund - keele maitsmispungad 7. Mis on iseseisev väikseim Rakk struktuuriüksus? 8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk 9. Millised rakud on kõige Vererakud - lümfotsüüdid väiksemad? 10. Nimeta 3 erinevat raku tüüpi! 1. Epiteelkoe rakk, 2. lihaskoe rakk, 3. närvikoe rakk, 4. sidekoe rakk 11. Nimeta 2 raku peamist osa! Vesi ja proteiinid e valgud 12. Mis on rakumembraani põhilised Lipiidid, valgud, süsivesikud osad? 13. Nimeta 3 rakumembraani Tähtsaim funktsioon 1. Isolatsioon e mehaaniline tõke. 2. Valikuline läbilaskmine. 3. Ainete põhifunktsiooni! transport 14. Mis on organellid? Raku peenstruktuurid
Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja r...
seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel e. tundeepiteel Nt. Haistmisepiteel Sidekoe liigid: Toitefunktsioonidega sidekoed Veri Täiskasvanud inimese verehulk on 7% keha massist Lümf Retikulaarne sidekude Esineb luuüdis, põrnas, mandlites, lümfisõlmedes Rasvkude Naha all, elundite vahel Kohev sidekude Asub lihaskiudude vahel, seob elundeid omavahel Tugifunktsioonidega sidekoed
1) Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe, täpsemalt koheva sidekoe hulka. 2) Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. * Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse mediaatorit; * Pärast piisava hulga mediaatori difundeerumist teise raku retseptorile muutb sele raku seisund kas aktiivsest rahulolekusse või vastupidi. 3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku. * Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid. 5) Loetlege inimese kehas esinevad koed. Inimese kehas esinevad epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude. 6) Millisteks alamliikideks jaotatakse lihaskude?
Kui kalad toituvad looduslikust toidust, on neil seedetrakti häireid harva. Tiigikaladel esineb neid aga sageli. Pikaajaline söötmine ühekülgse söödaga, näiteks linaseemneõlikoogiga, põhjustab karpkalal muutusi sooltoru limaskestas, mille tõttu halveneb sööda omastatavus ja väheneb kala talvekindlus. Riknenud söödad võivad aga isegi ühekordsel söötmisel põhjustada kalade haigestumise. Karpkalade rõuged Karpkalade rõuged on kala kehapinna ja uimede epiteelkoe kahjustusega kulgev haigus, kusjuures kahjustatud epiteelkude kerkib mõnevõrra kõrgemale ja omandab mustjasvalge või matjalt helesinise värvuse. See haigus oli Euroopas tuntud väga ammu. Esimesed andmed pärinevad 1563. aastast. Rõuged on seega kõige vanem kalade haigus, mille kohta on kirjalikke teateid. Kahekümnenda sajandi alguses ei olevat olnud Saksamaal ühtegi karpkala kasvandust, kus rõugeid ei esinenud. Nõukogude Liidus oli karpkalade rõugeid kõige enam Ukrainas,
Persikov ta ka sisse lasi. Rokki kirjeldus lk 104. persikovi ei huvitanud muu kui see paber. kui ta selle läbi lugenud oli, tormas ta tel juurde ja kriiskas sinna: "kuidas see mõeldav on, minu luba küsimata, ta võib ju kes teab millega hakkama saada jne". ta ei tahtnud enne luba anda kui on ise munadega katsetanud, siis ühmas "käsk on käsk" ja näitas Rokkile, kuidas masinat käsitseda. Hoiatas käasi sinna alla panemast, see pidavat epiteelkoe vohamist tekitama, kuid ta polnud jõudnud selle hea või pahaloomulisust uurida. Siis hakkas professor Rokki uurima: "Kes te olete, miks te seda kiirt tahate? miks kõik nii salajane ja kiire?" Rokk küsis vastu, et kas prof ei tea, et ühtki kana enam pole (loomuikult ei teadnud, kuna ta ei lugenud lehti). Prof: miks te neid siis nii pauguepalt ellu tahate äratada ja seda veel läbiuurimata kiire abil. Rokk: me peame kindlasti oma kanakasvatuse taastama, sest
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
fagotsüteeritakse. Seevastu aga nekrootilise suremise puhul, mis on tingitud rakku ümbritsevas keskkonnas toimunud kahjulikest muutustest, kaotab rakumembraan oma terviklikkuse, ta laguneb ning raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, kus nad võivad kahjustada teisi rakke ning põhjustada põletikulisi reaktsioone. 29) Kudede jagunemine - I EPITEELKOED II SIDE- EHK TUGIKOED III LIHASKOED IV NÄRVIKOED 30) Epiteelkoe ehitus ja ülesanded - Epiteelkude on rakukiht, mis katab keha või organismi vaba pinda, samuti rakkude kogum, mis esineb näärmetes. Ehituselt on epiteelkude rakk-kude, see tähendab, et rakud domineerivad rakkude vaheaine üle. Epiteelkude paikneb elundite pinnal, mitte elundite sisemuses. Epiteelkude jaguneb katteepiteeliks ja näärmeepiteeliks. 31) Sidekoe ülesanded - Sidekoe funktsiooniks on: · kudede ühendamine ja toestamine · transport · kaitse
2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse vöötlihaskudet (skeletilihastes), silelihaskude (siseelundite ehituses) ja
Ainult valgulise ehitusega nahatekides on: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad jne. Transpordifunktsioon membraanides on valgulised trantsportijad, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Hemoglobiin transpordib hapnikku. Retseptorfunktsioon rakumembraanis olevad mõningad valgud edastavad väliskekskkonna infot raku sisemusse.retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides (toidu maitse tundmine). Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid. Nt. Insuliin Kaitsefunktsioon inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaanilsite ühendite vastu moodustuvad antikehad. Verehüübimisvalgud. Liikumisfunktsioon liikumine seisneb selles, et valgul on võime muuta on struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (kontraktsioonivalgud). Kõige tuntumad on lihavalgud
NB! LHILEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR PIK INIMESE ANATOOMIA JA FSIOLOOGIA Inimese anatoomia on petus inimorganismi ehitusest, fsioloogia aga ksitleb selle talitlust. Anatoomia ja fsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks fsioloogiaks. Terminit spordianatoomia ldiselt ei kasutata, spordifsioloogia on aga selgesti piiritletav fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise fsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine vljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordifsioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel tl ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste mju inimesele vib sltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla vga mitmepalgeline ja tugev....
Seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. MISSUGUSE KUJUGA ON RAKUD? Bakterid on oma väliskujult erinevad: valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. Mõned kaetud karvakestega, teistel viburid. On ka täiesti siledaid ja limakapsliga varustatud vorme. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. - Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise kihi ja ümbritseb siseorganeid. - Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihaste koostisesse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. - Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet.
Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste
3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganisms Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames)
transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone jne. 2.5. Retseptorfunktsioon Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse - sellest seisneb valkude retseptorfunktsioon. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakeste suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Nii näiteks aitavad keele limaskesta retseptorvalgud meil toidu maitset tunda. 2.6. Regulatoorne funktsioon Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub näiteks vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Bioregulatoorse funktsiooni all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. 2.7. Kaitsefunktsioon
sekundaarsete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. 2)Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel . Tegemist on epiteelkoe kasvajaliste vohanditega,mida toetab sidekoeline strooma. Haiguse edasi arenedes kasvajaid nekrotiseeruvad, nekroosikolletesse 4 ilmuvad saprofüütsed seened ja bakterid, mis tüsistavad haiguse kulgu. Stomatopapillomatoosihaigete angerjate kasv aeglustub järsult,nad kõhnuvad,nende
(kaks korda vähendatud kromosoomistikuga) Naistel: 22 autosoomi + xkromosoom (naised on homogameetsed) Meestel: 22 autosoomi+xkromosoom või 22 autosoomi ja y+kromosoom (heterogameetsed) gameetsugurakk Katteelundkond Katteelundkonna moodustab nahk. Naha ehitus 1. Marrasnahk tema pindmist kihti nimetatakse sarvkihiks. Koosneb surnud rakkudest, mis on tihedalt üksteise kõrval. Sarvkihi all asuvad epiteelkoe rakud, mis on võimelised jagunema. Marrasknahast moodustuvad karvad, küüned, ja juuksed. 2. Pärisnahk on sidekoerakkudest ja asub marrasknaha all. selles on rohkesti vere, ja lünfisooni, retseptoreid, higi ja rasunäärmeid ning karvanääpse. Naha funktsioonid: katab ja kaitseb mehaaniliste vigastuste eest, tõvestavate pisikute eest, kehale võõraste ainete eest ning veekaotuse eest. meeleelund marrasknaha ja pärisnaha ülaosas asuvad retseptorid
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
kond koos- Organellid moodustuvad uksnes rakkudes ja (oon 16) organist, t4 se tasemed Ehkki kudct, organit 1'a organstisteemi v6ib 1.6. Epiteelkoe rakkude lugeda eluslooduse organiseerituse tasemeteks, e.r egselt ulesanne on teiste ei ole neil r,Aljaspool organismi enamikku elu kudede kaitsmine ,- -;se keerukn- tunnustest. Organismist eraldatuna ei suuda - ..
kartsinoome. Maksakasvajate esinemist lestal seostatakse veekogude reostusega ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense toimega. · Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel . Tegemist on epiteelkoe kasvajaliste vohanditega,mida toetab sidekoeline strooma. Haiguse edasi arenedes kasvajaid nekrotiseeruvad, nekroosikolletesse ilmuvad saprofüütsed seened ja bakterid, mis tüsistavad haiguse kulgu. Stomatopapillomatoosihaigete angerjate kasv aeglustub järsult,nad kõhnuvad,nende rasvasisaldus võib mitmekordselt langeda ja lõpuks nad surevad. Lahangul leitakse fibroepiteliaalse koe vohandeid ka siseorganitest, eelkõige maksast ja soolestikust
maatriks) peaaegu puudub; -- moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid -- kaitseb organismi ja selle kudesid keskkonnamõjutuste eest (nt haavad, patogeensed mikroorganismid); --moodustab kõige pealmise katte (epiteeli) nii looma välispinnale kui ka sisemistele õõnsustele - sealhulgas kattekihid õõnsate organite ‘’luumenile’’ (siseõõnsustele) (seedetrakt, erituselundid, kopsude alveoolid, veresooned jne); -- läbi epiteelkoe saab võimalikus ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel Epiteeli näiteid: nahal, sisekõrvas reageerib välisärritusle (õhuvõnked!); epiteelrakulised higinäärmed, neeruepiteel, sooleepiteel jne - limaskestad epiteelkude eritib lima (näiteks ninaõõnes) Lihaskude - Lihaskiud (müofibrillid) ja lihasrakud e. Müotsüüdid on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi (proteiinseid) müofibrille;
Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel Difusioon määrab ära raku toitumise Epiteel on hea paranevusega (isegi nii, et ei teki armi) Epiteelkoe liigid 1) Ühekihiline epiteel: Lameepiteel - nt kapillaaride seinal (pole silmale nähtav), kopsu aloolides Kuupepiteel- neerudes Silinderepiteel- 2) Üleminukuepiteel- paar rakukihti 3) Mitmekihiline epiteel- lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel, ripsepiteel - (pindmiselt kihilt on kõige parem ära tunda) 4) Näärmeepiteel- eritamisele spetsialiseerunud epiteel Side-/tugikude
Mahlas leiduvad antioksüdantsed ühendid aitavad säilitada veresoonte elastsust, soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendavad organismi kaitsevõimet väliskeskkonna mõjude eest. Astelpajumahlas leidub suurel määral rasvlahustuvat A-vitamiini, mille eelvitamiin b-karoteen ja teised karotenoidid võivad organismi kaitsta vähkkasvajate eest. Lisaks on A-vitamiin seotud organismi nägemisfunktsiooniga, epiteelkoe uuenemisprotsessi ja luude kasvuga. 2.3. Küüslauk Küüslaugu aurud on võimelised tapma mikroobe ja viirusi 20 cm radiuses. Lisaks omab küüslauk laia tegevusspektrit: hävitab kõik haigusttekitavad bakterid ning ei mõju toksiliselt organismile. Küüslauk sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine ja mikroelemente, sealhulgas ka haruldasi. Näiteks on küüslauk üks vähestest taimedest, mis sisaldab väävlit, millel on tähtis osa ainevahetuse protsessis.
· Erütroblastoos - erütrotsüütide antikehade põhjustatud hemolüütiline haigus, mida iseloomustab ebaküpsete tuumadega punaliblevormide esinemine veres ja kõrge bilirubiinisialdus · Müeloblastoos - müeloblastide rohkus veres ja /või muudes kudedes (leukeemia korral) · Sarkoom - mesenhümaalkasvaja, tugikoekasvaja (luu, kõhr, sidekude, rasvkude, veresooned, lihaskude) pahaloomuline kasvaja · Kartsinoom - pahaloomuline epiteelkoe kasvaja · Hemangioom veresoonkasvaja/ kapillaaride laienemisest ja nende suurenemisest tekkinud punane kasvaja nahas Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). · Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks.
Golgi aparaat organell, kus toimub raku poolt moodustatud ainete kogumine ja edasikandmine Ribosoom - organell, kus toimub valgu süntees Lüsosoom - seedimist soodustavate ensüümide reservuaar 2.2. Loomade koed Koerakud on sarnase ehitusega ja täidavad samu ülesandeid. Epiteel- e. kattekude katab looma keha ja vooderdab siseõõsi. 1. kaitseks väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu (vigastused, infektsioon jt) 2.läbi epiteelkoe toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakkudevaheaineta õhukesed kihid. Ripsepiteel, eritavad higi, piima, karvad, suled, soomused, kilbised, kutiikulad ja väliskojad. Lihaskude r. võimelised kokku tõmbuma e. kontrakteeruma. Kokkutõmme tänu müofibrillidele. 1. Silelihaskude - pikad käävjad rakud. Selgrootutel, selgroogsete siseelundkond (v.a. süda). Kontraktsioon on aeglane. 2
.................................................................................................... 22 INIMESE GENEETIKA...........................................................................................................26 Meetodid:.................................................................................................................................. 27 Vegetatiivne paljunemine Lähtuvalt ühest rakust 1) Amitoos e.ebavõrdne jagunemine (nt bakterite, teatud protistide või epiteelkoe jagunemine) 2) Mitoos e. võrdjagune jagunemine, iseloomulik päristuumsetele rakkudele 3) Pungumine (sisuliselt ebavõrdne mitoos)- pärmseentel ja teatud protistidel 4) Hulgijagunemine e. skisogoonia- kõigepealt tuum jaguneb 1-4-8-16-32...128, tekib plasmoodium (hulktuumne struktuur), plasmoodium jaguneb tuumade arvudele vastavaks arvuks rakkudeks (nt: eosloomad [malaaria- ja toksoplasmoosi tekitajad]) (Malaaria- palavik
Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITL...
5) Maomahlaga segunenud toidupaladest tekib ühtlane toitkört e küümus, mis liigub edasi 12ss-e. 6) Vesi, alkohol ja osad ravimid imenduvad maost. PEENSOOLES: 7) Sapi, kõhunäärmenõre ning peensoolenäärmete eritatava soolenõre toimel lõhustuvad süsivesikud monosahhariidideks, valgud aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. 8) Vabad aminohapped, glükoos, fruktoos, lühikese ahelaga rasvhapped, vitamiinid, mineraalid ja vesi imenduvad läbi epiteelkoe vere- ja lümfiringesse (rasvhapped ja glütserool). 9) Suurem osa toitainetest imendub duodeenumis ja tühisoole alguses, niduesoole lõpuosas imendumiskõlblikke aineid enam pole (v.a. mõned vitamiinid ja sapisoolad.) JÄMESOOLES: 10) Vesi, soolad ja vähesed järelejäänud kasulikud ained imenduvad jämesoole limaskestas. ● Seedetrakti kapillaaridest tulev venoosne veri, mis lisaks toitainetele sisaldab ka organismile
- närvikoed Kudede hulka võib arvata ka vere ja lümfoidkoe. Teistest kudedest erinevad need sellepoolest, et nende rakuvaheaine on vedelas olekus. Sarnase funktsiooniga koed omakorda moodustavad suuremaid talitlevaid ühikuid: elundeid ehk organeid. Ühes elundis võivad olla esindatud kõik neli koetüüpi. 3.1. Epiteelkude Organismi vabadel pindadel (vooderdavad kehaõõnt ja torujaid siseelundeid), nahal ja limaskestadel paikneb enamuses epiteelkude ehk kattekude. Sõltuvalt epiteelkoe funktsioonist võib eristada katte-, imendumis-, näärme- ja tundeepiteeli. Epiteelkoes on hulgaliselt rakke ja väga vähe rakuvaheainet. Vastavalt asetusele koosnevad nad kihina/kihtidena tihedasti üksteise kõrval asetsevatest rakkudest. 12 Epiteelkudedes on alati olemas üksikuid rakke või rakurühmi, mis on säilitanud oma pooldumisvõime. Seetõttu on epiteelkude taastumisvõimeline (regeneratsioonivõimeline). See on väga tähtis näiteks haavade paranemisel.
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.......................
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. · Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt. aktiivse ja passiivse transpordi inhibeerimine läbi sooleseina ning soole epiteelkoe rakkude nekroos. Pikaajalisel toitumisel toorete kaunviljadega võib tekkida kasvupidurdus ja koguni struuma (goiter). Akuutse süsteemse eksponeerumise tulemusena lektiinidele võib tekkida surmav maksa ja teiste organite kahjustus. ensüümi inhibiitorid · Kuigi paljud taimsed ja loomsed toidud sisaldavad proteaaside, amülaaside ja lipaaside inhibiitoreid, on siinkohal mõtet puudutada vaid proteaaside inhibiitoreid. Neid leidub
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
seisundi, mida iseloomustab rida väiksemaid funktsionaalseid häireid. Organismi vitamiinivajadus suureneb õhurõhu languse ja temperatuuri tõusu korral, kehalisel tööl ja haiguste tagajärjel. Noore, kasvava organismi vitamiinivajadus on suurem kui täiskasvanul. Tänapäeval on teada üle 30 vitamiini. Vitamiinid jagunevad 2 suurde rühma: 1) rasvas lahustuvad vitamiinid: · A-vitamiin vajalikud rakkude normaalseks kasvamiseks ja paljunemiseks, epiteelkoe normaalseks funktsioneerimiseks, normaalseks sugufunktsiooniks, nägemisaparaadi normaalseks talitluseks · D-vitamiin stimuleerivad organismi kasvu ja normaliseerivad Ca, fosfori, Fe ja Mg ainevahetust, võtab osa süsivesikute ainevahetusest · E-vitamiin 2) vees lahustuvad vitamiinid: · B-vitamiinid võtavad osa valkude ainevahetusest, reguleerivad ainevahetust, vajalikud erinevate süsteemide normaalseks toimimiseks. 39
kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt. aktiivse ja passiivse transpordi inhibeerimine läbi sooleseina ning soole epiteelkoe rakkude nekroos. Pikaajalisel toitumisel toorete kaunviljadega võib tekkida kasvupidurdus ja koguni struuma (goiter). Akuutse süsteemse eksponeerumise tulemusena lektiinidele võib tekkida surmav maksa ja teiste organite kahjustus. Ensüümi inhibiitorid: Kuigi paljud taimsed ja loomsed toidud sisaldavad proteaaside, amülaaside ja lipaaside inhibiitoreid, on siinkohal mõtet puudutada vaid proteaaside inhibiitoreid. Neid leidub
Rakk võib olla päristuumne (looma, taime, seene rakud) või eeltuumne (bakter). Päristuumne rakk sisaldab tuuma, tsütoplasmat ja selles leiduvaid organelle. Organism võib olla ainurakne, hulkrakne või koloniaalne. Hulkraksete organismide rakud on spetsialiseerunud täitmaks erinevaid ülesandeid, sarnased rakud moodustavad koe. Rakkude suurus muutub elu jooksul. Inimese organismis on ~200 erinevat tüüpi rakku. Kõige kiiremini uuenevad naha, vere ja mao epiteelkoe rakud. Paljud rakud peale diferentseerumist enam ei jagune. Taimerakkude peamiseks erinevuseks on plastiidide esinemine, mis võimaldab neil olla autotroofid – toota ise esmast orgaanilist ainet (fotosüntees). Raku ehitus Tuum (päristuumsetel) ◦ Tuumake Tsütoplasma ◦ Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ◦ Mitokondrid ◦ Golgi kompleks ◦ Plastiidid (ainult taimedel) ◦ Lüsosoomid ◦ Ribosoomid ◦ Vesiikulid ◦ Tsentrosoom (ainult loomadel) Vakuool (ainult taimedel) Rakumembraan
ohtlikke vabu radikaale Vesi on: 1) lahusti; 2) substraat hüdrolüüsireaktsioonides; 3) hea soojusjuht - ühtlustab rakusisest ja kogu keha temperatuuri; 4) valkude stabiliseerija valgumolekule ümbritseb hüdraatvee kiht. Vitamiinid on biokatalüsaatoritena toimivad mitmekesise keemilise struktuuriga ained, mida organismid vajavad kas valmiskujul või provitamiinidena väikestes kogustes. 1. rasvas lahustuvad vitamiinid : A-vitamiin e.retinool - moodustub organismis karotinoididest, osaleb epiteelkoe, luukoe ja hammaste moodustumisel, vajalik rodopsiini tootmiseks, immuunsuse kujunemiseks. Defitsiidi korral silmade kuivus, kanapimedus, puudulik immuunsus, naha häired, arengupeetus. D-vitamiin e. kaltsiferool - koos kaltsiumi ja fosforiga osaleb skeleti arengus, tugevdab hambaid. Defitsiidi korral luude murrud ja pehmenemine, rahhiit. E-vitamiin e. tokoferool suguelundite normaalseks funktsioneerimiseks ja loote arenguks vajalik vitamiin, väldib
vabu radikaale Vesi on: 1) lahusti; 2) substraat hüdrolüüsireaktsioonides; 3) hea soojusjuht - ühtlustab rakusisest ja kogu keha temperatuuri; 4) valkude stabiliseerija valgumolekule ümbritseb hüdraatvee kiht. Vitamiinid on biokatalüsaatoritena toimivad mitmekesise keemilise struktuuriga ained, mida organismid vajavad kas valmiskujul või provitamiinidena väikestes kogustes. 1. rasvas lahustuvad vitamiinid : A-vitamiin e.retinool - moodustub organismis karotinoididest, osaleb epiteelkoe, luukoe ja hammaste moodustumisel, vajalik rodopsiini tootmiseks, immuunsuse kujunemiseks. Defitsiidi korral silmade kuivus, kanapimedus, puudulik immuunsus, naha häired, arengupeetus. D-vitamiin e. kaltsiferool - koos kaltsiumi ja fosforiga osaleb skeleti arengus, tugevdab hambaid. Defitsiidi korral luude murrud ja pehmenemine, rahhiit. E-vitamiin e. tokoferool suguelundite normaalseks funktsioneerimiseks ja loote arenguks vajalik vitamiin, väldib
vitamiini defitsiidi põhine haigus. N: B1 vitamiini puhul beriberi ja C vitamiini puhul skorbuut. Defitsiidi tekkepõhjused: - Toitumuslikud – nälgimine, mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, teatud ravimite tarvitamine, soole miklofloora kahjustused antibiootikumidega - Füsioloogilised – mõningate vitamiinide kõrgendatud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel emadel, vanuritel A vitamiin Funktsioon: - Nägemine (aitab nt kanapimeduse puhul) - Luude kasv - Terve epiteelkoe tagamiseks - Suguorganite areng - Maomahlade sekretsiooni ergutamine, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks Kust saab: - maks - piimatooted (juust, või) - kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad Üle/alatarbimine - pimedaks jäämine - silmapõletik - kuiv nahk - nohu - toksilises koguses üle tarbida pole võimalik (v.a. toidulisandina) B vitamiin Funktsioon:
tsütokinees tekivad pöördub sisse. rakukestad enamustes toimumiskoht algkoed kudedes. AMITOOS - Raku otsene jagunemine. st. ei tagata kromosoomide täpset jaotumist. tütarrakkude vahel. Moodustuvad pärilikkuselt erinevad rakud. Nii jagunevad peamiselt bakterid ja päristuumsetel organismidel esineb see osadel algloomadel, epiteelkoe rakkudes ja kasvaja rakkudel. Suguline paljunemine : - Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahete vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud. (spermid ja munarakud) c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkelisim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse : * sugurakkude valmimisega meioosis.
N: B1 vitamiini puhul beriberi ja C vitamiini puhul skorbuut. Defitsiidi tekkepõhjused: Toitumuslikud – nälgimine, mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, teatud ravimite tarvitamine, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega Füsioloogilised – mõningate vitamiinide kõrgendatud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel emadel, vanuritel A vitamiin Funktsioon: Nägemine (aitab nt kanapimeduse puhul) Luude kasv Terve epiteelkoe tagamiseks Suguorganite areng Maomahlade sekretsiooni ergutamine, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks Kust saab: maks piimatooted (juust, või) kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad Üle/alatarbimine pimedaks jäämine silmapõletik kuiv nahk nohu toksilises koguses üle tarbida pole võimalik (v.a. toidulisandina) B vitamiin Funktsioon:
Nende segu nimetatakse vitamiiniks F. Linoolhape on eelühendiks arahhidoonhappele, millest omakorda moodustuvad organismis bioloogiliselt aktiivsed ühendid, üldnimetusega eikosanoidid. Viimastest on tuntumad makrofaagides, neutrofiilides ja monotsüütides tekkivad leukotrieenid; trombotsüütides esinevad tromboksaanid ning paljudes kudedes leiduvad prostaglandiinid. Kõik need ühendid on enamasti lokaalse hormonaalse toimega. Näiteks trombotsüütide tromboksaanid ja epiteelkoe prostatsükliinid on vastandliku toimega vaskulaarsele lihastoonusele. LIPIIDID JA TERVIS Lipiidide metabolismi tasakaalustamatus, samuti nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Lipiidide metabolism võib häiruda kahel vastandlikul tasandil: lipiide saadakse toiduga kas liiga vähe või neid tarbitakse ülemäära palju. Asendamatute
struktuurina vahelmisest mesodermist ja ventraalne osa gonaadist tsöloomi epiteelist (KüPlMe), paiknedes areneva neeru (mesonefrose) kõrval Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadi alge 4. n ja jääb seksuaalselt eristamatuks 7. n. Mesodermi ja tsöloomiepiteeli baasil tekivad paarilised genitaalvallid, millest arenevad nö. somaatilised gonaadi rakud (mitte-sugurakud) ürgsed sugurakud migreeruvad genitaalvalli 4-6.n Genitaalvalli epiteelkoe kihid kasvavad ja moodustavad sidekoe sees epiteelivääte. Idurakkude migratsioon gonaadi algesse Hiire idurakkude migratsioon algab vanuses E7.5 nende liikumisega läbi ürgjuti tagumise (posterioorse) osa areneva tagasoole endodermi. E9.5 tungivad PGC-d tagasoolest välja soolekinnistisse (mesenteeriumi) ja migreeruvad E10.5 kahepoolselt genitaalvalli Idurakud on unipotentsed (võime diferentseeruda ainult ühte tüüpi rakkudeks) diploidsed eellasrakud, diferentseerudes spermideks või
Epiteelkude katab keha välispinda, samuti õõnsate elundite sisepindu ning moodustab näärmeid. Sellise paigutuse tõttu on epiteelkoel alati vaba pind see Epiteelkude katab on pööratud kas kehast väljapoole või siis keha õõnsate struktuuride sisemusse. keha välispidiselt Epiteelkoele on üldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vähe raku- ja õõnsate elundite vaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide sisepindu ning arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente moodustab veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal- näärmeid judele teistele ainetele hõlpsasti läbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
