Neeruarter voolab aferentsesse arteriooli, mis jaguneb mitmeks glomerulaarseks kapillaariks. Kapillaarid moodustavad omavahel anastomoose (tekib glomeerul) ja lõpuks moodustavad eferentse arteriooli, mis juhib filtreeritud verd glomeerulist eemale. Glomerulaarsel kapillaaril on 3 kihti: 1) endoteel – 2) basaalmembraan ehk glomerulaarne basaalmembraan GBM – rakke pole, koosneb glükoproteiinidest (laminiin), tüüp IV kollageen jne. GBM omakorda koosneb 3 kihist – 3) vistseraalne epiteel – seal on ka podotsüüdid. Põhiline filtratsiooni edasiviivaks jõuks on hüdrostaatiline rõhk verekapillaaris. Kui veri voolab läbi glomerulaarse kapillaari, siis suur hulk vereplasma vedelikku juhitakse läbi kapillaari seina (proteiinid jäävad kapillaari). Nii tõuseb järkjärgult vereplasmas onkootne rõhk, kuid plasma maht väheneb ja hüdrostaatiline rõhk väheneb samuti ning filtratsioon väheneb. Filtratsioonibarjäär – rakud ja
Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10.Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb.
kohane kinnitunud eluviisile. Kiirjas on ka nende siseehitus ja nende vabalt ringi ujuv meduusijärk. Kolmekihilised: Kahekülgselt ehk bilateraalselt sümmeetrilised. On eristunud eesja tagaots, erinevad ala ja ülapool, aga peegelpildis parem ja vasem pool (üks sümmetriatasapind). Keha tekib neil lootearengus kolmest algsest rakkudekihist ehk lootelehest (ektoderm, entoderm, mesoderm), enamasti on olemas teisene kehaõõs ehk tsöloom, mida osaliselt või täielikult ümbritseb mesodermist epiteel (viimane võib väiksematel puududa – siis nimetatakse õõnt pseudotsööl). See eluvorm on kohane aktiivseks liikumiseks kindlas suunas. Suu, toiduhaaramiselundid, meeleelundid ja suuremad närvikeskused on koondunud eesotsa. Tsöloom ehk teisene kehaõõs võib lootearengus tekkida kahel viisil (kahes eri evolutsiooniharus): Skisotsööl (tekib mesodermirakkude massi vahele). Enamikul tsöloomiga loomadel, esmassuustel (Protostomia).
o Nakatava organismi kaitsevõimest · Virulentsusfaktorid võivad olla kodeeritud: o Bakterikromosoomis o Plasmiididel o Transposoomidel o Mõõduka suurusega faagi genoomis Patogeenide sisenemine peremeesorganismi: · Inimesel on rida kaitsemehhanisme et takistada bakterite sisenemist, kinnitumist ja edasiliikumist o Hingamisteed: Lima Ripsmeline epiteel Antikehad fagotsütoos o Seedetrakt: Maohape Normaalne mikrofloora Kõrge pH Mehhaaniline loputus Lüsotsüüm o Urogenitaaltrakt: Uriiniga pesemine Uriini happelisus Lüsotsüüm Aluseline keskkond o Nahk: Higi Rasu
Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad respiratoorne tee; siga respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu. Viiruse eritumine keskkonda: villide sisu ja epiteel, väljahingatavad gaasid, roe, sperma, piim. Siga eritab viirust hingamisteede kaudu 8x rohkem kui veis. Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis kõigis kudedes ja organites; pärast surma pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis.
Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad – respiratoorne tee; siga – respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid – läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu. Viiruse eritumine keskkonda: villide sisu ja epiteel, väljahingatavad gaasid, roe, sperma, piim. Siga eritab viirust hingamisteede kaudu 8x rohkem kui veis. Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis – kõigis kudedes ja organites; pärast surma – pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis.
väike ning praegusel ajal loetakse riskiteguriks vaid aflatoksiin M1 jõudmist piima. Ekskretsioon oleneb eelkõige konkreetse mükotoksiini metabolismi, imendumise ning eritumise iseloomust, aga lisaks erineb see ka indiviiditi, päeviti ja lüpsikorriti. Vatsabarjääri ulatust, imendumist ja metabolismi mõjutavad ratsiooni koostis, söödavad kogused, lehma tervis, seedeprotsesside toimimine ja maksa biotransformatsioonivõime. Terve lehma piimaalveoolide epiteel ja verekapillaaride endoteel on läbimatud polaarsetele või suurte molekulmassiga osakestele. Mastiit ja vähesemal määral süsteemne infektsioon mõjutab udarabarjääri ning piima ja vere pH gradienti märgatavalt, muutub erinevate ainetega seonduda võivate plasmaproteiinide osakaal, millega mükotoksiinide eritumine piima võib oodatavaga võrreldes täiesti muutuda. Hiljuti on udaraepiteelist avastatud transmembraanne transporter BCRC, mis võimaldab mõnede piima
närvilõpmetest/närvid Füsioloogiline jaotus-Somaatiline (skeletilihased ja luustik) ja vegetatiivne e autonoomne (siseelundid) jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks Neuronite ehk närviraku ehitus- tuum sisaldab perikaarüoni ehk soomat. Gliiarakkude liigid ja ehitus-Ependüüm(vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit), astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja schwanni rakud. Neil on toestusfunktsioon. Ehituselt on neuraalne epiteel. Närvikiu ehitus- koosneb aksonist ja katetest. PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni rakkudest neurilemm. KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Närvi ehitus- Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud olekus, välispinnal on positiive ja sisepinnal negatiivne eletrilaeng. Nad tasakaalustavad üksteist.
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist. Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märg...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
kapsas, paprikas, pähklid 15. Olulisemate rasvaslahustuvate vitamiinide funktsioonid ja allikad. vitamiinid funktsioonid vajadus allikad Vitamiin A Stimuleerib organismi kasvamist, regul 800 Tomat, porgand, epiteel rakkude AV-st, sood mikrogrammi munad, või, nägemispurpuri sünteesi, aktiveerib piimatooted, neerud, valgusünteesi, vajalik luude arenguks maks Vitamiin D Normaliseerib Ca ja fosfori AV-se taset, 5-10 Kalamaksaõli, eriti sooltes, lastele tugeva rahhiidi vastase mikrogrammi heeringas,
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
Caesari meelest seotud pikse, tammepuu jne-ga. Seotud 1) Taranisega, 2) Cernunnosega. Cernunnos on sarviline jumalus, keda esineb ka Gundestrupi katlal. Tihti istub jalad risti, seotud looduse, puude ja loomadega. · Gallia-Minerva e kreeka Athena. Tarkuse, võitluskunstide, koduste tööde ja käsitöö ja sepakunsti jumalanna. Austai Gallias, Britannias (seal põlenud tema auks igavene tuli). Epiteel Belisama e säravaim. Gallias tevendusjumalanna Sulis. Brigit iirlastel; temaga seotud iiri püha imbolc 1. novembril. · Dies-Pater (Pluto) - kreeka Hadese asemel. Teispoolsuse jumal, jõukuse ja rikkuse andja. Võib tõlkida kui ,,rikas isa". Druiidide õpetusel olevat nad kõik olnud pärit sellest esiisast. Caesar pani tähele, et gallid usuvad ühtsesse esivanemasse. See pole vaid
funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare. Neuromediaatorid on: 1) biogeensed amiinid 2) aminohapped 3) peptiidid 4) Teised: NO, adenosiin jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb plexus myentericus'es või plexus submucosus'es. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E ehk akne. Akne põletikuliste kollete hulka kuuluvad paapulid, pustulid, tsüstid ja sõlmed, mis tekivad tavaliselt suletud komedoonidest. Kui suletud komedoonide foliikulijuhad jätkuvalt laienevad, siis lõpuks nende epiteel puruneb ning rasu, karvad ja naharakud pääsevad ümbritsevasse nahka. Tagajärjeks on põletikuline protsess [6]. Paapul on suletud, turseline, punane, põletikuline kolle (vt. lisa 4). Paapulite sein võib rebeneda ning baktereid sisaldav eritis pääseb vabalt sidekoesse, kuhu koguneb ka kude hävitavaid ensüüme ja mille lõpptulemus on mädase õõnsuse teke ehk pustul ehk märgpea (vt. lisa 4). Pustulid ehk märgpead võivad olla erineva suurusega, meenutada suletud komedoone
parasiidid. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru. Närvisüsteem: närviväädid. Nägemiselundid: silmad puuduvad. Erituselundid: torukujulised, ühest otsast suletud moodustised. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: liimuksolge, naaskelsaba, kartuli-kiduuss. 49 RÕNGUSSID Keha on pikk ja lüliline, mõlemast otsast ahenev. Paljudel harjaste ja jätketega. Keha katab epiteel, mis koos lihastega moodustab nahklihasmõigu. Elupaik: vees, maismaal. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: nahklihasmõik ja kehaõõne vedelik. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: osal on täppsilmad. Erituselundid: igas lülis kaks mõlemast otsast avatud torukujulist eritustorukest (neeru). Vereringe: suletud, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega. Südant pole.
See on väga tähtis näiteks haavade paranemisel. Epiteelkudet võib liigitada rakkude kuju järgi: - lameepiteel - silinderepiteel - kuupepiteel Silinderepiteeli rakkude vabad pinnad võivad olla varustatud ripsmetega. Näiteks hingamisteedes. Sellise nn. ripsepiteeli ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tolmust ja muudest võõrkehadest. Sõltuvalt rakukihtide arvust jaotatakse epiteelkoed veel kas ühekihiliseks või mitmekihiliseks epiteeliks. Mitmekihiline epiteel asub seal, kus on vaja suuremat vastupidavust: nahas, tupes, seedetrakti algusosas jne. 3.2. Tugikoed Siia koerühma kuuluvad väga erineva ehituse ja talitlusega koed. Nende ülesandeks on moodustada erinevatele elunditele tugistruktuure. Tugikoed: - sidekude - rasvkude - luukude - kõhrkude Kõige suurem erinevus tüüpide vahel on seotud eelkõige rakuvaheainega. Sidekoed moodustavad elundite ja nende osade vahel nö. täidiseid, ümbriseid ja kihte,
Enamasti ei mõju nad kohe surmavalt, vaid nõrgestavad teda. Kõikidel ussidel on pikk kitsjas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. 29. Rõngussid Rõngusside keha koosneb lülidest ning üks kõige tuntuimaid rõngusse on vihmauss. Vihmaussi keha koosneb eesosast, tagaosast ning vööst. Nende naha, mida nimetatakse epiteeliks, all paikneb ringlihaskiht ning pikilihaskiht. Epiteel koos lihaskihtidega moodustab kehaseina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeks. Selle alla jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, kus paiknevad siseelundid. Nahk on limanäärmeterikas ning sellel pole selgelt nähtavaid jätkeid kuid iga lüli külgedel asetsevad paarikaupa väikesed harjakesed. Vihmaussid on liitsugulised, neil on nii isas- kui ka emassuguorganid. Paaritumise ajal vahetatakse seemnerakke. Vahetult pärast seda hakkab vööpiirkond eritima ohtralt lima,
Mao limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu. Limaskest kaitseb end ka üle millimeetri paksuse pidevalt uueneva limakihi abil. Limaskest kaitseb ka mehhaaniliselt : soodustab toidu liikumist, väldib hõõrdumist ja koetraumasid. Toidus leiduvad kiu- ja teised karedad ained kattuvad kiiresti limaga. Limaskest moodustab kumeraid välju tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi. Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas – toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas – algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3
• Rakkude pinnal mikrohatud (1μm), mis moodustavad hariäärise • Hattude vahel paiknevad krüptid (näärmed) Peensoole seina rakud Peale enterotsüütide leidub peensoole seinas: • D-rakke (toodavad somatostatiini) • S-rakke (toodavad sekretiini) • N-rakke (toodavad neurotensiini) • I-rakke (toodavad CCK) • Enterokromafiinseid rakke (toodavad 5-HT) • Tüvirakke (kogu peensoole epiteel uueneb nädala jooksul) GALT GALT (gut-associated lymphoid tissue) on osa MALTist (mucosa- associated lymphoid tissue) Toiduga siseneb organismi mitmeid baktereid, viirusi ja toiduallergeene 25% soolelimaskestast moodustab immunokompetentne lümfikude (GALT) Ileumis GALTi teenistuses Peyeri naastud (lümfisõlmed) Peensoole motoorika • Küümus läbib peensoole 3-5 tunniga (hommikusöök lahkub ileumist,
peamiselt peensooles. Teistes seedetrakti osades imenduvad ainult üksikud ained väheste hulkadena. Nt. maos imenduvad mineraalsoolad, monosahhariidid, alkohol, vesi; jämesooles vesi. Intensiivse imendumise peensooles kindlustab tema suur pind, mis palju kordi ületab keha pindala. Imendumine kujutab endast keerulist füsioloogilist protsessi, millest võtavad osa difusioon, filtratsioon ja osmoos. Kuid nende füüsikalis-keemiliste protsessidega imendumine ei piirdu. Soole epiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni, s.t. kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja piirab teiste imendumist. Imendumisel on suur tähtsus hattude liikumisel. Hattudes asuvate silelihaste kontraktsioonide ja lõõgastumiste tagajärjel hatu valendik kord laieneb, kord aheneb. Laienemisel imenduvad toitainete lahused soolestikust hattu, ahenemisel surutakse need lümfisoontesse.
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja ...
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb k...
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
Näiteks on see taimedes, seentes. 2. orgaaniline kasv, toitainete omastamine ja keha omaseks muutmine. Realiseerub rakutasndil: · suurenevad rakkude mõõtmed, aga rakkude arv jääb samaks. Näiteks taimerakkudel venimiskasv, putukavastsete venimiskasv, inimeses on omane venimiskasv närvirakkudes või siis lihaste treenimine. · Suureneb rakkude arv, milleks on 3 võimalust: a) jagunevad kõik rakud, in.-l epiteel rakus. b) Tüvirakud jagunevad, kui üks rakk jääb tüvirakuks. Näiteks punane luuüdi. c) Rakud jätavad mitoose vahele, jagunevad vaid konkreetsetel juhtudel. Kasvu viisid: 1. piiramatu kasv, organism kavab elulõpuni. Näiteks taimed, seened. 2. piiratud kasv, organismid kasvavad teatud mõõtmeteni, ehk selliste mõõtmeteni, mille puhul on saavutatud suguküpsus. Iseloomulik loomorganismidele. 3
ja õõnsate elundite vaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide sisepindu ning arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente moodustab veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal- näärmeid judele teistele ainetele hõlpsasti läbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse. Sidekoe mass inimese kehas on võrreldes teiste põhiliste kudedega kõige suurem. Sidekoe rakud paiknevad üksteisest võrdlemisi kaugel, nende vahele jääv ruum on täidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik Sidekudet on ini-
) looteea lõpus laskuvad munandid kõhuõõnest munandikotti (kui seda ei toimi, siis on peitmunalisus, mis vajab kiiret kirurgilist sekkumist- esimesel eluaastal). b.) munandites eriline verevarustus, kus verd toovad ja verd viivad veresooned on tihedas kokkupuutes, sissetulev veri jahutatakse maha), tõõtamine/pidev viibimine kõrge temperatuuriga kohtades mõjub halvasti. Spermid on immuunsüsteemi jaoks kehavõõrad ja ei tohi otseselt verega kokku puutuda, vastasel juhul spermatogeenne epiteel hävitatakse. Hapnik ning toitained jõuavad kohale läbi erilise bioparjääri, barjäär läheb katki siis tekib steriilsus. Ovogeneesi eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni, mis tagab selle, et see on a.) 38 kaitsekohastumus, kuna munarakud on mitteuuenevad siis vananedes tõuseb nendes mutatsioonide arv. Teine ovogeneesi eritunnus: inimesel ja enamustel imetajatel viljastatakse
suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse
suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse
toimu!). Falloidiin on valges kärbseseenes ja seondub aktiinifilamentidega. Osad on võetud kasutusele kasvajate ravis. Nt. Taxol (jugapuust) 114.Rakukontaktid: üldiseloomustus ja jaotus. Multitsellulaarse organismi ülesehitus sõltub kontaktidest: 1) Rakkude vahel (rakk-rakk) 2) Raku ja ekstratsellulaarse maatriksi (ECM) vahel (rakk-ECM) *ECM – e. rakuvaheaine, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. NT Epiteel – peamiselt rakk-rakk ühendused.Sidekude – peamiselt rakk-ECM ühendused. Funktsiooni alusel võib eristada nelja tüüpi ühendusi: 1) Ankurühendused (adherence junctions) – nii rakk-rakk, kui rakk- ECM – seotud tsütoskeletiga. 2) Tiheliidused (tight juctions, occluding juctions) - epiteelis rakk-rakk – takistavad lekkeid epiteeli rakkude vahelt. 3) Kanal- e. auk liidused (channel or gap junctions) – loovad ühendusi kõrvuti asetsevate rakkude vahel
leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi kõige sagedamini just varases lapseeas, eriti pärast üleminekut teraviljatoitudele. Täiskasvanutel avaldub tsöliaakia tavaliselt vanuses 30...50 aastat. Tsöliaakia sagedus elanikkonna seas on siiski küllaltki väike, jäädes vahemikku 1...40 juhtu 10 000 inimese kohta
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
Efektiivsed on uued antibiootikumid: linesoliid, kinupristiin/ dalfopristiin, mõned fluorokinoloonid. Profülaktika: ratsionaalne antibiootikumravi, HI leviku vältimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Streptococcus pyogenes Üldist. Grupp A streptokokk, põhjustab mitmeid mädaseid ja mittemädaseid haigusi. Sisenemisvärat on reeglina ninaneel, eriti tonsillide epiteel. Kliinilistes materjalides lühikeste ahelatena. β-hemolüüs. Virulentsematel tüvedel esineb ka kihn. Katalaas- fakultatiivne anaeroob. Epidemioloogia. Asümptomaatiline ülemiste hingamisteede kolonisatsioon (>15…20%), mööduv nahakolonisatsioon. Suudab kuivadel pindadel kaua elus püsida. Inimeselt inimesele levib hingamispiisakestega (farüngiit) või nahakahjustuste kaudu otsesel kontaktil infitseeritu, lülijalgse või elutu objektiga.
Romuluse ja Remuse isaks peetakse sõjajumal Marsi. Lupus, lupa- *luk- . Jälgitakse linde. Raisakotkad- olid haruldased. Romulus tapab oma venna, toimub vennatapp. Jäänud rahvusliku südametunnistuse peale. Romuluse valitsemisaega on idealiseeritud. Palatinuse künkale on tekkinud küla. Rooma linn hakkab arenema ja suurenema, areng pikaaegne. Latium- kogu maakonna nimetus, millegi erilisega silma ei paista. Räägitakse Rooma 7-st künkast. Epiteel (urbs)Septimontium- 7 mäe linn. Tegelikkuses on künkaid rohkem. Valitud 7 küngast, sest see on maagiline arv. Kõige tuntumad Capitolium ja Palatinus. Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole. Kunigate ajajärk- kuningaid on 7 1. Romulus 2. Numa Pompilius 3. Tullus Hostilius 4. Ancus Marcius 5. Tarqiunius Prisus 6. Servius Tullius 7
Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi sterooli, aga väiskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Ilmselt eelastel rakukest olemas, aga taandarenenud evolutsiooni käigus. Parasiitsed- väljaspool organismi kasvatamine nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad inimestel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Reeglina pinnaparasiidid, kuid näidatud, et suudavad raku sisse tungida. Hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestad, silm, söögitoru epiteel ja liigesed. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põletikud ja sigimatus. M. pneumoniae- kõripõletik ja (VÄGA nakkav) kopsupõletik. Ureaplasma urealyticum- uretriit, neeru- ja põiekivid. 15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED OMADUSED Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Raku suurus Eukarüootne ca 10x suurem kui prokarüootne
Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine. Neerutorukeste süsteemi alanev
Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine. Neerutorukeste süsteemi Helene lingu alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse
esitletakse MHC II klassi dendriitrakkude ja makrofaagide poolt T rakkudele, mis sisenevad koesse. SIgA ja regulatoorsed T-rakud on olulisemad tolerantsuse ja kaitse tagajad limaskestadel. Limaskestadel toimivad ka eraldi repertuaariga mujal ebatüüpilised T-rakud, mis ei interakteeru tavalise MHC peptiidligandiga, vaid mitmete teiste ligandidega, näiteks MHC klass IB molekulidega. Limaskestade epiteel on õhuke, oma funktsioonide täitmiseks mingil määral läbilaskev (gaasivahetus, toitainete absorptsioon, sensoorne või reproduktiivne funktsioon). Samas on limaskestad kergelt haavatavad ning paljud haigusetekitajad tungivadki just limaskestade kaudu organismi. Soole limaskest on ka suure hulga võõrantigeenide (toidu näol) sissetungi koht. On olemas mehhanismid, mis väldivad toidu vastu jõuliste immuunreaktsioonide teket. Lahustuvate antigeenide vastu tekib tolerants
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
