Luuletuse meeleolu ei ole otseselt kurb, kuid kisub siiski süngema poole just seetõttu, et tuletab jällegi meelde reaalsust. See kõik on sõnadega väga tabavalt edasi antud – „Ei jõua kirjutada puhtandit me selles elus“. Luuletuse sõnumiks on see, et teadvustada inimestele, et meile on antud vaid üks elu ning me ei tea iial, millal see lõppeb, seega tuleb oma tegudele ja sõnadele alati mõelda, sest mis kord tehtud saab, seda enam tagasi võtta pole võimalik. Luuletuses on epiteedid, nagu „mitmekordne“, „pelk“, „ainulisest“ ja „surelikus“. Personifikatsiooni alla kuulub fraas „mis süda näeb“. Luuletuses on tegu valgevärsiga, kuna puuduvad riimid, see eest on luuletus aga rütmiliselt üsna korrapärane. Minu enda lugemismuljed luuletuste kohapealt on väga minimaalsed. Luuletusi olen lugenud ning õppinud vaid nii palju, kui koolis on vaja olnud. Kuid antud luulekogu meeldis mulle väga, luuletused olid väga mõjuvad ja reaalsust puudutavad
Novell ,,Suveöö armastus" 1. Anna lühikese kokkuvõttena edasi novelli tegevustik. 2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimenda...
saj klassitsismi asemele. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Salapärane loodus. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti ilusaid ja tundepäraseid sõnu, kõnekujundites epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine. Sügis, õhtu, kuuvalgus, igatsus, mäletsused. Põgenemine olevikust. Byron-mõjutas reisimine, rikkad vanemad, Kreeka-Türgi sõda, parlamendi ülemkojas, reisimees -luulekogu Jõudetunnid, värssromaan Don Juan,18 Stiil: annab edasi tunnete, öö, muusika-merelained ning vahendiga, mis aitab tundeid väljendada! Heine- luulekogu ,,Laulude raamat", luulekogu ,,Romanzero". ; eeskujudeks olid Cervantes,
ja nüüd on karistust kartes üksikuina nagu hundid metsades redus. Nad riisusid kooperatiive, tungisid üksikuisse taludesse, ja esines juhtumeid, kus tulistasid põõsa tagant röövli kombel külaaktiviste." (lk 124) · ,,Okupatsiooniajast peale, kui sakslased olid sisse toonud hirmsa kartulitõve vähi. (lk 203) Maie Kalda on analüüsinud oma artiklis ,,Suletud ruum. Tegevuspaigast kujundiks" teose ruumi- ja kujundisuhteid. · Trafaretsed epiteedid ja rohmakas auditiivsus Pahinal, kolinal, kriiskaval, räuskaval Kalda leidis, et ainult jämedaid kõlaefekte eristav kirjanik pole suuteline looma elulist õhkkonda. · Võimetus mõelda kujundites · Primitiivne visuaalsus · Eesti külale loomuvõõrad detailid Tuleb tõdeda, et Leberechti teos ,,Valgus Koordis" ei saavutanud Eestis kohest edu. Populaarsust hakkas teos koguma, kui levisid kuuldused, et ka Stalin isiklikult on seda teost lugenud
Sünnib ja sureb 23.aprillil. Kaheldakse, kas ta oli ikka olemas või peitis tema nime taha end mingi grupp, kuna looming oli nii mahukas. Arvatakse, et 1 inimene ei suuda nii palju ära teha. Poeemid Need olid pühendatud aristrokraatide rühmale. · Venus ja Adonis · Rüvetatud Lucretsia Rooma keisri pojast, kes kasutab vägivalda oma sõbra naise kallal. Naine teeb enesetapu. Väga kujundlik keelekasutus (metafoorid, epiteedid, võrdlused) Sonetid Inglise sonetid (4+4+4+2). Kokku kirjutas 154 sonetti. Pealkirjadeks numbrid. Kõik sonetid kokku moodustadavad ühtse teema. Peamine tegelane tõmmu daam-ilus, kuid julm naine. Armastatu jääb alati nooreks. · 19.sonett räägib igavesest armastusest, pöördub otse aja poole · 27. sonett räägitakse armastusest, kellele mõeldakse · 71. sonett palve, et kallim leinama ei jääks, sest muidu maailm peab teda narriks · 91
XVI 1 Sürrealistlik luule Sürrealism, Õ lk 66-67 Luule analüüs, I osa , pt 13 Väärtused ja palindroom, limerik Tv lk 40, h 1-3 loovkirjutamine "Kirjeldus", kõlblus, sürrealistlik luuletus, epiteedid kultuuriline palindroom identiteet 1 Metafoor Metafoor Õ lk 68-69 Õpilugemine, luule I osa, pt 5, lk Väärtused ja TV lk 41, h 1-3 analüüs, metafooride 22, "Argikeel ja kõlblus,
aastat peale selle lõppu. "Odüsseia" koosneb 12 000 värsist ja on samuti jaotatud 24 lauluks. "Odüsseia" on kompositsioonilt keerukam kui "Ilias" kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse "Odüsseiat" nooremaks (Kleis 1980: 29). Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psühhika on lihtne ja naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialooge ja monolooge. Sagedased on epiteedid ("välejalgne Achilleus") ja korduvad värsid (väikeste muudatustega korduvad värsid moodustavad umbes kolmandiku eeposte värssidest). Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimeste ideaali, teosed on elujaatavad ja humaanse ellusuhtumisega (Kleis 1980:35-37) Kirjandusliku eepose eelkäijaks on jumalatest ja heerostest jutustav eepiline rahvalaul. Neid mainitakse ka Homerose eepostes. "Odüsseias" mainitakse juba ka kutselisi laulikuid aoide. Aoidid ei
Isiksus (personality) indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. · Isiksus personality persna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb
6. Milliseid lüürilisi isikuid luuletustes täheldad? Milline on luuletuste vaatepunkt? Need luuletused lähtuvad kõik ühest vaatepunktist: elu. Igat luuletust võib taandada sellele vaatepunktile, kuna iga luuletus kirjeldab mingil määral tema elu, tundeid, mõtteid. Kui mitte otseselt, siis kindlasti sügavalt mõttes. 7. Leia luuletustest epiteete, võrdlusi, isikustamisi, metafoore jt. kujundeid. Iga kujundi järel nimeta vastava luuletuse pealkiri. · Epiteedid: 1. ,,...kollaselt mehelt..." Kollane hädaoht. 2. ,,...üks jääne külm ja teine umbne pime." Kui harjute võib sõda kiirem' tappa. 3. ,,Kuulsas Viljandis..." Kuulsas viljandis vanasti. 4. ,,...su õitsvad palged ...kuldsed lokid ...väikesed õrnad käed ...roosihuuled ...sinisilmad ...kerge aste ...vaikne ilus käik ...iluduse ilmad ...puhas lapsemeel ...vaga vaade ...süütu hing ...süütu vaatega."
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal temp...
Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel). 3. Prantsuse kangelaslaul “Rolandi laul” „Rolandi laul“ on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lõpus. Räägib Karl Suure sõjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lõpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vältida ootamatuid rünnakuid, jäetakse järelvägi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad järelväele kallale
jaanalinnusuled januste jalgade ümber? Ma tean, et su puusad võivad puhkeda nagu puud ja hööritada pöörituseni!“ *** („Variatsioone eternse teema eeterlikult efemeerseile detailidele ettevaatlikus esitluses“) Alliksaare luule on kummaliselt pildilik, sisaldab agressiivseid muljeid ning ebatavalist kujutamist. Tema epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid on selgelt ekspressionistlikud ning sürrealistlikud. Luuletuses „Oo!“ on selgelt sees kõlaefekt, sest see põhineb pealkirjaga tähistatud täishääliku kordusel, mida esineb selles luuletuses 56 korda. (Muru, 1987) *** „Ta kirjutab nooruse verega. Ta kirjutab noorusulmade verega.
Lermontov Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mi...
4. Kaudse või kaunistava ütluse ( kõne-ja lausekujundite ) tarvitus 5. Suurenenud tähendusühtsus ( sünonüümid, homonüümid, antonüümid ) 6. Koondumine sisuliselt või vormiliselt määraa mõtte, idee ümber 7. Kontrast ( e ühtsuse nägemine erinevad ja erineuse leidmine ühtsuses ) 8. Uudsus, üllatus, harjumatus vana, tuntu ja tavalise taustal Metafoorid, riimid, värsimõõt, epiteedid jne. Tähendusühtsuse suurenemine, väljendusühtsuse suurenemine, uudsus, harjumatus ( kordused ja vastandused, ümberütlemised jne ) 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Ilukirjandus lähtub kujundlikust nägemusest, mida püüab väljendada kujundlik kõne. Teksti kunstilist mõju suurendatakse sõnade erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või külavusega. Vastavalt sellele eristatakse kõne-, lause- ja kõlakujundeid. 7
tunnused). Antiikajal hakati verbidest eraldama partitsiipe, mis on justkui verbid, kuid mida muudetakse nagu noomeneid (ld particeps 'osaline'). Seejärel hakati edasi jaotama noomeneid e käändsõnu. Kõigepealt eraldati substantsi e iseseisvat olendit, eset või nähtust väljendavad substantiivid e nimisõnad (edaspidi objektid). Sõnaliigid II Siis eraldati objektide omadusi tähistavad epiteedid e adjektiivid. Noomenite klassist viidi täielikult välja interjektsioonid ja adverbid. Loogilisi suhteid väljendavad sõnad jagati neljaks: prepositsioonid (e eessõnad), konjuktsioonid (e sidesõnad), pronoomenid (e asesõnad) ja artiklid. Sõnade liigitamisel on kasutatud alati kolme liiki kriteeriume: sõnade muutmist sõnade omatähendust süntaktilist funktsiooni. Need kriteeriumid on oma põhiolemuselt erinevad, kui rõhutada enam
õpetasin lastele 1945, et fašism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal “Marseljeesi”. Vabandage, kuid see on küll loba. (“Kandilised laulud”, 1962) Esikkogu luuletused on valdavalt jutustava intonatsiooniga. Värssides leidub rohkesti kontrastseid stiilifiguure, epiteedid ja metafoorid väljendavad ilmekalt autori sotsiaalset maailmatunnetust. Kõrvuti väga ökonoomse detailivalikuga arendab Traat teisal luuletuste ideid paatoslikumalt ja ohtrasõnalisemalt. Tulemuseks on jutustav-illustratiivne tõsielupilt. Sõnapaljus, põhikujundist eemalduvate kõrvalmotiivide sissetoomine ning sellega kaasnev sisuline rabedus süveneb autori järgmistes värsikogudes. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku
Ta sõbrustas endast kümme aastat vanema Nikolai Turgeneviga, kes tegi kihutustööd poliitilisele lüürikale ning püüdis ka Puskinit selles suunas mõjutada. Lõuna-Venemaal saadeti Puskin väliskolonistide ülema Inzovi kantseleisse tööle. Formaalselt luuletajat ei pagendatud; ärasõit vormistati üleviimisena ühelt teenistuskohalt teisele. Mihhailovskoje pagendusaastail sai Puskinist Venemaa üldtunnustatud esiluuletaja. Kadusid epiteedid, mida varem kasutati, et vahet teha temal ja ta luuletajast onul. Aleksandrist sai nüüd lihtsalt Puskin ja Vassili Lvovits Puskini nimele lisandus ,,onu". Pärast pagendust viidi Puskin uue tsaari Nikolai I kabinetti. Tsaar kartis üldsuse rahulolematust ja see ajendas teda tegema efektset zesti. Nikolai I lubas luuletaja vabastada tavalisest tsensuurist, mille asendab tsaari isiklik tsensuur. Aleksandr Puskin tegi kaunile Natalja Gontsarovale abieluettepanekut kaks korda, sest
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse ( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära. Metafoori on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus ilmneb alati kontekstis. Näiteks: päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab nüüd vahtrate leekivat kulda; metafoorsed epiteedid hall elu, hele naer, kuldsed uned, arg vihmasadu; hea maitse(stiilitunnetus), tähtis nina(esileküündiv inimene), Sageli haarab metafoorne väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost. Neil juhtumeil on tegemist laiendatud metafooriga: päevade kaupa saeb hambuline metsapiir sinist taevakummi, mind otsitakse jo teises ilmas tikutulega taga ( haige inimese kohta, kes ootab surma ). Personifikatsioon isikustamine
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
keelt eelistati kahel põhjusel: kõigepealt oli kreeka keele leksika tunduvalt rikkalikum kui ladina keele oma ning sellele lisaks oli sõnaliitmine kreeka tüvede puhul tunduvalt loomulikum kui ladina keele puhul, kus kasutati pigem sõnatuletust. Antiikkultuur mõjutas euroopa kultuuri ka hiljem, kuid kõrgaeg oli renessanss. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Eepilised vormelid on tavaliselt korduvad epiteedid, mida kasutas ka Homeros oma eepilises luules, et saavutada värsimõõdu jaoks õige silpide arv. Korduvateks epiteetiteks on Homerose loomingus näiteks ,,vaevades vapper Odyesseus" ja ,,kõrgekõuene Zeus". 14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. Suulise traditsiooni elemendid esinevad kreeka eepikas kui üleskutsed muusale, näiteks Homerose ,,Ilias" algas ,,Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast..
pöörde detsembris 1991. KGB esimehe Krjutškovi eeskujul väidab Rõžkov, et “Belovežje vandenõulased” Jeltsin, Gennadi Burbulis, Sergei Šahrai, Jegor Gaidar, Andrei Kozõrev ja Viktor Iljušin olid lääne “mõjuagendid” ning täitsid ookeanitaguste sõprade käsku. Riiki olevat lammutatud teadlikult ja plaanipäraselt, kusjuures dirigendi rollis oli USA. Autori stiilinäiteks nende sündmuste kirjel- damisel on niisugused jõulised metafoorid ja epiteedid, nagu “kamp lurjuseid”, 50 Рыжков Н. И. Трагедия великой страны, 170–176, 183, 515 jm. 145 “suurim riigireetmine”, “koletislik kuritegu”, “genotsiid venemaalaste vastu”, “hirmus patt isamaa ees”, “tõeline tragöödia” ja “ülemaailmne häbi” (вселенский позор). Kui sadamate ja maade kaotamisest saanuksid teada Peeter Suur ja Katariina
Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased. 3. Ühiseid jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses. Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psüühika on lihtne, kohati naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialoogi ja monoloogi. Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimese ideaali. Sagedased on epiteedid ja korduvad värsid. Trooja sõda oli tõenäoliselt ajalooline sündmus ja leidis aset 13. või 12. saj eKr. Lood sõjast kandusid mitmes eri variandis edasi kuni eeposte kirjutamiseni. Sõjast räägib Homeros mõlemas eeposes.Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline heksameeter.Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, näiteks arvukad kordused
Lähtus välisest särast ja uhkusest, nime kuulsusest, mitte iseloomust. Kuningas valis Cidi tütardele uued mehed välja. Sisu poolest on vähem kujundeid ja vähem muinasjutulikust kui ,,Rolandi laulus". Cidi peetakse kangelaseks. Tema kangelasteod on ainult materiaalsetel eesmärkidel vaja toime saata, mitte kuulsuse pärast. Puuduvad erakordsed rüütlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad). "ROLANDI LAUL" "LAUL MINU CIDIST" Ajaloolisi fakte on muudetud, et näidata rohkem Kujutab ajalugu tõetruumalt. Ja Cidi eraelu prantslaste isamaa-armastust. puudutavad väljamõeldised ei ulatu üleloomulikkuseni
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, ende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Teda köidab 13.saj. Lähtub Liivimaa kroonikast. Lähtus ka Merkeli ajalooteooriast. Vastuhakumotiiv: ka temal on see üsna keskne. Eneseväärikuse pidev tõstmine tekstide kaudu. Lugude taust on Eesti loodus, mida on kujutatud romantiliselt: epiteedid. 14. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Lä-Euroopa kirjanduses tekib realistlik esteetika juba 1830ndatel. 19.saj keskpaigast alates hakkavad kirjanikud loobuma väljamõeldisest ja asuvad kujutama reaalset argipäeva või kaasaega. Siin on põhimõtteline erinevus realismi ja romantismi vahel. Romantismi teemade valik lähtus minevikust – suurte minevikuteemade kujutamise esteetiline raam. Romantism jätkas selles plaanis
Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. ,,Vanema Edda" stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas tilkade koppel). Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". Selle teose mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjatandril olevad jumalad aasid (nende hulka kuulub enamik tähtsamaid jumalaid). Pajatatakse aaside ja veel ühe jumalasoo vaanide tülist ja leppimisest, osavate seppadena kuulsatest maa-alustest kääbikutest
60ndate alguses meeletu luule buum (kirjutataxe, loetaxe). Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel) õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, existeeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel pop: vabavärss (existeeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suutest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid "Väike luuleraamat", võeti ette ka E.aegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin). 70ndatel algas stagnatsioon: uusi tegijaid enam avaldada ei tahetud ('69,'70 ei ilmunud ühtegi esikkogu)hakkasid t ööle
Smuul, Laht). 60ndate alguses meeletu luule buum (kirjutatakse, loetakse). Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel). Õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, eksisteeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel popp: vabavärss (eksisteeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suurtest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid “Väike luuleraamat”, võeti ette ka eestiaegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin). 70ndatel algas stagnatsioon: uusi tegijaid enam avaldada ei tahetud (’69,’70 ei ilmunud ühtegi
1. Keelelised vead (fallacies of language) seisnevad põhiliselt väljendite ebajärjekindlas või kallutatud kasutamises ning see võib olla kas tahtlik või tahtmatu. a) Mitmetähenduslikkus (equivocation). b) Amfiboolia ehk mitmetähenduslik lause (amphiboly). c) Rõhuasetus (accent). Kõne mitmetähenduslikkus tuleneb rõhuasetusest, toonist (nt iroonilisest või sarkastilisest), näoilmetest või mõistaandmisest. d) Kallutamine (slanting). Terminitele lisatakse epiteedid, mis suunavad väljaöeldu kohta konkreetset seisukohta võtma ja hinnangut andma. e) Lööklause põhjendina (argument by slogan). Lööklaused või loosungid ei ole loogilised vead, veaks on nende kasutamine põhjendina. f) Liialdamine ehk hüperbool (hyperbole). Millegi kirjeldamiseks kasutatakse ebakohaselt äärmuslikke termineid. g) Hirmutis (straw man). Seda tuntakse veel poksikotina või ka tädi Maali (aunt Sally) meetodina. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
