Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikuma elu: - riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele - suure keskklassiga riik 4) Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding, ainus tõeline halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest (ataraxia). Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: voorusi ja sõprust; ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast.
Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimaluse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ja toimivad vastavalt loomutäiusele; suure keskklassiga riik. 4. Epikuurlased õnnest 1 Ilma naudinguteta ei saa õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve on nauding ja ainus tõeliselt halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi. Ihasid ja soove tuleb piirata, et vältida pettumusi. 5
Filosoofi elu (eelistatud): Filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: * riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele * suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest. Õnn on teatud passiivne seisund(rahulikkus), mis saavutatakse vaid vooruse läbi ja see eeldab: 1) voorusi ja sõprust 2) ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk
endast sõltuvad. -eesmärgid (telos) Epictetos – sündmused ei ole kahjulikud, vaid meie arvamus nendest. -õnn kui lõppeesmärk > lõplik, kõrgeim hüve> mitteinstrumentaalne ÕNN=VOORUS (stoikud arvavad) Erinevad arusaamad: Epikuurlased Tavaarusaam: Platon: Sokrates noomib ateenlasi nende valede Ainus hüve on nauding- ataraxia – vaba ärevusest, valust. eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au) Eeldused: Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis)
Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik.
Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik.
Filosoofid vajavad polist, sest ainult korralikult töötav riik annab võimaluse tagasitömbunud eluks. Ka poliitikud vajavad poliste juhtimiseks filosoofide nõuandeid, sest nemad on jõudnud tarkuse juurde ja teavad, kudias polist korraldada. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: selleks on riik, kus kõik kodanikud saavad poliitikas osaleda ja toimivad vastavalt loomutäiusele; Heas riigis peaks olema võimalikult suure keskklass. 5. Epikuurlased õnnest Epikuurlased sidusid õnne eeskätt naudinguga, mitte voorusega. Ilma naudinguteta ei saa õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve on nauding ja ainus tõeliselt halb on valu. Õnn ei ole lihtsalt maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi ning eeldab ka näiteks heade sõprade olemasolu ning ihade ja soovide piiramist (et
sest looduses ei toimu midagi juhuslikult ja kõik on otstarbeline ja sihilik ehk igasse nähtusesse on alati peidetud siht. Arengus on alati mateeria, mis võitleb sellele vastu. -) Aristoteles lähenes oma filosoofias enamjaolt just bioloogilise vaatenurga pealt. -) Pärast Aristotelese ja Alexandri surma, hakkas Kreeka võim langema ning Rooma oma aga tõusma. Hellenistid * Kui sinust midagi ei sõltu reaktsioonid: -) Epikuurlased: tähtis lõbutseda, elu nautida, pidu panna, iseendale elada ja olla sõpradega. -) Stoikud: tähtis olla ükskõikne, mitte kurjustad ega protestida saatuse vastu, jagada oma teadmisi sõpradega, leppida olukorraga ja olla sõpradega. -) Skeptikud: kõige tähtsam on säilitada hingerahu, mitte võtta seisukohti ja kahelda kõiges. -) Eklektikud: tähtis võtta tsitaate ja mõtteid siit-sealt ning lihtsalt kokku panna ja olemata originaalne.
täiuslikumalt. Tema on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Temal on jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Oluline on, et poliitikute jaoks oleksid olemas filosoofid ning ka vastupidi. Parimaks riigivormiks, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu, on riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas, vastavalt loomutäiusele ning milles on suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus seda kas on või seda pole. Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi. Õnnelik elu tähendaks elu heade sõpradega, eemal poliitikast, sest poliitiku elu ei saa olla õnnelik. 5
kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul. Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid olid üsna realistlikud ja tihti dokumentaalse tähtsusega. Hea näide on Trajanuse võidusamba reljeefid (püstitatud Daakia vallutamise auks), Constantinuse triumfikaare atika reljeefid, Rahu altari reljeefid.. 15. Varakristlik kunst
4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev.
9. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas Kokkuleppelisuse põhiidee Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad · Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse · John Locke: leping kaitseb omandit · Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine Eetilise kontraktualismi põhiküsimus: miks peab täitma moraalinorme? Looduslik seisund Lepingule (riigile) eelnes looduslik seisund, kus kehtis looduslik õigus (loomuõigus).
· PARMENIDES liikumist vaid selles, et ta tõstatas küsimuse kuidas 525 480 e.Kr. on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav. · Ta on Xenophanese õpilane. · Ta sureb uhmris surnuks tambituna. · Aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest ja · Epikuurlased mõttelaadi tõsidusest. · Epikuros · On säilinud õpetuslik poeem ( u. 150 rida) · 341-270 e.Kr. heksameetris. · Epikuros · · Sündis Samosel vaese Ateena kolonisti pojana.
Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu o Poliitikast ja õnnest Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele. suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne - ataraxia, mis seisneb valu ja vaimse rahutusese puudumises o Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi o Kas poliitik saab olla õnnelik? Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast 5
· Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö väljaarendamine jmt ehk manuaalne töö)
2. Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu. 3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu. Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse rahutuse puudumine. Saavutatakse vooruste kaudu. Eeldab häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist. Õnnelik elu eemal poliitikast, sõprade ringis. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Pagalnlike filosoofisse õnnefilosoofia on upsakuse märk, nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
· Elab jumalasarnast elu. Riigimehe elu: · Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. · Riigimees ei suuda rakendada tarkuse voorust oma elus, sest töötab ebasobivates tingimustes: sõjad, sotsiaalne korraldus. · Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes kogukonna hüvanguks. Parim riigivorm on selline, mis tagab inimestele õnneliku elu: kõik osalevad valitsemises vastavalt oma loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline õnn on nauding, valu on tõeliselt halb. Õnnelik elu on sõprade ringis, eemal poliitikast. Õnn on mõõdetamatu suurus: inimesel kas on see või ei. Õnn = voorus. Õnn pole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis esineb, kui pole valu ega vaimset rahutust. Õnn saavutatakse vooruse abil, mis eeldab häid sõpru ja ihade/ootuste piiramist (et pettumusi vältida). 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
