Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele.
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunn...
Aristoteleselt. Epik väitsid, et ini tekib maailmast väga erinevaid tajupilte. Ühed on need, mis tekivad konkreetse meelelise taju põhjal ja teised tulevad ini seest (unenäod). Tajupildid on alati tõesed. Neist tehtavad järeldused ei pruugi, aga alati õiged olla. Epik väidavad, et afektide hulgas on ka positiivseid afekte: nauding ja himu. Epik väidavad, et kõik see, mis põhjustab ini rahulolu on ini loomuomane ja kõik, mis kahjustab eluõnne on negatiivne. Epikuurlased olid oma olemuselt materialistid. Nad väitsid, et kõige olemasoleva aluseks on aatomid ja koht kus aatomid paiknevad. Selles tühjas ruumis liiguvad aatomid pidevalt allapoole. Aatomid põrkuvad ja liituvad omavahel. Sellest tekkis ka universum. Epik väidavad, et in tekivad erilistest aatomitest. Inimhing koosneb hingeaatomitest-kvaliteetsemad aatomid. Kogu maailma teke on juhuslik. Seetõttu võib universum ootamatult kaduda. Surm on midagi ootamatut ja juhuslikku ja seda ei tohi karta.
Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul. Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid olid üsna realistlikud ja tihti dokumentaalse tähtsusega. Hea näide on Trajanuse võidusamba reljeefid (püstitatud Daakia vallutamise auks), Constantinuse triumfikaare atika reljeefid, Rahu altari reljeefid..
perioodi, kuid leidis lõpuks oma tee, võimaluse jääda inimeseks ka sellises olukorras, ta hoolitses indiviidi, mitte aga kogu ühiskonna hüvangu eest ja keeldus aktiivsest poliitilisest tegevusest. Epikuurlastele omistatakse lause ,,Ela märkamatult". Epikuurlaste koolkond Epikurose lemmikõpilaseks oli Metrodoros, kuid too suri oma õpetaja eluajal, seega määras Epikuros testamendiga oma ainsaks pärijaks ning kooli juhatajaks Hermarchose. Teised kuulsamad epikuurlased olid veel Kolotes, Apollodoros, Zenon Sidonist, Philodemos, silmapaistvad poeedid ja kirjanikud Horatius Flaccus ja Lucretius Carus. Epikurose enda sooviks oli, et õpilased võimalikult kinni peaksid tema kujundatud vaadetest. Seetõttu ei saa ka epikuurluse hilisemas olemasolus nentida selle koolkonna ei sisulist avardumist ega arenemist. Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes
rõõmud tähtsad, kuna ilma nendeta on elu trööstitu ja kurb. Samas stoikude väide, et kõik on ettemääratud, ning inimene ei saa saatuse vastu, meeldib mulle samuti. Mulle meeldib mõelda, et palju asju, mida ma teen on kuidagi ette määratud ning kui näiteks juhtub, et mu elus mõni sündmus toimumata jääb, ütlen alati iseendale: ,,Võib-olla on see millekski hea." Siiski ei nõustu ma Epikuurlaste vaatega surmast. Epikuurlased väidavad, et surma pole mõtet karta, kuna kuniks oleme meie, pole surma, ning kui on surm, pole meid. Ei taha nõustuda selle väitega, kuna arvan, et inimesele on hirmu vaja, et elus edasi minna. Kui inimesel puudub elus hirm surma või muude ebameeldivuste ees, siis ei sunni teda mitte miski tegutsema ja oma elu elama. Kui poleks hirmu surma ees, oleks inimkond ka tehnoloogiliselt tunduvalt vähem arenenud, kuna poleks mingit
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
Sokrates · Tõeline tunnetus peab tulema inimesel seestpoolt · "Ma tean vaid üht ja see on, et ma midagi ei tea." · "See, kes teab, mis on hea, ka teeb head" Aristoteles · Loogika kui teadusharu rajaja · Tegeliku maailma moodustab loodus · Tegelikkus koosneb mitmesugustest üksikasjadest Hellenism · Neli filosoofilist voolu: 1. Küünukud 2. Stoikud 3. Epikuurlased 4. Uusplatonism Plotinos · Lunastusõpetus · Maailmal on kaks poolust Keskaeg · Keskajal sai ajapikku ristiusust ainuvalitsev eluvaade · Ristiusk on puhs tõde · Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk
Nn Seleukiidide riik Egiptus Hellenism on maailma esimene segakultuur ehk kosmopoliit Kosmopoliit – segakultuur Idamaadest võetakse üle valitsemisvorm – Monarhia (riik oli demokraatiaks liiga suur) ja kultuurisaavutused Areneb teadus Muutub filosoofia kodanikuteemat ei ole, selle asemel saatusele alistumine Filosoofid: Emotsionaalsete tundmuste tundmaõppimine Epikuurlased Stroikude koolkond -> pole vaja tunda surmahirmu -> stroikude koolkond ->Kõik on ettemääratud, pead alistuma -> hingerahu saavutamine Teadlased: Archimedes – pani aluse hüdrostaatika seadustele Erastosthenes – arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu Eukleides – pani paika elementaarglomeetria põhiseadused Aristarchos tõestas et maa tiirleb ümber päikese - heliotsentriline
Isegi valel valikul on mõte ja väärtus kogemuse ja õpetuse näol. Ka kannatusel on kasu. Kõige hullem on jäädagi valu ja kaotust kartes elu teeristile passima. Inimene peabki riskima. Öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Küsimus, kui palju kujundab inimene oma elu ise ja kui palju kujundavad seda inimesest sõltumatud asjaolud, on sama vana kui inimmõtlemise ajalugu ja sellele küsimusele pole tänini suudetud anda rahuldavat vastust. Antiikajal vaidlesid selle üle stoikud ja epikuurlased. Esimesed väitsid, et kõik maailmas ja inimese elus toimuv on determineeritud ning toimub range paratamatuse sunnil, teised uskusid aga, et nii nagu korrastatud maailma kosmost moodustavad aineosakesed kalduvad langemisel ruumis kõrvale sirgjoonest, nii on ka hinge mõistuslik osa vaba kujundama inimese elu õnnelikuks ja harmooniliseks. Stoikute ettemääratuseõpetus tundus juba paljudele nende kaasaegsetele liiga äärmuslik, nii et nende kohta tekkisid anekdoodid
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
5) Filosoofia - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele vajalikest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse; peamine arutlusprobleem hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest, kolm peamist koolkonda · Küünikud (kynikos nagu koer) tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid just võimes neist asjadest mitte sõltuda. Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides
Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur. Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek. Suursugustest kodanikest nõukogu. Rahvakoosolek valis riigiametnikud (sõjaline korraldus ja igapäevaelu). (aristokraatia parimate valitsus)
Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid, ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad muutuseid kaubanduskeskusteks, keskvõim. Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud ( jumalad määrasid saatuse). Teadus- eri teadusharude eraldumine, teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Religioon- esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veits muutus ka kreeka panteon, omajumalaid samastati võõraste jumalatega. 9
Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik.
Komöödiate kirjutamine jätkus. Esile kerkis luule Aleksandria luule. Filosoofid mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena, peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. · Stoikud väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud. Mõisted: Polis - linnriik Aristokraatia valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile Oligarhia võim on koonudnud väikese rühma kätte
tähtsaks kasu saamine) Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, sest ta naudib seltskonda . Armastus saab laieneda ka kaasinimestelt riigile. Selle tingimuseks peab olema ,,hea" riik: aluseks ei tohi olla mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi ning arvestavad kodanikega. Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". Epikuurlased 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus seda kas on või seda pole. Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi. Õnnelik elu tähendaks elu heade sõpradega, eemal poliitikast, sest poliitiku elu ei saa olla õnnelik.
Aine osad peavad aga tühjusest erinema. Kui aine oleks lõputult jagatav, peaks aine osakeste vahel olema tühjus ning osakesed ise oleksid lõpmata väikesed, mis ei ole võimalik. Kuigi aatomid on füüsiliselt jagamatud, on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on kuju. Leukippose järgi koosnevad kõik aatomid ühest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest. Demokritose järgi erinevad aatomid peale kuju ka mõõtmete pooles. Demokritose õpetuse võtsid osalt üle epikuurlased. Seda esitab muu hulgas Lucretius oma poeemis "De rerum naturae". Aristoteles atomistikat ei pooldanud. Seetõttu ei olnud atomistika antiikajal väga mõjukas ning vajus keskajal kristlikus maailmas (kuid mitte islamimaailmas) hoopis unustusse. 1.2 UUSAJA ATOMISTIKA. Atomistika juurde pöördusid tagasi 17. sajandi õpetlased Pierre Gassendi ja Joachim Jungius. Aatomi mõistet kasutasid ka Robert Boyle ja Isaac Newton. Moodsale aatomiteooriale pani 1807 aluse John Dalton
mikrokosmos. Nende meelest eksisteerib ühtne loomuõigus põhinormid, mis vastavad inimese loomusele ning kehtivad kõigile. Tuntumad stoikud on Marcus Aurelius ja Cicero. Epikuurlased pidasid naudingut kõrgeimaks elu eesmärgiks ja üritasid vältida valu. Nad ei kartnud surma, sest niikaua kui me elame ei ole me surnud ning kui ükskord sureme, siis me enam ei eksisteeri. Nende tunnuslauseks sai ,,Ela hetkes." Epikuurlased ei osalenud poliitikas. Neoplatoonikud, kellest tuntuim on Plotinos, uskusid, et on olemas kõikehõlmav ja igavene Üks. Meie hing on Ühele lähemal, keha kaugel. Müstitsism on üheks saamine Jumala, looduse või universumiga. Sa kaotad oma praeguse keha ja saad osa oma päris ,,minast". See on uskumus, et ,,päris mina" ongi kogu universum. Müstiline kogemus esineb pea kõikides religioonides. Sofie ja Joanna lähevad matkama, ning lähevad õhtul tagasi punase majakese juurde. Maja
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafi...
ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid tollal suuri alasid Lähis-Idas kuni Indiani välja. Teadus ja kaubandus õitsesid ning kultuurikeskusteks olid Aleksandria ja Pergamon. Hellenistlikule kunstile ja arhitektuurile oli iseloomulik erinevate stiilide vastandamine, kirjanduses ja filosoofias andis tooni kosmopoliitiline hoiak. Esile kerkisid uued filosoofiakoolkonnad nagu stoikud ja epikuurlased. Kreeka filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat (loodusteadust), eetikat ja loogikat. Füüsika alla ei kuulunud mitte ainult Maa ja tähtede, loodusnähtuste, aja, ruumi ja liikumise seletaminee, vaid ka teoloogia, mida mõisteti loodusvaatlusel põhineva õpetusena jumalatest. Antiikaja filosoofialoolased sidusid need kolm valdkonda ajalooliste perioodidega:
Raamat "Utoopia". Leidis, et rahva majanduse põhjuseks on raha. Ideaalne on ühiskondlik omand ja isiklik huvi, mis kokku teevad ühiskondliku huvi. Töökohustuseks 6 tundi, ülejäänud aeg enesetäiendamiseks. Empirism Filosoofiline tunnetus: teoreetiline suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Teaduslikel vaatlustel, katsetel, faktidel põhinevat tunnetust. Alahindavad abstraktse mõtlemise osa tunnetusprotsessis. Eelkäijateks olid stoitsistid, epikuurlased ja nominalistid. 17. saj. esindajateks Bacon, Hobbes, Locke. Francis Bacon Inglise filosoof. Uusaja materialismi ja eksperimenteeriva teaduse rajaja. Baconi loodusfilosoofia eesmärgiks on tõepärane looduse tunnetamine, et selle kaudu saavutada ülemvõimu looduse üle. Tõetunnetuse lähtealus on loodustunnetus. Selleks, et mõista elu tõelisust, peab inimene vabanema pettekujutlustest(=iidol), mis takistavad teda tõe tunnetamisel. Tema teooria järgi olid soo,
Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad). Teadused jagunevad: teoreetilised(filosoofia, matemaatika, füüsika), praktilised(eetika,poliitika), loomingulised(kunst, käsitöö). 5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt. *Küünikud väljendasid oma eluviisiga totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu. Pole võimalik maailma muuta, vaid oma suhtumist sellesse, loobudes ühiskonnas tunnustatavatest väärtustest sisemine vabadus. Tõeline nauding on see, kui hing on rahulik ja rõõmus. *Epikuurlased tundsid huvi saatuse vastu. Tuli vabaneda kannatustest ning saada õnnelikuks
Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad). Teadused jagunevad: teoreetilised(filosoofia, matemaatika, füüsika), praktilised(eetika,poliitika), loomingulised(kunst, käsitöö). 5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt. *Küünikud väljendasid oma eluviisiga totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu. Pole võimalik maailma muuta, vaid oma suhtumist sellesse, loobudes ühiskonnas tunnustatavatest väärtustest – sisemine vabadus. Tõeline nauding on see, kui hing on rahulik ja rõõmus. *Epikuurlased – tundsid huvi saatuse vastu. Tuli vabaneda kannatustest ning saada õnnelikuks
kuidas peaks inimene selleks valmistuma. Epikuros leidis, et hea elu poole tuleb püüelda just nimelt selles maailmas, kuna ühtegi teist ei ole. Üldiselt uskus ta, et üleloomulike jõudude omistamine loodusele on enamike inimeste jaoks hirmuallikaks ning surematuse idee hävitab inimeste jaoks lootuse kunagi valust ja kannatustest pääseda. Epikuros küll uskus Olympose jumalate olemasolu, kuid ta leidis, et nood ei pühenda ennast tegelikult maailmas ja inimeste eludes toimuvasse. Epikuurlased eelistasid loomulikke seletusi üleloomulikele ning protestisid tugevasti maagia, astroloogia ja ilmutuste ning selgeltnägemise vastu. Epikurose uskmatus üleloomulikkudesse jõududesse oli see, mis sundis tema kirglikku järgijat Lucretiust nimetama teda ,,religiooni hävitajaks". Epikuros ja tema järgijad elasid lihtsat elu. Näiteks koosnes nende söök peamiselt veest ja leivast, mille kohta Epikuros tavatses öelda, et ta on vaimustuses kehalisest heaolutundest, mis kaasneb lihtsa
Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt. Alustades sellega, millised voorused on kõlbelise elu aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi. Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale
KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: · Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes leping annab turvalisuse, kaitse; "kõikide sõda kõikide vastu"; · John Locke leping kaitseb omandit · J. J. Rousseau seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki Eetilise kontrakutalismi põhiküsimus miks peab täitma moraalinorme?
· filosoofi elu (eelistatud): - Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust; - Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; - Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärk on õnn see peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnnelikema elu (riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele, suure keskklassiga riik) 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on epikuurlaste arvates nauding. Selle vastand on valu. Seega tekib probleem: kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? Epikuurlased:"Ei." Õnn on eriline naudingutunne (ataraxia), mis seisneb valu ja rahutuse puudumises, mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi
...........................................11 Hellenism..................................................................................................................................12 1. Küünukud ........................................................................................................................12 2. Stoikud..............................................................................................................................12 3. Epikuurlased ....................................................................................................................12 Epikuros (vt Lisa 13).......................................................................................................12 4. Uusplatonism....................................................................................................................13 Plotinos (vt Lisa 14)..................................................................
See aed on seatud Epikurose filosoofiaga. Epikuros võrdles filosoofiat aiaga. Igas aial on olemas see viljakas pinnas ehk huumuse koht, mille all mõtles füüsikat. Teine aia element oli see piirdetara, mida võrdles loogikaga, mis on filosoofia teine koostisosa. Kolmas osa on eetika, mida võrdles viljadega, mis selles aias võrsusid. Atomism oli epikuterismi II laine. Atomismi I laine rajajad leidsid, et aatomite põhjus on väline- tühi ruum teeb võimalikuks nende liikumise. Epikuurlased leidsid, et aatomid liiguvad raskusjõuga ehk sisemisel põhjusel. Moraaliõpetus- hedonism- mille järgi kõrgeim hüve on nauding ja hea on see, mis tekitab naudingut, kuid tuli jääda mõõdukuse raamidesse. Nautimine ja lõbu ei tohtinud olla liiga intensiivne, siis muutus see kahjulikuks. Epikuurlased tervitasid Epikurost peeker käes. STOITSISM
· ``Paljud naeravad su üle `` D. ``aga nende üle naeravad võib olla eeslid, kuid mis loeb neile eeslite arvamus; nii ka mina- mis loeb mulle nende arvamus `` · Kord nähes poisikest allikal peoga vett joomas, viskas D. katki oma kruusi, öeldes : `` poiss ületas mind lihtsuses `` · D: ``Nii nagu teenijad on orjuses oma isandate käes, on inimene orjuses oma tahtmiste käes `` Epikuros (341- 270 e.Kr) ja epikuurlased Kui teame, et niikaua kui oleme meie, ei ole surma, ja kui surm on käes, ei ole enam meid, siis ei tarvitse meil surma karta, sest meil ei tule seda kunagi kogeda. Olles nõnda maha rahustatud, võime pühenduda elule selles ilmas, seades eesmärgiks elu nautimise. Nauding (kr. k. hedone) ei ole E.-l üldse see, mida rangemad filosoofid on alati hedonismi all tauninud ja arvustanud ning omastanud selle epikuurlastele- nimelt nagu oleks see hoolimatu kombelõtvus.
Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest Õnn on selline asi, mis on või ei ole, vahepealset ei ole. Ainus tõeline hüve on nauding, vastand valu. Õnn seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral
oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele alluv) ja apolliline (õilis, tasakaalukas, harmooniline). Leiab, et Kanti teooriatega on dionüüslik ajastu lõplikult kadunud
kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" · Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). c) Filosoofia: · Keskuseks endiselt Ateena. · Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. · Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. · Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. · Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. d) Kirjandus ja teater:
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimi...
Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni. · Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa ,,sammaskäik") -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu. Küünikud Diogenes. Epikuurlased Epikuros. Stoikud Zenon. Teadus: · Kreeka teaduse hiigelaeg. · Teadusharud eraldi valdkonnad. Spetsialiseerumine. Teaduskeskus Aleksandria. · Eukleides matemaatik. 4. saj eKr. ,,Elemendid" kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu, tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. · Archimedes füüsik ja leiutaja. 3.sa eKr. Sitsiiliast pärit. Leiutas kruvi (tollal veetõstukina), konstrueeris sõjatehnikat
Filosoofi elu (eelistatud): Filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: * riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele * suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest. Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vaid vooruse läbi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Ent isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust) teises
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi. Kas poliitik saab olla õnnelik? Epikuurlaste vastus : õnnelik elu on poliitikast eemal, sõprade ringis. Kokkuvõte mis on õnn? Tavaarusaam õnn on see kui meil on surres kõige rohkem asju. Platon, Aristoteles ja stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõime (aktiivne mitte passiivne). Epikuurlased : õnn on teatud passiivne seisund. Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles. Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab teatavaid voorusi selleks, et kogukonda teenida ja kõigil oleks parem elu. Ta ohverdab sellega, aga vooruse oma isiklikus elus, sest tal pole selleks aega. Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes poliitikas. Filosoofi elu on eelistatud, sest ta praktiseerib kõige täiuslikumalt voorust. Aristoteles poliitikast ja õnnest.
voorust oma elus; ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). Filosoofi elu (eelistatud): filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust; tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding, ainus tõeline halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest (ataraxia). Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi, see eeldab voorusi ja sõprust ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast.
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul.
kokkupuutumist. Filosoofia ülesandeks ongi analüüsida erinevaid hinge alarmeerivaid ettekujutusi, et inimest neist vabastada ja aidata tal saavutada ja säilitada hingerahu. Epikurose järgi on võimalik taandada kõik hingelised naudingud või kannatused kehalistele. Hingeline nauding seisnevat käesoleva, olnud ja tulevase kehalise heaolu peale mõtlemises, hingeline kannatus aga hirmus ja mures käesolevate, olnud ja tulevaste kehaliste valude puhul. Näiteks naudingut sõprusest, mida epikuurlased eriti kõrgelt hindasid, seletasid nad sellega, et inimesed on huvitatud kehalisest kahjustamatusest: kui inimesel on palju sõpru, saab ta arvestada sellega, et need teda hädaolukorras aitavad või vaenulike rünnakute vastu kaitsevad. Ka surmahirmu paistab Epikuros interpreteerivat hirmuna kehaliste valude ees, mida saab ületada, selgitades, et surmaseisund tähendab tajude puudumist ning järelikult ka valude puudumist.
(head teod nõuavad vastavat varustust) Stoikud- voorus seesmiselt hea, ei saa meilt ära võtta. Välisele(seisus, rikkus) anname ise väärtuse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Klassiühiskond, igaüks tehku oma tööd nii hästi kui võimalik. 3 inimtüüpi- need kes taotlevad 1.naudingut, 2.kuulsust 3.voorust. Poliitika eesmärk õnn, õige juht rakendab oma voorusi kogukonna hüvanguks. 4. Epikuurlased õnnest Õnnelik elu sõprade seltsis, poliitikast eemal. Ainus tõeline hüve on nauding, ainus halb on valu. Õnneni viivad voorused, ihade piiramine. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
· lähtume Schweitzeri arvates egoistlikust huvist: see putukas võib meie aia viljapuudele ja taimedele kasulik olla Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? · Aukartusel elu ees põhineva eetika: solidaarsus hõlmab kõiki inimesi, kuid mitte loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika laiendab solidaarsuse ka loomadele ja taimedele. · Stoikud ja epikuurlased: solidaardus hõlmab kõiki vabu inimesi, orje mitte · Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? · David Hume: moraal põhineb kategoorilisel imperatiivil · Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
