Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
· palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
Hando Runneli luulekogu analüüs Martin Seppman 10.J 2017 Valisin selle luulekogu, kuna hakkas huvitama, kuidas Hando Runnel varjas poliitilist sõnumit NSVL eest ja milliseid luuletusi ta täpsemalt kirjutas. Olen ka paljudelt kuulnud, et Runneli luuletused on hämmastavad sisu poolest ning seepärast otsustasin selle luulekogu luuletusi analüüsida. Ma valisin need luuletused, sest need luuletused meeldisid mulle ja luuletuste sisu oli mõistetav. Luulekogus on palju huvitavaid ja sügavamõttelisi luuletusi, mis vajavad head süvenemist. Mina jäin hätta kõnekujundite leidmisega, minu jaoks oli keeruline noppida luulest välja, aga teisi kujundeid üritasin teha. KODU On maantee ja Luuletust saab mõista maanteel käänak ja käänaku kõrval kahtepidi: kas see räägib küla ja tähed ta kohal kodumaast, mille kuklasse ülal hingab tume riik (N...
Igaühel on oma sõnad. Igaühel on oma mõtted." Lausekujundid 1. Lausekatkestus: Luuletus "Murtud rukkilillest": "Kas eestlasena polnud nad nii head või olid hoopis..." 2. Kiillause ehk parentees: Luuletus "See hetk": "...all maadligi maal (suured asjad las jäädagi sedakord silmade vahele) milleks muidu meile lapsepõlve..." 3. Kordused: a) Epifoor ehk lõpukordus: Luuletus "See hetk": "Mina saan eneseks sina saad eneseks tema saab eneseks." b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk": "...viimset kui nurmenukku viimset kui allikapilku viimset kui jalajälje..." c) Tüvekordus: Luuletus "See hetk": "...armuhetkel armuvõlu hirmuhetkel hirmuvõlu
Esineb epiteete: elu aeg, hommikul vara. Hüperbool ehk liialdus elu aeg. Esineb metafoore: kõrge kuju. Huvi pakkusid luuleread: ,, ..kunagi teda ei näinud/ üks kord tema kõrget kuju/ ma une seest olen näinud." Nendes esines oksüümoron e teineteist välistavad nähtused. Luuletuse ,,Fotograaf pildistab tõde" teema on pildistamine ja idee: tõde on moonutatud. On häälikusümboolika ehk U- häälikul on otsimise tähendus. Lisaks tõde anafoor ja epifoor, sõnakordus. Elutule antakse elusolendi isikuomadused. ,,Võib-olla armastus on ookean" värsside teema on armastus ja selle üle mõtisklemine. Ideeks armastuse lõputu sügavus. Isikustamine: armastus mühab. Armastust võrreldakse ookeaniga- sümbol. Mõttekordus e parallelism: Ma seisan siinpool kaldal, sina seal / Ja armastus see mühab vahepeal. Kokkuvõte Saime Hando Runnelist palju uut ja huvitavat informatsiooni. Näiteks: tal kuus on last ning ta
Tungal. Siil Felix ja kriminaalne loomaaed, 2005). Kordus-kunstiline kujund, hääliku, sõna, väljendi, värsirea, episoodi vm kunstikavatsusliku kordamine. Sõnakordused on nt anafoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal?/ Laps, hei, laps, on uni mul peal./ Ema, ae, ema, üks film tuleb hea./ Laps, elukinogi täis on mu pea-Kauksi Ülle, Õhtul koos emaga) ja epifoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas sel...
luuletaja põimib oma mõtteid teistelt kirjanikelt laenatud tsitaatidega. Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Ala...
ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Koomilise saavutamise 3 põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. [Vilde - "Pisuhänd", Hugo Raudsepp "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" Kordus - stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta, rõhutada. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään. Kulminatsioon - teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund - troop; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. [epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul mä...
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
· tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon · assonants · eesriim 3. epifoor ehk lõpukordus · lõppriim · refrään 4. onomatopöa ehk helijäljendus Kesk murdu roosan värvin tramvaide tim-tim-tim (Henrik Visnapuu) 5. kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine)
Ning lill ja loom ja rohi kõik magab sügavalt. Vaid metsa magus nohin on kuulda teki alt. STILISTILISED KUJUNDID KÕNEKUJUNDID LAUSEKUJUNDID KÕLAKUJUNDID Epiteet Inversioon Assonants Võrdlus Kordus Alliteratsioon · Anafoor Onomatopöa · Epifoor Anagramm · Parallelism · Refrään Riim Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol
Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim) (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) (4) onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V) (5) kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine) (6) häälikusümboolika (7) anagramm (uku masing kunagi mus nugis kuma kuna mugis munka siug I.L) (8) palindroom (Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L) 8. Graafilised kujundid (ehk piltkujundid)
kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid 1. eufooria/ kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3. epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) 4. onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V.) 5. kõlaluule (häälutus vms)/ glossolaalia (keeltes rääkimine) 6. häälikusümboolika 8. Graafilised kujundid. 1. Silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Badelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V.) 2. Anagramm- sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus
Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine · Assonants. Täishäälikute kordumine mets oli helde, laas oli lahke, mets oli helde andmemaie, 10 laas oli lahke lubamaie. · Anafoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea alguses. · Epifoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus. · Läbipõimumine: anafoor+epifoor · Tagasipööre: anafoor=epifoor Kõlakujundeid kasutatakse kas suurte tähenduste loomiseks (semantika). Meelas meede neelab neete. · Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas Iga kasu ei ole kasukas
haiguse ajal. Viiruskandjad kassid (latentne infektsoon) eritavad viirust kogu elu, viirus persisteerib kolmiknärvi ganglionites. Stress ja kortikosteroidid põhjustavad reaktivatsiooni. Inkubatsiooniperiood 24-48 tundi. Kliinilised tunnused: Aevastamine, köha, nõrevool ninast, konjunktiviit, salivatsioon, sinusiit (ninakõrvalurgete põletik), palavik, isutus, keratiit (silma sarvkesta põletik), kornea haavandid (harva), nina-pisarakanali põletiku korral tekib epifoor (pisaravool), üksikjuhtudel haavandid keelel, limaskestadel ja nahal, tiinetel kassidel abordid (sagedamini 6. Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid. Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis, trahheas, bronhopneumoonia, inklusioonid (lümfikoes) tekivad 7-9 päeva pärast nakatumist.
- valge vaher sinine- punane Suulisus Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata Suulisuse paradigma- kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming Suulisele kultuurile on omane: Kordamine Mälu abivahendid- inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika Korduslaulud Häälikutasandi kordus Sõnatasandi kordus( anafoor, epifoor,) Mõttekordus- parallelism Vormelid *Algriimi vormelid *Parallelismi vormelid ( sinine/ punane/ valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika -leksikaalse ühtsuse seadus -pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. Mälu abivahendud nii kooduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
sajandi alguses. Rahvaluulet hakati uurima kirjanduse kaudu (kirjutamata kirjandus). Suulisele kultuurile omane: · kordamine · keskendumine protsessile kiigelaul · mälu abivahendid looduses ja keskkonnas olemasolev Regilaulu poeetika korduslaulud häälikutasandikordus algriim(alliteratsioon kaashäälikute kordus; assonants täishäälikute kordus) puudutab ainult värsiridu. sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor, epanastroof jms)> ei küsi! mõttekordus parallelism> värsside omavaheline seotus, konkreetsete asjade kaudu antakse üldmõiste. Nt: öö ja päev = ööpäev, isa ja ema = vanemad. Viib regilaulus mõtte lõpuni. vormelid: 1) algriimivormelik (must muld; valge vahel; Riia rist) 2) paralleelvormelid (sinine/punane/valge) poeetiline sünonüümika: 1) leksikaalse ühtsuse seadus kui peavärsis on ühtne mõiste, siis peab
o valge vaher o sinine- punane Suulisus: Suulisus kui tehnika, rääkimistekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata: Suulisuse paradigma kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming: Suulisele kultuurile on omane: - Kordamine - Mälu abivahendid inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika: Korduslaulud: - Häälikutasandi kordus - Sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor,) - Mõttekordus- parallelism - Vormelid o Algriimi vormelid o Parallelismi vormelid (sinine/punane/valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika: - leksikaalse ühtsuse seadus - pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab: - Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele - Vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. - Mälu abivahendud nii looduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
Eestis joonistas esimesed lastekoomiksid kirjanik ja kunstnik Karl August Hindrey (18751947), kogumik "Lõhkiläinud Kolumats". Koraan islami usu püha raamat. Koraan sisaldab Piibli ainestikku ja araablaste vana luule sugemeid, see sõnastab käsituse maailmast ja inimese kohast selles. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. korrektuur trükivigade parandamine enne trükise valmimist. Korrektuuri teevad autor, toimetaja ja korrektorid. Selleks kasutatakse korrektuurmärke. kriminaalkirjandus seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud
jaana/linnu-nirvaana Lausekujundid: - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks "Teid ma teretan, Eestimaa pojad!" (Lydia Koidula) "Miks sa nutad, lillekene, kupud täis sul pisaraid?" kordused- rütm, mõjusus, ka refrään. Anafoor e sõnade/lausete kordus värsi algul "Jumalaga, kohav laas! Jumalaga, ilus ilm!" (A.Haava) Epifoor e lõpukordus "Sa ilus aeg, sa armas aeg, nii lilleline noorusaeg." (J.Liiv) kliimaks e gradatsioon- astmeline tõus J.Liiv "Ma lillesideme võtaks" Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. parallelism- ühe mõtte teiste sõnadega kordamine "Ema viis hälli heinamaale kandis kiige kesa peale" "Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnad õpetagu" ("Kalevipoeg") antitees- vastandamine
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
