lander ja Mars 3 lander 1971.aastal.Täielikult õnnestus aastal 1997. Aasta missioon,mille jooksul tehti kõik peamised pildid Marsist.2006.aastal kadus kontakt selle tehiskaaslasega.Samal aastal maandus Marsi pinnale NASA Mars Pathfinder, millel oli palju sensoreid ja roboteid peal.2008.aastal maandus Marsi põhja polaarregiooni NASA Phoenix Mars. See võttis proove Marsi jääkattest. Lisad Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur (Tea laste-ja noorte entsüklopeedia lk 329) http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://nineplanets.org/venus.html http://en.wikipedia.org/wiki/Venus http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/earth.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marss (Tea Laste- ja Noorte entsüklopeedia 2.osa lk 250)
jooksul päevas, seega informatsiooni otsimine antud teema kohta oli väga huvitav ja kasulik. 10 KASUTATUD KIRJANDUS AMD Maakula degeneratsioon (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=180 (20.09.16) Blue Light and Macular Degeneration. Blue light exposed. http://www.bluelightexposed.com (20.09.16) Burnie, D. (1995). Inimkeha. London: Dorling Kindersley. Nägemine. (2006). Väike entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Aru, L. (koost). (2009). Silm. Eesti maaelu entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Galloway, N.R., Amoaku, W.M.K., Galloway, P.H., Browning, A.C. (2006). Common Eye Diseases And Their Management. London: Springer. Heiting, G. (2016). Blue Light: Bad for your eyes? http://www.allaboutvision.com/cvs/blue-light.htm (20.09.16) Kuidas kaitsta silmi digiseadmetest kiirguva sinise valguse eest? (2016)
Suur abi tuli ka mu isalt, kes juhuslikult on bioloogia õpetaja ning oskas mu kirjatööd pisut korrigeerida ning parandada. Töö eesmärgiks oli lugejaid harida ning kostitada teadmistega loodusteaduste tekkest, arenemisest ja sellest, mis need tegelikult on. Usun ja loodan , et mu referaat täidab oma ülesande. Kasutatud kirjanduse loetelu · Newport, G. 2002 Natural science http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_science#History (12. veebruar 2002) · Eesti Entsüklopeedia, 1990 · Kelley L. 2006 The Beginning of Modern Science http://www.friesian.com/hist-2.htm (14. september 2008) · Õpilase Entsüklopeedia, 2001 · Kvell, A. 2005 Euroopa Kirjandus XVIII Sajandil alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/opik-maailmakirjandus.doc · Oop, A. 2004 Loodusteadused http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusteadus (19. märts 2007)
1833-1896 10.klass 11.09.2007 Tallinn 2007 Alfred Bernhard Nobel Alfred Bernhard Nobel, üks maailma tuntumais rootsi nimesid, sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis. Tema insenerist ja leiutajast isa Immanuel Nobel sai jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne Rootsisse naasamist 1859. aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s. Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt, kes esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi. Tänu headele koduõpetajatele oskas 17aastane Alfred peale rootsi hästi ka vene, prantsuse, saksa ja inglise keelt. ...
Vaalad põhinevad neljajalgsetest imetajatest, kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata. Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui inimestel. Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest pisivähkidest. Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte suurde rühma: kiusvaalalised ja hammasvaalalised. Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maakera suurimad loomad. Nad toituvad kurnates mereveest välja tillukesi hõljuvaid organisme. Hammasvaalad jahivad...
Kloonimine · Mis on kloonimine? · Kloonimise etapid. · Kloonimise verstapostid. · Kloonlammas Dolly. · Kloonimisega kaasnevad raskused. · Kokkuvõte. Mis on kloonimine? · Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) l...
Referaat ,,Mulle huvipakkuv loodusnähtus" Lähte ÜG Karin Torim 7.B 2 Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. 2 3 Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta teki...
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
tänulikud kirjanikudele ning kuntsnikele, kes sel ajal elasid. Renessansi ajaga tuleb mulle meelde kohe kirjandus ja loomulikult ka kuulsamad kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesco teosteks olid: ,,Aadressita kirjades"-mille ta hukka mõistis, ,,Aafrika"- Francesco kõige mahukam värssteos ja see teos oli ladinakeelne poeem, ,,Laulude raamatusse"- sisaldas rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1
Abiturient keskkoollõpetaja Efekt üllatav mõju, mulje Absoluutne täielik, täiuslik; Entsüklopeedia teatmeteos Abstraktne mõtteliselt üldistatav Fajanss peen valge savi(nõud) Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur
Ta tiirutab Encke lõhes, toimides seejuures karjusena, kes hoiab Encke lõhe lahti. Lisaks fakte. Magnetväli on tugvam kui Maal, kuid nõrgem kui Jupiteril Magnetvälja telg ühtib pöörlemisteljega Esimene kosmose aparaat, kes külastas Saturni ümbrust oli ,,Pioneer 11'', kes 1.09.1979, möödus kaugusel 21400 km sellest planeedist Kõige ligemal on olnud Saturnile Voyager 2 Kasutatud allikad. Horisont juuni 4/97 Planeedi elu ,,Universum´' (Rosmeni kirjastus 1999) Avanta+ kirjastus 2000 Entsüklopeedia `'Astronoomia'' http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%80%D0% D0.A1.D0.B0.D1.82.D1.83.D1.80.D0.BD.D0.B0 http://selena.sai.msu.ru/Home/SolarSystem/saturn/saturn.htm Tänan tähelepanu eest!
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on Päike ja tema ümber tiirlevad objektid. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsiionijõu tõttu. Meie kohalik täht Päike valitseb Oäikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke Umbes viis miljardit aastat tagasi oli see aine, millest nüüd on tehtud Päike ja planeedid, osa suurest gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbrit...
Kuna vahel pole aega kohtuda ja siis saab msn'is rääkida juttu. Arvutit kasutan ka igasuguste koolitööde tegemiseks, kuna käsitsi on palju tülikam kirjutada, kui arvutis ja see hiljem välja printida. Samuti on väga hea, et on olemas eKool, kust saab vaadata õppimist ja info hinnete ja ülesannete kohta on kättesaadav. Tihti on koolipäevadel vaja otsida ka abi ja parim lahendus selleks on internet, sest internet on kiireim ja tõhusaim entsüklopeedia. Arvuti muudab meie elu väga mugavaks kuna me saame kõik vajalikud asjad otse koju kätte. Vanemad inimesed kasutavad aga arvutit rohkem arvete maksmiseks ja uudiste lugemiseks. Vanemate inimeste seas on ka populaarsust kogunud internetisait facebook, kus saab suhelda vanade tuttavatega ja sealt saab ka muud infot. Tänu internetile saan ma ka teada paljudest erinevatest üritustest. Internet on kõige populaarsem ürituste reklaamimise viis
sees väga suur hoog. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Maast "mööda kukkuv" Kuu: kuna maapind on kumer, ei jõua tema poole langev keha kunagi kohale. Kuigi leidsin eelpool mainitud astronoomilisele probleemile suhteliselt lihtsa ning kergestimõistetava vastuse, oleneb planeetide liikumine ümber Päikese ning Kuu Maa peale mittekukkumine palju enamatest teguritest. Need jätaks aga astronoomidele seletamiseks. Kasutatud allikad: http://www.kool.ee/?7920 Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://wikipedia.org http://www.epl.ee/news/melu/miks-maa-alla-ei-kuku.d?id=51141754 http://www.naistemaailm.ee/?id=35410
erinevalt eesti 32 tähest koosnevast tähestikust. Soome tähestikku kuuluvad tähed on .- A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Å Ä Ö. Kasutatud allikad * http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel (11.12.12) *Tea laste ja noorte entsüklopeedia * http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&tbo=d&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=83mK kdQNEWm9jM:&imgrefurl=http://mewhh.blogspot.com/2010/12/da y- 03.html&docid=cLCjiGkpqc4S3M&imgurl=http://1.bp.blogspot.com /_58nFMTQEOpI/TP5KmDcsi3I/AAAAAAAAAN0/Mird2yy0w2A/ s1600/SOOME.gif&w=1181&h=788&ei=- WXHUIbjHISR0AWp9gE&zoom=1&iact=hc&vpx=428&vpy=141& dur=391&hovh=183&hovw=275&tx=97&ty=69&sig=10274439661 9000739733&page=1&tbnh=156&tbnw=234&start=0&ndsp=32&ve d=1t:429,r:4,s:0,i:88 (11.12.12) * ENEKE
muistsete haudade lahtikaevamisena Põhja- Atlandi Ameerika rannikul. /3/ Kasutatud kirjandus: 1. Man J., Maade avastused. Belitha Press Limited ja Gareth Stevens, Inc. 1990. Inglise keelest tõlkinud Soontak J., tõlge eesti keelde, ,,Koolibri", 1995 61 lk. 2. Sahharov, S. Meritsi ümber Maa. ,,Detskaja Literatura", Moskva 1972. Vene keelest tõlkinud Kreem E.,Jankovski L., tõlge eesti keelde, ,,Valgus 1982 408 lk. 3. Eesti Entsüklopeedia, MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolumbus_christoph (22.05.16)
Uurimustöö Mikroskoop 2012 a. Sisukord Sissejuhatus 1 Mikroskoop 2 Valgusmikroskoop 3 Elektronmikroskoop 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Ma valisin oma töö teemaks mikroskoop, sest see meeldis mulle valikus olevatest kõige enam ning sellega olen ma juba algklassides kokku puutunud. See teema tundus minu jaoks huvitav. Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoop...
Vask Merle Saare TEP 14 2014.a Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask ...
Barokk ja klassitsism ja romantism 17.saj toimusid Lääne-Euroopa poliitikas suured muudatused, mis mõjutasid kultuuri. Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal p...
http://selene111.wordpress.com/2007/05/23/loodus/ http://upload.wikimedia.org/wikipedia /commons/thumb/2/2a/ EU-Ireland.svg/1218px-EU-Ireland.svg.png http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa http://www.climate-zone.com/climate/ireland/ http://et.wikipedia.org/wiki/Carrauntoohil http://www.sputnik.ee/riigid/ireland.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/iirimaa_tauri tiido.htm http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/iirimaa.htm Eesti Entsüklopeedia 15 Maailma maad, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007, lk 214, 215, 216, 217.
PUNETISED Punetised Punetised on kerge kuluga viirushaigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Sümptomid ehk kliiniline pilt Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. Suurenenud lümfisõlmed- peamiselt kõrvade taga ja kuklaosas. Palavik- lastel kerge, täiskasvanutel võib see kujuneda kõrgeks ning vahel kaasneb peavalu. Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, silmade sidekesta põletik , köha ja punetav kurk. Punetiste sümpomiks on õrn roosa lööve, mis laatub aegamööda suurteks laikudeks. Selle tõttu on oht, et haigele pannakse vale diagnoos. Tekitajad See on üheahelaine RNA- genoomne viirus, kuuludes togaviiruste hulka. Inimene on ainuke viiruse reservuaar Viirus levib otsesel kontaktil või piisknakkusena hingamisteede kaudu. Viirus paljuneb hingamisteid katvas epiteelis ning siseneb seejärel vereringesse. Peiteperiood nakatumisest kuni lööbe ilmumiseni on 14-21 päeva...
valla vallavalitsus.- Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4301/1201/2094/LISA1.pd (10.03.2016). 4. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehooldukeskus. http://www.iejhk.ee/index.php?page=67& (13.03.2016). 5. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. (2005). Tartu: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti- mullastik.pdf (14.03.2016). 6. Eesti mullastik. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (14.03.2016). 7. Jõgeva vald. Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5geva_vald (10.03.2016). 8. Märtson, M. (2008) Jõgevamaa keskkond. Tallinn: Keskkonnaministeerium. 17,18 lk (14.03.2016). 9. Jõgeva maakond. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5gevamaa3 (10.03.2016). 10. Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2007-2015. (2005). Tartu: Eesti Loodushoiu Keskus
I tahvel käsitles esmajärjekorras kohtuotsust. Kui inimene oli kohtusse kutsutud, siis oli tal kohustus sinna minna. Juhul, kui inimene vabatahtlikult kohtusse ei ilmunud toodi ta sinna vägisi. Süüdistatvat võis kaitsta advokaat, kes pidi olema vähemalt sama jõukas kui süüdistatav. Kui kaks osapoolt jõudsid kohtus kokkuleppele, siis kuulutas kohtunik(magistraat) selle välja. Juhul, kui konsensusele ei jõutud, pidid mõlemad pooled 7 R. Narits, Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura 2007 lk 27-28 8 Rooma õigus ja 12 tahvli seadus. 9 Ilus 2007, lk 13 6 oma argumendid esitama enne keskpäeva. Kui üks osapooltest selleks kohale ei ilmunud, siis otsustas kohtunik selle kasuks, kes kohal oli. Mõlema poole kohalolu puhul algas istung, mis ei kestnud kauem kui päikeseloojanguni. II tahvel puudutas samuti tsiviilprotsessi. Tõsise haiguse, religioosse või muu kohustuse tõttu
portugallane 79. tallinlased 14. Camus' romaan 47. türanlik 80. Julius Caesar 15. drastiline 48. tendents 81. tsehlanna 16. afisid 49. epopöa 82. personifitseerima 17. arhitekt 50. shakespeare'liktraagiline 83. entsüklopeedia 18. distsipliin 51. karussell 84. dusi all 19. händikäp 52. kissell 85. seanssidel 20. dateerima 53. konstateerima 86. valentinipäev 21. materiaalne 54. Johann Voldemar Jannsen 87. almanahhis 22. korruptsioon 55
Samal ajal süvenes partei juhtkonnas ja ühiskonnas laiemalt rahulolematus Hrustsovi tegevusega. 1964. aasta oktoobis organiseerisid Hrustsovi vastased vandenõu ja kõrvaldasid ta võimult. Hrustsovist sai üleliidulise tähtsusega pensionär. Ta suri 11. septembril 1971. aastal. Nikita Sergejevits Hrustsov Ajaloo referaat Koostas: Juhendaja: Kasutatud kirjandus · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. köide, kirjastus ''Valgus'' · Einar Värä, Tõnu Tannberg ''Lähiajalugu'' 2. osa, kirjastus ''Avita''
Lavakunstikool. Teadus Teadustöö olukord oli omariikluse algusaastatel suhteliselt kurb kuid hiljem hakkas olukord paranema Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks mitmeid samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Maailmamaine omandasid mitmed Eesti teadlased. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Kirjandus Proosalooming jäi esikohale. Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Suure populaarsuse saavutas tänu vaikiva ajastu rahvusterviklusele ajalooline romaan. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. Kujutav kunst Eesti kunstielu oli rahunes
tagaplaanil, Valgustus 18.saj kasvatusest" kangelane=kohanemisvõimeline, Diderot - jutud ja hakkaja,arukas,aktiivne,praktiline; entsüklopeedia naised(vb matemaatik,filosoofia üle Beaumarchais "Figaro pulm" arutlemine,feminism) Defoe "Robinson Crusoe", ülitundeline, loodust ülistav, puhtus, siirus, Goethe "Noore Wertheri Sentimentalism 18/19 saj.vah
Platon ja Aristoteles olid vanakreeka filosoofid. Mõlemad olid pärit peredest, millel olid sidemed kuninga õukonnaga. Sellises keskkonnas üles kasvanud, võisid nende põhimõtted ja maailmapilt sarnaneda. Platoni järgi on kaks maailma: ideede maailm ja näiline maailm. Ideed olid tema arvates püsivad ja ei muutunud kunagi. Nendeni tuli jõuda mõistuse kaudu. Näilises maailmas ehk varjude maailmas kõik aga muutus. Aristoteles vaatles maailma reaalselt. Tema maailmaks oli Maa kui taevakehade suletud süsteem. Maal valitsesid neli elementi: tuli, õhk, vesi ja maa. Seal tuli ka Aristotelese olemisõpetus. Ükski asi ei saa olla ilma vormi ja mateeriata. Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Mateeria aga ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Kuna vorm on liikumapanev jõud, siis allapoole liikudes jõutakse esmase mateeriani (mateeria prima). Ülespoole liikudes jõutakse esmase liikumapanija Jumalani. Aristotelese järgi on jumal vormi...
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna -...
Iraan Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv. Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Tempe...
Mariner9 (1972) Viking1 (1976) Viking2 (1976) Pathfinder (1997) Mars Global Surveyor (1997) Mariner4 edastas Maale üle 20 foto Mariner6 ja Mariner7 201 fotot Mariner9 üle 7300 foto Parim missioon Vikingite poolt 4. juuli 1997 Pathfinder teadlaste poolt tehti enneolematuid samme Mars Global Surveyor hakkas Marssi kaardistama märtsis 1999 Mars Global Surveyor Vaade Marsi pinnale maandurilt Viking Lander 1 Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Universum, koostanudtoimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mar s.html http://www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Marss http://images.google.ee http://vaatleja.obs.ee/node/142
REFERAAT Räim Sisukord Üldine 3 Eluviis 4 Parasvöötme mered 5 Kokkuvõte 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Üldine Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on heeringa alamliik.22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.Läänemeres elav räim on oma sugulasest atlandi heeringasast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna teatud populatsioonid koevad varasuvel (mais-juunis) ja teised sügisel, siis mõnikord on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kellede täpses liigisiseses kategoriseeringus ja üleüldine tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suu...
laadist rangete süsteemide kasuks. Nüüdisajal võib täheldada ekspressiivse suuna taastumist. Mõned näited abstraktsionistide teostest: · Vassili Kandinsky Valge joon nr. 232 · Paul Klee Maagiline kanaarilind · Franz Marc Tirool · Piet Mondrian Ruudukujuline kompositsioon punase, sinise ja kollasega. · Kazimir Malevits Must ruut · Karel Appel Lilled ja loomad KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 1 Tallinn, Kirjastus ,,Valgus" 1985 Õpilase teatmeteos ENEKE nr 1 Tallinn, Kirjastus ,,Valgus" 1982 Kunstikultuuri ajalugu - Jaak Kangilaski Tallinn, Kirjastus ,,Kunst" 2005 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vassily-Kandinsky.jpeg http://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_Kandinsky http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/nyydis_abstraktsionism_ameerikas.pdf https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:bJ1ynrWsvoAJ:www.htg.tartu
Talents pakub noortele lootustandvatele filmitegijatele võimalust osaleda erinevates filmiteemalistes töötubases ning juturingides. (Valck 2007) Järgmine Berlinale leiab aset 5.-15. veebruaril 2015 Berliinis ning see on järjekorras juba 65.festivali toimumise kord. (Hintereder 2009) Andmeallikad: Hintereder Peter,(2009), Tatsachen über Deutschland, Peter Hintereder, Societäts-Verlag Frankfurt am Mein. Tamla Toomas, (2009), TEA entsüklopeedia 4. köide Becher-Burton, Tea kirjastus Tallinn, lk 93. Valck Marijke de, (2007), Film Festivals: From European Geopolitics to Global Cinephilia, Amsterdam University Press. Die Berlinale Das Festivalprofil https://www.berlinale.de/en/das_festival/festivalprofil/profil_der_berlinale/index.ht ml (05.10.14).
Transformation. – Agricultural Science. Vol 1, Issue 1 (2013), 55-6. http://www.todayscience.org/AS/article/as.v1i1p55.pdf 3. Ratt, A., Reitan, V. (1969). Kultuurtaimede ja umbrohtude seemned. Valgus: Tallinn 4. Kokassaar, U. (2012) Väiksed toitvad litrikesed – läätsed. – Maaleht. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/vaiksed-toitvad-litrikesed-laatsed?id=65191940 (26.02.17) 5. Tölp, S. (2011). Lääts (taim). Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4ts_(taim) (26.02.17) 6. http://agriculture.vic.gov.au/agriculture/grains-and-other-crops/crop-production/growing-lentil 7. http://www.legumematrix.com/fccp-disease-management-lentils-16704 8. Pilt 3. https://grdc.com.au/~/media/Ute-guides/Insects/Redlegged-Earth-Mite/Mites_Page_097_Image_0003.p ng 9. Pilt 4. https://cdn.harper-adams.ac.uk/image/news/large/140619-The-lucerne-flea177960.jpg 10. Pilt 5. http://aphid
) Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus KASUTATUD ALLIKAD 1. Foto1. Pulli asulakoht http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15.03.16) 2. Foto 2. Richard Indreko https://www.geni.com/people/Richard-Indreko/6000000007451583021 (15.03.16) 3. Foto 3. Pulli küla. http://www.puhkaeestis.ee/et/pulli-eesti-vanim-inimasula (15.03.16) 4. Pulli, vanim asulakoht. Miksike. http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/vanim.htm (14.03.16) 5. Eesti entsüklopeedia, Pulli asulakoht. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pulli_mesoliitikumi_asulakoht (15.03.16) 6. Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007. http://www.eestiloodus.ee/artikkel2442_2438.html (15.03.16) 7. Metapedia, Pulliküa http://et.metapedia.org/wiki/Pulli_asula (15.03.16)
kaubanduses. Seda eelkõige soodsa geograafilise paiknemise tõttu: läbivad jõed ja väljapääs ookeanile. Nigeerias asuvad suuremad sadamad on Bonny Ishore'i, Calabari ja Lagose sadam. Nigeeria suurima jõe Nigeri deltas ja Guinea lahes on väga aktiivne piraatlus ning relvastatud laevaröövid. Kasutatud materjalid: Geograafia vihik ja töövihik Kättesaadav: Autori materjalid The World Factbook Kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/ Vikipeedia,vaba entsüklopeedia Kättesaadav:http://et.wikipedia.org/wiki/Nigeeria Wikipedia Free Encyclopedia Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Nigeria World Flags database Kättesaadav: http://www.flags.net/NGRA.htm http://www.nema.gov.ng/images nigeria.gif /
aastal ehitada Kalamajja kena üürimaja. Tublidus ja töökus pidi olema eeskujuks juba lapseeast peale ka pojale Jaanile. Mees lõpetas Venemaa vangilaagris. (Kesküla, 2005) 1.2. Kooliaeg 3 Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938. aastal algas Krossi õppetöö Tartu Ülikoolis. 1944. aastal lõpetas ta õigusteaduskonna. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1990) 1.3. Eluraskused Kohe peale Tartu Ülikooli lõpetamist vahistati Kross mobilisatsioonivastase tegevuse eest. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistendina. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross erikomisjoni poolt ja talle määrati viie aastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris. Pärast Eestisse tagasi naasmist pühendus Kross kirjanduslikule tööle. (http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html) 1.4
Matused toimuvad kiireti, samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Kirste ei kasutata. Hauda pannakse paremale küljele näoga Meka poole. Leinamist heaks ei kiideta. Kirjandus Tähelepanu pöörati tõsielulistele jutlustustele.(neist kuulsaim on "Tuhat üks ööd"). Domineeris kuulevorm, palju armastuslüürikat, askeetlikku mõtteluulet ja satiiri. Firadausi- rahvuseepos "sahname" Nizami- ""Hamsa" Teadus Islam soosis teadust, mis polnud vastuolus koraaniga. Al- Horezmi entsüklopeedia "teaduste võtmed" Ibn Mensur- araabia keele entsüklopeedia. Al- Idrisi- maailmakaart, kuhu on esmakordselt ka märgitud Eesti. Keskaja riigivõim Vasallid omandasid palju õigusi. (kohtuõigusedm maksud) ja muutusid kuningale sõltumatuks. Koghu Euroopas feodaalne killustatus. Tugeva keskvõimu suutis säilitada vaid Inglismaa, kus vasallid vandusid truudusevannet otse kuningale. Killustatust soodustas: 1) valduste paiknemine erinevates kohtades.
Sammuti on nemad ainsad kes suudavad nii sügaval merepõhjas elada, seda tänu värvuselisele kohastumisele. Sellele vaatamata võib neid leiduda nii sügavast merepõhjast kui ka madalast rannikuveest. Viimaseks omapärasks on see, et neis sisaldub tarretumisvõimega polüsahhariid, mida inimesed oskavad ära kasutada toiduainetööstuses. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Trei, T. Taimed Läänemere põhjal. Tallinn:Valgus. 1991 Interneti aadressid: 1. Eesti entsüklopeedia, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/punavetikad1] 10. märts, 2013 2. Eesti entsüklopeedia, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik] 16. märts, 2013 3. MTÜ Fenolo, looduskalender [http://www.looduskalender.ee/node/11459] 17.märts, 2013 4. Eesti eluslooduse e-andmebaas [http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php? lang=est&id=184976&rank=20&id_intro=2] 8.märts, 2013
haigusi. (http://www.garden.ee/) Endistel aegadel kasutati rooside väetamisel põhiliselt ainult laudasõnnikut. Kogu põõsa lähem ümbrus kaeti sügisel ühtlase sõnnikukihiga, see kaitses ka tugevate külmade eest. Kõdusõnnikuga multsimist kasutatakse praegugi kergema lõimisega saviliivmuldadel. Tänapäeval on aga linnatingimustes väga raske laudasõnnikut varuda ja säilitada, samas on ka laudasõnniku lämmastkusisaldus liiga kõrge. (Rooside Entsüklopeedia, 2006:21). Roosid vajavad kasvuks sooja ja päikest ja nad armastavad viljakat aiamulda, mille pH on 5,5...6,5. Kirjanduse põhjal roosidele ei kõlba kuivad liivmullad ja rasked savimullad. Liivast või savist maad saab parandada kui segada pinnasesse küllaldaselt kasvuturvast või kompostmulda. (http://rosmakor.tozz.pri.ee/) Hoolimata aiamulla viljakusest tuleb rooside hea tervise saavutamiseks kasutada tasakaalustatud väetamist
väärtusorientatsioonile, kuid pikaajalises perspektiivis võib suurendada sotsiaalse tõrjutuse riski. 5 Kasutatud kirjandus 1. Braun, K.-H., & Wetzel, K. (2006). Soziale Arbeit in der Schule. München: Ernst Reinhardt Verlag. 2. Constable, R. 2008. The Role of the School Social Worker. Chicago: Loyola University. 3. Eesti Entsüklopeedia. [http://entsyklopeedia.ee/]. 15.03.2017 4. Higy, C., Haberkorn, J., Pope, N., Gilmore, T. 2012. The Role of School Social Workers from the Perspective of School Administrator Interns: A Pilot Study in Rural North Carolina. International Journal of Humanities and Social Science. Vol.2 (2) pp. 8-15 5. Hämäläinen, J. 2001. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 6. Juhila, K., Pösö, T., Hall, C., & Parton, N. (2003)
Island System. 1799 Charles Tennant avastab valgendi 1814 waltham systemi algus 1828 Paul Moody arendab nahast vöö ja rihmaratta jõuülekande süsteemi 1856 William Henry Perkin leiutab esimese sünteetilise kangavärvi 1859 luuakse rasselmasinad 1866 Mac Nary teeb esimesed sokid ja sukad koos kanna ja varba taskutega 1892 Cross, Beavan ja Beadle leiutavad viskoos ehk veniva kanga Andmed võetud : 1) VAU ! piltidega entsüklopeedia 2) Eesti keelne vikipeedia 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Fashion_designers 4) http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Western_fashion 5) Google pildid 6) www.annaabi.com 7) Tea laste ja noorte entsüklopeedia Itaalia pärane rinnanõel Uueaja mood Renessansi aegsed kleidid pärlite ja turmaliinidega kee Graveeringuga ripats Graveeringuga püss Esimese maailmasõja munder
Suurem osa Eestis leiduvast kakuliigist on looduskaitse all. Nende lindude sobilikud elupaigad on hävitatud rohkete metsatöödega. Tuleks paremini kaitsta kakkudele sobilikke elupaiku, et tulevikus need öise eluviisiga linnud ka meie juures edasi saaksid elada. KASUTATUD KIRJANDUS Ader, A. 2008. Pisikesed pehmed sulepallid. http://www.looduskalender.ee/node/587 04.02.2018 Bang, P. Dahlstrøm, P. 2007. Kes siin oli?. Tallinn: Tänapäev Eesti Entsüklopeedia. 2011. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakulised1 04.02.2018 Hayman, P. Hume, R. 2004. Linnusõbra taskuraamat. Tallinn: Varrak Kontkanen, H. Nevalainen, T. Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus NatureGate eLoodus. Kassikakk. 2018a. http://linnud.loodus.ee/kassikakk 04.02.2018 NatureGate eLoodus. Värbkakk. 2018b. http://linnud.loodus.ee/varbkakk 04.02.2018 Pappel, P. 2001. Märtsi loom - kakk. http://vana.eestiloodus
Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: H...
Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett. Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia nr 6, lk 33 34. Talinn, Eesti Entüklopeediakirjastus. 1995. Jüssi, M. Elu Läänemere solgiaugu ääres. KesKus nr 12/2006. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.keskus.ee/index.php? kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493 Liim, J. Läänemere surmaoht - kaugsihikuga kuritegu. Kultuur ja Elu nr 5/2005. Arvutivõrgust kättesaadav: http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm Läänemeri.Vikipeedia. Arvutivõrgust kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Notre Dame'i kirikust kirjutas Victor Hugo maailmakuulsa romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis". Notre Dame'i läänefassaad Läänefassaadil olev roosaken ja osa Kuningate galeriist Uhked vitraazaknad Kirik tagant vaates Kasutatud kirjandus Eesti entsüklopeedia Mark Irving ,,1001 ehitist mida peab elu jooksul nägema" Manfred Leier ,,100 kuulsat katedraali" http://en.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame_de_Paris http://et.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame http://www.aviewoncities.com/paris/notredame.htm
Lähte Ühisgümnaasium ,,Paber" Referaat Autor: Elo Lättemägi Lähte 2008 Paber Tänapäeval ei saa vist keegi hakkama paberita. Raamatud, vihikud, joonistusplokid, ajalehed, pakendid kõik need on ju paberist.Paber on nii tavaline, et me ei mõtlegi selle peale, kust see tulnud on ning kuidas varem ilma hakkama saadi. Kuid selle leiutise eest peame tänama kauget Hiinat, mis asub IdaAasias. Inimkond on paberit tundnud juba üle 2000. aasta. Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Paberi leiutas kirjalike andmete kohaselt õukondlane Csai Lun aastal 105. Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
