võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Eesti esimene ooper nimega Vikerlased , mis toimus aastal 1928 Estionia teatri laval. Peale selle hakati lavastama ballette.
Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees". Hugo Raudsepp "Vedelvorst", "Mikumärdi" August Mälk "Aktsioon", "Surnu surm" Kirjandusrühmitus Siuru 1917 Arbujad Kunstielu Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone) Tuntud kunstielu tegelased olid Konrad Mägi(maal ,,Veneetsia" 1922 ),Eduard Wiiralt (maal ,,Lamav tiiger" 1937),Anton
mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust.1 1.2. Ajalugu Ujumine on üks vanemaid ja klassikalisemaid spordialasid. Vanimad ujumist kujutavad kiviskulputuurid ja seinamaalid kinnitavad, et juba 4.aastatuhandel eKr 1 Eesti Entsüklopeedia (1998) , lk. 121 osati Lähis-Ida maades tänapäeva krooli ja rinnuliuumist meenutaval viisil vees liikuda. Esimene kirjalik tõend ujumise õpetamise kohta on pärit Egiptusest Keskmise riigi ajast (2052-1670 eKr).2 Varasemad teadaolevad ujumisvõistlused peeti Veneetsias 1515. aastal koos sõudevõistlustega. 1532. aastal ilmus Augsburgis esimene ujumisalane raamat. 19. sajandi alguses oli ujumine juba levinud harrastus. 3 1837
Teine maailmasõda tekitas maailmasse suurema võimude tasakaalu ja kahe peamise võimu esile kerkimist ja oli mingil määral teerajaja nii sõjatööstuses kui ka maailmakorralduses. Lisaks sellele mõjutas sõda nii paljusid inimesi, et see ei tohiks kedagi külmaks jätta. Teise maailmasõja tähtsust ei saa kindlasti alahinnata, sest see mõjutas kogu tänapäevase maailma elu ja kujunemist suurel määral. Kasutatud allikad: 1. Eesti Entsüklopeedia. 2006. Teine maailmasõda. Võrgulehel: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teine_maailmas%C3%B5da2 (23.05.2018) 2. History on the net. World War Two Causes. Võrgulehel: https://www.historyonthenet.com/world-war-two-causes/ (23.05.2018) 3. Robinson, B, 2011. World War Two: Summary Outline of Key Events. BBC. Võrgulehel: http://www.bbc.co.uk/history/worldwars/wwtwo/ww2_summary_01.shtml (23.05.2018) 4. Royde-Smith, J.G, Hughes, T. A 2018
Salapärane Mona Lisa ja tema isiku tuvastamine oli suur mõistatus kõigile. Ta oli mees, kes muutis kõigi elusid oma saavutustega. Mind üllatas ka tema raske elulugu. Ta pidi kõige saavutamiseks rängalt vaeva nägema. Kuigi ta oma eluajal suurt kuulsust ei saavutanud, saavutas ta selle pärast oma surma. Mulle meeldis seda referaati teha, sest selle inimese elulugu oli väga põnev. Kasutatud materjal 1. Jilek, F. Mees Vincist, Tallinn, "Kunst" 1988, 462 lk 2. Leonardo da Vinci: Eesti entsüklopeedia 5. kd, Tallinn, "Valgus" 1990, lk 507 508 3. Sfumaato: Eesti entsüklopeedia 8.kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461 4. Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.htm 5. Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Pildid "Püha õhtusöömaaeg" "Maarja kuulutus" "Kuningate kummardamine" "Mona Lisa"
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) -vastas eitavalt Djoni akadeemia poolt küsitud küsimusele ,, kas teaduse ja kunstide areng on soodustanud kommete parandamist. Leidis, et väljapääs peitub rahvasuveräniteedis=võim lähtub rahvast. Pooldas vabariikliku korda kuigi ka selle suhtes oli skeptiline, ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. Entsüklopedistid: Entsüklopeedia= teaduse, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandja oli Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmus esimene kõide 1751.aastal. Katoliku kirik kuulutas selle keelatuks ja põletamisele, selle lugemise eest ootas vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste
Võhandu 162 1420 86 0,55 599 0,42 Pärnu 144 6920 78 0,54 3367 0,49 Põltsamaa 135 1310 72 0,53 557 0,42 Pedja 122 2710 67 0,55 1195 0,44 Keila 116 682 75 0,65 282 0,41 Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015 Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumisulamiveest. Põuasel suvel ning pikal ja külmal talvel toiduvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest (Eesti Entsüklopeedia, 2015). 2. Eesti pikim jõgi Võhandu jõgi pikkus on 162 km. Võhandu jõe nimetatakse ka Pühajõeks, Väike-Võhandu jõeks, Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime. Võhandu jõgi paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning selle allikas asub Otepää kõrgustikul, Ilmjärve külas
Teda ohustavad põllumajandus- ja maaparandus-tööd, samuti põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. 3. http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Jarvekylg/rukki-raak.html rukkirääk (Crex crex), väga peiduline kureline (ruiklane). Elab niitudel ja madalsoodes. Pikkus 27–30 cm. Öölind. Rääksuv häälitsus kostub kaugele. Looduskaitse II kaitsekategoorias. 5 4. Eesti Entsüklopeedia Kokkuvõte: Rukkirääk (crex crex) on väike lind rukilaste sugukonnast. Ta sarnaneb välimuselt Nurmkanaga, lühike nokk, tema pikkus on umbes 16-18cm, tiibade siruulatus umbes 32-25cm. Ta on väga kangekaelne; ei soovi lendu tõusta, isegi oma vaenlase eest jooksem minema ja samal ajal teeb om aprääksuvat häält, nagu mõnitades oma vaenlast. Kuigi ta on hea lendaja, set talvedel lendab ta ikkagi minema ja seda teeb ta kiiresti.
ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessanss ja järgnes . 1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last. Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Euroopas. Näiteks Rousseau. 1.5. Romantism on 18. sajandi kirjandusvool Euroopas. Näiteks Byron, Heine. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane
elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja saakaleid. Peale selle elab Saharas ka kõige mürgisem tarantel kelle mürk on 10korda kobra omast tugevam. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Sahara#See_also http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm Eesti entsüklopeedia 8, Tallinna Raamatutrükikoda, 1995 Tiit Rummo Geograafi 8.klassile, Avita, 1998 Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi, Geograafia põhikoolile, Koolibri, 2003
Xb Veebruar 2008 KLASSITSISM MUUSIKA, SKULPTUUR, ARHIDEKTUUR JA KUNST Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal Muusikas rajasid klassitsismile teed antiikmütoloogiat ja -kunsti idealiseerivad itaalia opera seria (nt. A. Scarlatti) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully). Haripunkti ...
Lähisekvatoriaalses kliimas on tohutud loodusvarud: kohvi- ja sojaoad, maavaradest on seal kulda, hõbedat, rauamaaki, vaske, teemante ning ka naftat. Muld on viljakas, mis tõttu on võimalik kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest üks tähtsaim on puuvillapõõsas. Ookeanid ja mered on kalarikkad. 2 Kasutatud kirjandus: Eesti entsüklopeedia kaheksas köide Kaheksanda klassi geograafia õpik Dorling Kindersley - Maailma teatmeatlas 3
Vaikiv ajastu- autoritaarne eesti omab iseloomulikke jooni, nagu keelustati poliitilised koosolekud meeleavaldused, ainupartei, ajakirjandus allutati. Rahvusvaheline olukord teravnes. Hitler ja Stalin tugevnesid, ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustud ja jäi isoleerituks. Põllumajandus- aitas riiki igati kaasa, põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus. Tööstus- hiigeltehased asendati uute ettevõtetega ja tervete uute tööstusharudega, mis leidsid oma toodangule uue turu. Eestis oli Saksa okupatsioon alla aasta. Saksa väed vallutasid eesti 1918.a , kuna käimas oli 1, maailmasõda, Saksam. Sõdis nõukogude Venem. 1918.a 28.nov algas Vabadussõda( Punaarmee ründab Narvat)Eestlaste võitlus iseseisvuse nimel Nõukogude venem.Rongid- murdsid sageli läbi vastase tagalasse, tekitades seal segadust ja paanikat, paljudes lahingutes oli ne...
Laiskloom Bradypodidae Välimus Kehaehitus vastab nende rippuvale eluviisile Pikkadel tugevatel tagajäsemetel on 3 küünist ja eesjalgadel 2-3 küünist, küünised on neil kumerad, nende abil suudavad nad liikuda, mõnel on 3 varvast Karvad kasvavad kõhult selja suunas, et vihmavesi voolaks maha ja karv kuivaks Karvastik on tihe, paks, hallikaksroheline, mis muudab ta märkamatuks Elukoht ja levik Elavad troopiliste vihmametsade puude otsas Nad veedavad oma elu selg alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid le...
Norra meri 7b Rait Rehemets ja Kenor Pille Norra mere geograafiline asend · Norra meri on Põhja-Jäämere osa. · Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ...
Üld ülevaade maailma kirjandusest, aja järkutest ja pea esindajad. Periood Sajand Olemus põhitunnused anrid Peaesindajad Toes Antiik 8saj. Põhiliste Eepos,lüürika, Homeros ,,Ilias";Odüsseia" eKr kirjandusliikide välja filosofia,draama Aischylas 5;6saj kujunemine, esimene Sophakles "kuningas pKr Euroopa kultuur(riik Euripides Oidukus" Kreeka) Aristophanes Sappho Keskaeg 4-14saj. Klerikaaline(kiriku) Eepos, lüürika,draama Villon ,,Suur- ja väike kirjandus, hakkavad rüütli- ja ...
ladina keelsest sõnast, mis tähendab kleepuvat vedelikku või mürki Esimest gripi moodi viirust kirjeldas Hippokrates 412. aastal eKr Influentsa viirus võib esemel/pinnasel elus püsida 2-8 tundi Ainuüksi USA’s satub tavalise gripi tõttu haiglasse 200000 inimest aastas Influentsa mutateerub iga aastaga Vanasti oli uskumus, et grippi saab ravida alkoholiga Kasutatud materjalid Wikipedia: Influenza. [WWW] https://en.wikipedia.org/wiki/Influenza Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia: Gripiviirused. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Gripiviirused Virology Blog: Ten cool facts about viruses. [WWW] http://www.virology.ws/2009/10/19/ten-cool-facts-about-viruses/ Good Housekeeping: 11 interesting facts about influenza. [WWW] http://www.goodhousekeeping.com/health/a25049/facts-about-flu/ Täname kuulamast!
Miniuurimus ,,Eesti klahvpillimängija Margus Kappel“ Töö sisu: • Margus Kappel on Eesti klahvpillimängija ja helilooja. Samuti mängib ta kitarri, basskitarri, trummi, kontrabassi. Klaver ja kitarr on aga talle kõige südamelähedasemad. Seda on ta maininud muusika.ee-s intervjuud andes. • Margus Kappel on sündinud 07.septembril 1956.a Tallinnas helilooja ja organisti Johannes Kappeli (1907-1982) ning laulja ja tšellisti Lydia Kappeli (1924-2016) pojana. Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga...
Michelangelo Buonarroti Kaido Mõts Elulisi andmeid · Täisnimi on Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni · Elas 6. märts 1475 - 18. veebruar 1564 · Sündis Itaalias Arezzo lähedal · Õppis Firenzes 1488 1489 maalikunsti ja 1489 1490 maalikunsti · Michelangelo oli väga mitmekülgne (skulptor, maalija, poeet, teadlane), oli ka oma aja geenius Teoseid · "Taavet" · "Viimne kohtupäev" · "Kentauride lahing" · "Mooses" · "Surev ori" · "Võitlev ori" · "Madonna Doni" · Sixtuse kabeli laemaal · Peetri kiriku kuppel · "Öö" · "Koidik" Michelangelo Buanorreti "Taavet" · Valmis vahemikus: 1501 1504 · On elusuurune · Asub Firenzes Fresko "Viimne kohtupäev" · Valmistatud vahemikus 1536 1541 · Mõõtmed: 1370 cm × 1200 cm · Asub Vatikanis Sixtuse kabelis Vatikani Sixtuse kabeli laemaal · Maalitud ...
anglosaksidega sellise nime all Inglise kuningaks. Valitses 1066-1087 Ambrosius(u.340-397)- üks tähtsamatest kirikuisadest, katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Hieronymus- kirikuisa, tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde, seda hakati nim. Vulgataks Augustinus(354-430), üks tähtsamaid kirikuisasid. Vastandas oma teoses ,,Jumalariigist" Jumalale meelepärase ehk taevase riigi maapealsele riigile. Ibn Mansur-koostas Kairos 12.sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina- tadziki teadlane, sai tuntuks meedikuna. Al-Idrisi- Marokolane, kelle 1154. koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rjurik- (u830-879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad. Vladimir- suur vene vürst, kes üritas 980. aasta paiku läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni.
Lehekülgede nummerdamine Insert (lisa) Page Numbers (leheküljenumbrid) Positsion Footer (allserv) või Header (ülaserv) Aligment (vasakule, keskele, paremale) Format (vorming) Start at (alusta numbrist) Reavahe muutmine Format (vorming) Paragraph (lõik) Line Spacing (reasamm) Parim reavahe on 1,5!! Kasutatud kirjandus : Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus. Tallinn, 1974 (raamat) Tiik, T. Arvutiõpik. Kuresaare, 2005 (raamat) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn, 1992. Nr 6, lk 666 (teatmeteos) Suuroja, K. Kas maa värises? Loodussõber, 2007. Nr 4, lk 38-41 (ajakiri) Männiste, A. Giid vahetab elukohta mitu korda. Postimees, 7.detsember 2007 (ajakiri) http://www.jarvamaa.ee/
paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku vananedes ikka jõulisemaks ja ilmekamaks. Ta illustreeris ka raamatuid (nt. A. Kivi ,,Seitse venda", 1906 1908) ning on andnud ka hulga joonistusi kunstitöö esemete jaoks.(Kasutatud: ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3" FILM-ISSÕ, lk.107-108 ja Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", lk. 812-813). Tuntuimad maalid: · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891) · Symposion (1894)
Obrszopisov, S.Venev, I.Lazarov, M.Vasilev. Majandus: Majandusharud: Turism, toiduainetetööstus, transport, ehitus, infotehnoloogia, maavarad Tegletakse: Ehitusega, toiduainetööstusega, põllumajandusega, energeetikaga. Eksport: Kergetööstustoodang, toiduained, veinid, värvilised metallid Import: Kütus, masinad, rauamaak, valtsmetall, kemikaalid, kiudained SKT elaniku kohta: 10 973 USD Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria Eesti Nõukogude Entsüklopeedia I osa http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/bulgari a/index_et.htm http://www.europarl.ee/view/et/Valjaanded/Elektroonilised/101 _kusimust_ja_vastust/16_Kui_pikk.html;jsessionid=6B88BA71 2FA3D7499E6D67705581D3AE http://www.argotours.ee/?p=6&id=316&item=317 http://www.abctravel.ee/cms/index.php? Itemid=1&id=97&option=com_content&task=view
kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. ,,Tarapita" manifest: -"Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia nr. 9 ; Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_%28r%C3%BChmitus%29 Gümnaasiumi kirjandusõpik ,,20. sajandi I poole Eesti kirjandus"
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head e...
Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. 12-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud.Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhidektuurist. Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS GOOTI MÖÖBEL Koostaja: Jaanika Oissar
Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub külmumine kõrgemal ja kristallid muutuvad enne maapinnale jõudmist vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal.
Paljud looduses esinevad võnkumised on harmoonilised või sellele ligilähedased. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Resonants (04.2010) http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5nkumine (04.2010) http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt2.html (04.2010) http://www.abiks.pri.ee/www/index.php?leht=fyysika&m=k (02.2010) Landau, L Kitaigorodski, A (1968) Füüsika kõigile. Tallinn: Valgus Kabardin, O (1993) Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn: Koolibri (1995) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus AITÄH!
Bakterid ja viirused Bakterid on kõige rikkalikum eluvorm, elades õhus, maal kui ka vees. Nad koosnevad ühestainsast mikroskoobilisest ilma tuumata rakust. Mõningaid baktereid nimetatakse pisikuteks, sest nad põhjustavad haigusi. Enamik on kas kahjutud või kasulikud näiteks bakterid, keda kasutatakse toiduainetööstuses ja ravimite valmistamiseks. Viirused on isegi lihtsamad kui bakterid ja palju väiksemad. Nad koosnevad imepisikestest keemiliste ühendite pakikestest, mis on aktiivsed ainult elusolendite organismi sees. Nagu bakteridki, ei põhjusta ühed viirused haigusi, samas võivad ka mõned olla surmavad. Kuidas viirused paljunevad Viirus on inaktiivne hetkeni, mil ta puutub kokku elusrakuga. Kui see juhtub, võib terve viirus siseneda rakku või, nagu bakteriofaagide puhul, süstida oma geneetilist materjali läbi rakuseinade. See materjal haarab peremeesraku, sundides teda ehitama uute viiruste jaoks vajalikke...
MELANIE KAARMA Elulugu Melanie Kaarma (sündinud Lõhmus; 4. august 1923 Tsooru – 26. august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõi vaste uurija ja restauraator. Sündis Valgamaal Tsoorus väiketalu niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitood...
JUPITER Olaf Ruumet 27.09.2014 TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM JUPITER Planeet Jupiter on saanud oma nime Vana-Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Ta on viies planeet päikesest ning kõige suurem päikesesüsteemis. Tema kaugus maast on 600 miljonit kilomeetrit, kuid oma suuruse tõttu on ta Maalt teleskoobiga hästi vaadatav. Jupiter on nii suur, et kui tema sisse saaks panna kõik teised planeedid, jääks seal ikka veel vaba ruumi üle. Ta on 2,5 korda raskem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Oma suuruse ja raskuse tõttu on teadlased hakanud Jupiteri kohta ütlema ka "brown dwarf" ehk siis eesti keeles pruun kääbus ja seda sellepärast, et tema mass ehk kaal on tähe ja planeedi vahepealne. Jupiter koosneb peamiselt gaasidest ja seepärast nimetatakse teda ka gaasiliseks hiiglaseks. Tema sisemus toodab ise ka energiat, sam...
Austria Ken Pähn 8.Klass Lauka Põhikool Üldandmed Ca 83,857 km Viin Saksamaa, Tsehhi , Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Lichtenstein, Itaalia ja Sveits Euro, silling 9 liidumaad haldusjaotus 7 550 000 ( 1983) Lipp Valge triip sümboliseerib Doonau jõge Punased triibud aga õitsvat Austriat http://austria8b.wordpress.com/austria/ Riigikord Föderatiivne vabariik Kõrgeim võimuorgan Rahvusnõukogus 183 on parlament saadikut ( Liidukogu), mis Riigipea 6 aastat koosneb kahest kojast Rahvusnõukogust ja Liidukantsleri määrab Liidunõukogust riigipea Liidunõukogu koosneb liidumaade maapäevade ...
Joefrei, 2011 Kasutatud allikad Eesti ornitoloogiaühing. Jäälind aasta lind 2014. Loetud: http://www.eoy.ee/jaalind/jaalind/ Rayker, K. (2012) File:Kingfisher India.jpg [joonis 1]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kingfisher_India.jpg Zacek,S. (2007) Loodusõpe. Loetud: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 147 Eesti Entsüklopeedia (2011) jäälind. Loetud: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4%C3%A4lind1 Kasutatud allikad (2) Bio.edu. jäälind. Loetud: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT.htm Joefrey (2015) File:Ein Eisvogel im Schwebflug.jpg [joonis 2]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ein_Eisvogel_im_Schwebflug .jpg Jankovski, K ja Kuresoo, R. (2012) Loodusõpetus 5. klassile. Tallinn: Avita. Aelwyn
aastaga. Üsna ohtlik on põldude oskamatu niisutamine, mille tagajärjel soolase põhjavee tase tõuseb, põllud soolduvad ja lõpuks on kunagiste põllumaade asemel soolakõrb. Niisuguste käestlastud põldude taastamine nõuab palju vaeva ja raha. Kõrbevööndi jõgede vett on kulutatud põldude niisutamiseks, mistõttu paljud jõed on osaliselt või täielikult kuivanud. Kuivama on hakanud ka siseveekogud, kuhu jõed enam vett juurde ei too Kasutatud kirjandus 1. Eesti Entsüklopeedia nr.4 Tallinn "Valgus"1989 2. Eesti Entsüklopeedia nr.5 Tallinn "Valgus"1990 3. Eesti Entsüklopeedia nr.8 Tallinn "Valgus"1995 4. Laste Entsüklopeedia Jane Elliott ja Coling King 5. Laste Geograafiaentsüklopeedia Carol Varley ja Lisa Miles 6. Loomade elu, Imetajad Tallinn "Valgus" 1987 7. National Geographic, January, 1992, pp. 54-85. 8. Interneti leheküljed 11
Kaardid 1. Tööstuslikud toorained ja maagid. 14 2. Siseveetransport. Laevatatavad jõed ja tähtsamad jõesadamad. 15 3. Meretransport. Suuremad ja tähtsamad sadamad. 16 4. Õhutransport. Suuremad lennuväljad. 17 Kasutatud kirjandus 1. Axis, Geograafia Entsüklopeedia Euroopa-Aasia, kirjastus "Odamees", 2000 2. Maalilma riigid riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed, lipud; kirjastus Top-O- Gràf, 2001 3. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 4. ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus "Valgus", 1989 5. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (õpik), Eesti Loodusfoto Tartu, 2003 6. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (töövihik), Eesti Loodusfoto, 2003 7
LÕPETUSEKS Rebane on ettevaatlik, uudishimulik ja osav kiskja. Temast ei ole sugugi lihtne lahti saada. Rebasele pannakse välja raudu, teda kiusatakse taga suitsu, tule ja tinaga, aga ometi ilmub ta jälle kuskilt välja ja kui ära kaob, siis viib kaasa kuke või kõige parema kana. Rebane on kaval ja leidlik loom. Rebase leidlikkus hoiab tal hinge sees. Kui meil ei õnnestu rebast näha looduses, siis kindlasti võime me teda näha loomaaias. Kasutatud kirjandus: Eesti entsüklopeedia 5.raamat Eesti entsüklopeedia 8.raamat Fred Jüssi "Rebasetund" Internet
Sellepärast on oluline uurida kõiki looduslikke ja tööstuslikke hapniku tootmise ja tarbimise protsesse ning korraldada õhuhapniku ülemaailmne seire. Nagu kõigi globaalsete probleemide puhul, on ka hapniku kaitsel oluline rahvusvahelise koostöö. Tallinnas toimus 2001. aasta mais rahvusvaheline nõupidamine, mille eesmärk oli panna UNESCO projektina tööle alus- ja rakendusuuringute piirkondlik programm "Hapnik ja keskkond". Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia VII, Tallinn, 1994 Eesti Entsüklopeedia IX, Tallinn, 1996 Hämmastavad ained. Tallinn, 1991 Elemendid meis & meie ümber. Tallinn, 1994. Opera:http://chem.com/oxygenium ENE 1988
karjamaade keskel, ühe-kahe külakaevuga. 1930. aastateni püsisid siin talude vahel sajandeid kestnud eriti tihedad sidemed: ühised karja- ja heinamaad, lapimaadest tingitud 1 http://www.muhu.info/est/front/history/ 2 ,,Reisijuht Lääne-Eesti Saared" Urve Kirss Huma '01 lk 63 3 http://muhurestoran.ee/?page=tutvustus&sp=restoran&lang=et 4 Ajakiri ,,Köök" mai '09 lk 158 5 ,,Muhumaa Loodus Aeg Inimene" Ago Rullingo Eesti Entsüklopeedia kirjastus '01 lk384-385 kooskõlastamist nõudev põllutöö jms6. Koguva küla hooned koos kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Hoonestuse mitmekesisuse kõrval muudab Koguva kordumatuks külaansambli terviklikkus looklevate ja ristuvate külatänavate ning neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega. Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt. Põllutöö kõrval etendas saare rahva elus olulist osa kalapüük. Peremeest
/km2). . . . . Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Vanus Inimeste arv 0-15 13, 9 % (mehi 4,166,213 /naisi 3,919,288) 15-65 66, 7 % (mehi 19,554,416 / naisi 19,174,629) 65- . . . 19, 4 % (mehi 4,698,441 / naisi 6,590,046) 7 8 Kasutatud kirjandus 1. Axis, Geograafia Entsüklopeedia Euroopa-Aasia, kirjastus "Odamees", 2000 2. Maalilma riigid riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed, lipud; kirjastus Top-O-Gràf, 2001 3. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 4. ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus "Valgus", 1989 5. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu, 2003 6. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia, 9
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris Anželika Künnap ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris 8. september 2014 Iseseisvad tööd 1. töötab läbi kogu kohustusliku kirjanduse 2. kirjutab kontrolltöö (õigusnormi loogiline struktuur). Töös määrata õigusnormide loogilise struktuuri elemendid KarS 8. peatükk ja 9. peatüki esimene jagu; VÕS 9 peatüki §-d 127-130. 28. oktoober 2014 3. koostab referatiivse töö Eesti õigusloomes, juriidilises elus või õigusmõistmises õppejõu poolt määratud perioodi jooksul toimunust. Tähtaeg 18. november 2014. Teadus on valdkond, milles püütakse täielikult tundma õppida antud valdkonna eripärasid ja leida seaduspärasusi. Teadused liigituvad vastavalt objektile mida nad uurivad. Sotsiaalteadused 6. JNETEADUSTE HIERARHIA 1. AJALUGU FILOSOOFIA Mis on õiglane ja mis on Arheoloogia ebaõigla...
2. Vanem isik astub otsesse seksuaalkontaki püüdes imiteerida või sooritades suguühet. Vaadates pedofiilianähtuse psühholoogilisi aspekte lapse poole pealt, on viimase aja psühholoogias oluline viidata Bruce Rind'i jt. metauurimusele, milles leiti, et mitte kõigil juhtudel ei tuleks lapse ja täiskasvanu (seksuaalse maiguga) suhtlemist nimetada väärkohtlemiseks - psüühikahäireid hilisemas elus lapseea ärakasutamine praktiliselt ei tekita. (Vaba entsüklopeedia Vikipeedia koduleheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/Pedofiilia välja otsitud 16.09.2010) 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. Vanimad, kuigi erinevate autorite poolt vaidlustatud juhtumid on pärit Piiblist. On vaidlustamata, et näiteks Vanas-Kreekas oli kombeks õpetlastel meestel võtta omale partneriks noori poisse
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
Kooli nimi Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: nimi Juhendaja: nimi aasta Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis ning suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist. J. S. Bach oli Bachide suguvõsa esileküündivaim esindaja. Ta omandas koolihariduse Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana, sai samal aastal organistikoha Arnstadis, läks sealt 1705. aastal jala D. Buxtehudet kuulama. Johann Sebastian Bach oli 1707. aastast organist Mühlhausenis, 1708. aastast õukonnaorganist ning aastast 1714-kapellmeister Weimaris. 1723. aastal sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise. Teenistuslikult sõltus Bach õukonnast ja kirikust. Eluajal tunti teda rohkem organisti...
Referaat Kromanjoonlane Koostaja: Heiko Pettai 2008 Kromanjoonlased elasid Euroopas umbes 43 000- -38 000 aastat tagasi. Kromanjoonlased olid pikad, pikapealised inimesed neil oli madal nägu ja selgesti eristatavad näojooned. Nende keha oli palju liikuvam, kui neandertaalidel,seega olid kromanjoonlased tugevamad ja kiiremad. Kromanjoonlased olid pikka kasvu (täiskasvanud isend oli keskmiselt üle 180cm pikk). Nende ajumaht oli kordi suurem, kui teistel inimese eellastel. Kromanjoonlased tulid Lõuna- Euroopasse Põhja- Aafrikast. Ühte gruppi kuulus mitu perekonda. Nad olid nomaadidest kütid-korilased. Neil olid keerukad jahi, sünni ja surma rituaalid, nende ajastul muutusid matused gruppides rohkem levinuks. Kromonjoonlased olid paremad kohanejad, kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda ise...
Teosed ,,Kartulivõtmine" ,,Kardsepad" ,,Pakri eit" ,,Mälestused" ,,Puhkus rännakul" Kujundanud ja illustreerinud J.Liivi ,,Luuletused" ,,Kalmuneid" ,,Kalev kosjas" ,,Linnuse ehitamine" ,,Kalev kosjas" ,,Kalevipoja surm" ,,Ohver" ,,Pesu" ,,Pinkkond" ,,Linlane ja maamehed" ,,Sügavik" ,,Viru vanne" ,,Tuuslari sõdalased" ,,Väsimus" ,,Linda rööv" "Talutuba" "Hilja värav" "Vabadik" Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 6 1974a. lk 429 http:://digikogu.ekm.ee/authors/author_id484
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Noore preestrina töötas ta mõnda aega orbude konservatooriu...
Nii tehastes kui kodudes. Lambid jäetakse tööle tubades, kus ise ei olda ja töötavad masinad, mida ei vajata. Esimesed juured elektri uurimisest ulatuvad 600 aastat tagasi enne Kristust. Selle ajaga on elektri kasutusalad väga palju levinud ja kasutusalad on laiad. Mõeldamatu oleks praegu elada ilma selleta. Elektrit kasutatakse tööstuses, kodudes, tänavatel, ehitustel igalpool. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Teaduse Entsüklopeedia 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Electricity#History
Abiturent- keskooli lõptemata valmistuv iskik Absoluutne- tingimatu Abstratne- mõtteline Absurdne- mõttetu Akadeemik- teadusasutuste valitav liige Akrobaat- võimleja Alkohol- etanool e piiritus, ka seda sisaldav joovastav jook Anekdoot- koomilise v pikantse sisuga üllatusliku lõpuga lühilugu Aplodeerima- kiiduavaldusena käsi plaksutama Arhiteks- ehituskunstnik Asfalt- pruunikasmust läikiv pigitaoline aine Balarsseerima- tasakaalu seadma Barbaarne metsik Bariton- tenorist madalam Barjäär- tõke Barranko- voolava vihmavee tekitatud sälkong vulkaanikuhikute nõlvadel Barrikaad- kuhjatud kaitsetõke Baseeruma- põhinema, tuginema Bluffima- eksiteele juhtima Boheemlane- ebakorrapärase, muretu ehmuviisiga inimene Boiler- veesoojendi Botikud- naistekummis kalossid Bravuurne- hoogne Brigadir- sõjaväeline auaste Brileet- tellise kujuliseks pressitud peeneteraline aines kivi vms Brsüür köitmata või kerges paberköites ühuke raamat Daatum- kalendri...
peab tugeva mürafooni tõttu asuma lähimatest taludest vähemalt 400 m kaugusel. Pärnumaal on pisut keeruline leida kohta, kus poleks inimesi ega lindude rändealasid. Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust. Eestis paistab üldiselt vähe päikest, et rajada midagi suuremat. Kasutatud materjal: Eesti Entsüklopeedia 1 http://roheline.energia.ee Vanematelt kuuldu www.tuuleenergia.ee
Abiturient-keskkoolilõpetaja paragrahv-lõik või alajaotus tekstis absoluutne-täielik paralleelene-rööbitine abstraktne-mõtteline,meeltega tajumatu personal-isikkoosseis absurdne-mõttetu,võimatu pidzama-ööriietus akrobaat-võimleja pokaal-karikas,väike jalgadega nõu alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
