omavaheliste seoste välja toomisel. Organisatsioon saab oma sisendid keskkonnast ja muudab 7 Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria need enda sees omakorda väljundiks keskkonda. Organisatsiooni kõik osad on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ning neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia seisneb aga selles, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. See tähendab näiteks seda, et inimesed suudavad koostööd tehes saavutada enam kui igaüks eraldivõetuna. Süsteeme võib jagada avatud ja suletud süsteemideks. Esimest tüüpi süsteemid sõltuvad välis- keskkonna mõjust, kinnised süsteemid aga mitte
maakera vanusest või fosiilsed tõendid evolutsiooni kohta. 4) Füüsika seaduste valesti kasutamine- Seda teevad kreatsionistid laialdaselt, et enda teooriat tõestada. Üks viis, kuidas nad seda teevad on termodünaamika teist seadust kasutades evolutiooni vastu.(kasutatud Icr 2009) Termodünaamika teise seaduse üks võimalik sõnastus on järgmine ,,Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas."(Vikipeedia 2009) Entroopia tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist.(Vikipeedia 2009) Samas evolutsioonis tundub kõik arenevat suurema keerukuse ja korrastatuse poole. Kreatsionistid väidavad, et tänu sellele peab evolutsioon vale olema. Tõesti esmapilgul võib jääda mulje, et evolutsiooni ja termodünaamika teise printsiibi vahel on vastuolu. Kui aga jagada
b.üldine happe-aluse katalüüs ensüüm käitub happe või alusena. Kui vaja üleminekuolekule prootonit liita või loovutada, siis selle eest vastutavad ensüümis olevad happelised või aluselised rühmad. Spetsiifiline happe-aluse katalüüs H+ ja OH- 2. Kovalentne katalüüs tekib ensüüm-vaheühend kompleks 3. substraadi toomine teineteisega ,,kokku" ensüümi pinnal ei kaasne üleminekuoleku tekkega entroopia kaotsiminekut. Kus G on Gibbsi vabaenergia, H on entalpia ja S on entroopia. Üldine happe-aluse katalüüs Ensüüm käitub happena ja on prootoni doonoriks (liitmine substraadile, ensüüm annab prootoni). Aluse katalüüsi puhul käitub ensüüm alusena ja võtab substraadilt prootoni ära. Enamasti kasutatakse mõlemat korraga - nii happe kui aluse katalüüsi ühes katalüüsi tsüklis. Ühest ja samast molekulist tulenev osake võib
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
Isoprotsess ideaalse gaasiga toimuv protsess. Molaarmassiks M nim 1 mooli massi. Molekulmass MR on molaarmass aatommassi ühikutes, võrdub molekuli koostisesse kuuluvate aatomite masside summaga. Mool võrdub ainehulgaga, milles osakeste arv võrdub 12g süsiniku aatomite aruvuga. 6 Termodünaamika alused Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav suurus. Mida suurem on entroopia väärtus, seda madalam on energia kvaliteet. Siseenergiaks U nim keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise kin energia summat; Ideaalse gaasi siseenergiaks nim molekulide kulgliikumise keskmist kineetilist energiat. üheaatomilise gaasi korral Soojushulk - Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Termodünaamika I printsiip süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle
Organisatsioon on terviklik ja keerukas võrgustik, kuhu kuuluvad struktuurid, tehnoloogia, töötajad ning tööd mõjutavad sotsiaalsed ja tehnilised protsessid. Organisatsiooni erinevad osad ja protsessid tuleb panna omavahel sobima ning luua selline süsteem, mis aitaks kaasa muudatustele organisatsioonis. Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia, allsüsteemide olemasolu. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Entroopia on süsteemide universaalne omadus, mis viitab süsteemide tendentsile laguneda ja surra. Entroopia on süsteemi märamatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Kui süsteem ei saa uusi sisendeid ja energiat keskkonnast, siis ta lõpetab eksisteerimise. Organisatsioonid peavad jälgima
Sel põhjusel see reaktsioon spontaalselt ei toimu. Eksergoonilised reaktsioonid, kus energia eraldub, kulgevad spontaanselt. Keemilised reaktsioonid kulgevad spontaanselt, kui: 1) reagentidel on kõrgem potentsiaalne energia, kui produktidel (sel juhul hoiavad produktide aatomid elektrone tugevamini kinni, kui reagentide aatomid). Potentsiaalse energia erinevus reagentide ja produktide vahel eraldub soojusenergiana reaktsioon on eksotermiline 2) produktide tekkimisega entroopia suureneb (korrastatuse aste produktide molekulides on madalam, kui reaktantide molekulides) Formaldehüüdi tekkimiseks pakutud reaktsioon ei vasta kummalegi tingimusele, seetõttu spontaanselt ei toimu. Spontaanne reaktsioon on näiteks puu põlemine: C6H12O6 + 6O2= 6CO2 + 6H2O. Eksotermiline reaktsioon eraldub soojus. Mis on redoksreaktsioonid? Need on reaktsioonid, kus toimub elektronide ülekanne ühelt aatomilt teisele. Aatomit, mis loovutab elektrone nimetatakse redutseerijaks
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
A. Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13. Kaasaegsed juhtimisteooriad Kaasaegsed juhtimisteooriad 4.1 Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 4.2 Olukorrateooriad 4.2.1Terviklik kvaliteedijuhtimine ( E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi
Sellepärast nimetatakse töö tegemise kiirust võimsuseks. Täpsemalt keskmiseks võimsuseks, sest erinevatel ajavahemikel võib tehtud töö olla erinev. Võimus on defineeritud kui ajaühikus tehtud töö: N = A/t. Võimsust saab leida ka seosest N = Fv. Soojus. Soojus, soojusenergia, siseenergia. Temperatuur ja molekulide keskmine kiirus. Soojushulk. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirgus. Entroopia. Soojuseks nimetatakse soojusenergiat, mis kandub ühelt kehalt teisele, kui kehade temperatuurid on erinevad. Siit järeldub, et soojust saab mõõta temperatuuride vahe abil. Tihti räägitakse soojusenergiast, mis pole aga täpselt defineeritud. Füüsikas kasutatakse siseenergia mõistet , mis on võrdne kõikide molekulide kineetiliste ja potentsiaalsete energiate ning molekulisiseste energiate summaga. Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt.
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
Paljude juhtimisteadlaste pingutustest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
Süsteem – omavahel seotud elementide hulk, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Alamsüsteem – süsteemi S kuuluv süsteem(nt süsteem S1). Ülemsüsteem – süsteem Z kuhu kuulub süsteem S. Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi. Väljundid on süsteemi sõltuvad muutujad. Süsteemi operaatoriks (protsessiks, funktsiooniks) nimetatakse eeskirja, algoritmi, tehnoloogiat, ...
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
· produktsiooniefektiivsus · Assimilatsiooniefektiivsus · Albeedo on maapinna võime peegeldada tagasi päikesekiirgust · kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. · potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. · Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e süsteemi korrastamatuse määr · Negentroopia · Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine · geoloogiline aineringe · bioloogiline aineringes tekivad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm aineteks millest hiljem tekib uus elusaine. · suur geoloogiline aineringe satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist
Kui viia kinnituspunkt võnketsentrisse, siis saab kehalt ning selle täielik muundamine tööks. end. kinnituspunkt uueks v.tsentriks. Lainetearv k=2/ ja faasikiirus v=/k. v2 Entroopia on pööratava protsessi juurdekasv u' y 1 Asendanud v saame keralaine võrrandi: u ' x v c2 ' Q Samasihiliste võnkumiste liitmine
energia arvel, ühendatakse molekule. Nimetuse saavad ensüümid substraadi ja katalüüsitava reaktsiooni järgi ning lõppu lisatakse liide -aas. Igal ensüümil on identifitseerimiseks number. Süstemaatiline nimetus. 3. ES kompleks ja selle formeerumist kirjeldavad molekulaarsed mudelid. E ja S vahelised interaktsioonid. Ensüümid kiirendavad tasakaaluoleku saavutamist, kuid ei nihuta reaktsiooni tasakaalu. ES kompleksi energia kasvule aitavad kaasa: entroopia vähenemine; substraadi desolatatsioon; elektrostaatiline destabiliseerimine. Ensüüm seob substraadi aktiivtsentrisse. 4. Reaktsiooni G ja G* tähendus. Mittekatalüütilise ja katalüütilise reaktsiooni energiadiagrammid ja G* väärtuste võrdlus. G Gibbsi vaba energia ehk kasulik energia, mida saab muundada tööks; G produktide ja lähteainete vabade energiate erinevus. Määrab ära reaktsiooni spontaanse kulgemise võimalikkuse, kuid mitte kiirust;
ära viidi (jahutati gaasi), nüüd soojendada. Pööratud tsükli korral võetakse soojust külmemalt keskkonnalt ning antakse üle soojemale. Ühe dzauli suuruse tööga külmkambrist välja viidavat soojushulka nimetatakse külmutusteguriks: Kordajat, mis näitab, kui palju soojust on võimalik ühe dzaulise tööga soojusmasinaga "tuppa tuua", nimetatakse soojendusteguriks: · Entroopia definitsioon ja seos oleku tõenäosusega (tuletuseta). Klassikalises termodünaamikas on entroopia olekuparameeter - suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas antud olek saavutati. Selle olekuparameetri korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilse töö tegemiseks. Entroopia on taandatud soojus ehk ülekantava soojushulga suhe
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
Elektrivõimsust mõõdetakse vattides: Kui 1-amprine vool põhjustab seadmes 1-voldise pingelangu, on selle seadme võimsus 1 vatt. Nii defineeritud võimsuse ühik langeb kokku mehaanikas kasutades võimsuse ühikuga. Meenutame, et ja , saame . Elektriseadmes muundatud elektrienergia muutub vastavalt seadme eesmärgile mõnda muud liiki energiaks. Kogu kasutatud elektrienergia muundumist soojuseks kirjeldab Joule´i-Lenz seadus. Muundumisel muuks energiaks läheb vastavalt entroopia kasvu seadusele alati mingi osa kasutatud energiast ka soojuseks. Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust , kus E on seadmes kasutatud energia ja E k saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 11.VAHELDUVVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
keerukus või saada probleemiks, sest ei osata andmeid tõlgendada. 15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad 1 Süsteemiteooria (Systems theory) .....rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2 Olukorrateooriad 2.1 Terviklik kvaliteedijuhtimine (E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja
Delegeerib- annab vastutuse ja otsustusõiguse üle madalamale juhtimistasandile. Juht teab, et alluvate potentsiaal on osaliselt kasutatud. 13. Kaasaegsed juhtimisteooriad. Süsteemiteooria- rajaja oli West Churchman. Vaadeldakse org. kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org. juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. Olukorrateooriad- Terviklik kvaliteedijuhtimine: E. Deming. On kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/ teenuse kvaliteet ja kliendi rahulolu
gaasist, lõpmatult suure mahtuvusega isotermist ja kahest adiabaadist = soojusreservuaarist temperatuuril ja isoentroobist). sama suurest jahutist temperatuuril Olgu horisontaalteljeks S ning . Ühel täistsüklil on neli osa: ristküliku pikkus . Vastavalt 1) Gaas saab temperatuuril entroopia definitsioonile (vt allpool) isotermiliselt soojust saame arvutada üleantud soojusreservuaarist. See protsess soojushulgad: peab olema hästi aeglane, sest (kogu halliks värvitud ala pindala kiirema protsessi puhul peaks gaasi joonisel) ja temperatuur olema märgatavalt (tumehalli ala pindala). Edasi,
" Aeg enne algust on määramatu, samuti nagu pole midagi lõunapoolsemat lõunapoolusest. Üht teist võimalust näitlikustab imaginaaraja vastavusse seadmine pikkuskraadidega Maal. Kõik meridiaanid kohtuvad põhja- ja lõunapoolusel. Vastavalt sellele peaks siis aeg olema seal ses mõttes peatunud, et imaginaaraja (pikkuskraadide) suurendamine jätab meid samasse punkti. Olukord sarnaneb väga sellega, kuidas tavaaeg seisab musta augu (sündmuste) horisondil paigal. Musta augu entroopia 4 avaldub sellise 4 Füüsikalise süsteemi korrapäratuse mõõt. Entroopia on süsteemi mikrokonfiguratsioonide arv, mis jätavad tema makrooleku muutumatuks 14 Akc 3 valemiga S = , kus A on musta augu sündmuste horisondi pindala, h on Plancki konstant, 4 G h
Märkus: AR mudeli korral peab joonspektriga. Võimsuse spektraaltihedus(vt. 2). i f olema täidetud b 0. sageduskomponente. Kui määrata mingile Burg'i meetod ehk maksimaalse entroopia meetod võimsuse spektraaltihedus 10. Diskreetaja signaali Fourier' rida ja võimsuse 0 sagedusele vastava lekkimisega spektri pealehe kasutab AR-mudeli parameetrite arvutamiseks ette ja
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
T2 ∆h = h2 – h1 = ∫ cpdT ( 2 – 80) T1 Поскольку удельная теплоемкость идеального газа зависит только от температуры, то в этом случае и энтальпия идеального газа определяется только температурой. 10. Tõestage, et tagastamatu protsessi puhul väliskeskkonnast adiabaatiliselt isoleeritud süsteemi entroopia kasvab. Докажите, что в случае необратимого процесса энтропия адиабатически изолированной от внешней среды системы возрастает. Изменение энтропии в необратимых процессах. Entroopia muutus tagastamatudes protessides. ds ≥ dq/T (2 -31) и (2) ∆s ≥ ∫dq/T (2 – 32) (1)
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimen...
need sisendid väljundiks keskkonda. Antud kontekstis on sisendid inimesed, raha, seadmed, materjalid ja teave, mis läbivad ümberkujundusprotsessi(tootmistehnoloogia) ning sisenditest saavad väljundid keskkonda, väljundid on tooted, teenused, ideed. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik, milles iga osa annab tervikule oma iseloomuliku joone. Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Entroopia on info määramatuse hulk. Sünergia tähendab, et tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa. Süsteem võib jaguneda osadeks, mida nim. allsüsteemideks. Allsüsteemid on üksteisest sõltuvad süsteemi osised, st et kui üks osa tööst on halvasti organiseeritud, ei saa kogu süsteem tervikuna hästi töötada. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Suletud süsteemi talitlus ei sõltu väliskeskkonnast,
gaasikonstant) Universaalne gaasikonstant näitab tööd, mida teeb üks mool ideaalgaasi, paisudes isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et
7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub: aine erisoojusest, keha temperatuuri muudust, massist 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur: kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? jah, kui süsteem annab vastava soojushulga ära. 10. Soojuspaisumine on tingitud: molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest. 11. Soojuspaisumisel keha tihedus: väheneb 12. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi korrastamatust on: entroopia 13. Keha molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia summa on keha: siseenergia, 14. Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on: temperatuur 15. Kas on õige väide “soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on kõrgem ssoojendi temperatuurist”? väär 6. Test 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? a. 16… 20 000 Hz heli b. väiksem kui 16 Hz infraheli c
Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13 Kaasaegsed juhtimisteooriad + sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 1 Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse organisatsiooni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu organisatsiooni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi 2 Olukorrateooriad 2.1Terviklik kvaliteedijuhtimine ( E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
(võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavutamise teedest. U = Uprod Ureag U - siseenergia, isokooriline reaktsiooni soojusefekt (V=const) H entalpia, isobaariline soojusefekt (P=const) S entroopia G - Gibbsi energia G = H TS · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nim. redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub. (oksüdatsiooniaste kasvab). Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija ( Nt. Vesinikperoksiid on
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ...
JUHTIMISE ALUSED Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Juhtimine (management)- inimeste spetsiaalne intellektuaalne tegevusobjektsüsteemi viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess,...
keskmiselt 10 tuhat koostisühikut. a. 5 tuhat 5. Moodustage sobivad paarid polümerissatsiooniviisi alusel. a. HDPE koordinatsioonpolümerisatsioon b. PPS polükondensatsioon c. PTFE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon d. POM anioonne ahelakasvu polümerisatsioon 6. Määratlege polümerisatsiooniprotsessi tunnused. a. Vabaenergia väheneb/suureneb b. Entroopia kasvab/väheneb c. Tekivad kovalentsed/ioonsed sidemed d. Kiireneb/aeglustub temperatuuri tõstmisel 7. Kumb tingimus iseloomustab plasti klaasistumist võrreldes kristallumisega. a. Madalam/kõrgem temperatuur b. Sujuv/astmeline ruumala muutus c. Esimest/teist järku üleminek d. Väiksem/suurem molekulaarse liikumise muutus 8. Kumb omadus iseloomustab energiaelastsust võrreldes entroopiaelastsusega. a. Suur/väike elastsusmoodul
See toimub, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 23. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus. Dupre võrrandi tuletamine. Nii aine aurustumisel kui ka kohesioonitöö ületamisel (katkepindade tekitamisel) lõhutakse molekulidevahelised seosed. Kohesioonitöö on määratud aurustumise entalpiaga ( Haur) : Haur = Gaur + TSaur Gaur - Gibbsi energia aurustumisel Saur - entroopia muut aurustumisel Tasakaalus ja kui p,T = konst., siis G = 0 ja Haur = TSaur S 1 mooli kohta arvutatud 0 on paljude vedelike jaoks ~ 85 - 90 kJ/mol K . Mida väikesem on aine küllastunud aururõhk antud temperatuuril, seda suurem on entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö. Dupre võrrandi tuletamine. Eeldus: faasid on teineteises lahustumatud. Faaside kokkuviimisel tekib faasidevahelisel
Niipea kui süsteemile energiat juurde lisatakse või ära võetakse ilmneb see vastavalt kas temperatuuri tõusuna või langusena. Võrreldes gaasidega on lahustes põrkesagedus vähemalt 3 suurusjärku suurem. Miks? Kas isoleeritud süsteemis on endotermiline reaksioon võimalik? On ikka, Universum on isoleeritud süsteem, eksotermilised reaktsioonid toimuvad ikka. Energia suurenemine kineetilse arvelt tähendab selle vähenemist potensiaalse energia koha pealt, ehk entroopia vähenemist. Miks ained auravad? Miks suletud anumasei aurustu kõik molekulid? Mis juhtub, kui isoleeritud toas jätta külmutuskapi uks kauaks ajaks lahti? Miks kohv jahtub? Miks parfüümi lõhn levib kogu toas laiali? Miks pole võimalik otseselt kasutada nt maailmaookeanis sisalduvat tohutut energiakogust? Miks suhkrutükk lahustub kuumas vees kiiremini kui külmas vees? Kui palju energiat saame, kui selle suhkrutüki ära sööme? Mis vahe on soojusmasinal ja soojuspumbal?
Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside e. jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Paljudel juhtudel kasut. vastandmärgiga e.-t, mida nimetatakse negentroopiaks: see on süsteemi korrastumuse, korrapärasuse määr. Eriveeheide tegelik ööpäevane reoveehulk ühe inimese, looma, toodanguühiku vms. kohta
Üht teist võimalust näitlikustab imaginaaraja vastavusse seadmine pikkuskraadidega Maal. Kõik meridiaanid kohtuvad põhja- ja lõunapoolusel. Vastavalt sellele peaks siis aeg olema seal ses mõttes peatunud, et imaginaaraja (pikkuskraadide) suurendamine jätab meid samasse punkti. Olukord sarnaneb väga sellega, kuidas tavaaeg seisab musta augu (sündmuste) horisondil paigal. Musta augu entroopia4 avaldub sellise 4 Füüsikalise süsteemi korrapäratuse mõõt. Entroopia on süsteemi mikrokonfiguratsioonide arv, mis jätavad tema makrooleku muutumatuks 15 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Akc 3 valemiga S , kus A on musta augu sündmuste horisondi pindala, h on Plancki konstant, 4G h
kui ka eluta aines ja seob neid nõnda omavahel. Aura voolab ühe objekti juurest teise juurde ja tema hulk väheneb allikast eemaldudes. Ta allub harmoonilise induktsiooni ja resonantsi seadustele ning kujutab endast tunnetatavatest osadest koosnevat organiseeritud struktuuri. Ta pulseerib, teda võib puudutada, maitsta, haista, kuulda ja näha, ülitaju abil tunnetada. Tema kogutoime on tugevam, kui üksikosade toimete summa ja ta töötab vastu termotünaamika II seadusele - entroopia suurenemisele. Seega on tegemist sünergeetilise väljaga. Aura ümbritseb inimese keha, nagu tulekuma küünlatahti. Peamised 7 energiakeskust on paigutunud mööda selgroo joont õndraluust lagipeani. Lisaks koosneb aura seitsmest kehast, mis asuvad üksteise ümber, kattes füüsilist keha seitsmekordse kiirgava kihiga. Iga auraväli hõlmab
a. Keha temperatuuri muudust b. Aine erisoojusest c. Massist 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur a. Kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? a. Jah, kui süsteem annab vastava soojushulga ära 10. Soojuspaisumine on tingitud a. Molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest 11. Soojuspaisumisel keha tihedus a. Väheneb 12. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi korrastamatust, on entroopia 13. Keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa on keha siseenergia 14. Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on temperatuur 15. Kas on õige väide "Soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on madalam soojendi temperatuurist" a. Õige Võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 16...20 000 Hz heli > 20 000 Hz ultraheli
Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate protsesside ja positiivne pöördumatute protsesside korral. Metaboolsed protsessid on üldjuhul korrastavad, need saavad toimuda ainult siis, kui neid tasakaalustab keskkonna korrastamatus. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus
5. Protsessi toimumise kiirust määrav põhiseadus Protsessi toimumise kiirus on võrdeline liikumapaneva jõuga ja pöördvõrdeline takistusega. 6. Millega mõõdetakse mida? Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku. 7. Näide kahe parameetri omavahelisest seosest – rõhk ja temp Kui tõsta rõhku, siis tõuseb temperatuur. Entroopia. Keemisel, mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on ka temperatuur. Mida madalamal rõhul me keedame, seda madalam on ka temperatuur. 8. Näide üle- ja alarõhu kohta Alarõhk – vaakumpakendamine, pumba imipool, vaakumkuivatus, vaakumjahutus. Ülerõhk – pressimine, autoklaavimine, homogeniseerimine. 9. 2 tegurit koos selgitusega, mis mõjutavad aine viskoossust.
Võimalik vastus: mõtet ei tea, aga nägemus Y inimesest on humanistlik, ehk siis inimesed on pühendunud eesmärkidele ja kontrollivad ennast, kui neid õpetada ja motiveerida (Juhan) 22) Millega võrreldakse süsteemiteoorias organisatsiooni? Milles analoogiad seisnevad (nimetage 2- 3)? Sisult humanistliku teooria edasiarendus, kus isikut ja organisatsiooni vaadeldakse kui üksteisesse suhestuvaid süsteeme, nagu seda on inimese organism. Entroopia - on iseeneslik kalduvus laguneda, juht peab protsessi takistama Sünergia - ehk tervik on suurem kui osade summa allsüsteemid - ühe organi töö võib põhjustada häireid teises. Organisatsioon on tervik, kus allsüsteeme üksteisest lahutada ei saa (Airi) 23) Nimetage Peter Senge 5 distsipliini ja kirjeldage igaüht neist 2 lausega, tuues välja, kuidas nad aitavad kujundada õppivat organisatsiooni.
organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. Ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. · Inimsuhete koolkond aluse pani Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Omanikud olid valmis töötajate vajadustega senisest rohkem arvestama. · Süsteemi koolkond Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Avatud süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid. · Olukorraline koolkond - esmaseks on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. Kõige paindlikum koolkond. Piirangute teooria teooria autor Eliyahu M. Goldratt. Igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
