Toidust saab · Molekule energia saamiseks (süsivesikud, rasvad) · Rakuehituse lähteaineid (valgud) · Vitamiine (organism toodab ise vaid mõningaid nt D, K, B12) 7 · Mikro- ja makroelemente organismi normaalseks talitluseks SEEDEKANAL Suu · Hambad peenestavad toidu · Keel segab ja maitseb · Sülg niisutab, ensüüm amülaasi toimel hakkavad lõhustuma süsivesikud N Neel · Lahknevad toidu ja õhu teed Söögitoru · Toit liigub makku · Erituv lima soodustab toidu liikumist Magu · Toit püsib maos umbes 3-4 tundi · Mahutab 1-3 liitrit · Mao seinte lihased segavad toidumassi · Mao limaskestas toodetav soolhape hävitab baktereid · Ensüüm pepsiini toimel hakkavad lõhustuma valgud Maohaavandite põhjused
juustutootmisel on piimhappebakterid. 26. Nimeta juuretise kriteeriumid. Millisel kujul juuretisi kasutatakse? Juuretise klassifikatsioon. On olemas nii kuivjuuretised kui ka vedelkultuurid. Klassifitseeritakse: D, L ja LD või siis mesofiilsed ja termofiilsed. Primaarsetest ja sekundaarsetest mikroobidest valmistatakse eraldi juuretised. 27. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust? Laap on ensüüm, traditsioonilist laapi toodetakse piimavasikate libedikest. Laabis sisalduvad kaseiini kalgendavad ensüümid, millest kõige olulisem on kümosiin. Laapi saab toota ka teiste loomade magudest, aga saab kasutada ka taimset või mikroobset laapi. Laabi aktiivsust tähistatakse arvuga , mis näitab kui palju ühe grammi laabiga saab kalgendada 35 ºC juures 41 min jooksul piima. Laabi aktiivsust mõjutab piima happesus mida kõrgem, seda aktiivsemalt toimib laap
jagunemisvõime ja milles võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimeks. Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. Monokloonneantikeha kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon. Pöördtranskriptaas RNAst sõltuv DNA polümeraas, ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. Rakuteraapia ehk rakkravi on kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega, on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega
Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessiks, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks, iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Vitamiinid on biomolekulaarsed madalmolekulaarsed ained, mida on vaja mõnede ensüümide aktiveerimiseks. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. Valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin, rakumembraani koostises esinevad transportvalgud). Valkude retseptorfunktsioon seisneb selles, et rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine)
Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus................................................................................................................1 Mis on hüpolaktaasia..............................................................................................................2 Neoliitikum.............................................................................................................................2 Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha.............................................................3 Ravivõimalused......................................................................................................................4 Prognoos.................................................................................................................................4 Mis aitaks? .............................................................................................................................4 Kas...
ATP: adeniin-riboos-P~P~P~ GTP: guaniin-riboos-P~P~P~ CTP: tsütosiin-riboos-P~P~P~ UTP: uratsiil-riboos-P~P~P~ dATP: adeniin-desoksüriboos-P~P~P~ dGTP: guaniin-desoksüriboos-P~P~P~ dCTP: tsütosiin-desoksüriboos-P~P~P~ dTTP: tümiin-desoksüriboos-P~P~P~ ADP+PATP 30KJ Erinevus ATP ja nukleotiidi vahel: ATP-l on kolm fosfaatrühma, nukleotiidis üks fosfaatrühm 13. Ensüüm Mõiste: biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Liigid: lihtensüüm (aminohappejäägid) ja liitensüüm (aminohappejäägid + muu aine (vitamiin)) 2100-2150 erinevat ensüümi ja moodustava 3-4%valkudest Koostis: Toime organismis: organismis on madal temperatuur, ainete konsentratsioonid tühised, kuid reaktsioonid toimuvad kiiresti tänu ensüümidele 14. Hormoonid
renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid 16. Mis on ensüümid? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis (sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. 17. Mis on antigeenid? Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. 18
kapsiid-viiruse genoomi ümbritsev valguline kate koodon-mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis lüsogeenne tsükkel-viiruste paljunemisviis, kus peremeesrakuga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu vaid kandub tütarrakudesse. lüütiline tsükkel-viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine promootor-DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. regulaatorgeen-geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide aval-dumist replikatsioon-selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli replikatsioonigeen-viiruse geen, mis kindlustab viiruse DNA või RNA paljunemise repressor-regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootorpiirkonnaga RNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA
renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid 16. Mis on ensüümid? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis (sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. 17. Mis on antigeenid? Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. 18. Millised on valkude ülesanded organismis?
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidha...
sahharoosi. Kasutasin meetodit, kus toimus tänu invertaasi preparaadile sahharoosi hüdrolüüs. Et teada saada invertaasi aktiivsust, määrasin hüdrolüüsi produktide fruktoosi ja glükoosi kontsentratsioonid reaktsioonisegus. Fruktoosi ja glükoosi kontsentratsioonid määrasin triloon B koguse abil, mille sain teada tiitrimisel. 1.2 Teooria Invertaas ehk D fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk - fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O- glükosiidsidemete hüdrolüüsi vastavalt skeemile: O glükosiidside Glükosidaas + H2O + HOR OR OH Lühem oligo või polüsahharid
Tallinna Tehnikaülikool Immunoloogia Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: YAGB-42 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES · Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,,laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kin...
(koodonid asetsevad kõrvuti), siis ka need aminohappejäägid paiknevad üksteisele küllaltki lähedal. Tänu sellele on võimalik nende vahele tekitada keemiline side peptiid side. Valgu süntees ei olegi midagi muud, kui nende peptiidsidemete tekkimise katalüüsiprotsess. Hakkab moodustuma üha kasvava pikkusega valgu ahel, mis on kinnitunud viimasena sisenenud tRNA külge. Järgmise tRNA sisenemisel katkeb side eelmise tRNA ja aminohappejäägi vahel. Ribosoom on n.-ö ensüüm, mis tekitab peptiidsidemeid aminohapet vahele. Prokarüootne ja eukarüootne ribosoom erinevad üksteisest teatud määral, üldistelt omadustest on nad küllaltki sarnased. Funktsionaalne ribosoom koosneb kahest subühikust, mida kutsutakse suureks ja väikeseks subühikuks, mis omakorda koosnevad erinevatest valgumolekulidest ja rRNA molekulidest. Ribosoomi aktiivsait, ehk siis koht, kus leiab aset uute peptiidsidemete teke, paikneb suure ja väikese subühiku piirpinnal
Mittekodeeriv RNA(ribosoomi) 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine, selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Raku DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, mida kutsutakse originideks. DNA ahelate lahtikeerdumine origini kohalt ning uute ahelate süntees tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale. Lisaks DNA polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd. 9. Mis on plasmiid?
Elongatsioon- aminohapete lisandumine polüpeptiidahelasse, mis on tsükliline protsess: tRNA, mis kannab ahelasse juurdelisanduvat aminohapet, seostumine ribosoomi A saiti 60S subühikus 60S subühiku P saidist kasvava valguahela ülekanne A saidis olevale tRNA-le (s.t. juurdelisanduvale aminohappele) Juurdelisatava aminohappe aminogrupp reageerib viimase aminohappe karboksüülgrupiga ja moodustub peptiidside. Katalüüsib ensüüm peptidüül transferaas, mis asub ribosoomi suuremas alaühikus vabanenud tRNA lahkub ribosoomist, ribosoom liigub mRNA-l edasi ühe sammu ehk koodoni võrra. Tsükkel kordub Terminatsioon- valguahela pikenemine peatub, kui STOP koodon siseneb A saiti Eukarüootidel tunneb STOP koodoni ära üksainus vabastusfaktor eRF (prokarüootidel on neid faktoreid mitu) RF seondumine ensüüm peptidüül transferaasi aktiivsust
IV. Denaturatsioon. Mis on ja osata tuua näidet • Denaturatsioon on protsess, kus mõne keskkonnateguri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub sirgeks. V. Ensüümide tähtsus organismisisestes reaktsioonides. teada, et ensüümid on reaktsioonispetsiifilised • Ensüümid on valgus, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone VI. Osata tuua näiteid valkudest organismis • Ensüümid, valgust keratiinist koosnevad loomade nahatekised, transportvalgud aitavad ainetel liikuda VII. Kuidas valgud meid kaitsevad Õp.nr.1 lk. 50 – 51 • Antigeen takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega I
fotokeemilise reaktsiooni vahendusel NADP-le. Tagajärjeks on 1. Vee oksüdatsioon ja O2 eraldumine. 2. NADPH moodustumine. 3. ATP moodustumine. Tsüklilisel elektrontranspordil kantakse elektronid redutseeritud primaarselt aktseptorilt ferredoksiini ning tsütokroomide vahendusel tagasi P-le. Tsükliline elektrontransport tagab üksnes ATP sünteesi ning ei kaasne NADP redutseerimine ega O2 eraldumine 8. CO2 sidumine fotosünteesis. Calvini tsükkel. # Ensüüm Rubisco. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide jada, mille käigus seotakse õhulõhede kaudu sisenenud CO2 ja moodustatakse valgusstaadiumi tulemusena tekkinud NADPH ja ATP molekule , kasutades sahhariide. Vabaneb hapnik. Reaktsioonid leiavad aset kloroplasti stroomas. 3 osa: Karboksüülimine, redutseerimine ja aktseptori regenereerimine. Karboksüülimine: Seotakse Ribuloos-1,5-difosfaat ja CO2, moodustub 6 süsinikuline
hulgaga. Seda tõsiasja, samuti seaduspärasust, et puriinaluste hulk rakus võrdub pürimidiinaluste hulgaga, nimetatakse Chargaffi reegliks. 5. DNA funktsioonid: Geneetilise info säilitamine muutumatul kujul ja edasiandmine tütarrakkudele raku jagunemisel, samuti valgusünteesiks vajaliku info ülekandmine RNA-le. 6. DNA replikatsioon: Replikatsioon on DNA kahekordistumine. Raku jagunemisele eelneva uue komplementaarse DNA ahela sünteesi juba eksisteeriva DNA kõrvale katalüüsib ensüüm DNA polümeraas. 7. RNA eri liikide suhteline kogus ja asukoht rakus: mRNA – toimib informatsiooni transportijana rakutuumast tsütoplasmasse ja täidab valgusünteesil nn matriisi osa. tRNA – molekulid transpordivad aminohappeid kui valkude “ehitusplokke“ valgusünteesi toimumispaika. rRNA – moodustab enamuse kogu RNA-st, on ribosoomide struktuurseks komponendiks. 8. Valgusünteesi biokeemiline mehhanism: 9. Transkriptsioon: Transkriptsioon on RNA molekulide süntees DNA põhjal
Pärilikkussaine säilitamine ja Pärilikkusinfo realiseerimine Bioloogiline funktsioon edasikandmine muutumatul valgu sünteesi käigus kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist.
reaktsiooni vahendusel NADP-le. Tagajärjeks on 1. Vee oksüdatsioon ja O2 eraldumine. 2. NADPH moodustumine. 3. ATP moodustumine. Tsüklilisel elektrontranspordil kantakse elektronid redutseeritud primaarselt aktseptorilt ferredoksiini ning tsütokroomide vahendusel tagasi P-le. Tsükliline elektrontransport tagab üksnes ATP sünteesi ning ei kaasne NADP redutseerimine ega O2 eraldumine. 8. CO2 sidumine fotosünteesis. Calvini tsükkel. Ensüüm Rubisco. CO2 peamiseks assimilisatsiooni rajaks FSs on Calvini tsükkel (pentoosfosfaaditsükkel). Tsükli võib jagada kolmeks: 1. Karboksüülimine, 2. Redutseerimine, 3. Akteptori regenereerimine. Just esimeses faasis seotakse CO2 (rubisco). Erinevad vaheastmed, kui lõppsaaduseks on kaks fosfoglütseraadi molekuli. Redutseerimisfaasis toimub 3-fosfoglütseraadi fosforüülimine ning redutseerimine aldehüüdrühmaks. Aktseptori regenereerimisel toimub redutseerimisfaasis
Pärilikkussaine säilitamine ja Pärilikkusinfo realiseerimine Bioloogiline funktsioon edasikandmine muutumatul valgu sünteesi käigus kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist.
Pärilikkussaine säilitamine ja Pärilikkusinfo realiseerimine Bioloogiline funktsioon edasikandmine muutumatul valgu sünteesi käigus kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist.
Bioloogia I arvestus 1. Sõnastada probleemi (küsimus) või hüpoteesi (vastus probleemile) Etapid: *probleemi püstitamine *hüpoteesi sõnastamine *tulemuse analüüs *taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine 2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist? *sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped *rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses ...
mahlades. Oligosahhariidid- süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid-polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke.
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
III järku struktuur kerajas gloobul, kokkukägardanud heeliks. Denaturatsioon valgu kõrgemat (4., 3. või 2.) järku ruumiliste struktuuride hävitamine, säilib 1. järk. (Kuumutamine, muna vispeldamine) Renaturatsioon valgu kõrgemat(4., 3. või 2.) järku ruumiliste struktuuride taastumine. Valkude ülesanded organismis: *ensümaatiline ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, nt amülaas lag tärklist suus. Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm, seeläbi väga spetsiifiline ülesanne. *ehituslik valgus rakuorganellide koostises. *transport transportrakud kannavad aineid kehas laiali, nt hemoglobiin kannab kopsudest hapniku kudedesse. *retseptor retseptorvalgus vahetavad infot raku väli- ja sisekeskkonna vahel. *regulatoorne valgulised hormoonid reguleerivad organismi talitust, nt insuliin veresuhktusisaldust *kaitse antikehad võitlevad antigeenide vastu *liikumine kontraktsioonivalgud
Millised on püruvaadi transformatsiooni võimalikud produktid aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes? 2. Kirjutage püruvaadist piimhappe (laktaadi) moodustumise reaktsioonivõrrand. püruvaat + NADH + H+ laktaat + NAD+ + NADH + H+ + NAD+ Seda reaktsiooni kasutatakse näiteks jogurtite valmistamisel. Laktaat põhjustab piima kalgendumist. Nimetage: a) Kas selles reaktsioonis püruvaat oksüdeerub või taandub b) Milline ensüüm seda reaktsiooni katalüüsib (NB! Koensüüm) laktaadi dehüdrogenaas. c) Millistes rakkudes selline reaktsioon kulgeb anaeroobsetes rakkudes. 3. Kirjutage püruvaadist etanooli moodustumise reaktsioonivõrrand (NB! Kaheastmeline). C12H22O11 +H2O + invertase 2 C6H12O6 C6H12O6 + Zymase 2C2H5OH + 2CO2 1 sahharoosi molekulist tekib 2 etanooli ja 2 CO2 molekuli. Seda reaktsiooni (II etappi) kasutatakse näiteks veini valmistamisel. Suhkru lagundamine pärmseente toimel
3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine INVERTAAS e -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas (EC 3.2.1.26) e - fruktofuranosidaas- ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside e glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi vastavalt reaktsiooni üldskeemile: Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide (süsivesikuid, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jäägi furanoosset vormi) hüdrolüüsireaktsiooni. Vabanevad fruktoosi molekulid: SAHHAROOS looduses levinuim -D- fruktofuranosiid
efektiivsem köhaleevendaja kui on apteegiravimid. Eriti hästi peaks toimima tatramesi. [3] Mesi toetab immuunsussüsteemi. Iisraelis läbiviidud katsed näitasid, et 64% patsientide puhul aitas mesi vähendada ägeda febriilse neutropeenia ohtu- see on selline seisund, kus kõrge palaviku korral vähenevad haiguse vastu võitlevad valgeverelibled. Mesi aitab ka haavu parandada. On leitud, et kui määrida mett haavale, siis haav paraneb kiiremini. Mees on ensüüm, mis veega kokkupuutel tekitab vesinikperoksiidi, mis on antiseptilise toimega. [3] Teaduslikes katsetes on selgunud ka see, et töötlemata mesi aitab võidelda kolesterooliga. Samuti parandas mesi ka paljusi teisi verenäitajaid. Soovitus- tarbida mett julgelt vähemalt lusikatäis päevas, see aitab tervetel tervem olla ja haigetel vähem ravimeid tarbida. [3] 2.2. Mee tarbimine Eestis Aastal 2010 tarbis ligikaudu pool eestimaalastest (47%) mett regulaarsuseta ja juhuslikult
talitlusi ja protsesse. 17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist Vale- vahad kuuluvad lipiidide hulka. 18.juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest Vale- Juuksed ämblikuvõrk,küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses valkudest. 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b kaitsefn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn.
CO2 taandatakse suhkruks. Paralleelselt süsiniku taandamisega suhkruks tarbitakse 3ATP iga taandatud C kohta. CO2 siseneb lehte difusiooni teel õhulõhede kaudu. Lehe sisse jõudes difundeerub CO2 kiiresti laiali rakkudevahelistes õhuruumides. CO2 liikumise viimane etapp hõlmab lahustumise rakuseina vedelikus ja difusiooni vedelas faasis kuni ensüümini, mis CO2 seob ja muudab taandamiseks valmisolevateks vaheproduktideks. Rubisco on CO2 siduv ensüüm. Väga aeglane ensüüm. Ensüümi peab palju olema mõistliku CO2 sidumise kiiruse saavutamiseks. Karboksüülimine tähendab CO2 sidumist substraadile, milleks on ribuloosbisfosfaat. Tekib kuuesüsinikuline produkt, mis laguneb kohe kaheks kolmesüsinikuliseks. Need ongi elektrone vastuvõtvaks substraadisk, et saada muudetud kolmesüsinikuliseks suhkruks. Ühekaupa ei saa CO2 taandada, mürgise sipelghappe tekkimise pärast. Seetõttu CO2 taandatakse 3-5 süsinikuliste vaheühendite kaudu
retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk. Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab
molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA moelkuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühtima. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, kus ensüüm lõpetab RNA sünteesi. Transkriptsioonil saadakse nii nRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. On leitud, et üheaegselt avaldub rakus umbes 10 % geenidest.
Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassig Erinevused DNA RNA Pentoos Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G Nukleotiidijääkide ärv Suurem Väiksem Denatureeruvus Aeglasemalt Kiirem Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos
a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab limaskestad ja naha heas seisundis A-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes (maksas, kanamunades, piimas, koorevõis ning koores). Suvel on piimatoodetes A-vitamiini rohkem kui talvel, sest taimsed toiduained sisaldavad katotiini, mis muutuvad soolestikus ensüüm karotinaasi mõjul A-vitamiiniks. Karotiini on kõigis punastes, orantsides ja kollastes puu- ja aedviljades, samuti rohelistes lehtaedviljades. A-vitamiini vaegus ohustab kasvueas lapsi ja ühekülgselt toituvaid inimesi. Sümptomid: halb nägemine hämaras, ei erista värve, nahk on muutunud karedaks, juuksed kuivavad, küüned on haprad, kipute kergesti väsima, söögiisu Saksa arstid soovitavad võtta külmal aastajal A-vitamiini preparaate, et vältida nohu ja köha
koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklit kasutatakse ka müntide valmistamisel. Inglise keeles kasutusel olev sõna nickel, mis tähendab viiesendist, tuleneb just selle niklisisaldusest. Elemendi bioloogiline roll Ni lülitati biometallide nimistusse hiljuti, kuna varem ei tuntud ühtegi Ni biofunktsiooni. Ni biofunktsioonid inimorganismis on väga piiratud. Ni kuulub mõnede ensüümide koostisse. Ni sisaldav ensüüm ureaas katalüüsib uurea lagunemist ammoniaagiks. Infarkti eel suureneb inimese kehas koheselt niklisisaldus. Nikli puudusel kehas aga tekib aneemia. Nikkel osaleb mikroorganismide metabolismis, mille tulemusena vesinikust ja CO2-st moodustub metaan. Nikkel on ülimalt toksiline, niklit sisaldav tolm tekitab kopsuvähki. Sigaretisuits sisaldab väga mürgist nikkelkarbonüüli. Nikli ühendid satuvad inimkehasse enamalt joogivee ja toidu kaudu. Nikkel võib
Cu Cu on redoksmetall, mis esineb mono- (Cu+) ja divalentsena (Cu2+). (Peamised Cu sisaldavad produktid on maks, looma- ja kalaliha, täisteraviljatooted, joogivesi) Cu osaleb hemoglobiini sünteesis. Ta aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Cu defitsiidi sümptomiks on üldine väsimus. Cu liigsuse haigus on Wilsoni tõbi (haruldane pärilik haigus, inimesel puudub toidus sisalduva vase kõrvaldamiseks vajalik ensüüm ja seetõttu on kehas liiga palju Cu). MÜRGISED MIKROBIOMETALLID Eriti ohtlikud on kaadiumi-, elavhõbeda- ja pliiühendid, mis kahjustavad elusorganisme juba väga väikese sisalduse korral. Nende metallide ühendite ohtlikkust suurendab see, et nad ladestuvad organismis, põhjustades pidevat kahjulikku toimet. Järelikult võib ka väga väikeste ühendikoguste korduval sattumisel organismi tekkida pikapeale ohtlik mürgistus. KAADMIUM (Cd)
aineraksete. Heterotroof(loom) Ei tooda hapnikku. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüdatsoonil. Elutegevuseks vajalik energia. Sünteesiprotsesside lähtaine saamine. Enamus loomi on heterotroofsed. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleoiinhappeeid. Vaja on lähteaineid, ensüüm, täiendavat energiat. Dissimiatsioon Organismis toimuvad lagundamise protsessid. Tavaliselt vabaneb energia ja tekivad saadused. Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti tuletataktase glükoosi varud organismis polüsahhariididena. Tärlkis -> glükoos. Glükoosi lagundaine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne. 1. Glükoos Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2. Tsitraaditsükkel
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema
järgi. DNA sekundaarstruktuuri biheeliks ja DNA molekulis iga nukleotiidi vastas asub teda täiendav nukleotiid teises ahelas (koplementeersusprintsiip). Desoksüribonukeiinhape on kromosoomide olulisem ehitusmaterjal. DNA tähtsus seisneb päriliku informatsiooni säilitamises ning selle täpses ülekandes raku jagunemisel. Vastavalt sellele on vajalik DNA kahekordistamine enne raku jagunemist. DNA kahekordistumist nimetatakse replikatsiooniks. Seda viib läbi ensüüm DNA- polümeraas. Replikatsiooni tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on ka ribonukleotiidid kolmeosalised. Nad on moodustunud lämmastikualuse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm RNA lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeniin, guaniin ja tsütosiin. Kui neljanda lämmastikualusena esineb DNA molekulis tümiin, siis RNA ehitusest leiame selle asemel uratsiili.
või viirustega (geenivektoritega) või süstitakse otse viljastatud munarakku. 8. Genoomipank, pöördtranskriptaas, retroviirus. Õp lk 37 – 39. Genoomipank on bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA- fragmentide kogum. nagu geenivektor, ainult peale ahelate ühinemist ligaasi toimel võtavad bakterid endasse plasmiide. Tekivad väikesed kolooniad, kolooniad eraldatakse kultuuriklaasidesse ja viiakse hoidlasse, mis moodustab DNA-panga. Pöördtranskriptaas- ensüüm, mis viib läbi pöördtranskriptsiooni (protsess, kus RNA järgi moodustatakse DNA). Retroviirus-RNA viirus 9. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid), positiivsed küljed ja ohud. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel (keda, kuidas ja mis eesmärgil kasutatakse - näited). Konspekt ja õp lk 39 – 46. Transgeensed organismid on need , kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis
17. Millised on retseptorid parasümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Retseptorid: M-kolinoretseptorid (M1-KNS, näärmed; M2-süda, seedetrakt; M3-seedetrakt, näärmed. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK, retseptori alatüübiks on N- kolinoretseptor. Teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks AK- retseptori alatüüp on M-kolinoretseptor. 18. Milline ensüüm lammutab peamiselt parasümpaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliini? Atestüülkoliinesteraas. 19. Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid. Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil? KNS, süda, näärmed, seedetrakt. Südames: löögisagedus langeb; löögijõudlus langeb; AV erutusjuhtivus langeb. Silmas: mioos. Naha veresooned: laienemine. Seedetrakt: peristaltika kiirenemine. Näärmed: sekretsiooni tõus (magu, kops, sooled, nahk). Kusepõis: toonuse tõus.
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool bioanalüütiku õppekava Leena Laur LIHTHERPES JA GENITAALHERPES Referaat Juhendaja: Taimi Taimsalu õppejõud-assistent Tallinn 2011 1 TEKITAJA Herpese viiruse tekitajaks on Herpes Simplex DNA-viirus. Herpesviirust on kahte liiki. · Herpes Simplex Virus 1 ehk Herpes Labialis nakatumisnähud ilmnevad enamalt jaolt vöökohast ülespoole ja on nn "külmavillide" põhjustajaks. · Herpes Simplex Virus 2 nakatab vöökohast allpoole, tuntakse genitaalherpes nime all. Genitaalide herpest kirjeldati juba 18 sajandil. Foto Wikipediast Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks kogu maailmas ja nakatumiste arv üha kasvab. TEKKEPÕHJUSED Herpesviirused levivad otsese kontakti teel üks alaliik enamasti mittesuguliselt, teine alaliik kaitsmata tupe-, anaa...
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi. Rakkude uurimisega. Schwann, Schleiden 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? 17. sajandi teisel poolel, Antony van Leeuwenhoek 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? Preparaat- see mida uuritakse, väike õhuke lõik Mikrotoom- nendega saab teha preparaate 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? 20 sajandil. Elektronmikroskoobiga saab vaadata ruumiliselt; 800 000 korda suurendab; nendega ei saa näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? K. E. von Baer-avastas 19 saj. Alguses munaraku ja järeldas, et loomaorganismi areng saab alguse munarakust. Baer on...
· Pärmide olemasolu hapniku juurdepääs 23. Milline kuivatusviis on piimatööstuses enimkasutatav ning miks? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Pihustuskuivatamine, sest eeliseks on suur tootlikkus, kõrge mehhaniseerimise ja automatiseerimise tase ning saadava pulbri kõrge kvaliteet 24. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias piima pastöriseerimisel suhteliselt kõrget temperatuuri (9095 ºC)? Et inaktiveerida ensüüm lipaas, et kindlustada rasva sis. pulbrite pikk säilivusaeg 25. Kirjeldada vabal valikul 3 tehnoloogilist erinevust täispiimapulbri ja lõssipulbri tehnoloogias? · Kondenslõssi ei homogeniseerita · Lõssipulbrit ei ole vaja pakkida inertse gaasi keskkonnas, pulbris vähe rasva · Lõssi ei standardiseerita 26. Petipulber, koorepulber, lõssipulber, täispiimapulber. Reastada antud pulbrid rasvasisalduse kasvavas järjekorras? · Lõssipulber · Petipulber
beebidel oli valgete vereliblede ja teatud valkude arv veres suurenenud. On võimalik, et mõned sellise valgud mõjutavad aju tööd ja seeläbi ka südame rütmi ja hingamist või panevad beebi väga sügavalt magama. 3. Ainevahetuse häire: Teatud ainevahetuse häiretega sündinud beebidel on suurem imikute äkksurma sündroomi esinemise tõenäosus. Näiteks kui neil puudub üks ensüüm (keskmise ahelaga acyl-CoA dehüdrogenaas), ei suuda nad rasvahappeid korralikult lõhustada ja nende hapete kehasse ladestumine võib põhjustada äkilise ning surmava hingamis- ja südametegevuse seiskumise. Uurimused näitavad ka, et imikute äkksurma sündroomi tuleb sagedamini ette poistel ning sotsiaalselt halvemas seisus olevates peredes või rahvusgruppides. Ometi ei ole imikute äkksurma sündroomile veel ühest seletust leitud ja uurimused on käimas.
2. Tarbitud alkohol Tarbitud alkohol (etanool) ~5 % eritub ~10% ~ NB! Osa ~80% lagundatakse muutumatult lagundatakse alkoholi seotakse maksas kolmel erineval hingamisteedest soolestiku kehas (estrid), viisil, millest üks bakterite poolt (rasvane toit seob) domineerib 3. Alkoholi lagundamise põhirada CH3CH2OH ---(I ensüüm, alkoholi dehüdrogenaas võtab vesiniku ära)--> CH3CHO (etanaal, mürgine, põhjustab väga halba enesetunnet) ---(II ensüüm, aldehüüdi dehüdrogenaas)--> CH3COOH (etaanhape) 4. toime olenevalt rassist I ensüüm II ensüüm tulemus Valge rass ehk Toimub 2 variandis Joove ei püsi väga kaua, aga mõõdukalt, europiidid mõõduka tsütoplasmas ja ja halba enesetunnet ei ole
retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk. Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab
loodusliku valiku alla, kuna on haploidne kromosoomistik, on RNA, geenide rekombinatsioon paraseksuaalne, puudub tuum. 3. Mis on intronid ja eksonid ja kus neid esineb? Mittekodeerivad ja kodeerivad geeniosad. Esineb geenides. 4. Kui palju on looduslikke aminohappeid? 22, kuid 20 on universaalsed. 5. Mis on mutageenid? Mutageenideks nimetatakse mutatsioone põhjustavaid füüsilisi ning keemilisi mõjureid.1:18. 6. Mis on pöördtranskriptaas ja mida see teeb? 1:19. Pöördtranskriptaas on ensüüm, mille abil sünteesitakse RNA matriitsahelalt komplementaarne DNA (cDNA) ahel. 7. Mis on cDNA ja kuidas seda toodetakse? 1:20-21. cDNA on komplimentaarne DNA ahel ning kasutatakse pöördtranskriptaasi mRNA maatritsilt komplementaarse cDNA sünteesimiseks. 8. Mis on sünteetilised nukleiinhapped? 1:22-29. Aminohappeid, mis on sünteesitud arvuti poolt kontrollitava robotiga. Saab kasutada kindlalt valku tootva geeni sünteesimisel. Kui teada on nii geneetiline kood kui ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
