Tingimustes, kus oli olemas odav tööjõud pärisorjadest talupoegade näol ning kohale toimetatud ka enamus vajalikust ehitusmaterjalist, otsustas krahv ehituse lõpule viia. Pärast Eesti iseseisvumist läks hoonetekompleks 1924. aasta 8. märtsil riigi valdusse. Esimesel iseseisvusperioodil asus selles rahukohus, mille järgi ka tänav omale nime on saanud. Nõukogude võimu ajal on Stenbocki majas asunud Tallinna juriidiline kool, ENSV Ülemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiklassid. Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20
· President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga · Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1 · 1917 Eesti Ajutine Maanõukogu-Maapäev · 1919 Eesti Asutav Kogu · 1920 I Riigikogu · 1923 II Riigikogu · 1926 III Riigikogu · 1929 IV Riigikogu · 1932 V Riigikogu · 1937 Rahvuskogu · 1938 VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) EV Seadusandlikud kogud 2 · 1990 ENSV Ülemnõukogu, EV Ülemnõukogu · 1992 juuli võeti vastu EV põhiseadus · 1992 VII Riigikogu · 1995 VIII Riigikogu · 1999 IX Riigikogu · 2003 X Riigikogu · 2007 XI Riigikogu
peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute purpur"- ENSV võimud vaikisid maha Runneli rahvusliku hoiaku tõttu; domineerib kurbus, tusameel, tüdimus; püändiks on 10 osast koosnev isamaa- ja armastushümn. ,,Ilus maa"- mehe kohus rahva ja maa kestmisega seoses; tuntuim ,,Maa tuleb täita lastega". ,,Kiikajon ja kaalepuu"- kõik luuletused tehtud kellegi algetel, ainetel, sunnil ...; rõõmus, keelemänguline. ,,Üle Alpide"- ´aastatuhande lõpulaul´; Runnel on võitleja ja kirjutab võitlevat luulet; tõstab sõna G
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem
Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll" 1941-1942 töötas kalurina laeval ,,Vernõi"( tema isa oli sama laeva kapten) 1942 septembris mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas 1974-1984 oli ta ENSV Raamatu ühingu juhatuse esimees. Oli abielus 1941-1958 Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Looming "Pidalitõbi" "Vatku tõbilas" "Kuldne värav" "Tulemees" "Tuuline rand" (4 köidet) "Vesse poeg" "Angerja teekond"
Looniidud on tekkinud loometsade asemele. Aluskivimiks on lubjakivi. Kasvutingimused loodudel on sageli ekstreemsed (intensiivne päikesekiirgus, kuivus, üleujutused madalamates kohtades, tugev külmakergitus sügisel ja kevadel jms.) 3)Võrreldes 20. sajandi algusega on looniitude pindala Eestis jõudsalt vähenenud. Põhjused: -majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine (esmalt kadakaga, mis võib aja jooksul kujuneda männi enamusega loometsaks. -metsastamine ENSV ajal -täisehitamine -väetamine -õhusaaste Looniitude säilitamiseks ja taastamiseks on vajalik regulaarne raie ja karjatamine. Korralikult hooldatud ja piisava koormusega karjatatud loopealsed on muutunud Eestis väga haruldaseks. Seetõttu oleks nende jätkuv hooldamine ja ka taastamine väga kiiduväärt tegevus. Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta. Loomade liiga vähese arvu korral on vajalik täiendav niitmine.
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA)
eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi 1956-1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas olid ka Kuldar Sink ja temast vaid viis aastat noorem Arvo Pärt 1956-1969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974- 1989 samas esimene asetäitja Aastast 1969 oli ta vabakutseline helilooja Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor 1997. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga
arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers". Osales ka ansablis ,,Andromeeda" ning jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta ametis ENSV Riiklikus Filharmoonias ning vahemikul 1981- 1991 ka ,,Viru" varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda tulvase kaasaga, pianisti ja Collage'i laujla Katrin Mägiga. Ta oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel Tbilisi Jazzi Festivalil, sealset menukat etteastet võib pidada ka tema karjääri tipphetkeks.
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine
PUNK II kursus mis on punk? Punk on individualistliku anarhismi alaliik, subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Mõistet punk-rock kasutati esimest korda 1960. keskpaigas Usa-s briti rocki invasiooni tuules sündinud bändide kirjeldamiseks. Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema "Ramones", "Television", "Blondie" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “punk-rock on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele” Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vast...
Mina käisin Mall Tombergi näitusel „Klassikud”. Seal olid paljud käsitööd villast, rüüst, viskoosist ja puuvillast. Mall Tomberg on kunstnik, kes tegeleb käsitöödega ja vaipadega. 1960-1967a ta tegeles rohkem rüiutehnikaga. Mall Tomberg (sünd. 1927) lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi kunstilise tekstiili eriala 1952. aastal. Näitustel hakkas esinema alates 1953. aastast. Näitusel saab näha ulatuslikku väljapanekut Tombergi seinavaipadest ja kangastest. Tekstiilikunstniku tööprotsessi ilmestavad arvukalt eksponeeritud vaibakavandid. Tombergi loomingusse süvenedes tasub meeles pidada, et enamiku loomingust tegi ta ise oma kodustel kangastelgedel. 1960. aastad, mil Tombergist kujunes meie gobeläänikunsti suurkuju, olid uute katsetuste ajad
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus
Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik · 19631969 Tartu Näidissovhoosi direktor · 19691977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Ametikohad · 1969 Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees · 19771979 EKP Keskkomitee põllumajandussekretär · 1977 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige · 19791983 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja · 19831990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · 1990 oktoober 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees Ametikohad · 19911992 Põhiseadusliku Assamblee liige · 19932001 Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor · 19941999 Eesti Maarahva Erakonna esimees · 19992000 Eestimaa Rahvaliidu esimees
6: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu kui Eesti Kunstiakadeemiat, vahepeal nimetati seda aga Riigi Kunsttööstuskool, Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks, Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool, ENSV Riiklik Kunstiinstituut. 10: A. Laikmaa potreed: "Marie Underi portree"-pastell, "August Kitzbergi portree"-pastell, autoportree (1902) 11: Tema looming oli rahvusromantiline ja müstiline. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest
Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. Kirikuõpetajate koolitamisega hakkas tegelema Tallinnasse rajatud Usuteaduste Instituut. Eesmärk oli kujundada inimeste vaenulikku kirikusse ja religiooni, selleks saavutamiseks prooviti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. Näiteks jõulude ajal ei tohtinud kirikus käia ja tähistati hoopis nääre. Alguses oli ENSV kultuurielu väga tugevalt võimude kontrolli all, kuid rahvuskultuuri ei saanud ka ära keelata. Tänu sellele sai eesti rahvas säilitada näiteks oma laulupidude traditsiooni. Ka uus haritlaste põlvkond ei olnud täielikult nõukogudemeelne ja viis hoopis sotsialistliku vormi sees edasi rahvuslikku sisu. Palju aitas sellele kaasa Eesti Televisioon ja ka Eesti Raadio.
"Lasnamäe lunastaja" Mari Saat 12.klass Autorist Mari Saat Eesti kirjanik Sündinud 27.09.1947 Lõpetas 1970 majanduse erialal TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) Töötas 1970-1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis Aastast 1993 TTÜ ärieetika dotsent (õppejõud) Autorist Teosed: Romaanid "Laanepüü" (1980) "Võlu ja vaim" (1990) "Lasnamäe lunastaja" (2008) Jutustused "Katastroof" (1973) "Mida teha emaga (1978) Proosakogud "Roosipuupungad" (1975) "Õun valguses ja varjus" (1985) "Lasnamäe lunastaja" Mari Saadi "Lasnamäe lunastaja" sai Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2008. aasta aastapreemia.
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Vanasti oli riigipea, kes juhtis riiki, nüüd juhib president, territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem. 2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Kuidas mõjutas Eestit? Eestlaste enamus meelestati kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 5
AS Kuressaare Veevärk Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk tegeleb puhta joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimisega Saare maakonnas • • Ajalugu • 29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile. • Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi jaoskond • Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise isiku staatuseta • 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk • 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk • Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. • Alates 2004.aastast on aktsionärideks Kuressaare linn ja 13 valda aktsiate jaotumisega 2010.a. majandusaasta aruande põhjal vastavalt: • • • • • • Märkus: alates 01.01.2015 on Kaarma, Lümanda ja Kärla valla asemel Lääne...
Rahvarinde loomise idee sündis telesaates ´´Mõtleme veel´´. Telesaates osalesid ja ideede autorid olid Edgar Savisaar ja Marju Lauritsin. Rahvarinne koondas rahvast ühistegevuseks. Edgar Savisaar tegi ka ettepaneku Rahvusraamatukogu kaablikraavi kaevamisele, mille inimesed ka vastu võtsid. 1988. aastal algas laulev revolutsioon. Eestlasi hakkas üha rohkem ja rohkem sellised rahvaliikumiste sündmused kasvatama ühtekuuluvustunnet ja rahvusliku vaimustuse kasvu. 16. novembril toimunud ENSV Ülemnõukogu istungil otsustati vastu võtta suveräänsusdeklaratsioon. See tähendas sisuliselt ühepoolset osalise iseseisvuse väljakuulutamist. Eesti territooriumil muutusid ülimuslikuks kohalikud seadused ning keskvõimu otsused pidid järgnevalt enne jõustumist saama Ülemnõukogu heakskiidu. Suveräänsusdeklaratsioon ei toonud kaasa Eesti otsest iseseisvumist, kuid tekitas palju peavalu keskvõimule Moskvas, kus see õigustühiseks kuulutati.
Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Mati Unt Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Mõned romaanid ja jutustused "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967)
norme. Võimu surve, massiküüditamine. 4. Keda nimetati kulakuks? Talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põlltöömasinaid. 5. Miks oli NSV Liidu keskvõim huvitatud põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis? Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 6.Milles seisnes ENSV industrialiseerimine? Võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis ka kergetööstus. (Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis
struktuurimuudatuse. Televisioon ja Raadio Komitee lõi kaks üksust lahku: mõlemad said omaette struktuuri ja juhtkonna. Televisioon süvenes ja saadete tsenseerimine ja viseerimine muutus süstemaatiliseks, teleprogramm ideologiseeris. (Lumiste, 1977) Televiisorid hakkasid levima kuuekümnendatel, kuid seitsmekümnendatel said üldiseks nähtuseks. Samal kümnendil hakati üle minema värvitelevisioonile, mis sai tavaliseks 1980. aastatel. Alternatiivne elukäsitlus jõudis Eesti ENSV elanikeni välistelevisiooni, peamiselt Soome televisiooni kaudu. (Vahtre, 2005) Alates 1987. aastast taandusid või vähenesid televisioonist paljud nõukogude perioodile iseloomulikud jooned ja algas periood, mida võiks nimetada ETV teiseks kuldajaks. Sel ajal ilmutas see end tõelise rahvustelevisioonina ning etendas olulist rolli ühiskonna muutumisel. (Lumiste, 1977) 1990. aastate alguses toimus Eesti meedia täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile
toimusid pidevad ümberkorraldused ja nimemuutused. 1950-ndail aastail olid lisaks veel Sovhooside Ministeerium ja ka Loomakasvatuse Ministeerium. 1960-ndate aastate algul lühikest aega polnud üldse põllumajandusministeeriumi, selle asemel moodustati Varumise Ministeerium. Edaspidi jäid tegutsema mõlemad. Sel perioodil tehti ka katse viia Põllumajanduse Ministeerium Tallinnast Saku asulasse. Katse jäi pooleli ja otsus tühistati. Nõukogudeaegseks viimaseks ümberkorraldusürituseks oli ENSV Agrotööstuskoondise moodustamine 1983. aastal (1985. aastast Agrotööstuskomitee). See ei täitnud temale pandud eesmärke: kooskõlastada põllumajanduse ja sidusharude arengut. Ta kujunes raskestijuhitavaks hiidministeeriumiks. Põllumajandusministeeriumi esindasid koha peal administratiiv rajoonide täitevorganite koosseisus mitmesuguste nimetuste all tegutsenud põllumajandusosakonnad. Planeerimisküsimustes oli Põllumajandusministeerium sõltuvuses ENSV Plaanikomiteest.
raames esimesed suuremad sulgpallivõistlused NSVL-s. Sellest alates võibki rääkida sulgpalli kui võistlusspordi levikust siinsel 1/6-l planeedist. 1962. aastal korraldati üleliidulised võistlused kosmonautide karikale, 1963. aastal asutati NSV Liidu Sulgpalli Föderatsioon ja peeti esimesed üleliidulised meistrivõistlused.Esimesed võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis muide toimuvad siiamaani. Üleliidulistest võistlustest võtsid ENSV sulgpallurid esmakordselt osa 1964. aastal. Samal, 1964. aastal, asutati ka Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon (reorganiseeritud Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25.10.1989). Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava
Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja paluti selle vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Lisaks vabastati ametist president Päts, kes 30. juulil arreteeriti ja saadeti perega Siberisse. Otsustati ka korraldada maareform, natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad. 6. augustil rahuldas NSV liidu Ülemnõukogu ,,eesti rahva palve" ja inkorporeeris Eesti NSV Liidu koosseisu. Sellega oli anneksioon teostunud. Muudatused jätkusid. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, millel puudus seadusandlik võim saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Esimeheks valiti kommunist Johannes Lauristin. Eesti Kommunistliku Partei liikmete arv kasvas kiirelt 130-lt 3700-le. Eesti NSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga. Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22
suureks üllatuseks see et peagi varises just valmind kinosaali lagi sisse. Solarise kino teeb ka koostööd PÖFFi ja Just Filmiga. EESTI FILMIPÄEVAD: Kui Eesti kinoliit hakkas alates 1980.a. osalema eesti filmipäevade korraldamises kandis üritus nime ,, Nõukogude Eesti filmifestival". 1983 aasta mais toimus ,, 2. Nõukogude Eesti filmifestival" ja 1986 toimus Viljandis ,, 3. Nõukogude Eesti filmifestival", mille korraldajad olid ENSV riiklik kinokomitee ,ENSV riiklik teleraadiokomitee ja eesti kinoliit. Taasiseseisvunud Eestis toimus eesti kinoliidu eestvedamisel rahvuslik filmiüritus esmakordselt aastal 1999. see on toimunud sellest ajast peale iga aasta Tallinna kinomajas. Ekraanile tulevaid filme on igast zanrist. Kuna viimasel ajal on osalevaid filme liiga palju siis on filmifestival kasvanud ka kinomajast välja. Viimaseid filme on näiteks näidatud Uue Maailma Seltsimajas,
Noorte laulu- ja tantsupidude üld- ja aujuhid Tantsupeod Ullo Toomi (aastani 1935 Ulrich Taumi) sündinud 1902. aastal Tallinnas. Rahvatantsupidude üks algatajaid, rahvatantsupedagoog ja koreograaf-lavastaja. Rahvatantsuga seotud 1924. aastastast algul pillimehe, sisi tantsija ja tantsujuhina. Töötas tantsuõpetajana Tallinna Võimlemise Instituudis, Tallinna Kehakultuuri Tehnikumis, Tallinna Koreograagiakoolis, juhtis erinevaid tantsukollektiive. Asutas ENSV Riikliku Filaharmoonia rahvatantsurühma, mille juhiks oli aastani 1962. Kogunud, seadnud ja loonud palju tantse. 1953. aastal ilmus tal raamat ,,Eesti rahvatantsud". Ta oli mitmeid aastaid üldtantsupeo üldjuht ning aastaid peo aujuht. Noorte tantsupidude aujuht kahel aastal. Tema tantse on tantsitud kõikidel noortepidudel, ,,Oige ja vasemba" on kavas esimesest noortepeost alates. Oli aastaid Üldlaulupeo Peakomisjoni liige ja rahvatantsusektsioonide nõukogu esimees.
aita lapsel luua uusi sidemeid ja suhteid, leida lootust Lapse õiguste kaitse Nõukogude Eestis Nõukogude Liidus kehtis ühtne riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, mille reguleerijaks ja finantseerijaks oli riik. Lastekaitse seadus Nõukogude Eestis puudus. Laste hoolekannet reguleerivad õigusaktid oli suhteliselt killustatud erinevate seaduste, määruste ja juhendite vahel. Laste eestkoste- ja hooldusorganiks oli täitevkomiteede haridusosakond, mille tegevus oli reguleeritud ENSV Abielu ja Perekonnakoodeksiga 1970 aastast (edaspidi APK) ja Eestkoste- ja hooldusorganite põhimäärusega, mis oli kinnitatud ENSV MN poolt 1974. aastal. Vastavate määrustega olid loodud ka alaealiste asjade komisjonid ja alaealiste asjade inspektsioonid. Alaealiste asjade inspektsioonid tegelesid otseselt laste õiguserikkumiste ennetamisega, selgitasid välja vanemaid, kes ei täitnud oma vanemakohuseid, suunasid
Kuulsaimad sportlased olid maadleja K.Palusalu ja maletaja P.Keres. 14.peatükk Eesti ll maailmasõja ajal Pärast MRP sõlmimist esitas Venemaa 1939.a Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vätimaks sõda kirjutatigi 28.septebril alla baasidelepingule. 1940.aastal nõudis Venemaa Balti riikide valitsuste väljavahetamist. Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil. 6.augustil 1940 võeti ENSV vastu NSV Liidu koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ning loodi uued kõrgemad riigiorganid. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlik partei oli ainus lubatud erakond. Käivitati ulatuslikud repressioonid, 1941.a 14.juunil toimus massiküüditamine. Suleti ajakirju-ajalehti, hävitati mälestussambaid. Kõik eraettevõtted natsionaliseeriti ehk riigistati. Nõukogude
aastat. vanus Sotsialismi tunnused Majandus Sisepoliitika Kultuur *natsionaliseerimine *Eesti Kommunistlik *tsensuur omanikud saadeti Partei ainu partei, (ajakirjanduses) ära. K.Säre. *kooli programmi *Maal tekkisid *Kõrgem muutmine vene kolhoosid ja seadusandlik organ keel, NSV Liidu sovhoosid = ENSV Ülemnõukogu ajalugu. Kollektiviseerimine, J. Vares-Barbarus. *juhikultus. tekkisid ühis *Kõrgem *ajalehtede ja majandid. seadusandlik organ ajakirjade *rahareform: J.Laurits. likvideerimine. kroonist sai rubla. *valimistel 1 *NSV Liidu *plaanimajandus. kandidaat. kultuuri peale *talurahva *repressiiv poliitika surumine.
Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht - 1993 1995 Pärnu Endla teatris - alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem
· 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. · Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke. Sel ajal avaldas ta ka oma esimesed luuletused: "Postimehes" , "Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes · Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. · 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. · Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, · 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Järgmised üheksa aastat elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus,
preemia) kontserdi- ja Second level interpreteerimistegevuse eest Third level 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik Fourth level preemia) ooperi "Tormide rand" muusika Fifth level eest 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1988 Austuse orden Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. -4- Smuuli looming Smuuli looming on rahvalik ja huumoriküllane, väga palju on kasutatud kodukoha- ja mereainestikku
aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi
L.I BREŽNEV L.I BREŽNEV 1906-1982 NLKP peasekretär, riigijuht KUIDAS TEDA MEELDE JÄTTA? ★Kulmud LAPSEPÕLV ★19.detsember 1906 ★Ukraina, Dnipropetrovski oblast ★õnn ja edu rinnapiimaga ★1913 kihelkonna kool(2a) ★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest v...
Kompositsioon musta punasega Abstraktne (1968) 1971-1980.a. kunstiteosed. Evald Okas (1915-2011) o Evald Okas oli eesti maalikunstnik ja graafik. o Hariduse omandas Nõmme Linna 1. Algkoolis, Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, astus 1939.a. Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. o Ta töötas maali- ja siis aastakümneid graafikakateedris, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor ja Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessor. Oli ENSV Ülemnõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu liige. 1981-1990.a. kunstiteosed. Valdemar Väli (1909-2007) o Valdemar Väli oli eesti maalikunstnik, kes sai tuntuks eelkõige portree- ja maastikumaalidega. o Lõpetas Silla algkooli, asus 1938. aastal õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallase Tartus. o Aastast 1945 oli Eesti Kunstnike Liidu liige ja aastast 2002 auliige, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud, maalikunsti osakonna professor ja emeriitprofessor.
4. Pildil on Johannes VaresBarbarus. Valisin tema pildi, kuna ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks 1940-aastast alates. Seda aga ainult 1946 aastani. 5. Pildil Eduard Päll. Tema oli mees kes jätkas Johannes VaresBarbaruse tööd pärast ta surma. 6/7. Need pildid on valitud ,kuna annavad hea võrdluse milline nägi Eesti NSV haldusjaotus välja enne maarajoonide moodustamist.(1950 alustati ENSV rajoniseerimist. ) 8. Pilt on paljude jaoks jubedast mälestusest ,kui eestis toimus järjekordne toimus massiküüditamine. 1949 25.märtsil deporteeriti Eestist Siberisse 20 722 inimest. 9. See pilt sümboliseerib esimeste kolhooside rajamise algust Eestis(1949) . 10. Johannes Käbini oli teine Eestimaa Kommunistliku Partei juht(1950-1978) Vahetati Nikolai Karotamme vastu ,kuna Johannes Käbin oli veidike Moskva meelsem. 11
On hurmav juhusele anduda ses sätendavas ulmabakhanaalis, nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis. Elutee § Sündis Tartus 15. aprillil 1923 raudteelase pojana § Õppis 19311937 15. algkoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis § Kuni 1940 õppis 4. keskkoolis § 19411942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust § 1943 värvati Saksa sõjaväkke § 19441949 töötas ENSV raudteevalitsuses § 1949 arreteeriti, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises § 19491957 oli sundasumisel § Esialgu oli Alliksaar vangis Narvas, hiljem Mordva vanglas § Pärast vangistust ei saanud luba Eestisse tulla ja elas Vologda oblastis § 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õllevabrikus, ehitustöödel ja raudteel § Suri vähktõppe (12.08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule Loomingu tee §
o 02.02.1988 Tartu Võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist o Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada o 1.-2. Aprill 1988 loominguliste liitude pleenum (loomeinimeste juhatuse koosolek) Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase ENSV juhtkonna tegevuse üle. Avaldati usaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes · (Perestroika ajal ka otsesaated) o Rahvarinde loomise ettepanek tele-eetris (otse-eetris) 13.04.1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks · Savisaar vaieldamatu rahvalemmik o Tartu muinsuskaitsepäevad Aprilli keskel 1988 Tartus muinsuskaitsepäevad
docstxt/15276250744299.txt
Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse ei olnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiale Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Kui enne okupatsiooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku(kokku 80 liiget). 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja ENSV ja võeti NSV kooseisu 6 augustil. Ümberkorraldused. 1)Võimupartei ümberkorraldamine a) Riigiaparaadi lammutamine b) Tagandati ametist kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid c) Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte d) 1940 võeti vastu Nõukogude Liidu koostatud uus põhiseadus e) Tuli Riigivolikogu asemel Ülemnõukogu. 2) Majandusreformid a) Hakkas pihta riigistamine b) Kuulutati kogu maa riigi omandiks c) Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit d)
Eesti II maailmasõja ajal Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud MRP(Molotov-Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse. Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestija...
Purustatud linn, 1944,TKM). Loomelaadi uuenemine avaldus figuuri üha tugevnevas stiliseerimises (Öine habaneera, 1944, EKM) ja irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM). Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistlikku käsitlusviisi ja kindla temaatika. Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM). 1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning
Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse
Tõnu Trubetsky Miks see autor? Valisin esitluse jaoks Tõnu Trubetsky, sest ta tundub lahe vend olevat ning meeldib see, et ta ajab oma asja. Kui ma olin noorem, (mitte, et ma praegu vana oleksin) siis kuulasin väga palju Vennaskonda ning paljud laulud hakkasid meeldima ja tean, et Vennaskonna lauludele teeb sõnu Trubetsky ise. Mis on töö eesmärk? Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan...
Tänaseks on IBF-i liikmete arv kasvanud 165-ni. Eesti liitus IBF-iga 1992. aastal. Samal aastal liitus Eesti ka Euroopa Sulgpalli Liiduga. Eestis kasvas sulgpalli populaarsus peale Teist Maailmasõda, kui mängu hakati rohkem mängima terves Nõukogude Liidus. Andmeid on ka mängimisest Tallinna Kommertskooli sporditundides esimese Eesti Vabariigi ajal; varustus laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon asutati 1964. aastal. ENSV ajal toimusid Eestis ka mitmed võistlused, sealhulgas Eesti Meistrivõistlused. Viimaste aastate Eesti meistrid on Kati Tolmoff ja Raul Must, kellede mängust on viimasel ajal väga palju räägitud ka meedias. Leian, et sulgpall on huvitav mäng, mida on eriti lõbus sõpradega mängida. Sulgpall kogub üha enam populaarsust nii Eestis kui ka mujal maailmas. On võimalik, et just sulgpall on see mäng, mida võrkpalli järel vabal ajal kõige rohkem mängitakse. Kasutatud kirjandus Internet:
Kui võim on rahva käes siis kelle käes ta on? Eesti liitus demokraatlike riikidega uuesti 17 aastat tagasi, kui 20. augustil 1991. a. Toimus augustiputs ja Eesti sai ennast vabariigiks kuulutada. Minu jaoks on see aeg, mida ma ei mäleta. Sündisin küll ENSV- s, kuid oma teadliku elu olen elanud Eesti Vabariigis. Rahvas saab valida omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ning riigikogu. Selle põhjal võiks öelda, et võim on rahval. Kuid mille põhjal langetatakse valik ühe või teise erakonna kasuks? Inimestel peaks olema lihtsam otsust langetada kui neid informeeritakse erinevate erakondade programmist kuid kas see peab ilmtingimata toimuma reklaami abil. Kus ennast reklaamitakse, kui mingit pesuvahendit, mis teeb puhtaks kogu maja. Lõpude lõpuks on nii valija kui ka kandidaat mingisuguses näilises vangis. See tulenebki sellest, et tänapäeva maailm aina enam mattub reklaami ja igasugu mõttetu meedia kära ja müra alla. Reklaam on asi mille ohv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
