Laeng Laeng on omadus. Laeng näitab, kui tugevasti osaleb keha elektromagnetilises vatastikmõjus. Vektoriaalne suurus. q [1C]=[1A*s] Kui kehas tekitatakse laengu puudujääk (nt. soojuslikult, hõõrdumise, kiirgusega jne), siis omandab ta vastupidise laengu. Kehas on alati täisarv elementaarlaenguid. q=+/-N*e Neutraalne aine Neutraalne aine on selline, kus kõigi laengute summa on 0. Voolujuhid, pooljuhid, dielektrikud Voolujuhid – laeng kandub hästi üle ühelt kehalt teisele Pooljuhid – teatud tingimustel kannavad (isolaatorid) Dielektrikud – ei juhi/ei kanna laenguid Anioon, katioon. Anioon – kaotanud elektroni, positiivne Katioon – saanud elektroni, negatiivne Punktlaeng Laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. (Jagame proovikehale(teine laetud keha) mõjuva jõu ja sellele kehale mõjuva laengug...
ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u
" ning tõstatas migratsiooniküsimuse, rahvuse kestmajäämise ning tulevikuprobleemid. Teet Kallas meenutas: "Need kaks päeva olid lihtsate ja selgete tõdede väljaütlemise päevad. Nii konkreetselt ja jõuliselt polnud seda Eesti NSV-s veel kunagi tehtud." Pärast seda viis Lennart Meri tee juba Rahvarinde ja Eesti Kongressi ridadesse. 23. mail 1988 asutati Eesti Roheline Liikumine. Selle juhatusse valiti ka Lennart Meri. Eesti Roheline liikumine nõudis kategooriliselt ENSV Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli ametist vabastamist, kuna ta oli valetanud avalikkusele. Võeti vastu ka üheteistkümnest punktist koosnev pöördumine, milles nõuti Eesti demograafilise olukorra parandamist ning ENSV kodakondsuse kehtestamist. Päev enne Ülemnõukogu istungit pöördusid Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liikmed (kaasa arvatud Lennart Meri) üldsuse poole uue 7
rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eriosakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväeprokurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes. Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD
toimunud rahvuslikele meeleavaldustele kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. 1987. A kevadel puhkes Eestisse kavandatud keskkonnaohtlike fosforiidikaevanduste vastu massiline protestikampaania niinimetatud fosforiidisõda. Noor helilooja Alo Mattiisen ja luuletaja Jüri Leesment lõid laulu ,,Ei ole ükski maa" mis rõhutas kõigi eestimaalaste ühtehoidmist ning solidaarsust Virumaaga. Laulu eri salme esitas kokku kümmekond tollase ENSV armastatumat lauljat ning see sai kiirest väga populaarseks. Tõeline laulev revolutsioon sai alguse aga 1988. A kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Seda võib pidada ka laulva revolutsiooni tippaastaks. Mõned faktid: -14. mai 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja kõlasid esimest korda Alo Mattiiseni viis
14) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 17) Kodanike Komiteede Liikumine (Eesti Kongress) Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. 18) Balti kett 23
Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK Üldosa - ISIK&ÜLEMINEK 3. Tsiviilõiguse areng & süsteem Eestis Tähtis seadus 1865 Balti eraseadus, mis olemuselt on tsiviilseadustik (sissejuhatus + 4 raamatut perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus). 1920ndatel hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940, aga jäi vastu võtmata. Vanad tsaariaegsed seadused jäid kehtima olid kohaldatavad, sest majandussüsteem polnud muutunud. NSV ajal kehtis ENSV tsiviilkoodeks (01.01.1965 alates); enne oli Vene tsiviilkoodeks vms. Pärast NSV aega keeruline olukord kehtis ENSV tsiviilkoodeks ja ka abielu- ja perekonnakoodeks. Suurt osa nendest normidest polnud uues olukorras enam võimalik rakendada. Ülemnõukogul oli dilemma, kas luua oma originaalne tsiviilkoodeks või lähtuda mingist kindlast mudelist. 1991. otsustati, et tuleb lähtuda enne 1940.a kehtinud seadustest, mistõttu eeskujuks võeti Kesk-Euroopa õigusmudel.
12. märts 1990 peeti Eesti Kongressi istung, kus arutati erinevaid viise kuidas Eesti saaks taasiseseisvuda 14. mai kuulutas NSVL president Eesti ja Läti Ülemnõukogu iseseisvuse taastamises kehtetuks 15. mai 1990 toimus Toompeal interliikumise meeleavaldus, kus püüti kiskuda maha sini-must-valge lipp, et asendada see punalipuga. Meeleavaldus peatati Mai lõpus võeti tagasi Eesti Vabariigi nimi ning kaotati ENSV lipp ja vapp. Võeti tagasi Eesti lipp, vapp, hümn 1991 12. jaanuar 1991 tunnustas Venemaa president baltiriikide suveräänsust ja kirjutas alla koostöölepetele. Tema sooviks oli lagundada NSVL 9. märts 1991 korraldas Moskva üleliidulise referendumi seoses
See periood on aga üks süngeimaks etapiks. Ta sai Postimehesse saksa ja vene keelest tõlkijaks. Terve elu oli tal mure elukoha pärast. Küll kolis ta ühest kohast teise, kuid unistus tõelisest kodust oli tal lõpuni. 75. sünnipäevaks kinkis Tartu linnavalitsus talle korteri, kuid sealgi ei püsinud ta kaua. Ta oli väga tragi naine. Isegi vana ja haigena pesi ta ise pesu ja koristas, abist keeldus, sest liikuda oli ju vaja. Tema 90. Juubelipidustuste aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Kuid Annat piinas küsimus, et kas ta on selle üldse ära teeninud. Anna Haava ei olnud sellel aktusel, tema ei näinud seda rahvamurdu ja ei kuulnud neid inimesi, kes kõik talle austust avaldasid. Oma 93. eluaastal 1957 ta suri. Matused kujunesid rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks.
Alates sellest ajast rõhutas Ird erilise tähelepanuga vajalikkusest lavastada rohkem eesti algupärandeid: August Kitzbergi "Punga Märt ja UbaKaarel", Lydia Koidula "Kosjaviinad" jt. Pärnus töötas Ird 1956. aastani. Tagasi Vanemuises 1956. aastal anti Irdile võimalus hakata uuesti juhtima "Vanemuise" teatrit, ning sellele ametile jääb ta pidama kuni surmani. Tagasi tulles hakkas Ird tööle Vanemuise Moskva Dekaadile pääsemise nimel, milles ei olnud osalenud veel ükski ENSV teatritest. Dekaadist osavõtmine omandas Vanemuise jaoks suure tähenduse, kuna selle kaudu suudeti põhjendada Liidu kultuuriorganisatsioonidele harukordse nähtuse "Vanemuise" mitmezanrilisena eksisteerimise rahastamise küsimus. 1961. aastal alustas Irdi eestvedamisel tööd Vanemuise stuudio (ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio) Tartu vaatajaskonnaga paremate suhete loomise eesmärgil alustas Ird vestlusringe vaatajatega, mis leidsid aset pärast esietendusi.
Lapsed: Tütar Eeva-Liisa Ehala, poeg Tanel Ehala Hariduskäik: Tallinna Muusikakool 1969 Tallinna Riiklik Konservatoorium (kompositsiooni erialal, professor Eugen Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987). Filmi-muusika: "Don Juan Tallinnas", "Karoliine hõbelõng", "Tulivesi", "Lurjus", Kallis Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse...
Artur Alliksaar Artur Alliksaar 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Kuni 1936 oli tema nimi Artur Alnek Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi 19431944 teenis ta RelvaSSis Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti Aastatel 19491957 oli sundasumisel Oli vangis Narvas ja Mordvas Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis 1958 Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel Looming "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) "Luule" (1976) "Päikesepillaja" (1997)
reformide kava: presidentaalse pleenumid; valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme Eestist said alguse sündmused, mis läksid kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina; esindusorganisse Rahvasaadikute Eestis loodi Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Kongressi; Leed; Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames; USA survel järeleandmised inimõiguste NSVL Rahvasaadikute Kongressi küsimustes; valimistel moodustasid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid
Alalisvooluks nim.elektrivoolu, mille tegevus ja suund ajas ei muutu. Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus,nim.laengukandjate konsentratsiooniks (n). n=N (osakeste arv ruumalaühikus) V I=Q =qnvtS ; I= -ensv t Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=G·U G- juhtivus G=1 ; I=U R R Juhi takistus on 1 oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A. JADA-JA RÖÖPÜHENDUS Jadaühendus: 1)U=U1+U2 2)I=const. 3)R=R1+R2 4)U1=R1 U2 R2 Rööpühendus: 1)U=const 2)I=I1+I2+ ... 3)1=1+1 R R1 R2 4)R1=I1 R2 I2 R= I Võrdetegurit nim.antud aine eritakistuseks. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest S ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindala keha takistus. Eritakistuse ühik on 11m2 = 1m 1m Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suht...
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
MRP salaprotokollide avalikustamise ja tühistamise nõudmine. Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei julgenud võimud demonstratsioone keelata ega laiali ajada. Loominguliste liitude pleenumid-mõned kommunistid kritiseerisid olukorda Baltimaades. Laulev revolutsioon- toodi välja rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp ja nõuti Eestile vabadust. Loodi Rahvarinne, kus teatati, et kehtivad ainult need NSVLiidu seadused, mis on ENSV Ülemnõukogus kinnitatud. Eesti kuulutas end suveräänseks. 23.august 1989 moodustati Baltikett. Hakati toetama iseseisvuse taastamist.
19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud. 19781985 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. 1980 saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004 käivitas Tõnu Kaljuste uue
1) Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis HugoTreffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (1941–1942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps. 3)
1950ndatel loodi ka Tallinna Arhitektuurimälestiste Majavalitsus, mis hiljem oli tuntud, kui Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon. 1957. a asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum. 1968. a. reorganiseeriti TRT Vabariiklikuks Restaureerimisvalitsuseks (VRV). 4 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, kus lisaks looduskaitsele ja ökoloogiale lähtuti ka muinsuskaitsest. 27. veebruaril 1973. a. kinnitati ENSV MN määrusega Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu ja Lihula ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ja nende põhimäärused. 1976. a. kehtestatakse NSVL ÜN seadus ''Ajaloo- ja kultuurimälestiste kasutamise kohta''. 1978. a. asuvad Eestis tööle poolakatest restauraatorid. 6. oktoobril 1980. a. antakse Tallinnale üle Euroopa Kuldmedal arhitektuuripärandi säilitamise eest. Tallinn on 8. Euroopa linn, mis selle sai. 29.12.1984. kehtestatakse muinsuskaitsekuu (18
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati
massiküüditamine. 1956 lõpetati vastupanu, kuna oli näha, et Lääneriikide toetust ei tule, seejuures algas Nõukogude Liidus leebem ajajärk. 4.Hilisstalinism Eestis · Kolhooside loomise algus 1947 aastaks oli Nõukogulik maareform Eestis lõpule viidud, kui Moskvast anti käsk kiirendada kolhooside loomist. Seda oli vaja metsavendluse hävitamiseks, samuti nähti talulises eluviisis eestluse taastootmist. Eestlasi taheti linnadesse tehaste tööjõuks ajada. Selleaegne ENSV juhtkond soovitas aeglast kolkoseerimist rahva teenimise abil, kuid Moskva ei nõustunud. Algas maksuterror taludele. Talurahva enamus ei läinud ikka kolhoosidesse. Talurahva hirmutamiseks võeti suund uue massiküüditamisele. Küüditamine toimus 25 märtsil 1949 ja selle ohvriks langes 20722 inimest. Sama toimus ka Lätis ja Leedus. Nüüd algas massiline kolhoosidesse astumine. 5.Uus-ärkamisaeg ja taasiseseisvumine · Perestroika M.Gorbatsov võimule tulekuga 1985 algas Nõukogude
esitatakse ultimaatum, kus nõutakse 100 000 NSVL sõduri sisselaskmist ja nõukogude meelset valitsust. 17.06.1940 Eesti okupeeritakse – Nõukogude väed marsivad sisse. 21. juunil 1940 kokkukutsutud meeleavaldus, kus olid esindatud peamiselt NSVL sõdurid erariietes, kes nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist. Juulist saadetakse riigikogu laiali ning toimuvad Nõukogude valimised, mille tagajärjel kuulutatakse 21. juulil välja ENSV. 6. augustil võetakse ENSV vastu NSVL liikmeks. 11.Mõisted Okupeerima - oma valdusse võtma Annekteerima - riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades Interneerima - kinni pidama ja eraldama, nt neutraalsele alale sattunud sõdiva riigi sõjaväelasi Inkorporeerima - endaga liitma 12.Eesti alternatiivid M. Ilmjärve põhjal
VIIVI LUIK Krabi Põhikool 9.klass Click to edit Master text styles Elulugu Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu 2 Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm roma...
Artur Alliksaar 15.IV 1923 12. VIII 1966 Elulugu Sündis 15. aprill 1923 Tartu Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. !960ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti su...
Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tunnustused: 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia Tunnustused: 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk
looduskaunid kohad Kubism kirjanduses Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada Sisul teisejärguline tähendus Peamine oli vorm Jäljendati geomeetrilisi kujundeid Teosed koosnesid katkendlikest lausetest,loobuti jutustavast sisust Tuntuimad kubismi kirjanikud Guillaume Appolinaire Aleksander Suuman Johannes Barbarus Aleksander Suuman (25.apr.1927-19.apr. 2003) Lõpetas 1958.aastal ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Töötas õpetajana Rakveres ning 1958 aastal Tartu Kunstikoolis Maa paistel Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestap ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon. Me kehad iial kokku ei saa ja koonu vastas on koon. Tänan kuulamast!
Sama otsusega likvideeriti füüsikaosakonna struktuurist 12 allüksust, nende hulgas geofüüsika kateeder, aeroelektrilaboratoorium ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium. AEL jätkas tegutsemist mitteformaalse üksusena keskkonnafüüsika instituudi koosseisus. Ajalugu Loodi 31.03.1964 ENSV Ministrite Nõukogu määruse alusel. Tööd koordineeris füüsikakateeder. Juhatajateks on olnud Jaan Reinet, Kalju Kudu, Lembit Visnapuu, Hannes Tammet, Tiia-Ene Parts. 1974. a moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. AEL reorganiseerimisel 1983
EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne
levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb peamiselt eesti luuletajatelt ● Tema looming on kõlanud ka üldlaulupidudel Auhinnad ● ENSV rahvakunstnik (1989) ● ELKNÜ kirjandus-ja kunstipreemia(1968) ● Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982,1984) ● Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitel(1993) ● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ● Raimond Valgre pärandi auhind( 2005) ● Eesti Vbariigi elutööpreemia( 2008) ● 2006
Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa
2 Elulugu Mati Unt sündis aastal 1944 1. jaanuaril Tartumaal. 1951-1958 õppis ta Leedimäe 7-klassilises koolis, 1958-1862 Tartu 8. keskkoolis ning 1962 - 1967 Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo- Keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kitsamaks erialaks ajakirjandus. 1965 abiellus ta Ela Liimeoniga. 1966 astus ta ENSV kirjanike liitu, 1966-1972 töötas Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana. 1968 lahutas ta esimesest abikaasast, abiellus Mare Puusepaga. 1969 sündis neil poeg Indrek. 1972 lahutas Mare Puusepast ja hakkas koos elama Kersti Kreismanniga. Asus elama Tallinnasse ning aastast 1973 elas Mustamäel. 1975-1981 töötas Noorsooteatris kirjandusala juhatajana ning 1976-1981 oli ENSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär. 1981-1992 täätas Unt Noorsooteatris lavastajana
Velliste kutsus toetama Eesti iseseisvumist 1988 16 nov Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni mitte tunnistada eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi 1989 jaan keeleseadus 1989 24 veebr sini-must-valge Pika Hermanni torni 1889 23 aug Balti kett 1989 kodanike komiteede liikumine alustab 1990 24 veebr Eesti Kongressi valimised, tööorgan Eesti Komitee 1990 30 märts ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest kuulutati välja üleminekuperiood, mis lõpeb EV põhiseaduslike riigivõimuorganite taastamisega 1991 3 märts referendum Eestis 77.8% vastas jaatavalt küsimusele "Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist" 1991 19-21 aug augustiputs 1991 20 aug EV Ülemnõukogu otsus EV riiklikust iseseisvusest 1991 sept ÜRO liikmeks 1992 28 juuni Põhiseadusreferendum
Eesti armeeüksused desarmeeriti ja kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist, laiali saadetud Kaitseliidu asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse. Juulikuus toimusid mittedemokraatlikud Riigivolikogu valimised, mille võitsid kommunistid poolthäältega 92,3% ( konkureerivaid parteid polnud lubatudki). 21.juuli kuulutas Riigivolikogu Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.august võttis NSVL Ülemnõukogu ENSV NVSL kooseisu. Martin Raudsepp NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis 3 Ümberkorraldused ja repressioonid nüüdses Eesti NSV-s jätkusid ning laienesid veelgi. Riigivolikogu nimetati üleüldse Ülemnõukoguks ja selle presiidiumi esimeheks sai Johannes Vares-Barbarus. Eesti valitsusest sai Rahvakomissaaride
Eesti ajaloo seisukohast on olulised Vene impeeriumi põhiseadus 1906. aastast ja neli eesti Vabariigi põhiseadust, neist kaks demokraatlikku (1920, 1992) ja kaks autoritaarset (1933, 1937). Nõukogude okupatsiooni ajal langetati kõik põhimõttelist laadi otsused Moskvas. Nõukogude Liidu (1936, 1978) ja liiduvabariikide konstitutsioonid sisaldasid küll demokraatlikke õigusnorme, kuid repressiivne reziim neid tegelikkuses ei rakendanud. 1960-1970 võeti vastu rida ENSV koodekseid. Eesti taasiseseisvumise ajal võttis ENSV Ülemnõukogu 1988. Aastast vastu mitmesuguseid eelkonstitutsioonilisi õigusakte, mis on Eesti lähiajaloo tähtsad allikad. Riigikogu, vabariigi presidendi ja valitsuse õigusaktide ametlik väljaanne (ka elektrooniliselt) on Riigi Teataja, mida annab välja Riigikantselei. Ajaloouurimine ei saa hakkama ilma õigusaktideta, sest see tegeleb õigusega reguleeritud ühiskondlike suhete uurimisega
Edasise tegevuse juhtimiseks saabus tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov-hakati üles seadma uut valitsust.21.06 korraldati meeleavaldus ultimaatiumis esitatud nõudmiste toetamiseks.(pika hermanni tormis asendati eesti lipp punavalge omaga,üle võeti valitsushooned, politsejaoskonnad jms.)21.06 andis Päts allkirja otsusele, millega tuli uus valitsus.(valitsuses polnud ühtegi kommunisti, peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus)21.07 kuulutas kommunistlik riigivolikogu välja ENSV. 06.08 ühendati eesti Nõukogude Liiduga.Ümberkorraldused:senine riigiaparaat lammutati,ametist tagandati kõrgemad ametnikud jms;augustis 1940 kiideti heaks NL koostatud põhiseadus, riigikogu nim. Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest kujundati rahvakomissaride nõukogu; linna ja vallakogude asemel tulid täitevkomitee.Eesti kommunistlikust parteist sai nö ühiskoda juhtiv partei.algas riigistamine, maareformi käigus kuulutati maa ja talud riigi omandiks, talude max suurus 40 ha
detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957)
Eesti riiki – iga riigi häving algab tema sümboolika hävitamisest (ühesõnaga – et eestlaste rahvuslikku identiteeti alla suruda). 4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi roll taasiseseisvumise aegses rahvaliikumises oli NSVL poolt hävitatud omariikluse aegsete mälestiste ja sümbolite taastamine ning seeläbi riigi iseseisvumise taastamine. 5. 5. 1988. aasta öölaulupeod erinesid tänastest selle poolest, et tollal oli see palju suurema väärtusega – nõuti ENSV juhtkonna tagasiastumist, laulupeol olles kaotati hirm miilitsa ees ja julgeti isegi välja võtta lipud, mis kauaks olid peitu pandud ning tunti ühtekuuluvust teiste sealolijatega. Tänapäeval on Eesti lipu lehvitamine iseenesestmõistetav ning vaba riigina pole hirmu, et keegi tuleks eestlaste ühtekuuluvustunnet tõstvaid üritusi takistama. Üheks revolutsiooniliseks sammuks oli see, et Eesti hümni esitamine sai tavapäraseks,
Romaanid: "Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise.
(Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad
Aastatel 1940-1944 kahanes märgatavalt uute eesti keelsete kirjandusteoste hulk. Aastatel 1940- 1944 ilmunud väärtkirjandus: · K.Ristikivi - "Võõras majas" 1940 · K.Ristikivi - "Rohtaed" 1942 · A.Gailit - "Ekke Moor" 1941 · F.Tuglas - "Unelmate maa" 1942 · A. Mälk - "Hea sadam" 1942 · M.Under - "Mureliku suuga" 1942 · H.Visnapuu - "Tuule-ema" 1942 1950. aastal toimus EK(b)P 7.bleenum, mille tagajärjel heideti ENSV Kirjanike Liidust välja ja sunniti vaikima B.Alver, K.Merilaas, M.Metsanurk, H.Raudsepp, A.Sang, J.Semper, F.Tuglas, P.Vallak, P.Viiding. 1953. a suri Stalin ja stalinismi aega hakati suhtuma kriiliselt. Luule Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Sotsialistliku realismi ideaalidest kõrvale kalduvaid tekste kirjutati sel ajal väga vähe. Üksikud
Alalisvool 1. Elektrivoolu tekkimise tingimused(2) Elektrivool Laetud osakeste suunatud liikumine, voolab elektronides (metalljuhtmes) Kokkuleppeline suund on positiivsete laengute liikumise suund Temp tõustes metallkeha takistus suureneb · Vabade laengukandjate olemasolu · Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud 2. Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng I= -ENSV · -E Elektroni laeng · N kontsentratsioon · S juhi ristlõike pindala · V suunatud liikumise kiirus 3. Ohmi seadus (takistuse põhjus, millest sõltub) Takistus Vastastikmõju kristallivõre aatomitega · Põhjus: · Sõltub: 4. Takistuse sõltumine temperatuurist · Kui metallis takistus suureneb, siis temp kasvab · Suureneb eritakistus, kuna vastastikmõju aatomitega suureneb · Dielektrikute ja poolelektrikute takistus vähe...
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees- sellega oli ta liiduvabariigi tasandil "suurest poliitikast" kõrvale lükatud Iseloomulikud jooned Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära) Tegutseti Moskva käskud toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele Kuuletus rohkem Moskvale venemeelne ( eestlased kes teenisid NL vägedes) laveerimispoliitika ei hoitud eesti keelt ega k
• Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt.
sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür)
märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. • Tema looming on kõnekas, sõnaleidlik, sageli metafoorne. Elulugu • Sündis 15.10. 1923 Tartus rauteelase pojana • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941–1942). • 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. • 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. • 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. • 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo
Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada. NÕUKOGUDE ARMEE Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine. Tegutsemise meetodid: Tagati kõikjal armee pidev kohalolek. (See on ka põhjuseks, miks pagendati inimesi nende kodu linnadest, et armee sinna paigutada) 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda: Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu. Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid
geraniooli, seskviterpenoididest (C15) farnesooli, diterpenoididest (C20) retinooli. Kondenseerunud tsüklitega steroidid on vaadeldavad triterpeeni (C30) skvaleeni derivaatidena. Mitmesuguseid terpenoide sisaldub taimsest materjalist eraldatud eeterlikes õlides. -4- 3.Terpenoidide süntees Eestis Terpenoidsete produktide keemiline süntees sai Eestis alguse 1960. a, kui ENSV TA Keemia Instituuti asus tööle Koit Lääts, kes oli selle valdkonnaga tegelenud Leningradis. Tema poolt esitatud sünteesiskeemi aluseks oli odav naftaprodukt, isopreen. Koit Läätse rajatud orgaanilise sünteesi sektori töö eesmärgiks sai välja töötada hinnaliste terpenoidsete produktide sünteesi komplekssed tootmistehnoloogiad lõppeesmärgiga koostada lähteandmed vastava tehase projekteerimiseks.
aasta märtsipleenumi otsused. Nikolai Karotamm üllitas oma aastail 1945 -1949 peetud kõned kolmes raamatus. Karotamme kõnedest võib aga siiski välja lugeda ka tema iklikud ideed ja kavad Eesti põllumajanduse arendamiseks nõukogude okupatsiooni tingimusteks. Eesti põllumajandusteaduse tasemest, probleemidest ja arengust annavad hea ülevaate kaks materjalidekogumikku, mis kajastasid 1947.a. Tartus toimunud ENSV Teaduste Akadeemia teadussessiooni põllumajanduse küsimustes ning 1949.a. Tallinnas läbi viidud vabariiklikku nõupidamist loomakasvatuse küsimustes . Neiski on palju propagandat, kuid põllumajandusteadus siiski prevaleerib. Sõjajärgseil aastail(1957) tegeles ta palju kapitalistlike riikide põllumajandusstatistikaga. Sel ajal oli põllumajanduslikul ühistegevusel eriline roll, kuna ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
