poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: interliikumine ning töökollektiivide ühendnõukogu. 19. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati, et ENSV seadused on kõrgemad, kui NSVL omad. Inimesed ühinesid ühtseks Balti ketiks (23. august 1989) Tallinnast Vilniuseni Moskvale surve näitamiseks. Balti kett oli umbes 660 km pikk ja inimesi oli umbes 2 miljonit. Moskva tunnistas aasta lõpus 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks. 30. märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood otsusega Eesti riiklikust staatusest
Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must
(Riigikogu ja Riigivolikogu 80- liikmeline.) Seati sisse presidendi instutatsioon.( Valiti 6a-ks alates 45.a.) Seati sisse õiguskanstleri instutatsioon. (ombutsman) Seadusandlik võim kuulutab Riigikogule. (nsvl nõuab, et Eesti peab kohe moodustama valitsuse, mis nägi ette eesti võimekust teostama pakti. Molotov) 1942 eesti nsv konstutsiooni vastuvõtmine. 1988- 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. Pöördus nõukogu poole teha kontstutsioonis muudatused. 16. nov 1988 võttis ENSV ülemnüukogu vastu rea akte, millel vastuvõtmise ajal oli rahva enamuse toetus. 1. Sellistes aktides olid: 1) Deklaratsioon ENSV suveräänsusest 2) Resulatsioon liidulepingust. 3) Seadus muudatuste ja täienduste kohta ENSV konstutsioonis Kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitel (seadusandev täidesaatev ja kohtuvõim ) Deklareeriti, et Nsvl seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kui Eestis neid tunnustatab Maa ja tähtsamad maavarad kuuluvad Eesti omandiks. Tunnustab eraomandit
EKP esimene peasekretär Karl Vaino asendati Vaino Väljasega August Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP loomine September Massiüritus ,, Eestimaa laul", kus esitati omariikluse nõue 16. november ENSV suveräänsusdeklaratsioon, millega sätestati Eesti seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees 1989 jaanuar Eesti keel sai riigikeeleks 29. veebruar EV kodanike komiteede liikumine, mille eesmärk oli EV iseseisvuse
nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele Riigieksamil esinenud küsimused 1. Missugust rolli täitsid taasiseseisvumisel: MRP-AEG fosforiidikampaania Loominguliste liitude pleenum EMS RR ERSP suveräänsusdeklaratsioon ,,Eestimaa laul" Balti kett Eesti Kongress 2. Kuidas nimetati Eesti esinduskogusid? 1917.-1919. Maapäev/Maanõukogu 1919.-1920. Asutav Kogu 1990.-1992. ENSV Ülemnõukogu 1991.-1992. Põhiseaduslik Assamblee 1992.-2005. Riigikogu 3. Järjesta EV taasiseseisvumise sündmused. (3p) IME kontseptsiooni avaldamine 1 Loominguliste liitude ühispleenum 2 Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 3 Eesti Kongressi valimised 5 Balti kett 4 4. Milline oli välisriikide roll Eesti taasiseseisvumisel? (3p) 5
rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Looming · "Tormi poeg" (poeem, 1947) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948) · "Poeem Stalinile" (1949) · "Mina kommunistlik noor" (1953)
EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides)
Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust. Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise on palju. 7.detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstutsiooni paranduse,mis tunnistas riigikeeleks eesti keele. 24.detsembril 1989 toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demontstratsioon,kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni moodustades niinimetatult Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnutki kohale. 20.augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülinõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.
.................7 EESTI MAJANDUS......................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................9 3 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik on noor riik. Varem oli Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Lühendid: Eesti NSV ja ENSV). See oli liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. ENSV pealinn oli vastavalt ENSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast koos 20. augustil 1991 ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsustega Eesti riiklikust iseseisvusest. Nõukogude Liidu õigusjärglase, Venemaa Föderatsiooni relvajõud lahkusid Eestist alles 1994, viimased sõjaväelased 1995, tuhanded erusõjaväelased jäid aga Eestisse. Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu aastatel 1940 1941 ja 1944 1990. 4
Naisvõimlemise nende aastate arengu kindlustasid organisatsiooniliselt Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühenduse spordi kesktoimkond, spordiselts kalev, Idla Võimlemise Instituut, 1934. aastal loodud Eesti Võimlejate Liit ja ka Eesti Spordi Keskliidu juhatuse soosiv suhtumine. Ala edasisele arengule aitasid samuti kaasa mitmed olulised ühiskondliku elu ilmingud. II maailmasõda pidurdas paratamatult senise hoogsa arengu. Pärast sõda hakkas kogu võimlemist juhtima ja korraldama ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee. Peatähelepanu pöörati võistlusvõimlemisele: riistvõimlemisele, akrobaatikale ja uuele, spetsiaalselt naistele loodud spordialale kunstilisele võimlemisele. Sellega algas naisvõimlemise uus ajajärk ning tähelepanu hakati pöörama uutele võimlemisstiilidele, kuid kahjuks jäid teised võimlemise harrastamise vormid, mis olid saavutanud kõrge taseme Eesti Vabariigis tahaplaanile. Naisvõimlemise rühmade tegevus hakkas elavnema alles 1950
Kult muutus 60-lootuste aeg,70-trots,80-uus teotahe,pintsaklipslaste põlvk,uuskonservatism,eesmärk olla rikas,ilus AIDS muut in seksuaalharj,kümnendi sümb kuj.kondoom,vähemuste suhtes pol.korrektsus,ettevaatlikus ÄRK-AEG 87.fosforiidisõda(tunnetati rahva ühtekuuluv),MRP-AEG,EMS,mitmed pol.m-avaldused ja miitingud Hirvepargis, vabanes poliitvange. IME Isemaj.Eesti. aluseks S.Kallase,T.Made,E.Savisaare,M.Titma artikkel"Ettepanek:kogu ENSV täielikule isemaj-sele".Olemus- ENSV maj-lik eraldumine üleliidulisest maj-kompleksist.89.mais ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse"Eesti isemaj.alused",27.nov NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Balti riikide maj-st iseseisvusest. SUV-DEKL (16.nov.88)sellega kinnitati liiduvabariigi"seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil" ja deklareeriti,et NSVLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 5 sündmust 1)Laul. Revol
Võimuvõitlus, isikukultuse kriitika, ,,Sulaaeg", rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- uudismaade ulatuslik ülesharimine, maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje paranemine, linnastumine, massiline elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult. Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis. 5. ENSV. 1940. Aasta. 1944-1964 a) ENSV moodustamine Ajal kui Saksa väed tegutsesid edukalt Lääne-Euroopas, otsustas Nõukogude juhtkond Baltimaad lõplikult inkorporeerida. Juunis 1940 koondati Eesti- Vene piirile suured Punaarmee üksused ning Eesti valitsus oli sunnitud alluma Nõukogude Liidu karmile ultimaatumile. Eestisse sisenenud punaväelaste toel loodi uus Moskvale meelepärane valitsus ning korraldati "valimised", kus võitis ülekaalukalt punaste valimisliit. 21. juulil 1940
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku
Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti energiasüsteem , mis esialgul ühendati Venemaaga . ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu . Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides Täitevkomiteed . NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . Sõjalist vastupanu Eestis osutasid julgelt näiteks metsavennad ning paljud teised salaorganisatsioonid . Gruusia NSV Lähistroopilise kliimaga Musta mere äärselt alalt saadi 95% NSV Liidu teetoodangust ja peaagu kogu tsitrusviljasaak . Siiditoodangult oli Gruusia NSV liidus 2 kohal . Üleliiduliselt
kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aastatel koostas ta koguteose Eesti ajaloost ja sai ka Tartu Ülikooli õppejõuks. 1930. aastate lõpus sattus ta aga teravasse vastuollu Konstantin Pätsi reziimiga ja 1940. aastal liitus ta juunikommunistidega. Hiljem tegutses ta veel ka ENSV välisministrina, kuid pandi 1950. aastal kodanliku natsionalistina põlu alla. Pärast vangistusest vabanemist 1950. aastate keskel tegutses ta taas ajaloolasena kuni oma surmani 1976. aastal. Kruusi pikas, kirevas ja vastuolulises elusaatuses on tänaseni palju mitmetimõistetavat ja isegi mõistetamatut. ELUKÄIK: - Kruus lõpetas 1911. Aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas alates 1913. aastast kooliõpetajana.
· massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond · omaliikluse taastamine Esimene Rahvarinde Kongress · ühiskonna valuküsimused · manifest ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL) Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) Liiduleping-Suveräänsusdeklaratsioon 1989 Keeleseadus · eesti keel riigikeel Kodanike Komiteede liikumine · Eesti iseseisvumise taastamine juriidilise järjepidevuse alusel Eesti Kongress
Keskkomitee liige, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik aastatel 1980-1990, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige 1985. aastast ja NSV Liidu rahvasaadik aastatel 1989-1991. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003 aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Aastatel 1962-1987 oli Kaljo Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Talle on omistatud ka hulgaliselt preemiad: 1965. aastal ENSV teeneline kunstitegelase aunimetus 1978 üleliidulise filmifestivali peapreemia 1980 ENSV rahvakunstniku auhimetus 1985 ENSV riiklik preemia 1992 parima meesnäitleja tiitel 2001 Valgetähe teenetemärk 2004 PÖFFi elutööpreemia Kaljo Kiisk oli Eesti filmilavastaja, näitleja ja poliitik. Teda peeti alati näitlejasõbralikuks, näitlejat avastavaks filmirezissööriks. Eesti filmi ajalugu poleks mõeldav ilma selle andeka lavastaja filmideta.
Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene Draamateater. Kes oli esimene ENSV rahvakirjanik? Fridebert Tuglas Kes oli eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja? Friedrich Reinhold Kreutzwaldile Kuidas nimetatakse eesti keelt ja kultuuri armastavat teisest rahvusest isikut? Kelle romaani põhjal on tehtud mängufilm ,,Viimne reliikvia"? Eduard Bornhöhe romaani "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad".
Nende hulgas on 159 arhitektuuri-ja disaininäitust ning 41 Rotermanni soolalaos Arhitektuurimuuseumi ruumides toimunud kujutava ja tarbekunsti, teatri-, moe- ja elektroonilise kunsti näitust (sealhulgas kunstiakadeemia iga-aastased näitused). Arhitektuurimuuseumi põhikogu sisaldab linnade ja asulate plaane,arhitektuurseid jooniseid ja projekte,makette,käsikirju ja dokumente,arhitektuuri- ning linnaehitusalaseid uurimistöid. Arhiivkogu tuumiku moodustavad kunagise ENSV Riikliku Ehituskomitee valduses olnud 1920-1930.aastate linna- ja asulaplaanid,planeerimiskavad ja üksikehitiste projektid ning ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivi projektmaterjalid 1940.- 1950.aastatest.Üksikuid dokumente on kogus siiski ka varasemast ajast ,näiteks Tallinnas ,Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone. (Arhitekt:Georg Winterhalter,1848). Suhteliselt hästi on esindatud ka sõjajärgsed aastakümned: on linnade ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna Keskväljaku ja
VIHIK!! Mis tähtsus oli NSVL 16. juuni ultimaatumil, J. Vares-Barbarusel- Asus valitsust juhtima K. Pätsil- Kinnitab ametisse Ždanovi poolt määratud Barbaruse valitsuse A.Ždanovil- Stalini esindaja, moodustas uue valitsuse, andis käske J. Lauristinil Millal liideti Eesti ametlikult NSV Liiduga 21. juuli Riigivolikogu kuulutas EV asemel välja ENSV. 6.aug ENSV “astus” NSV Liidu koosseisu kuidas muudeti valitsemiskorda? TABEL! Riigivolikogu otsusel sai riigi nimeks EV asemel ENSV - juulis 1940 EV riiklike sümbolite asemel punalipp, NSVL riigivapp, Stalin Riigivolikogu pöördumine NSVL Ülemnõukogu poole võtta Eesti vastu NSVL koosseisu. Rahuldati 6. aug 1940 ENSV konstitutsiooni vastuvõtmine. Eesti kodakondsuse asendamine NSVL kodakondsusega.
täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. Tollased Eesti NSV valitsus ja EKP (eesotsas vanameelne Karl Vaino) vastasid ettepanekule karmi kriitikaga; rahva hulgas leidis see aga suurt poolehoidu. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991). 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegeuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus.
Leedu alistus ja lubas terve riigi okupeerida, Eestile esitati ULTIMAATUM 16. juunil Eesti alistus ulitimaatumile 17.juuni 1940 okupeeriti kogu Eesti 21. juuni 1940 lavastati ametlik riigipööre. 14- 15 juuni 1940 riigivolikogu valimised Vastaskandidaadid keelati ära 21.juuli UUS RIIGIVOLIKOGU: * EV muutus ENSV-ks * Vares- Barbarusest sai ülemnõukogu presidentuuri esimees-sisuliselt president *maa, ettevõtete ja suurte majade natsionaliseerimine * ENSV liitumine N-Liiduga 6. august 1940 25.aug. ENSV põhiseadus MUUTUSED ÜHISKONNAS 1940-41 Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega Kaitseliitlastel kästi loovutada relvad Maareform Natsionaliseerimine Rahareform Võimuaparaadi puhastamine- kõik N- võimule mitte lojaalsed inimesed vallandati Keelatud kirjanus, raamatuid hävitati massiliselt marksism&leninism ajaloo võltsimine EKP liikmete arv kasvas tohutult massiterror-arreteerimised 12. juuni 1941 Massiküüditamine Küüditamise
kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn. fosforiidisõda- teadlaste juhitud kampaanial uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala- Toolse kanti. Eestlaste poliitvangide vabanemine Vene vangilaagreist. Teisitimõtlejate- dissidentide tegevuse hoogustumine. 23. august 1987- Tallinnas Hirvepargis rahvakoosolek- nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistu. Repressioonid korraldajate vastu leebed. 1987- loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele, IME- projekt. Eesti Muinsuskaitse Selts- esimene mittenõukogulik massiorganisatsioon. Laulev revolutsioon 1988- Tartu rahu aastapäeva meeleavaldus. EV aastapäeval rahvakoosolek Tallinnas. Loominguliste liitude ühispleenum. Rahvarinde loomine- E. Savisaar. 1988- noorsoo kokkutulek rahvuslike laulude ühislaulmiseks lauluväljakul. Toodi välja taas riigilipud. 1988- Gorbatsov kutsus kokku NLKP erakorralise konverentsi. Rahvarinne kutsus 17
Nõukogude aeg Sõjajärgsed aastad Võim · Kohe sõja järel moodustati nõukogude võimustruktuurid. · ENSV valitsus hakati kutsuma Ministrite Nõukogu. · Seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu · Tegelik võim kuulus Kommunistlikule parteile (EKP) · Peamiseks vastuoluks kujunes konflikt nn. Juuni kommunistide ja venemaa eestlaste vahel. · 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. · Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte. · Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine.
See on omanäoline lembelüürika, rahvalaululikult diskreetne ja ühtlasi elamuslik, tundevärske ja musikaalne. 75. sünnipäevaks 1939. aastal kinkis Tartu linnavalitsus Anna Haavale korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal Koidula tänava majas. 1952. aastal hakkas Eesti Riiklik Kirjastus ette valmistama valitud teoste sarju rahvuskirjanduse klassikast. Sellesse plaani kuulus ka Anna Haava luule väljaandmine. Aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Sel päeval on tehtud viimane foto elavast Anna Haavast. Näeme teda istumas lillede ja kingituste keskel, äsjakingitud pleed põlvil, kunagi tõmmu-tumedad juuksed valgete salkudena ümber lauba, kuid kulmudes veel tugevat pigmenti. Elu on olnud armutult kitsi Anna Haava unistuste täitmisega. Tal on tulnud taluda isakodu kaotust kevadunenäo purunemist, südamekodu saavutamatust. Viimaseks unistuseks jäi sügisemuinasjutt. 1957. aasta
MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl
Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle" kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas "Sirbi Vasara" vastutava toimetajana 1946.a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; 1952-54 töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV teenindav kirjanik; 1954 ENSV rahvakirjanik 1971. Olnud abielus A.Hindi (1936), A.Vaarandi (1941) ja J
Töötas 1947–1948 raudteel energeetikaalal ja suunati seejärel parteitööle. Tegutses 1948–1952 EKP KK süsteemis tööstuse valdkonnas. 1952. a oli EKP Tallinna oblastikomitee sekretär, 1953–1957 EKP KK tööstuse ja transpordi osakonna juhataja, 1957–1960 ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. Edutati 1960. a EKP KK sekretäriks, vastutas sel kohal tööstuse juhtimise eest. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS
• metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline areng • kolhoosid Kirjanduselu 1940ndatel • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: • pagulaskirjandus • tagalakirjandus • Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus • 1942-43 – loodi ENSV Riiklikud Kunstiansamblid (sinna koondusid näitlejad, kirjanikud, jt). Direktoriks oli Johannes Semper. Kokku anti umbes 1500 kontserti. • 1943 – Moskvas asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. • Tagalas anti välja umbes 240 eestikeelset raamatut. • Moskvast eestikeelsed raadiosaated Eestis ilumunud kirjandus • Eesti nõukogude kirjandus oli mõjutatud teatud teguritest: a) Kirjandused riigistati b) Kontakt välismaaga
Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja sündis, laulsid nad nii kiriku- kui külakooris. Isa mängis orelit ja viiulit ning omandas köstri kutse. Sellega käis kaasas ka koorijuhtimine. Kodus laulsid nad toonaste laulupidude laule.
Väljas 23. juuni seadustati rahvussümboolika 13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused 28. detsember 4. jaanuar ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist 1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18
avaldatud luulekogu „Pilvede püha“. Sellest ajas alates on tema sulest ilmunud kümme luulekogu ja kolm romaani, samuti mitmeid esseesid ning lasteraamatuid. Väga hästi on vastu võetud tema romaanid „Seitsmes rahukevad“ (1985) ja „Ajaloo ilu“ (1991), mida on tõlgitud mitmetesse keeltesse, näiteks soome, rootsi, saksa ja norra keelde. Olles olnud hea kirjanik ja luuletaja, on Viivi Luik pälvinud järgnevad tunnustused: • ENSV J. Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985); • Eesti NSV teeneline kirjanik (1986); • ENSV riiklik preemia romaani „Seitsmes rahukevad“ eest (1987); • Juhan Liivi luuleauhind (1988); • Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992). Viivi Luik on kirjanik, kellele ei meeldi oma eraelust intervjuudes rääkida, sest ta leiab, et isiklikke teemasid ei pea kõva häälega kuulutama. Oma lapsepõlvemaa
Stalini surma järel hakkas Malenkov majanduspoliitikat muutma, püüdis arendada kergetööstust, seadis eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise parandamise. Tema ümberkorraldused panid aluse majandusele, kuid 1955 hakkati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil ümberkorraldamised ja kampaaniad, eriti põllumajanduses. 60ndate algul majandus pidurdus. Naftahindade tõus maailmaturul võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. 13. Kuidas toimus ENSV valitsemine? Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid? Juhtiv koht kom parteil. Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda ministeeriumidest. Täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 14. Iseloomusta ENSV esimeste sekretäride valitsusaegu: Karotamm, Käbin, Vaino. Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned
tulevikus. Aastakümnete jooksul on Ernesaksa sulest pärit aukartust äratav hulk innustavaid artikleid, mõtteavaldusi. q Avaldas ka mitu raamatut. v Suu laulab,süda muretseb (1971) v Nii ajaratas ringi käib (1977)sisaldab muhedaid meenutusi eesti kultuuritegelastest. v Kutse (1980)autobiograafiline teos v Laul,ava tiivad (1985) Tunnustused q 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass q 1942 ENSV tnl. Kunstitegelase aunimetus q 1946 Tööpunalipu orden q 1947 ENSV rahvakunstniku aunimetus q 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi ja q interpreteerimistegevuse eest q 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi q "Tormide rand" muusika eest q 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia q 1951, 1967, 1974 Lenini orden q 1956 NSV Liidu rahvakunstnik q 1965 Orden "Austuse märk" q 1970 Lenini preemia q
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA EKSAM. EMÜ, PKI 8.juuni 2020. 1. Milline on Eesti geograafilise asendi mõju Eesti regioonidele? Eesti geograafilise asendi mõju Ida-Virumaal tuleneb Venemaa mõjust. ENSV ajal oli see majanduslikut tänu tööstustele soodsaim piirkond, kuid praeguseks on Ida-Virumaa ääremaastumas ja majanduslik eelis on kadunud. Eesti lähedus Soomele ja Rootsile on mõjutanud Tallinna ja kogu Harjumaa positsioon Eestis. Harjumaa edu tuleneb jagatava ressursi vähesusest ja soodsatest majandussidemetest Soome ja Rootsiga Läänemere mõjul. Rootsi on osaliselt ka mõjutanud Lääne-Eesti saarte avanemist ja majandusruumi sisenemist.
lahkumine Eestist, tegevust tuntakse ka kui Umsiedlungi. 16. juunil 1940. aastal esitas NSVL Eestile ultimaatumi täiendava 80 000 mehe sissetulekuks ja valitsuse vahetamiseks. Ultimaatum võeti vastu ja 17. juunil sisenesid uued 80 000 meest ning algas ka Nõukogude okupatsioon. 21. juunil korraldas NSVL meeleavalduse, mis viis 1940. aasta juuli valimistele. Valitsuse juhiks tõusis J. Vares-Barbarus ja 21. juunil sai Eesti Vabariik uueks nimeks ENSV. 6. augustil liideti ENSV ametlikult Nõukogude Liiduga. 22. juunil 1941. aastal puhkes Saksa-Vene sõda ning saksamaa alustas Venemaa alade vallutamist. Kaks nädalat peale sõja algust tungisid Saksa väed Eestisse. Saksa vägede kõrval sõdisid ka Nõukogude Liidu vastased, metsadesse peitu põgenenud metsavennad. Metsavennad suutsid takistada taganevate Punaarmee kommunistide hävitustööd ning võtsid paljudes linnades ja valdades võimu enda kätte enne saksa vägede saabumist
1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna konservatooriumis õppejõuna. Väga töised olid Eugen Kapile Teise maailmsõja aastad. Jaroslavli koondatud eesti kunstikollektiivid vajasid repertuaari, nii patriootilisi laule kui ka ulatuslikumaid teoseid. Seal valmisid Eugen Kapil muu hulgas ooper "Tasuleegid" ning Esimene sümfoonia "Patriootiline". Nõukogude Liidu teenimise eest autasustati teda juba 1942. aastal ENSV teenelise kunstitegelase aunimetusega. Ustava parteilasena sai temast sõja järel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, NSVL Ülemnõukogu saadik, aastakümneid oli ta erinevate muusikaorganisatsioonide juht (aastatel 19441966 ENSV Heliloojate Liidu esimees, 1945. aastast Tallinna konservatooriumi õppejõud, aastatel 19521964 ka rektor). Elu jooksul omistati talle veel mitmeid teenetemärke ja aunimetusi.
naeruväärne. Eks see materjali kokkusaamine on ju ka omamoodi raske, neli pühapäeva kuus pole naljaasi. Kõik, mis me oma ajal tegime, polnud kuld. 1953. aastast, Moskva Teatriinstituudi lõpetamisest kuni tänaseni on Ever Draamateatri trupis ja mänginud siin ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. Tunnustust on talle õigustatult jagatud nii NSV Liidu ajal kui ka Eesti Vabariigi poolt. 1966 ENSV teeneline kunstnik 1973 ENSV rahvakunstnik 1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden 1983 Rapla rajooni majandite preemia (Lesed) 1983 Jõgeva rajooni preemia (Polkovniku lesk) 1984 parim naisnäitleja (Pilvede värvid) 1984 teatriühingu aastapreemia (Pilvede värvid, Nii see just ongi) 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja
3. Mis oli NL kokkuvarisemise peamisi põhjusi? 3. Kas sotsialistlikel riikidel oli ka neid ühendavaid rahvusvahelisi organisatsioone? Kui oli, siis nimeta need? 4. Mille pärast eelistas rahvas Hrustsovi riigijuhi kohale? 4. Mida nimetatakse Hrustsovi sulaks? 5. Mis olid Hrustsovi tugevad küljed? 5. Mis olid Hrustsovi tugevad küljed? 6. Iseloomusta võimuvõitlust NL riigijuhi kohale peale Stalini surma (1953-1956)? 6. Iseloomusta Breznevi aegset Nõukogude Liitu? 7. Mille poolest erines ENSV aegsete esimesed sekretäride valitsemine (Karotamm, Käbin, Vaino)? 7. Iseloomusta Nõukogude Liidu võimustruktuuride olemust ja põhielemente ENSV? 8. Kuidas suhtusid eestlased üldiselt nõukogude võimu? Millised olid vastupanu vormid valitsevale reziimile? 8. Kuidas toimus vastupanuliikumine Nõukogude Liidus kommunistlikule parteile ja reziimile? 9. Milline oli nõukogude kultuuripoliitika Eestis? 9. Millised muutused toimusid nõukogude ajal Eesti kultuuris?
peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Aadressil Madara 24 säilitatakse materjale alates Eesti Vabariigi sünnist kuni aastani 1944. Arhiivihoones Tõnismägi 16 hoiame ENSV Siseministeeriumi, ENSV Riikliku Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale. 1. AJALINE AJALUGU · 1918. a - Riigiarhiivi asutamine oli päevakorras aga lükkus edasi Vabadussõja tõttu · 1. aprill 1921 Alustas tööd Riigiarhiiv aadressil Toompea 1 · 11. mai 1921 Riigiarhiiv hakkab juhtima ametiasutuste registratuure · 1925. a Võeti Riigiarhiivi vastu ka filmidokumente · 1930. a Riigiarhiivi kogumistegevus soikus ruumipuudumise tõttu
Kogutakistuse arvutamine jadaühenduses : Jadamisi ühendatud Rkogu = R1 + R2 + R3 takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelas olevate takistite -1 takistuste summaga. 1 1 1 R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3 1 R2 ühendatud takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelasolevate takistuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. Kogumahtuvuse arvutamine jadaühenduses: jadamisi 1 1 1 ...
39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
Heli Lääts Karmo Kevade ja Kristjan Paavel Elukäik • On sündinud 24. juunil 1932. aastal Kuressaares • Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konsvervatooriumi lauluerialal • Aastatel 1957-1961 laulis ta Eesti Raadio naistrios. • Aastail 1957–1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. • Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Laulud Tema laulud: „Kaunid baleriinid“, „Tsirkus“ ja „Oma laulu ei leia ma üles“ https://www.youtube.com/watch?v=jze1HJLUp7c Pildid . AITÄH KUULAMAST
territooriumil Eesti Kongressi valimine (1990) – Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu üleminekuperioodi väljakuulutamine (30. märts 1990) – lõppeesmärk Eesti iseseisvuse taastamine augustiputš (19.-21. august 1991) – NSVL-s toimunud riigipöördekatse Eesti iseseisvuse taastamine (20. august 1991) – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam ENSV Liitu ja on iseseisev vabariik ehk „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Eesti krooni käibeletulek (1992) Eestist lahkuvad viimased Vene väeosad (1994) – sõjaväepensionäridel võimalus taodelda elamisluba ÜRO (1991) Euroopa Nõukogu (1994) NATO (2004) Euroopa Liit (2004) Nimed Jaan Poska – Eesti esindaja Tartu rahu sõlmimise juures Johan Laidoner – Eesti Kaitseväe ülemjuhataja Vabadussõjas
· 21.juuni 1940 J. Varese valitsus (välismaailmale tundus kommunistide vastane valitsus) · 21.juuli 1940 eesti kuulutati ENSV-ks · 6.august 1940 eesti inkorporeerimine (eesti võeti nõukogude liikmesriigiks) ENSV valitsemine 1. Karl Säre süngelt salapärena. Sündind 1903. Ta pandi eesti EKP I sekretär (eesti keskpunkt) saksa luures 2. Johannes Vares Ülemnõukogu Pressiidiumi esimees 3. Johannes Lauristin ENSV rahvakomissatide Nõukogude esimees Maareform Kõik kellel oli rohkem kui 30 Ha-d maad, võeti ülejäänu talt ära. Rahareform · Kroonide asemel rublad (1kr=10rubla, aga inimestele anti 1kr=1.5 rubla) 14.juuni 1941 I küüditamine Eestis (10 000 inimest) Suvesõda 1941 juuli-detsember Tunnitöö (07.01) 1. Sõnasta mõiste ,,totaalne sõda": a. Sõjaline olukord kus kõik ressursid suunatakse sõjapidamisse. 2. Mida kujutasid endast: a
· Kehtiva poliitilise reziimi mandumine · Stagnatsioon · Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud EESTI NSV ! ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile , kes lähtus oma tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega
Ooperites on dramaturgilise liini edasiviijaks orkester. Kirjutas ka soololaule, koorilaule. Tema üks viimaseid teoseid oli reekviem ,,Reekviem langenud sõduritele". Tema teoste ettekandmine oli mõjutatud poliitikast 1940-50 mängiti üliharva. Koorilaulud:"Esimene kiri Ingile","Igatsus". Kõige mängitavam sümfoonia on 5.sümfoonia. Rahvakultuur aastail 1940-1953 Tähtsamad ümberkorraldused:Saadeti laiali Akadeemiline Helikunstnike Selts, mille asemele loodi ENSV Heliloojate Liit. Lõpetati org-de ja seltside tegevus. Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse. Tallinna konservatoorium reorganiseeriti(uus direktor-uued ja nõudlikumad programmid Moskvast)Muusikute käekäik:üks osa mobiliseeriti Nõukogude armeesse või evakueeriti tagalasse, 1942 mood.Venemaale sattunuist ERKA(ENSV Riiklikud Kunstiansamblid)(G.Ernesaks, E.Kapp). Teine osa jäi kodumaale, korraldati laulupäevasid , sümf.orkester kõrgel tasemel
* Sundmobilisatsioon ning sõjaohvrid. * Suur põgenemine. 23. 1944. a. septembris üritas Eesti taastada oma iseseisvust. Kes täitis selles ajal Eesti Vabariigi presidendi kohuseid (peaminister presidendi ülesannetes) arreteeritud K. Pätsi asemel ja kelle ta nimetas peaministriks? Jüri Uluots, nimetas peaministriks Otto Tiefi. 24. Millega lõppes 1944. a. sügisel Eesti iseseisvuse taastamise katse? Punaarmee sissetungiga ja suurte sõjakahjustustega. 25. Mida tähendab EKP, MRP, ENSV, kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus, natsionaliseerimine? * EKP Eesti Kommunistlik Partei * MRP - Molotov-Rippentropi pakt * ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik * Eesti Omavalitsus - Saksa okupatsiooni vägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus. * Natsionaliseerimine - riigistamine
«Võimalikkude eksiarvamuste k õrvaldamiseks olgu teada, et Eesti on praegu teotsemas kõiges oma põhiseaduslikus korralduses.» Uluotsa valitsus oli aga selleks ajaks esitanud lahkumispalve ja uus valitsus tuli juba kooskõlastada Nõukogude okupatsioonivõimudega. ENSV ajal loeti kommunistidele oluliseks kuup äevaks hoopis 21. juunit, kui Vene soomukite toel toimusid nn töörahva väljaastumised ning Toompeal v õeti Pika Hermanni tornis maha sinimustvalge lipp, mis asendati punasega. ENSV ise aga kuulutati välja alles 21. juulil 1940, kui olid toimunud alternatiivitud pseudovalimised riigivolikogusse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
