küsimus, mitte aga otsese tahtlusega toime pandud kuritegu. 7 Riigikohtu otsus Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtu teisele koosseisule. Riigikohus märkis, et ei saa rääkida patseindi tahtest või nõusolekust raseduse katkestamiseks, kui patsienti pole eelnevalt teavitatudki raseduse katkemisest. Patsiendi nõusoleku küsimise kohustus tuleneb ENSV tervishoiuseadusest §-st 52. Riigikohus leidis: ´´Ühe ravivõtte (operatsiooni) ebaõnnestumise korral tuleb patsienti kõigepealt sellest teavitada ning seejärel küsida patsiendi nõusolekut uueks ravivõtteks (operatsioonis). ´´ Seetõttu nõustus Riigikohus kassatsiooniprotestis ja kaebuses väljendatud seosukohaga, et kui raviarst teostab abordi olukorras, kus ta pole patsienti teavitanud või kus ta pole patsiendi soovi raseduse katkestamisesks
Eesti II maailmasõja ajal MRP *Revansistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamis...
2 I Elulugu Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles.
rannad, Lohusalu oma kalurimiljööga. Kadakasalu hävimisele Lohusalus reageeris ta maaliga "Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli nii suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94), kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma haigevoodist. Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent). 1965 omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase nimetus. 1965/66 toimus Tartu Kunstimuuseumis tema esimene personaalnäitus (kahasse Nikolai Kormasoviga). Tema arvukatest isikunäitustest meenutagem uuemaid abstraktseid ja sümbolistlikke teoseid koondavat väljapanekut "Vaikuse helid" Kunstihoone Galeriis (1997), ülevaatenäitust "Valge valgus" Adamson-Ericu Muuseumis (2003) ning põhiliselt tema võluvaid etüüde esitavat näitust "Rännuteed" Kastellaanimaja Galeriis (2007)
kompositsiooniklassis. Heliloojadiplomi omandas Tormis Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini õpilasena aastatel 19511956. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1955. aastast töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana lausa viis aastat. Tema õpilaste hulka kuulusid ka Arvo Pärt ja Kuldar Sink. Aastail 19561969 oli Tormis ENSV Heliloojate Liidu konsultant ja 1974 1989 esimehe asetäitja. Alates aastast 1969 oli Tormis vabakutseline helilooja. Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Veljo Tormis abiellus 1951 ja tema abikaasaks sai Lea Tormis, kes on eesti teatriteadlane. Nende ühine poeg Tõnu Tormis on fotograaf. LOOMING Suurima osatähtsusega Tormise loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa
Kogu kõnealust maa-ala kutsuti ka Väikeseks Miinisadamaks. 29.09.1933. maandus angaaride ette, Moskvast siia lennanud maailmakuulus Charles Lindhberg koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" Eesti Meremuuseum 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest.
Angaaride maa-ala, rahvakeeles Lennukasarmud remonditi põhjalikult samal aastal. Kogu kõnealust maa-ala kutsuti ka Väikeseks Miinisadamaks. 29.09.1933. maandus angaaride ette, Moskvast siia lennanud maailmakuulus Charles Lindhberg koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest.
2. ENO RAUD Lastekirjanik ja prosaist (15.11. 1928 - 09.07.1996). Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele läinud üpris kirjandusvälises olme- ja kaubandussfääris.
perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad) Elukülad – keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Majandusasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, osad stagneerusid juba 70ndtale ja 80ndatel aastatel, tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad Sotsiaalasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, tänane vallakeskus Põllumajanduskeskused – enamasti vähemalt 200 elanikuga, ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad – enamasti 50-200 elanikuga asulad, kiire rahvastikuvähenemine Teeninduskeskused – piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes 1) 1950ndad – 1980ndad (Eesti NSV), sh. 1950ndad ja 60ndad: esmane kontsentratsioon;
2. Hakati vallandama juhtivaid ametnikke 3. Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P Eestimaa kommunistliku bolsevike partei tegevus. 4. Algasid esimesed arreteerimised NKVD Siseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel 5. Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse ETRL (valimisliit) Eesti Töötava Rahva Liit · 21.07.1940 Tuleb kokku uus riigivolikogu.Otsused: 1. Eesti Vabariik kuulutatakse ENSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 2. Maa kuulutati rahva omandiks, hakati ellu viima agraarreformi 3. Võeti vastu otsus tagandada ametist EV president Konstantin Päts 4. Otsustati esitada palve ENSV vastu võtmiseks NSV Liidu koosseisu *Juuli keskpaigas oli arreteeritud J.Laidoner *K. Pätsi hoiti kinni psühhiaatriahaiglas, kus ta ka suri. · 06.08.1940 ametlikult astus Eesti (Läti,Leedu) NSV Liidu koosseisu. Inkorporeerimine
....................................................................................................................11 Kasutatud allikad..............................................................................................................................14 2 Sissejuhatus 1971. aastal alustas iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). Aastakümnete jooksul on tema peaülesandeks olnud üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine. Seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalve teostamine. Eesti Filmiarhiiv on avalik riigi arhiiv, mille tegevust finantseeritakse riigi vahenditest.
Impeeriumimeelsete jõudude koondumine · Senise olukorra säilitamist pooldasid Interliimunime (liider Jevgeni Kogan) ka Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi) Eestimaa laul 11.september 1988 · 1988aasta suurim rahvakogunemine, esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks 16. novemeber 1988 Suveräänsusdeklaratsioon · Eesti NSV seadused on kõrgemad kui Nõukogude Liidu seadused. · ENSV valitsusjuhi vahetus · Bruno Sauli Asemel sain Ministrite Nõukogu Juhiks Indrek Toome · 1988.a. lõpp Välja oli kujunenud 3 jõudu: 1. Impeeriumimeelsed--Interiikumine,TKÜN 2. Liidulepingu pooldajad--Rahvarinne ,EKP rahvuslik osa 3. Iseseisvuse pooldajad 1989 Veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine. Eesmärk: taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel, kutsudes kokku kodanike esinduskogu--Eesti kongressi
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid
oli esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. [1, lk 141] 1.2.2. 1988 Veebruaris alustas Kultuurinõukogu raadios otsesaateid, mis vaatamata võimude vastuseisule said väga populaarseks. [2, lk 11] Aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Seal pöörati suurt tähelepanu 5 rahvuskultuuri olukorrale ja ENSV tegevusele. Rahva toetus uuendustele aina kasvas ning rahulolematust hakati üha rohkem, selgemini ja kõvemini väljendama. Moodustati Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (edaspidi RR). See võitis kiiresti rahva toetuse ning kujunes kõige suuremaks kodanikualgatusega poliitiliseks rahvaliikumiseks. [1, lk 141-142] Kasvas rahulolematus ENSV juhtkonnaga ning Karl Vaino vabastati Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt
auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus
1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse ,,Ilmamaa" nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1.mai 1977 Tartu)-luuletaja ja ajaloolane. Lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli magistrikraadiga. Simo kõige vanem luulekogu on ,,Maailmakord", mis ilmus aastal 2002. Elab siiamaani Tartus. Klaus Eduard Runnel-luuletaja. Sündis Tartus ja elab seal siiamaani. Toomas Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani
STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud ...
paljundusgraafika. 1969. aastal omistati Märt Laarmanile aunimetus Eesti NSV teeneline kunstnik. 1950. aastail tegeles Märt Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem. 1960.aastatel hakkas Märt Laarman taas intensiivsemalt maalima, jõudes oma loomingus abstraktsionismi ja sürrealisminigi. Tema akvarell-, tempera- ja guashshtehnikas maalid on erinevate meeleolude peeglid. Viimane töö «Päevadeta päevik» jäi pooleli... 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes
impeeriumi lahutamatuks osaks ja kritiseerisid demokraatlike organisatsioonide tegevust. Neil oli ka Kremli võimuladviku toetus. Nende tegevusest hoolimata suutis Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989. aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24. veebruari iseseisvuspäevaks ning senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 23.augustil 1989 korraldasid Baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km pikkuses inimketis osales ligi 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist ning ka omariiklust Balti liiduvabariikidele. Sel viisil demonstreeris Baltikum maailmale oma iseseisvuspüüdlusi.
Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Olav Ehala lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor ning oli 2001–2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud
Seepärast kevadel juhtus välksõda ja Hitler vallutab väga kiiresti pool euroopat. 14 juuni 1940 langeb Pariis Hitleri kätte. Kuna Hitler aina vallutas, ei märgatud seda et väiksemaid riike okupeeriti. 17. juuni 1940 marsib Eestisse 90 000 punaväelast Zdanov korraldas võimu ülevõtmist Eesti okupeeritud 21. juuni kukutati Eesti valitsus Päts kirjutas paberid alla 21. juuli muudeti Eesti Vabariigi nimi ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6. august 1940 võeti Eesti NSVLiidu koosseisu 4) Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta) Esimesena ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Aug 1940 uus põhiseadus: vastavalt sellele Riigivolikogu nimetati
14.06.1941 Põhjus- et saada lahti teisitimõtlejatest Tulemus: 10000 in. küüditati Siberisse Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus. Vastupanuliikumine Eestis sai arvestada rahva laia enamuse toetusega. Kaasajooksjaid uue korraga oli vähe ja need sattusid üldise põlguse ning viha alla. Okupatsioonireziim: · Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse · Kehtestatakse nõukogude liidu konstitutsioon ja seadused · ENSV ülemnõukogu(parlament) · ENSV Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus) Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei-ja väejuhid, tähtsamad majandustegelased. SAKSA OKUPATSIOON Aeg:1941-1944 Tagajärjed: moodustatakse kindralkomisarjaat, Eesti omavalitsus (Hjalmar Mäe). Hukati juute, sakslasi. NSVL II OKUPATSIOON Aeg: 1944-1991 Muudatused: Suur põgenemine eestist (ca 80 000 in) 18. sept
Niisuguse süsteemiga oleks kaasnenud erikaupluste võrgu moodustumine, kus maksevahendite eest oleks saadud defitsiitkaupu. Käidi välja krediitkaardi süsteem, kus igal vabariigi elanikul oleks olnud krediitkaardi kasutamise limiit. Sellel ideel oleks olnud erinevaid puudusi. Oleks hakatud kasutama rublasid ja krediitkaarte, mille tõttu tekkiks kaks kaubandusvõrku. Selline krediidisuhete juhtimine oleks siiski jäänud Moskva kätte. 5. aprillil ilmus ajalehes Rahva Hääl ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ,,Eesti NSV Isemajandamise koondkontseptsiooni ja Eesti NSV seaduse ,,Eesti NSV Isemajandamise alused" projekti rahvaaruteluks esitamise kohta". Nii toodigi avalikkuse ette tiibateta lind. Rahvaarutelule esitatud koondkonseptsioonis on öeldud: ,,Eesti Panga peaülesandeks on raharingluse korraldamine ja valuuta hulgikaubanduse reguleerimine. Vajaduse korral võetakse kasutusele maksekaardid, mis tagavad elanike parema stabiilsema varustamise tarbekaupadega."
17. juunil 1940 algas täiendavate nõukogude liidu vägede sissemarss Eestisse. Algas Nõukogude liidu okupatsioon. Juunipööre ja ,,valimised" 21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised Eesti kuulutamine Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja liitmine NSV liiduga. 21.07.1940 tuli kokku ebaseaduslikult moodustatud riigi volikogu, mis: kuulutas Eesti nõukogude vabariigiks; otsustati esitada taotlus ENSV vastuvõtmiseks NSV liidu koosseisu; 23.07 vabastati Päts ametist; maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue maareformi vajadusest; kuulutati välja suurtööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. 08 1940 inkorporeeriti ENSV NSV liidu koosseisu Nimeta 1940. aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. Korraldajaks Moskva ja tema käsilased Riigipöörde läbiviimiseks toodi kohale piiriäärseid venelasi, baasidest punaarmeelasi,
Taolised lepingud olid ka Läti ja Leeduga Punaarmee ok 1940 Leedu 15 jun, Läti ja Esti 17 jun Mõni päev hiljem korraldati Estis ,,töörahva rev", seati ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse" etteotsas Johannes Vares-Barbarus Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi Repressioonid vangistati või hukati endised pol liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit Arreteeriti ka inimesi kõigist rahvakihtidest hirmuõhkkond 1941 14 jun - massiküüditamised Majandusreformi nime all natsionaliseeriti e riigistati kõik eraettevõtted. Talude max suur 30 ha. Langes elatustase, defitsiit SAKSA OK. REZ(1941)
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis V...
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivs...
1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse.
lauldi ning nõuti Eestile vabadust.Võimud olid kontrolli olukorra üle kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Rahvarinne. Eestist levis laulev revolutsioon Läitsse ja seejärel Leetu.Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogilisene Sajudise liikumine.1988. a. Novemrbis teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVLi seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st. Eesti kuulutas ennast suveräänseks, millel all mõisteti tollal autonoomiat NSVLi raames. Esial- gu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõud- mised radikaalsemaks. 23.08.1989 moodustati rahvarinnete algatustel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. Berliini müüri langemine. Poolas, Ungaris ja NSVLis alanud muudatused jõudsid Ida-Saksamaale
peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Trükis ilmusid esimesed luuletused 1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. 3 Lastele on Hando Runnel avaldanud neli luuleraamatut: "Miks ja miks" (1973), "Mere ääres, metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid
iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada 2. organismi kohanemine uimasti olemasoluga 3. iha füüsilisi harjutusi teha 4. sõltuvus,mis on omane ainult noortele, füüsiliselt aktiivsetele inimestele. 20. Võtke kursus kokku ja joonistage skeem, kus on ära toodud kõik sõltuvuskäitumise alaliigid. A keemiline sõltuvus B Käitumuslik sõltuvus: 1. kliiniline (harjumus-ja impulsihäired) 2. teoreetiline Variant A 1. Uimastite kuritarvitamine oli probleemiks juba ENSV ajal a. Kinnipeetavate hulgas b. Kogu elanikkonna hulgas c. Meditsiinitöötajate seas d. Kõik eelnevad 2. HI-viiruse ja hepatiidi plahvatuslik levik Eestis süstivate narkomaanide hulgas jääb aastasse a. 1991-1992 b. 1998-1999 c. 2001-2002 d. 2005-2007 3. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral a. Ninna tõmmates b. Lihasesse süstides c. Veeni süstides d. Suu limaskestadelt imindudes 4
võtmemotiiviks on siiski nn ristimotiiv, mida leidub ka Bachi teoses. Mulle tavaliselt väga kaasaegsed teosed ei meeldi , ainult üksikud ning ,,Lighthouse´´ kuulub nende üksitule hulka. Teose autor oli ka kontserdil , mis oli minu arvates väga vahva. Teine teos oli W.A.Mozarti ,,Klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595.´´ Solistiks oli Kalle Randalu, kes on käinud mitmetel rahvusvahelistel konkursil ning kõrgeid kohti saanud. 1987. Aastal omistati talle ENSV rahvakunstniku tiitel, 1999. Aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktori nimetus ning 2001. Aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk. Hetkel elab pianist Saksamaal. Teose juhatas sisse orkester. Teose esimene osa Allegro algas. Mulle meeldisid piano ja forte vahekorrad, oli selgelt aru saada, kus on piano, kus forte. Hiljem astus sisse solist, mulle tundus ,et esimeste nootide ajal tal käsi veidi värises. Ma usun
koolitamisel oli tähelepanuväärne. Gustav Suits Anneli Oidsalu professorina Tartu ülikoolis 9 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus esimest korda 1927, võitis August Jakobsoni (19041964) naturalistlik romaan "Vaeste- Patuste alev". Ta on kirjutanud romaane, novelle, näidendeid, oli kõrgel tasemel tegev ENSV poliitikaelus. August Jakobsoni loomingust on ajale kõige paremini vastu pidanud muinasjutud. ALEKSANDER MILDEBERG, August Jakobson, 1957 Anneli Oidsalu 10 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus 1938 võitis Karl Ristikivi (1912 1977) romaan "Tuli ja raud". Ristikivi debüütromaan kuulub nn Tallinna- triloogiasse koos
Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist "Suur sõprus". Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Sostakovits, Prokofjev, Hatsaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti ENSV Raadiokomiteed, et pole küllaldaselt populariseeritud vene ja Nõukogude Liidu rahvaste muusikat. Halvasti töötab Tallinna Riiklik Konservatoorium. Ei näidata sotsiaalmajanduslike tingimuste mõju muusikale. Konservatooriumis pole 1945. aastast alates tähistatud ühtki vene muusika klassiku juubelipäeva. Vene keele õppimine on korraldatud ebarahuldavalt. Muusikaõppejõud ei tegele ome tundides piisavalt marksistliku kasvatamisega.
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
Nõukogude okupatsiooniperiood Juunipööre ja valimised Balti riikides Stalini eriesindajaks Tallinnas sai Andrei Zdanov, kelle suunamisel hakati kokku seadma uut valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti....
laagris. 1956 Vabastati ennetähtaegselt vangilaagrist. 6.12.1956 Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunali otsus rehabiliteerimise kohta. 1956 Abiellus õpingukaaslase ja kunstniku Esther Raudsepaga (neiupõlvenimi). 1956-1959 Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 1957 Sündis tütar Hanna. 1959 Alustas esinemist näitustel. 1959-1960 Töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1960 Sündis tütar Liina. 1964 Võeti ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1964-1974 Valdavalt vabakunstniku staatuses, töötas aeg-ajalt Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. 25.12.1974 Henn Roode suri maovähki.
suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimekirjast pagulaskirjanikud Artur Adson, Karl Rumor ja Albert Kivikas. Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud
36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse k...
Paide Ühisgümnaasium Tõnu Trubetsky Eesti keel Anne-Maria Nurmik 7B klass 2010 SISUKORD 1.TÕNU TRUBETSKY....................................................................................................................2 2.RAAMATUD................................................................................................................................2 3.FILMID.........................................................................................................................................2 4.LUULETUSED.......................................................................................................
sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika, kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis ,, Amor trio". Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama. 1977. ja 1978. aastal omastati talle Ants Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega
Eesti Vabariigi Siseministeerium Siseministrile 27. novembril 2012 ÕIGUSLIK ARVAMUS 15. novembril esitatud A.A. kaebuse kohta Politsei- ja Piirivalveameti otsusele 1. ARVAMUSE EESMÄRK 1.1 Käesoleva arvamuse eesmärgiks on anda õiguslikku hinnangut Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) toimingute seaduslikkusele, mis leidsid aset kirjas nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutuses nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta. 1.2 Kindlaks määrata PPA üle järelvalve teostamise õiguspärasust Vabariigi Valitsuse seaduse alusel. 2. ASJAOLUD 2.1. A.A. taotles Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras. A.A. ei ole Eestis sündinud, kuid ta on rahvusest eestlane ja elab Eest...
tõlgendamine.Rakendatakse, kui tekst on udune. Tõlgendame mõtte kohaselt. Nt tapmine (enesetapmine pole karistav?) Süstemaatiline tõlgendamine. Normi asukoha või süsteemi järgi. Need normid räägivad isikust, nt füüsilised isikud.Isik saab 18-aastaselt täisealiseks, juriidiline isik ei saa ju täisealiseks saada. Ajalooline tõlgendamine.Ajaloolise seadusandja tahtest. Tsiviilõiguse ajaloolised allikad. Nt ENSV TsK, kus olid sotsialistlikud organisatsioonid, mida peeti juriidiliste isikutena. 19.Lünk on olukord, kus positiivne kehtiv õiguskord ei paku õiguse rakendajale normi, mida rakendada. 20.Riik on organisatsioon, mille tekkimine on seotud kvalitatiivsete muutustega ühiskonnas endas. See on väga võimas organisatsioon, millest suuremat on raske leida. 3 spetsiifilist tunnust: 1 elanikkond ja selle spetsiifiline jagunemine 2 territoorium
seaduse järgi sundosa ehk pool pärandiosast, mille pärija oleks saanud seadusjärgse pärimise korral, oma alanejad ning kui lähim sugulane on surnud, siis astuvad tema asemele tema enda alanejad (ehk kui pärandi oleks vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad (samuti sätestas ENSV TsK). Uue pärandajale kaugemad alanejad sugulased), kes pärivad üheskoos selle osa, mille oleks saanud nende pärimisseaduse kohaselt on seaduse järgi pärima õigustatud alanejal sugulasel, vanemal või abikaasal, ühine vanem, kui ta oleks olnud elus pärandi avanemise ajal. Põlvkondade järgi pärimisel pärivad ühe
· 1967 valmisid Vanemuise ja Pärnu teatri uued majad (SSOR 50. aastapäevaks) · Rahva elatustaseme kasv, teatrite ühiskülastused Teatrites: · Teatrite repertuaar mitmekesistub · Hakkavad ilmuma teatriraamatud · 1956 esimene Balti Teatrikevad Riias · Eesti teatrite külalisetendused väljaspool Eestit (Moskvas, Leningradis, Kiievis), Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956. · 1957 TRK juurde asutatakse lavakunstikateeder · 1962 ENSV Teatriühingu I kongress · 1963 esimene vabariiklik teatrikuu · 1965 Noorsooteatri asutamine Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver
oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val- dade asemele külanõukogud. 1952-1953 olid Eestis koguni oblastid, kuid siis saadi Moskvas nende mõttetusest aru ja nad likvideeriti, vaata kaardil c) kõige suurem võim oli EKP-l, mida juhiti Moskvast, kommunistlik partei oli ka ainus lubatud partei, d) Riigikogu asemel oli ENSV Ülemnõukogu, kuid sellel puudus igasugune võim, e) valitsust nimetati Ministirte Nõukoguks (kuni 1946. kandis see nimetus Rahva- komissaride Nõukogu) f) põllumajandus käis alla, sest talud lõhuti ja inimesi aeti sunniviisiliselt kolhoosidesse (sundkollektiviseerimine - toimus 1940.aastate lõpus), g) inimesed hakkasid massiliselt linnadesse siirduma (linnastumine), sest kolhoosi ei ta- hetud minna. Näiteks kui 1953. elas u. 50 % inimestest linnades, siis 1980.aastatel juba üle 70%,
· Rahvuskaadri vähest rakendamist · Kohalike eripärade eiramist Beria amnestiaga vabanes karistusautustest 1,2 miljonit inimest- enamikus kriminaalkurjategijad 3. Hrustsovi aeg ehk sula 1956-1968 Süsteemi mõningane liberaliseerimine: · Terrori vähenemine · Sõjavangide vabastamine · Rehabiliteerimised · Küüditatute naasmine Isikukultuse ja Stalini kritiseerimine 4. Breznevi aeg ehk stagnatsioon 1968-1985 · Võimuvõitlus ENSV juhtkonnas · Vaino/Ristlaane kuulekas poliitika Moskvale · Vene keele õpetamise tõhustamine koolides- uus venestuslaine · Eestlaste osakaal rahvastikust langes 5. Gorbatsovi aeg ehk perestroika 1985-1991 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi.
maastik" (1939, ofort, kuivnõel) loob ta joonistuste alusel mõned tööd veel Pariisis (,,Kaameli pea", 1939, puugravüür; lõpule viidud Eestis) ja kodumaal (,,Berberi tüdruk kaameliga", pehmelakk, ,,Noor araablane", metsotinto, mõlemad 1940). 25.septembril 1939.aastal maabus Viiralt Tallinna sadamas. Vaatamata neliteist aastat kestnud eemalolekule lülitus ta kodumaisesse kunstiellu üsna hõlpsasti. Peale 1940.aasta juunipööret valiti ta ENSV Kunstnike Liidu Orgkomitee liikmeks. 1941. aastal teeb ta mõned etüüdid ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehest luuletaja Johannes Vares-Barbarusest, kelle portree tellimus seoses kavatsetava ENSV kunsti ja kirjanduse dekaadiga Moskvas jääb aga tehnikas teostamata. Tema esimesekss kodumaal loodud tööks oli Kristjan Raua portree (1939, kuivnõel) väärikas tunnustusavaldus vanameistrile. Enamjaolt loobki Viiralt Eestis portreid, millistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
