ja Saku mõisa piir. Edasi läks piir Mustamäe nõlvani ja mööda seda Kõrgepea kõrgel mäenukil asuva "kolme isanda" piirimärgini, kus said kokku linna, Jälgimäe ja Harku mõisa piirid. Sellest lõunasse jäänud alad moodustasidki Jälgimäe mõisa valdused. Nikolai Von Glehni poolt kindlustuslepingutesse kirjapandu iseloomustab väga hästi ka mõisa hooneid. ENSV Ülemkohtu esimees Jägimäel Mis põhjustel 1941. aasta 5.juunil ENSV Ülemkohtu esimeheks tehtud Leonid Ivani poeg Jürgens ühel augustikuu lõpupäeval Jälgimäele sattus, ei ole teada. Tõenäoliselt pandi ta hävituspataljoni ühe juhina sakslastele vastupanu organiseerima. Ja kui selgus, et Tallinna langemine on vaid aja küsimus, oli ta jäänud üksi. Sõbrad olid ta maha jätnud ja Venemaale jalga lasknud. Nii pidigi võõras minema läbi metsade ja tundmatute paikade suure kodumaa poole astuma
Jaan Kross kui inimene ja kodanik · Sündinud 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. · Saksa okupatsiooni lõpukuudel oli vangis. On olnud 194654 Komi ANSVs vangilaagris ja Krasnojarski krais asumisel. · 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. · Talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal
Neil Armstrong · Neil Armstrong sündis 5.08.1930.a ja suri 25.08.2012.a. · Ta oli USA astronaut, esimene inimene, kes astus esimesena kuu pinnale. · 1962.aastal valiti ta NASA teise astronautide gruppi mille nimi oli: New Nine · Pärast NASAst lahkumist 1971.aastal töötas Neil Armstrong Cincinnati Ülikoolis professorina ja osales muu hulgas süstiku Challenger huku uurimisel. · Ta kuulus ka paljude ettevõtete juhtorganitesse · Neil Armstrong on viibinud ENSV ajal ka Tallinnas ja ööbinud Viru Hotellis. · Neil Armstrong valiti 2001.aastal Ameerika Filsoofiaseltsi liikmeks. · Neil Armstrong on saanud suurel arvul auhindu ja aunimetusi. · Neil Armstrongi järgi on nimetatud kuukraater Apollo 11 laskumiskoha lähedal ning asteroid 6469 Armstrong Siin mõned pildid Armstrongist: Risto Kruusla 5.a
Põrandaaluste noorte organisatsioonide kandepind jäi siiski üsna tagasihoidlikuks. Kasutades ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust, lämmatas valitsev reziim põrandaaluse noorsooliikumise 1960.-ndate alguses. 1950.-ndate alguseks oli NSVL-i põllumajandus täielikult laostunud. See sundis riigi uut juhtkonda korrigeerima senist põllumajanduspoliitikat. 1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme. 1954 hakati ENSV kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. 1958 likvideeriti masina-traktorijaamad ja müüdi kogu masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950.-ndate lõpul otsesest viletsusest välja rabelema. 1960.-ndate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle
· arhiivindus kui kirjeldav distsipliin teemaks ei olnud nt hindamine, juurdepääs · imperatiivsetena rakendati positivistlikke arusaamu eesmärgiks on faktide kogumine mitte kontseptsioonide lihvimine Nõukogulikud ümberkorraldused Eesti arhiivinduses ja edasine tegevus. ENSV Rahvakomissariaadi Nõukogu määrusega 4.09.1940 organiseeriti ümber arhiivindus Eestis. Üldist arhiivinduslikku juhtimist teostas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus. Arhiivide Talitusele allutati ENSV Riigi Keskarhiiv Tallinnas ja Riigi Keskarhiivi Tartu osakond (Tartu muutus filiaaliks) ning 10 linna- ja maakonnaarhiivi. (Viimased organiseeriti vastavalt ENSV Rahvakomissaride Nõuogu määrusele 10.12.1940 "Linna- ja maaarhiivide organiseerimisest ESNV-s".) 24.08.1940 jõudsid Tallinnasse Moskva esindajad Fomin ja Organov, kes panid paika uue struktuuri ja koosseisu. Direktoriks jäi O
tõendamiseks. Arhiiviteatis on välja antud vastuseks päringule Viktor Kruusi töötamise kohta Koeru metskonnas. Koeru metskonna 29.04.1982. a tööle võtmise käskkirjaga nr 42-k võeti Viktor Leonidi p Kruus alates 26.04.1982. a tööle III kat. raietööliseks. Alus: LVMA. V-453.1.549. Koeru Metskonna 27.01.1989. a töölepingu lõpetamise käskkirjaga nr 15-k vabastati Viktor Leonidi p Kruus töölt 31.01.1989. a ENSV TööK § 35 p. 3 alusel omal soovil. Alus: LVMA. V-453.1.603. M.Pall Merle Pall Tartu osakonna juhataja 744325, [email protected] Riigilõiv 15 eurot. Alus: riigilõivuseaduse § 346 Arhiiviteatise väljastamine
Venelaste tulekul alanud arreteerimislaine jätkumine; tööstuse erasektori kaotamine; 1945 algas eestlastest metsavendade võitlus, mis jätkus ka järgmistel aastatel (metsades u 15 000 relvastatud meest). Venelaste ja muude NSV Liidu rahvaste hulgalise sisserännu algus (Eesti rahvaarv jaanuar oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud 282 000 inimese, s.o ühe neljandiku võrra). 1946 Tegutsema hakkas ENSV Teaduste Akadeemia. 1947 Kaubanduse erasektori kaotamine: NSV Liidu rahareform. suvi Sõjajärgne maareform jõudis lõpule, tekkis hulk elujõuetuid väiketalusid. 23. august Esimese sõjajärgse kolhoosi asutamine (Valjala vallas). 1949 Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 25. märts inimest. märtsi lõpp, Hulgaline kolhooside asutamine. aprill 1950
Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng e laengute hulk mis läbib juhti. Voolutugevuse ühikuks on amper (A). I=enSv ; I=q:t . Voolutugevus sõltub keskmisest kiirusest, massist ja laengukandjate arvust ruumalaühikus. Pinge ehk potentsiaalide vahe on töö, mida on vaja teha ühikulise laengu viimisel ühest ruumipunktist teise e. elektriline surve. Pinget mõõdetakse voltides (V). U=A:q Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Mõõdetakse voltides (V). =A:q0 ; I=U:R(osa) ; I= :R+r(kogu) Ohmi seadus (ahela osa kohta) voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga. ...
istungjärk. 16 juuni 1940 esitas NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov NSVL valituse nimel Eesti saadikute Moskvas A.Reile ulitmaatiumi: 1) Eesti peab koheselt moodustama valitsuse kes on võimeline ellu viima pakti. 2)Viivitamatult kindlustada takistamata ja vaba läbipääs Nõukogude sõjavägedele. 1988.a kuni 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. 1988 kevad-suvel esitati NSVL konstitutsiooni muudatuste ja täiendus eelnõu 16 november 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu rea akte millel vastuvõtmise ajal rahva enamuse toetus . Kokkuvõvalt 1) kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitele seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim. 2) NSVL ülemnõukogude Presidendile tehti ettepanek sõlmida liiduleping. 3) deklareeriti, et NSV Liidu seadused kehtivad juhul kui Eesti neid tunnustab. 4) Maa ja tähtsamad maavarad kuulutati Eesti omandiks. 5) Eraomandit tunnustatakse, et see on võrdne teiste omandivormidega.
Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV. 06.08 sai ENSV-st NSVL liige. Riigi ülesehitamine:põhiseaduse koostamine Asutava Kogu poolt.Võeti vastu 15.06.1920, oli liiga demokraatlik, riigipea funktsioon puudus, liigne rahva kasvamine.parlamendi killustus, ligi 10 erakonna esindatus, koalitsioonivalitsuse mitte püsimine(keskmine eluiga 11 kuud),majandusraskused, liigne sõltumine Venemaa majndusruumist. kiire areng kuni 1923. Maareform 10.10.1919, mõisamaade ja
Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut: "Suu laulab, süda muretseb" Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb" "Laul, ava tiivad" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compos ers/ernesaks/elu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compos ers/ernesaks/looming.htm
OLAV EHALA · Olav Ehala (31.07.1950) · Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud · 1969.a. Tallinna Muusikakool · 1974.a. Tallinna Riiklik Konservatoorium · 1970-1973 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht · 1970-1975 Noorsooteatris muusik · 1975-1991 muusikaala juhatajana · Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika
Nad varitsesid nõukogude sõdureid ja ründasid väesalkasid. Nad nim. end metsavendadeks. Metsavennad lootsid, et Lääs sunnib NSVL Eestist lahkuma, kuid seda ei juhtunud. Metsavennad võitlseid NSVLi vastu seni, kuni viimane neist 1978. a vahistati. Paljud riskisid vangistuse ja surmaga, aidates metsavendadel end varjata. NSV alustas venestamist, Venemaa töölised paigutati Eestisse, talud kollektiviseeriti, vastuhakkajad saadeti Siberisse. Eestit polnud enam olemas, nüüd oli ENSV. Aga üks asi aitas siiski eestlastel kokku hoida ja andis neile lootust. See oli laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. Aga NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Aga nüüd taipas nõukogude propagandamasin, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G
a Hariduskäik: 1950-1953 Moskva GITIS-e Eesti stuudio 1944-1950 Tallinna 4. Keskkool 1940-194 8.algkool 1939-1940 14.algkool Teenistuskäik: 1953- .. Eesti Draamateater (vana Tallinna Draamateater) Tunnustus: 2001 Valgetähe III orden 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemie 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parima naisosatäitja eest 1985 ENSV riiklik preemie 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja 1984 teatriühingu aastapreemia 1983 Jõgeva rajooni preemie 1983 Rapla rajooni majandite preemie 1981 NSVL Rahvaste Sõpruse orden 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim Naisnäitleja 1978 näitejatöö eest teatris 1973 hooaja näitlejapreemia 1973 ENSV rahvakunstnik
fosforiidikaevanduste rajamise vastu. See oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. 23. augustil 1987 korraldatud rahvakoosolekul Tallinnas Hirvepargis nõuti avalikult MRP salaprotokolli hukkamõistmist Ja Nõukogude anneksiooni lõpetamist. Rahvakoosoleku korraldajad ja nende julgemad toetajad koondusid Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiks. Neil oli vaja ideed, millega rahvas kaasa läheks, kartmata liikumise mahasurumist. Selleks sai 1987 esitatud loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele IME-projekt. Artiklil IME-st oli eesti rahvast ühendav ja vabadustunnet äratav roll 1988 aastal toimus Eestis laulev revolutsioon. Õhtuti ja öösiti kogunesid inimesed selleks, et üheskoos rahvuslikke laule lauda ja tunda uhkust eestluse üle. Tallinna Lauluväljakule kogunes öösiti kümneid tuhandeid inimesi. Öölaulupidudel toodi välja ka rahvuslipud, mida võimud olid sunnitud lubama. Laulev revolutsioon oli verevalamiseta revolutsioon.
• Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile - sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte - keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised - kästi eraisikuil loovutada relvad • EESTI VABARIIGI AMETLIK LÕPP 21. JUUNI 1940 - Jüri Uluots, viimane peaminister - 21. juuli 1940 ENSV (-1990) - 6. august liidetakse NSVL koosseisu 3. Juunipööre ja valimised Balti riikides • Edasist juhtimist hakkas Tallinnas juhtima Stalini esindaja Andrei Zdanov • Uluotsa valitus asendati Nõukogudesõbraliku kabinetiga • Relvitustati Eesti sõjaväeüksused - ei tohtinud avaldada vastupanu • 21. juuni UUS VALITUS - Päts allkirjastas • Juuli esimestel päevadel saadeti laiali Riigikogu • ENSV 4. Nõukogude okupatsioon 1940-1941 suvi
Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957–1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.
Algul lubas maareform talude suuruseks 30 hektarit, ülejäänud osa sundvõõrandati. 1949. aasta märtsikuus leidis aset umbes 60 000 eestlase küüditamine kulakute likvideerimise sildi all. Uueks Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli on "sulaks" nimetatud 1974. aastal jõudis ÜRO-sse Eestis 1972. aastal koostatud märgukiri Eesti õigusliku olukorra kohta. Iseseisvusliikumise survel võttis ENSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu suveräänsusdeklaratsiooni ning kuulutas ENSV seadused N. Liidu omade ees ülemuslikuks. Sellel otsusel oli suur tähtsus kogu N. Liidu ulatuses: ahelreaktsioonina vallandusid teiste liiduvabariikide ja ka autonoomsete vabariikide suveräänsusdeklaratsioonid. 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja eesti Vabariigi taastamisele viiva üleminekuperioodi ning 8. mail ennistas riigi nime, vapi ja lipu. 19. ja 20
1907-1908 õppis Peterburi Konservatooriumis Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile" Tunnustused 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu Saksa okupatsiooni poolt Huvitavaid fakte Heino Elleri käe all on Mälestussammas muusikalist haridust Tallinnas omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera
Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna nimeline auhind 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Mis on islam? Islami levik Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Euroopas elab enim moslemeid Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Islami levik Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult. Aktiviseerumine Nafta Massihävitusrelvad Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega Lääne püüded islamimaad ohjeldada Soov kätte maksta pika alanduse eest Moslemite suurenev osatähtsus Afganistani sõda 7. oktoober 2001 Iraagi sõda 23. märts 2003 Click to edit Master text styles Second level Third level
meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää kohal toomeke". Tunnustused 1947 Stalini preemia 1951 Stalini preemia 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1988 Austuse orden Gustav Ernesaks on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993.a
Ellen Niit Sündinud 13.07.1928 Tallinnas. Õppinud: · Tapal. · Tallinna 4. Keskkoolis. · Tartu Ülikoolis Eesti keelt ja kirjandust. · Tartu Ülikoolis lastekirjanduse alal. Luuletus Päkapikk Nüüd päkapikk asub teele. Tal seljas on pisike märss... Ja plaanis on jätta tal meelde sinu väikene jõuluvärss. Tal plaanis on õppida ära see laul, mida sina tead, näha korraks su silmade sära, kuulda, kas sa ka viisi pead. Päkapikk ei pea nimekirja neist, kes teinud on mõned vead. Päkapikk paneb nime kirja neile, kes tahaksid olla head Ellen Niit on olnud abielus Heldur Niiduga 1949- 1958 Sündis Toomas Niit 1958-2007 oli abielus Jaan Krossiga. Sündisid lapsed Maarja Uudusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige Ellen Niit on töödanud luule konsultandina. ETV toimetajana. Alates 1963. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Ta on...
Stalinism Sula Stagnatsioon Millal/aeg 1944-1953 1953-1968 1968-1985 NSVL/ENSV (E)Nikolai Karotamm (E)Johannes Käbin (N)L.Breznev/Karl Vaino Liider (N)J.Stalin (N)Hrustsov(1953-1964)/(1964-1982)L. Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine) Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist Maareform-maa ei ole...
sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“ Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe ● On kirjutanud ka õpikuid, sh koorijuhi käsiraamatu (1956) Tuudur Vettik ● Laulupeo üldjuht aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 ja 1980 ● 1980 pälvis ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Tuudur Vettik Muusikanäiteid ● Su põhjamaa päikese küllast: http://www.youtube.com/watch?v=6O8XhPSPb6g ● Kuu: http://www.youtube.com/watch?v=xVu9saHoihw ● Nokturn: http://www.youtube.com/watch?v=Jm-txiMRKa4 Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Tuudur_Vettik ● http://www.youtube.com/watch?v=6O8XhPSPb6g ● http://www.youtube.com/watch?v=xVu9saHoihw ● http://www.youtube.com/watch
vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakartlikud kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus Kuivus ning üleujutused madalametes kohtades Looniitude pindala vähenemise põhjused majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine metsastamine ENSV ajal täisehitamine Väetamine õhusaaste Looniitude säilitamine Pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud Vajalik regulaarne raie ja karjatamine Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta 1900. aastal oli pindala 50 000ha Tänapäeval kahanenud 8000ha Tähtis koosluse säilitamine Natura 2000 Rahvuspargid Täname kuulamast!
On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Tema kontsert nr 1 kammerorkestrile aastast 1961 on eesti muusika üks tähtteoseid. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse muusikaelu üks olulisemaid juhte Eestis. Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti
Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastustöö riigiaparaadis, võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte.. Juuli alguses saadet laiali Riigikogu. Ennetähtaegseteks valimisteks loodi Eesti Töötava Rahva Liit, et viia NLile sobilikud isikud riigikokku. Valimised olid ebademokraatlikud. Uus Riigivolikogu nimetas Eesti üle ENSVks. Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu. Seadusandlikus võimuorganiks sai Ülemnõukogu, kelle ülesanne oli heaks kiita Moskva korraldused. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele. Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni
Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2......
kirjutatud sõja teemaliselt mingitest teatud sündmustest, kellestki või millestki. Tõnis Lehtmets Tõnis Lehtmetsast on kirjutatud raamat mille pealkiri on ,,Minu vend Tõnis Lehtmets" mille kirjutas tema õde Hinge Kaljund.(2) Tõnis Lehtmets sündis 22.oktoobril 1937-aastal Rakveres, on eesti kirjanik NLKP liige alates 1968 kuni 1989-aastani, lõpetas TRÜ ajaloo- ja keeleteaduskonna. Töötas 1963-72 ajalehe 'Edasi' toimetuses ja 1972-85 ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonnas konsultaadina.(1) Looming Tõnis Lehtmetsa loomingust leiame, et ta on kirjutanud luuletusi, romaane, dokumentaaljutustuse ja jutte. Ta on kujutanud maaelu ja väljendanud linnas raskesti kohaneva maamehe elutunnetust. (2) Tõnis lehtmetsa romaan ,,Tume laas" (1978) algsele avaldamisele ajakirjas Looming tegid
NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel osalesid pigem punaväelased, kui eestlased ise. 21. Juuli ENSV – Eesti nõukogude sotsialistlik vaariik. 6august võeti Eesti NSVL liikmeks. 11.Mõisted okupeerima – teise riigi ala hõivama või sõjalises valduses hoidma, annekteerima - liidendama, interneerima – kinni pidama ja
1930. a-tel Viljandi tuletikuvabrik rekonstrueeriti, paigaldati uued seadmed. Alates 1932. a-st oli Viljandi tuletikuvabrik ainuke tikuvabrik Eestis ja varustas oma toodanguga Eesti siseturgu. Ta oli suurim oma toodangut eksportiv tööstus Viljandimaal. Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 11.02.1941 määrusega nimetati Eesti Tulitikumonopol ümber ENSV Tulitikutööstuseks. 1961. a ühendati Viljandi tuletikuvabrik Viljandi metsakombinaadiga, senisest iseseisvast ettevõttest sai üks metsakombinaadi seitsmest tsehhist. https://sakala.postimees.ee/2152665/viljandi-tikke-vois-osta-inglismaal-ja-usa-s 22.03.1922 alustas ettevõte tegevust aktsiaseltsina. 16.12.1925 registreeris Tallinna-Haapsalu rahukogu AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl põhikirja. Aktsiaseltsi asutasid Eduard Pohl, Valfried Schneider ja Tõnis Maasepp. 27.04
tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsusdeklaratsioon: 16. nov 1988. a, ENSV nõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni , millega sätestati Eesti NSVseaduste ülemlikkus üleliiduliste määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt Eesti kongress: esimene taasiseseisvunud rahva esindusorgan, okupatsiooni lõpetamine ning omariikluse taastamine Üleminekuperiood: valitsusjuhiks oli Edgar Savisaar, pidi lõppema omariikluse
Alates 1992. aastast on teatri peanäitejuht Elmo Nüganen. · Tallinna Linnateater, kunagine Eesti Riiklik Noorsooteater, on tegutsenud rohkem kui nelikümmend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Igaüks neist on toonud eesti teatripilti midagi uut ja värsket. AJALUGU · Teatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja Voldemar Panso, moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks ENSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. TEATRI MÄNGUKAVA · Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild",
Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel“. 2013. aastal ilmus romaanile "Suvi sulab talvel" Mart Kadastik on kirjutanud mitmeid ühiskonnateemalisi artikleid, samuti tõsielu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. 2014. aastal avaldas Kadastik romaani „Paarismäng“, (kaasautor Katariina Tammert). TUNNUSTUSED: 1) 1989 ENSV teeneline ajakirjanik 2) 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk
Paldiskis. Auto tegi tavalise viie sõidu asemel kuni 30 sõitu päevas, suur osa neist väljaspool Tallinna, mistõttu ajati juurde sanitaarautosid, kuna senise kaks ei suutnud enam vajadusi rahuldada. Siis tegigi Nyman ettepaneku liituda NSVL-i Punase Risti tegevusega./eesti punane rist 90 Päev enne saksa-nõugogude sõja puhkemist kogunes Punase Risti ajutine juhatus oma viimasele koosolekule, mille ainus päevakorrapunkt oli ENSV rahvakonissaride nõugogu määruse nr 184, 17 juunist 1941 ettelugemise ja vastaalt tegutsemine. Võeti teatavaks määrus, mis ilmus ENSV Teatajas 1941 nr 62,988 Määruse jõustumise tõttu lahkus ENSV punase risti ajutine juhatus. 10 Määruste kohaselt moodustati ENSV Punase risti keskkonitee otganiseerimise büro nimel
11.00-11.30 Tervitussõnavõtud 11.30-12.15 Riigikohus kui (enese)kolonisaator Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15.00 Inimõigused ja demokraatlik põhiseadusriik Madis Ernits, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 15.00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor 15.30-16.00 Kohvipaus 16.00-17.30 Paneeldiskussioon "Tänane õigusmõistmine eilsete ministrite ja kantslerite pilgu läbi"
Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Viimane laev" 1971 Pärast surma ma saan oma laeva, mille tulesid ise ei näe. Enne seda, mu kallis, sain taeva ja õitseva maa sinu käest. Kõike näen: kuidas valmivad viljad, - ilm on rõõmus ja imelik.
Artur Alliksaar 1923-1966 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Kuni 1936 oli nimeks Artur Alnek Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis Hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust 1944-1949 töötas ENSV Raudteevalitsuses 1949 süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ja ta arreteeriti 1949-1957 sundasumisel 1958 tuli salaja Tartusse Loomingust Kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne,kujundlik Sageli kasutatavad märksõnad- surm,ulm,mälu,armastus,veri,valu,õhtu,öö,liiv,vesi Keelekasutus on eriline Tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse Loometee olulised aastad 1960-1964 Tsitaadid tema luulest Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964)
teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumaine viis " "Videvik" "Koit" "5 pala keelpilliorkestrile" Kuulamine "Kodumaine viis " https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNm E "Koit" https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4 o Tunnustused Nõukogude Eesti preemia ENSV teeneline kunstitegelane NSV Liidu rahvakunstnik Lenini orden Mälestuse jäädvustamine 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat.
aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal. · Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal. · Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind 2001. aastal. · Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. · 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. " Rahvusvaheline mees " · Eesti taasiseseisvumise romaan. · 1991-92 ENSV välisministeeriumi ümberkujundamine. · Följetonlikus laadis kirjutatud. · Irooniline. Tegelased · Seff ehk Lennart Meri ehk Rahvusvaheline mees. · Fabian, kui Mihkel Mutti alter-ego. · Paks ehk Edgar Savisaar. · Väliseestlased. Tänan kuulamast!
..................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula..............................................................................................................................10 Stagnatsioon................................................................................................................12 Venestamine................................................................................................................ 13 Kultuurielu....................................................................................
· Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee) Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad. 2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid
Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada. NÕUKOGUDE ARMEE Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine. Tegutsemise meetodid: Tagati kõikjal armee pidev kohalolek. (See on ka põhjuseks, miks pagendati inimesi nende kodu linnadest, et armee sinna paigutada) 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda: Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu. Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid
Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), teistsuguse meelsusega poliitikutel valimistel kaasa lüüa ei lastud. Valimised kujunesid farsiks, ETRL olla saanud 92.9% antud häältest. Alles valimiste järel hakati rääkima astumisest Nõukogude Liidu koosseisu, millest ETRL-i valimisplatvormis juttugi polnud. 21. juunil tuli Riigivolikogu kokku, kuulutas välja ENSV ja otsustas paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. 6. augustil 1940 annekteeris NSV Liit Eesti. Lääne demokraatlikud riigid ei tunnustanud de jure Balti riikide annekteerimist. ESIMENE NÕUKOGUDE AASTA Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, ametlikuks riigipeaks sai selle presiidiumi esimees J. Vares. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks eesotsas Johannes Lauristiniga. Tegelik võim läks hoopis ÜK(b)P osaks muudetud EKP-le eesotsas partei
süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kus töötas sõekaevanduses ja telliskivi vabrikus. Vabanes sealt 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Samal aastal abiellus Helga Roosiga, kellega tal on tütar Kristiina. Aastal 1958. abiellus Kross kolmandat korda, seekord laastekirjaniku Ellen Niiduga, kellega tal on tütar ja kaks poega. 1958. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. ENSV teeneline kirjanik 1971 a. ENSV rahvakirjanik 1985 a. On võitnud Tuglase novelliauhinna, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, NSVL ordeni ,,Austuse märk" , Riigivapi I klassi ordeni ning saanud palju teisi tunnustusi. Kross on öelnud, et hobisid tal ei ole. Tema jaoks töö ja hobi oli üks ja see sama. Ta kirjeldab seda nii: ,,Lõõgastuse, mille kalastav insener spinninguga kätte saab või komponeeriv arst
Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ja loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus, võim puudus, ülesandeks täita Moskva korraldusi). Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile, katkestati igasugused välissidemed. MASSIKÜÜDISTAMINE 14.06.1941, Eestist viidi vägivaldselt välja 10 000 süütut inimest
toimunud rahvuslikele meeleavaldustele kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. 1987. A kevadel puhkes Eestisse kavandatud keskkonnaohtlike fosforiidikaevanduste vastu massiline protestikampaania niinimetatud fosforiidisõda. Noor helilooja Alo Mattiisen ja luuletaja Jüri Leesment lõid laulu ,,Ei ole ükski maa" mis rõhutas kõigi eestimaalaste ühtehoidmist ning solidaarsust Virumaaga. Laulu eri salme esitas kokku kümmekond tollase ENSV armastatumat lauljat ning see sai kiirest väga populaarseks. Tõeline laulev revolutsioon sai alguse aga 1988. A kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Seda võib pidada ka laulva revolutsiooni tippaastaks. Mõned faktid: -14. mai 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja kõlasid esimest korda Alo Mattiiseni viis
Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Töötas 1958-60 Hiiumaal (Emmastes) õpetajana ja 1962-1975 kuulus ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja ,,Eesti Loodus" vabakutseline kaastööline. Ta on osalenud ekspeditsioonides Tunguska jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm. Salvestanud erinevaid looduse hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklevaid vesteid loodusest. Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid:
Eesti on välja kujunenud endisest Eesti NSV-st, mistõttu eriti energiastrateegia vaatlemise puhul ei saa arvestamata jätta ajaloopärandi märkimisväärset mõju. Kuna ENSV oli osa Nõukogude Liidust ning kogu majanduslik tegevus oli integreeritud NSV turuga, siis toodeti siin Eesti mõistes tohututes kogustes ressursi ja energiamahukat toodangut, mis läks ühisturule. Samal põhimõttel toodeti ka elektrienergiat Narvas asuvates Balti ja Eesti elektrijaamades märksa enam, kui ENSV vaja läks. Seetõttu Nõukogude Liidu kokku kukkudes, kui mitmed varasemad suurtööstused pankrotti läksid oli Eestis energiatootmise potentsiaal märkimisväärselt kõrgem, kui tegelik sisetarbimise vajadus. Kuna NSV energiastrateegiaks oli varasemalt olnud ka ENSV-s toodetud energiaga osaliselt Peterburi ning Lätit varustada, siis on see pakkunud taasiseseisvunud Eestile võimaluse toota sisetarbimisest enam elektrienergiat ja seda eksportida. (Vikipeedia, ENSV majandus, 2012)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
