elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile.
*1960.aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. Naftahindade tõus maailmaturul suurendas NSV Liidu sissetulekuid nind võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja teravilja. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada elementaarsete toiduainetega ning võimaldasid kaasaegsele tasemele arendada üksnes sõjatööstust. *Tervikuna oli nõukogude majandusmudel 1980.aastateks ammendunud. 3. Eesti NSV: -Mida tähendab lühend ENSV? Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. -Millal oli Eesti NSVL koosseisus? 1944-1991. -Kuidas oli korraldatud ENSV valitsemine? *Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. *EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, ENSV Ülemnõukogul ei olnud reaalset vimu
20). Kas 1987 a põhiseadus nägi ette parlamentaarse või presidentaalse riigikorra? presidentaalse21.Millise põhiseadusega loodi presidendi ametikoht? Kellega sarnanesid tema ülesanded varasemas riigikorralduses? 1937 a Põhiseadusega,oli sarnane 1933a riigivanemaga.23).Kas 1940 a suure riigivolikogu poolt vastu võetud seadused olid kooskõlas põhiseadusega ja miks?Ei olnud sest riiginõukogu ei moodustatud.24).Millised õigusaktid võttis ENSV Ülemnõukogu vastu 16 nov 1988 a ja mis oli nende sisu? Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest,resolutsioon liidu lepingust ja Eesti NSVkonstitutsiooni muutmise seadus.Sisu:Kõrgeim võim on ENSV võimu organitel,NSVL seadused kehtivad,kui Eesti neid tunnustab,maa ja maavarad on Eesti omad,tunnustati eraomandit,tunnustati NSVL'i poolt ratifitseeritud inimõiguste pakti,tagati konstitutsiooniliste õiguste
Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. TUNNUSTUS JA POLIITILINE TEGEVUS: Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961) ENSV rahvakirjanik (1965) ENSV Kirjanike Liidu esimees ENSV ja NSVL ülemnõukogus Sai suure tähelepanu vääriliseks, sai maksimumi oma eluajal, tema sõnumid ei läinud rahvale hinge 1.
42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega
Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ........................................................................................................ 18 ENSV punkliikumise väljundid ............................................................................................... 21 Punkarite suhestumine ühiskonnaga ja probleemid ................................................................. 26
ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5
ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5
NÕ UKOG UDE EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes
1989 pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. 1989 24. veebruar Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. 1990 veebruar toimusid Eesti kongressi valimised. 1990 märts toimus esimene Eesti Kongressi istung. 1990 kevad EKP lõhenes kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ja kaotas lõplikult juhirolli ühiskonnas. 1990 märts Esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemnõukogusse. 1990 30. märts Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. 1990 mai taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 1991 märts kolme Balti riigi juhid korraldasid ennetava referendumi, millest selgus, et suurem osa elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. (iseseisvusreferendum) 1991 Perestroikapoliitika oli ennastammendanud. 1991 jaanuari algus eriüksuslased võtsid enda valgusesse Leedumaa
Aasia: Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerika: Kuuba Eesti NSV ENSV võimustruktuuris koolus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aastad põrandaalused noorterühmad 1970. aastad avalikud vastupanuavaldused
Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga. Nõutakse avalikustamise süvendamist, immigratsiooni tõkestamist, IME projekti käivitamist, massiküüditamise hukkamõistmist, rahvusteaduste positsiooni taastamist (nt teadus eesti k) Aprill 1988 sünnib idee Rahvarinde loomisest Kevad 1988 Muinsuskaitse päevadel tuuakse avalikkuse ette rahvusvärvid. Levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Karl Vaino vahetatakse Vaino Väljase vastu.
Gorbatšov – NSVL-i juht, algatas perestroika, esimene president ● A.Jakovlev – glasnosti eestvedaja ● B.Jeltsin – NSVL poliitik, Venemaa esimene president ● L.Walesa – Poola ametiühingutegelane, poliitik ja inimiõiguste aktivist ja kaitsja ● Havel – sametrevolutsiooni juhtfiguur, Tšehhoslavakkia esimene ja Tšehhi esimene president ● N.Ceausescu – Rumeenia kommunistliki diktaator ● N.Karotamm – eesti poliitik ● J.Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine
klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3
1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov. Aastail 1989 1991 on Gorbatsov esimene ja viimane NSVL president. 1991 saab Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. 19. augustil 1991 toimub augustiputs (vana- ja uuemeelsete vahel, riigipöördekatse). 20. augustil 1991 taastatakse Eesti Vabariik. 8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused. Jaanuaris 1945 võeti ära Narva tagune ala ja Petserimaa
Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur). Pleenumist: Avakõne pidas ürituse initsiaator ja Teatriliidu esimees Mikk Mikiver, tema järel kõnelesid Ignar Fjuk ja Indrek Toome. Üritusele oli kutsutud kogu ENSV juhtkond, kuid tulemata jäid nii Karl Vaino, Bruno Saul kui ka Arnold Rüütel
ellu võimu ülevõtmise ning aitasid rakendada tegelikke meetmeid Eesti annekteerimiseks. Eelkõige kuuluvad siia: 1) 21. juunil 1940 ametisse määratud Varese valitsuse liikmed, kes vastutavad oma ametiko- hast tulenevalt rakendatud meetmete kasutamise eest; 2) 14. ja 15. juulil 1940 valitud Riigivolikogu liikmed, kes langetasid formaalse otsuse Eesti Vabariigi likvideerimise kohta; 3) 25. augustil 1940 ametisse nimetatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu liikmed, kes juhtisid Eesti sovetiseerimise meetmete rakendamist 1940.–1941. aastal; 4) EK(b)P Keskkomitee Büroo ja selle liikmed, kes juhtisid ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbü- roo ja ÜK(b)P Keskkomitee direktiivide praktilist rakendamist Eestis. 7 Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 1940–1941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike jälitamine ning süüdimõistmine 1940
Looduskaitse 100 aastat 1910-rajatakse esimene looduskaitseala (Vaika linnukaitseala) 1935-Esimene Eesti looduskaitseseadus 1955-asutatakse ENSV Teaduse Akadeemia looduskaitse komisjoni 1957-Esimene looduskaitseseadus ENSV-s 1966-asutatakse Eesti Looduskaitse Selts 1970-suur soosõda rabade kuivendamise vastu 1971-Lahemaa rahvuspark 1987-fosforiidisõda 1991-Eestimaa looduse fond 1993-asutatakse Soomaa ja Karula rahvuspark 1995-Ranna-ja kalda kaitseseadus 2001-luuakse loodushoiutoetuste süsteem 2004-Natura 2000 2007-saab Eesti rahvusvahelise loodus- Kaitseliidu liikmeks
moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika IME Isemajandava Eesti kontseptsioon, ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Juunikommunistid 1940 juunipöördes aktiivselt osalenud kohalikud kommunistid metsavennad relvastatud vastupanuliikumine, mille moodustas metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa võimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidnud ja NSV võimu eest pakku läinud migratsioon - sisseränne
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale
· EE elas palju baltisakslasi Kui alad Stalinile, peavad, võivad ja saavad baltisakslased lahkuda · UMMSIIDLUNG-ümberasumine (viiakse POL) 1940 EESTI Uueks peaministriks on Jüri Uluots (1890-1945) · 16.juuni.1940 RUS ENSV-le ultimaatiumi = vahetada välja valitsus, tuua EE-see sõjaväelasi · 21.juuni.1940 Päts nim. Ametisse uue valitsuse, pole ühtegi kommunisti aga enamik on vasakpoolsed · 21.juuli.1940 tuleb kokku uus volikogu, EE= ENSV, Päts vabastatakse presidendi ametikohalt, maareform, algab eraomandi likvideerimine, paluti EE vastuvõtmist NL koosseisu · 6.august.1940 võeti ENSV üheks NL liikmeks, EE vabadus on võetud, okupeeritud eri riikid poolt, teiste riikide mõju all EESTI NSV= ENSV 1940-1941 · totalitarism ja fasism käisid käsikäes · kulmineerub küüditamisega '41 · punane terror, genoksiid-rahva vastu Muudatused 1) Poliitika · ENSV Ülemnõukogu
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi
Elu NSV liidus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt iseseisev riik, kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus. ENSV riigivapil oli sirbi ja vasara kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkiirjadega eesti ja vene keeles: „Kõigi maade proletaarlased*, ühinege!“ ja all tähed „Eesti NSV“. Vapi ülaosas oli viieharuline täht. *proletaarlane – vaene palgatööline ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Erinevused: 1) Riigilipp oli teistes värvides. 2) Puudus iseseisvus. 3) Autot ostes oli vaja luba spetsiaalselt ametiühingult. 4) Politsei asemel valvas korda miilits. 5) Saaremaale sai vaid erilubadega sõita. Eesti NSV lipp Eesti NSV vap...
järel (1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Probleemiks kujunes ka maisikasvatus kuna NSVL-s ei olnud sobilikku kliimat, mullastikku ning puudus ka õige väetis ning masinad. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu . Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. 3. Eesti NSV: mida tähendab lühend ENSV, millal oli Eesti NSVL koosseisus, kuidas oli korraldatud ENSV valitsemine, kes olid EKP juhid ENSV ajal (lk 52-53), millised probleemid esinesid Eestis pärast Teist maailmasõda, mis toimus Eestis märtsis 1949 (lk 53-54), kuidas oli korraldatud ENSV majandus (lk 55), iseloomusta nõukogulikku kultuuripoliitikat Eestis. ENSV ehk Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti oli NSVL koosseisus 1940 1941 ja 1944 1991.
Mingeid dokumente volinike määramise või instrueerimise kohta pole leitud, kuid Karotamme märkmetes leiduvad 1949. aasta 9. märtsi lehel märkused ,,KK liikmete instr", ,,50 kõnelejat (instr.)." ja ,,kõnelejate instrueerimine". EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikud 1949. aasta kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel: Arnold Meri - Hiiumaa, Arnold Green - Viljandimaa, Tehniline ettevalmistus Eestis koordineerisid küüditamist ENSV julgeolekuminister Boris Kumm ja NSVL RJM volinik Eesti NSVs kindralmajor Jermolin, kellele allus korraldusi täitev 12-liikmeline operatiivstaap. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumile (ENSV RJM) langes järgnevalt vastutus "Priboi" esimese osa eest, alustades nimekirjade koostamisest(Veebruaris 1949. Eestisse saabub NSV Liidu julgeolekuministeeriumi volinik kindralmajor Ivan Jermolin ning Eesti NSV riikliku julgeoleku ministrile Boris Kummile tehti teatavaks tema ülesanded
* toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda: suund Rahvuslikud jõud- Impeeriumimeelsed Rahvarinne ja EKP ERSP, EMS jõud (interliikumine) rahvuskommunistlik osa eesmärk Omariikluse taastamine Nõukogude Liidu Autonoomia saavutamine,
Minu arvates oli ta ikka väga punane. Ta oli NLKP liige 1951. aastast ning EKP Keskkomitee liige, pikka aega Ülemnõukogu saadik. Seda on piisavalt, et teda punaseks nimetada. Seda võib arvata ennekõike tänu tema kõige punasemale teosele ,,Poeem Stalinile", mis kujutas endast piiripidamatu tänulaulu ja truudusekinnitusega kõigi rahvaste suurele juhile. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka tema poeemi ,,Mina - kommunistlik noor". Lisaks tema punastele teostele oli ta ka ENSV Kirjanike Liidu esimees, ENSV teeneline kirjanik ja ENSV rahvakirjanik. Tegu on ka ainukese eestlasest kirjanikuga, kes on saanud Lenini preemia.
1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole. Järgnevatel aastatel koostati suveräänsusdeklaratsioon ning valiti Eesti Kongress. Juba 1987. Aastal oli Lagle Parek jt. moodustanud MRP Avalikustamise Eesti Grupi, mille tegevus aastatega aina hoogustus. ENSV majandus küll kannatas tugevalt IME elluviimisel, kuid saadi hakkama. Palju samme oli astutud iseseisvuse poole, kuid otsene ajend puudus. 1991. aastal 19. augustil arvasid tagurlikud jõud Moskvas, et Gorbatsov on uuendustega liiga kaugele läinud ning üritasid ise võimu võtta. Riigipöördekatse (hiljem sai nime augustiputs) ebaõnnestus, andes mõista, et ka Moskvas üritatakse täielikule kommunismile vastu seista ning et keskvõimul ei ole enam palju kontrollivat jõudu
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas
(11. veebruar 1951 – 29. detsember 2014) Hardo Aasmäe oli eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik. 1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest omandas 2009. aastal loodud ning Aasmäe juhitud MTÜ
teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ENSV teeneline kunstitegelane. 1967. - NSV Liidu Rahvakunstnik. 1965. & 1970. Lenini orden. Isiklikku Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (1886 1942). Teine abikaasa oli Ellu Meriva (1908-1997) Tänan Tähelepanu Eest !!! Koostas: K.J Grupp: Eitea
vahetegemine nakkushaigete ja Maailmasõja järgselt lisandus veel praktiliselt tervete vahel, kõik elasid uus grupp abivajajaid- sõjainvaliidid 45. Millised olid ühes ruumis. *Meditsiinilist ning põgenikud ja orvud. hoolekande sihtgrupid ENSV- teenindamist polnud, küll aga oli s? igaühes vaimulik 39. Millega tegelesid ENSV hoolekande sihtgrupid rahukohtud? olid: sõjainvaliidid(eelistatud) [keskendus hoolekandetöö 33. Mida sätestas Rahukohtud menetlevad kriminaal- personaalpensionäride, kirikuseadus? ja mõningaid tsiviilasju. Kohtuasju sõjainvaliidide ja sõjaveteranide
juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadid Rakvere Teatris) 1978 Tammsaare lavastuste festivali parim meesnäitleja (Vanad ja noored Rakvere Teatris) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim meesnäitleja (Metskannikesed, Tuulte pesa) 1985 parim meesnäitleja (Vennad Lautensackid Ugalas, Likvideerimine Noorsooteatris) 1985 Nõukogude Eesti II filmifestivali parim meesnäitleja (Nipernaadi)
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist
Zdanovile ebameeldiva üllatusena ka veel oma kandidaadid. Erinevate võtete abil rahva kandidaadid likvideeriti. Juulis toimunud valimised oli eht-nõukogulikud. Oli vaid üks kandidaat, palju võltsimisi, kasutati valijate hirmutamist. Valimiste tulemuseks teatati: 92,9 % valijatest on hääletanud ETRL poolt. 21.07 tuli kokki seaduse vastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis: · kuulutas Eesti Nõukogude Vabariigiks · otsustati esitada taotlus ENSV vastu võtmiseks NSVL koosseisu · maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue agraarreformi vajadusest · kuulutati välja suurtööstuse ja pankade natsionaliseerimine · 23.07 vabastati Päts presidendi ametist 7. Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 6.august 1940 inkorporeeriti ENSV NSVL koosseisu. Selle tulemusena : Riigivolikogu nimetati umber ENSV Ülemnõukoguks ja samuti seati sisse Moskva
• "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V klassi teenetemärk 1940 • Eesti NSV teeneline kirjanik 1945 • Eesti NSV rahvakirjanik 1964 • Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool. Eluloost jätkates Riigipöörde järel okupatsiooni alguses oli Johannes Semper ENSV haridusminister, ENSV ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem. Sõja ajal viibis Nõukogude tagalas. 1950. aastal heideti ta välja Kirjanike Liidust ja NLKP-st süüdistatuna kosmopolitismis ja kodanlikus natsionalismis. Ta õigused taastati aastal 1955, pärast seda jätkas ta aktiivselt osalemist ühiskondlikus elus, olles mitmes ametis Kirjanike Liidus ja valitsusorganites. 1955 ilmus romaan ”Punased nelgid”, mis valgustab 1940
EESTI NSV. 1. Täida lüngad. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest . Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset vöimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. 2. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse 1) EKP esimene 1) EKP esimene 1) EKP esimene põhisuunad sekretär sekretär sekretär
(nn. juunikommunistidest) 21.juuni, 1940. Korraldati meeleavaldus Vabaduse väljakul. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased, peaministriks oli J. Vares-Barbarus, J. Semper, Neeme Ruus. Kes jäi viimaseks EV seaduslikuks peaministriks? Jüri Uluots. 9) Millal valiti riigi uus volikogu ja miks need valimised ei olnud seaduslikud? 21.juuli, 1940 (ENSV). Üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 10)Millal sai Eestist ENSV ja millal Eesti võeti Nõukogude Liidu koosseisu? 21.juuli, 1940-ENSV 6.august, 1940-võeti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu 11)Millised ümberkorraldused toimusid esimesel NSVL a-l? (Majanduses, sisepoliitikas ja kultuurielus) Majandus · Natsionaliseerimine e. riigistamine (ettevõtted, elumajad, pangad, maa ja maavarad) · Sügisel, 1940, rahareform-kroonid rublade vastu · Tõsteti hindu, defitsiit (puudus tarbekaupadest) · Maareform-uusmaasaajad, kõikidele anti maad
võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja ela-misväärseks muuta. Levis metsavendlus, mis küll murti; seda peamiselt maaelanike (metsavendade peamiste abista-jate) küüditamist ette nägeva operatsiooni Priboi abil. Eestlaste liikumised viisid Balti apellini (baltlaste ühiskiri), milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisapro-tokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Sel ajal, kui eesti rahvas pead tõstis, toimus aga tugev ENSV industrialiseerimine, mis seisnes rasketööstuse eelisarendamises. Enne seda te-geleti veel maareformide, jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamise ning sundkollektiviseerimisega, millest viima-ne põhjustas omakorda talupoegadele mõeldud maksukoormuste, kohustuslike müüginormide suurendamist. NSVLi keskvõim huvitus väga ka põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis, mis koosmõjul käsumajandusega viis demograafi-liste ja sotsiaalsete probleemideni:
Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt korrektne ilme Eesti ,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda.
Majandus arenes ikkagi hoogsalt. 60datel majanduslik areng pidurdus. Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. Naftahind suurendas NSV Liidu sissetulekuit. Sissetulek võimaldas kaasaegsustada sõjatehnikat. Lammutati lõplikult senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus, okupatsioonieziim. Nõukogude võim taastati eestis 1944 Punaarmee abil. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissatiaatidest, seejärel ministeeriumitest jt. keskasutustest. Kõrgem seadsandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest.
Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga
1988.aasta aprillis käidi välja idee luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 1988.aasta aprillis toodi Tartu muinsuskaitsepäevadel avalikult välja sinimustvalge värvikombinatsioon. Gorbatsov tegi ettepneku muuta NSV Liidu põhiseadust, millega oleks kadunud liiduvabariikidel õigus Nõukogude Liidust välja astuda.Muudatuste vastu asusid allkirju korjama kõik poliitilised jõud. 1988.a võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni - Moskva seadused hakkasid ENSV-s kehtima alles pärast nende kinnitamist ENSV Ülemnõukogus. NSV Liidule pakuti uut liidulepingut, kuid Gorbatsov keeldus. RAHVASAADIKUTE KONGRESS. BALTI KETT NSV Liidu rahvasaadikute kongressi valimistel osutusid kõigis kolmes Balti riigis edukaimaks rahvarinded. Asuti taotlema isemajandamise kehtestamist Baltimaades ja MRP salaprotokollide tühistamist
Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament).
Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks'' ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest jne. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino võimulolek 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse Tugines eelkõige Ajas mõõdukat Venestuspoliitika! Üdini Moskva-
kirjutada. ,,Puhastus" ,,Puhastus" on väga edukas Tõlgitud 14. riigis isegi Ameerikas Tänu sellele võitnud palju auhindu ,,Kui tuvid kadusid" Tuli välja see aasta suvel. Räägib Eesti elust Teise maailmasõja okupatsiooni ajal ja kuuekümnendate ENSV-st. Romaan liigub läbi 3 aastakümne, mille sise jääb EV esimese perioodi lõpp ja Teine maailmasõda ja ka ENSV. Käsitleb moraalküsimusi ja inimlikkuse teemat- kuidas inimesed käituvad ekstreemoludes ja mis valikud nad tegema peavad. ,,Kui tuvid kadusid" Selle raamatu kirjutamise põhjuseks oli see, et kõikjalt küsitakse ,,Palju fasiste on Eesti?" ja ,,eestlased on ju fasistid?" ,,Kui tuvid kadusid" Teda hakkas huvitama, et kui ta kuskil välisriigis käis, miks seda küsitakse. Peategelaseks raamatus on Edgar Parts, kes
- Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne.
Ta jäi sellesse ametisse ka nõukogude perioodil (kuni aastani 1956). Aastal 1947 valiti Veski professoriks, aastatel 1946–1956 juhatas ta eesti keele kateedrit. Samal ajal juhatas Veski TA Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit (aastatel 1946–1956) ning oli Emakeele Seltsi esimees (aastatel 1946–1968). 4 Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Veski suri kõrges eas 28. märtsil 1968 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti
Tegelikult oli oluline, kuidas saada ohjad enda kätte sõjajärgses maailmas. Hakati arutama ÜRO põhimõtete üle. Stalini idee oli Lääne liitlastelt nõuda, et tolleaegsed 16 liiduvabariiki võetakse ÜRO liikmeks. Selleks, et see näeks välja riigina, võeti kiirkorras 1944. aasta veebruaris vastu otsus moodustada Kaitseasjade ja välisasjade rahvakomissariaat. (KVRK) Hans Kruusist pidi saama 1944. aasta kevadel ENSV rahvaasjadekomissar (välisminister). Kohe see plaan ei õnnestunud, sest vaadati Kruusi ajalookäsitlust, mis varem oli NSVLi suhtes negatiivne. Vjatšeslav Molotovi nõudmisel Kruusist komissari kohe ei saanud. Tihe suhtlus Molotoviga viis Kruusi selleni, et ta sai Molotovilt loa kasutada VRK arhiivi, mis puudutas Vene saatkonna tegevust Eestis enne sõda. Leiti, et Nõukogude Baltikumi hääl peaks olema laiemalt kuulda. Karotamm tegi ettepaneku Kruus nimetada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
