1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujä...
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon). Katseseadme skeem 5 6
Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Muusika, hobid · Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada
Kui teil on diktofon, kontrollige selle tööd -- muidu võite kaotada kõik oma andmed. Veenduge, et suudate seda pimedas käsitseda. Enne, kui alustate, kulutage mõned minutid et meenutada: kus asus teie kaardil voolu radiant mõnede teie vaatlusvälja tähtede heledused, et võrrelda neid meteooridega (heledused tuli kanda kaardile) piirtähesuuruse määramise väljad (vt. punkt 5.2). Kasutatud kirjandus : · "Füüsika IX klassile" Enn Pärtel, Jaak Lõhmus · http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/tahed.htm · http://www.sloleht.ee/sisu/uudised.asp?id=119925 · http://www.nlib.ee/rteavik/vva-malfa.html · http://www.zzz.ee/epl/990217/elu.html · http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html · http://www.obs.ee/astro/meteoorid/vaatlusjuhend.html Sisukord : 1. Meteoorid 2. Meteooride vaatlus 3. Kasutatud kirjandus 4. Sisukord
Kasutatud kirjandus 1. Ulrich Fisher, Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Friedrich Näher, Stefan Oesterle, Heinz Paetzold, Andreas Stephan, ,,Mehaanikainseneri käsiraamat" (originaal pealkiri ,,Mechanical and Metal Trades Handbook"), TTÜ kirjastus 2012 2. Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo, Feodor Kommel, ,,Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks", TTÜ kirjastus 2003 3. Enn Hendre, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere, ,,Materjalitehnika", TTÜ kirjastus 2003 4. C. W. Wegst, ,,Stahlschlüssel", Marbach : Verlag Stahlschlüssel Wegst, 2004 5. Ilmar Kleis ,,Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks", Tallinn 2005 6. CES Edupack 2005 7. http://matweb.com/ 8. http://engineershandbook.com/ 10
edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/teosed.htm 11 "Kodumaa sünnipäev", kantaat-epigraaf ja viis laulu ühendkooridele (Paul-Eerik Rummo) "Kolm laulu Paul-Eerik Rummo sõnadele" naiskoorile 1964 "Sügismaastikud", seitse laulu naiskoorile/segakoorile (Viivi Luik) - "Looduspildid III" "Tasase maa laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Ühtehoidmise laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Luigelend", kammerooper (libreto Osvald Toominga põhjal Enn Vetemaa, stsenaarium Kaarel Ird) 1965 "Hamleti laulud I, II" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Meestelaulud", kümme laulu baritonile ja meeskoorile (rahvaluule, seadnud Paul-Eerik Rummo) "Meestelaulud", lavalugu meeskoorile ja lugejale (rahvaluule) "Luigelend", süit samanimelisest ooperist sümfooniaorkestrile 1966 "Kevadkillud", kuus miniatuuri naiskoorile (Jaan Kaplinski) - "Looduspildid I" "Kiigelaulud", kuus laulu naiskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud IV"
realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672.
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades.
Õli, papp. 10 Joonis 7. Veneetsia, 1921 1922. 11 4. KONRAD MÄE MEDAL Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke · 1993 Valerti Vinogradov
Jannseni poolt asutatud Vanemuise Seltsil puudus repertuaar.1870.a avaldas Koidula ,,Saaremaa onupoeg",mille lavastamine tähendas eesti teatri sündi.Hiljem kasvas kutseline teater Vanemuine(1905). Kõige tuntumaks sai naljamäng "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola"(1871).Teemaks on päevaprobleemid nagu hariduse vajalikkus,koha ostmine,armastusabielu jt.Näidend on õpetliku sisuga.Targale ja haritud Märdile vastandub arg,kaval ja rahaahne Enn.Märtjõuab eesmärgile,kosib Maie,aga Enn pannakse vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit-,,Kosjakased" ja ,,Kosjaviinad". Koidula tähtsus- Ta tõstis lüürika juhtivaks zanriks Koidula tõstis rahva iseteadvust,andis olevikujulgust ja tulevikulootust Oli kaastegev Vanemuise Seltsi loomisel,kirjutas näidendeid ning oli teatri asutaja Koidula oli ilu,vaimsuse ja patriotismi võrdkujuks luules,draamas,lõuendil,kivis ja muusikas.Pärnus on Amandus Adamsoni poolt tehtud mälestusmärk Koidulale.
, 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud lavastuslikust realismist, mis tõrjus välja senised ekspressionistlikud taotlused.
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,n...
Gerd Kanter Gerd Kanter sündis kuuendal mail 1979. aastal Tallinnas Pikkus: 196 cm Kaal: 125-128 kg Käte siruulatus: 207 cm Pärast Gerdi esimese klassi lõpetamist kolis pere elama Vigalasse. Seal õppis ta põhikoolis. Keskkooli lõpetas Gerd Pärnu-Jaagupis. Gerd on lõpetanud diplomiga Tallina Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli ärijuhtimise erialal. Hetkel on tal õpingud pooleli Estonia Business Schoolis. Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Gerd jõudis kettaheiteni tänu oma isale, kellel on samuti erakordne sportlik anne, kuid kellel paraku puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti ...
hobusega nii kaugele ära, et ta ei saanudki peksa. Kui aga järg jõudis Villuni, siis ilmus see noorhärra välja ja keelas Villule peksa andmise ära. Kubjas võttis noorhärra sõna kuulda ning Villu ei saanudki peksa. VIII Teomeeste jutustused Ühel õhtul ei tulnud teomeestel und ja nad otsustasid jutustada lugusid. Veni-Villem metshalliasest, et kuidas ta läks ühel õhtul Kadri juurde ja et üks mehike kadus lihtsalt kuhugile ära. Enn rääkis ahnest sepast, et kuidas ta hobust rautas. Juhmi-Juhan jutustas orjakivist, et kuidas tekkis kivi sisse lohk. Kui hommikul teomehed üles ärkasid ei olnud enam hobuseid. IX Mure ja kurbus Teomeeste hobused olid öösel kõik rukkise purustanud. Härra oli väga vihane selle peale ja veel, et iga aasta jääb vili kehvemaks, teomehed laisemaks ja sissetulek väiksemaks. Samas otsiti selles peasüüdlast
Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu Jumestuskunstnik Rostislav Nikitin Rezisööri I assistent Heiki Roots Rezisööri assistent Mall Jaakson Helioperaator Harald Läänemets Operaatori assistent Alfred Eljas Operaatori assistent Enn Putnik Toimetaja Silvia Kiik Dirigent Eri Klas Filmi kaks versiooni 1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Jaanuaris 1970 tehti pärast ümbermonteerimist uus koopia, mis on ka "Kevade" ametlikult kinnitatud kinoversioon. See on 101 sekundit lühem: sealt on puudu filmi alguses olev Arno ja Lible jutuajamine ning filmi keskel olev stseen, kus Toots saab Latipaci pudeli kätte ning hüüab: "Näe, ära tõin!"
Aastast 1979 antakse Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt välja auhinda Konrad Mäe medalit. Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1.novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Medali on kujundanud Enn Johannes. Kasutatud kirjandus 1. ,,Konrad Mägi: monograafia" Evi Pihlak 2. ,,Eesti kunsti ajalugu 19.sajandi keskpaigast kuni 1940.aastani" 1.köide Maalid ,,Madonna" ,,Maastik punase pilvega" ,,Merikapsad"
SISUKORD Sissejuhatus Kõikuv meeleolu Valetamine Varastamine Seletamata äraolekud Füüsilised sümptomid Korduvad haigused Kokkuvõte Võõrsõnad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sõltlase isiksuses aset leidvaid muutusi vastandatakse sageli tavalistele käitumisnormidele. See aitab teha sõltlast ümbritsevaid inimesi tähelepanelikuks sõltuvuse destruktiivsete ilmingute kasvamise suhtes. Mõned klassikalised nähud on meeleolu kõikumine, valetamine, varastamine, seletamatud äraolekud, füüsilised sümtomid ja korduvad haigused. Kui osa neist muutub pidevaks ega ole vastavuses iseloomuga, võib neid võtta sõltuvuse süvenemise nähtudena. Siinkohal peab ütlema, et kõik need olukorrad võivad esineda ka ilma sõltuvuseta ja uimastite väärtarvitamiseta, seega tuleb järelduste tegemisel olla ettevaatlik. Eriti tähtis on see noorukite vahel. Arvan, et antud teemast peab kirjutama, sest tänapäeval on see väga aktuaalne. Kõikuv meeleolu Meeleolu võib kõiku...
1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12
Henriku järgi läks Kaupo koos teiste väljavalitud liivlastega kristlaste valikväega Sakalasse, et eestlaste suurt, väidetavalt 6000-mehelist malevat puruks lüüa. Lahingus sattusid liivlased eestlaste ägeda surve alla ja mitmed neist langesid. Ka Kaupo sai lahingus raskelt haavata: ta pisteti mõlemast küljest odaga läbi. Siiski ei hukkunud ta mitte lahingus, nagu see sai osaks Lembitule, vaid jõudis enne surma teha testamendi ja pärandada kogu oma vara Riia kirikule. Seetõttu on Enn Tarvel pidanud võimalikuks, et Kaupo võis elada ka järgmise päevani. Kaupot olevat kibedalt leinanud kristlaste väe juhid: Dünamünde abt Lippe Bernhard ja Orlamünde krahv Albert koos kõigi oma kaaslastega. Kaupo maeti Kubeselesse. Tema arvatava hauakoha juurde Krimulda lähedal on püstitatud ka mälestuskivi. Kokkuvõte Kaupot on Henriku kroonikas mainitud paarikümnel korral, seega on ta enim mainitud kohalik tegelane, ületades näiteks Lembitu maininguid neljakordselt.
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
Eesti Maaülkool Majandus- ja sotsiaalinstituut FIE Ilona Krobeni Äriplaan MST 1.807 Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus Haava talu Sirgu küla Luunja vald Tartu maakond 62201 Ettevõtja: Ilona Kroben Koostas: Tarmo Põkka Juhendaja: Enn Plaan Tartu 2007 I KOKKUVÕTE II Ettevõtte üldandmed III Äriidee IV Tootmine V Turustamine VI Finantsplaan - - 2 I KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas asuva Haava talu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on maasikaistanduse rajamine. FIE Ilona Kroben kavatseb hetke majandusliku olukorra parandamiseks rakendada oma pikaajalisi kogemusi põllumajanduses maasikaistanduse rajamiseks.
minek". Film rääkis orelimeistritest. Filmitegijad sõitsid nädalate kaupa ringi mööda Eestimaa kirikuid filmides oreleid ja orelimeistreid. Erika leiab, et selle kambaga mööda Eestit tiirutades möödus tal üks ilusaim suvi, millest on alles jäänud kõige kaunimad mälestused. Ja just nimelt vaid mälestused on need, mis Erikale jäänud on. Enamus neist inimestest on juba lahkunud. "Olemegi alles vaid mina ja Säde Enn," mõtiskleb Erika. Küsimusele, millest tekivad peamised probleemid loominguliste kavtatsuste teostamisel, vastab Laansalu, nii et peamised probleemid tekivad siis kui eeltöö on puudulik. Sellest, kui rezissööril on eeltöö tegemata, saab platsil aru iga inimene. Sellist rezissööri ei võeta tõsiselt. Neid rezissööre, kes tulevad ja hakkavad platsi peal välja mõtlema, mida nad teha tahavad, on paraku Eestis palju, leiab Laansalu. Mängufilmi tegemine on tootmine. Loominguline osa
· Endised vabadusvõitlejad-NSV Liidu vastased, dissidendid. (Enn Tarto, Lagle Parek, Tiit Madisson) · Väliseestlased-kujunemine, hariduse saamine Lääne maailmas, demokraatliku ühiskonna kogemused, keelte tundmine. Nõrkus- nõukogude pärandi mittetundmine. (Toomas Hendrik Ilves-USAs psühholoogia magister, Mariann Kelam-väliseesti organisatsioonides) · Kultuuri sfäärist poliitikud-(Eints Valk-laulev revolutsioon, Enn Põldroos, Mikk Mikiver, Paul Erik Rummo-liberaalide juht) · Uue laine poliitikud-küpsed iseseisvas Eestis, pidev laienemine. (Sven Mikser-kaitseminister, Mailis Reps) Institutsionaalne tasand-valitsus, parlament. Kaasajal ei tee poliitikat mitte ainult üks institutsioon (kuningas (,,Riik see olen mina!`` Louis XIV)), vaid poliitikat teevad mitu institutsiooni. Institutsioonide vaheliste suhete osatähtsus kasvab. Parlament tuleb pr
lähtuv vabaplaneering, mis tähendas 1970. aastate lõpul ja 1980ndail kujunes traditsioonilise tänava kaotamist. Koos omaette graafikaliigiks plakat, mille tuntui suuremõõduliste ehitusdetailide tööstusliku mateks tegijateks oli eeskätt fotolavastusi ka tootmise ja äärmuseni lihtsustatud tüüp sutanud tandem Villu Järmut Enn Kärmas. projektidega andis see tulemuseks omalaadse Samuti jõudis eesti kunstielu juba enne kuumaastiku. Uue ehituskunsti esimesteks Nõukogude Liidu kokkuvarisemist teha tutvust esindajateks olid viiekorruselised hruštšovkad selliste kunstiliikidega nagu happening, ilmetud ja enamasti ilma igasuguse performance ja installatsioon
Anti välja põrandaalust kroonikat "Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter
juriste. Piiranguteta valikute võimaldamine noortele on loonud olukorra, kus sinikraede ametikohtadele peab hakkama kohandama valgekraelise ettevalmistusega töötuid. Ühiskond vajab ka lihtsama teoreetilise hariduse, kuid heade praktiliste kutseoskustega töötajate panust. Kutsehariduse maine on null ning pole näha, et see lähiajal paraneks, kurtis Eesti Päevalehes tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Ta nõudis jõulist kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui noored ei taha omal soovil kutsekooli minna, tuleb neid sundida, vähendades vastuvõttu ülikoolidesse. Kummalisel kombel jätavad aga kutsehariduse kehvast mainest jutlustavad tööandjad ühe osapoole mängust välja. Nende nägemuse järgi on süüdi vaid rumalad noored, kes selle asemel, et õppida treialiks-santehnikuks, tahavad saada hoopis ärijuhiks- suhtekorraldajaks
· risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble. · "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja".
Aare Lemberg Anneli Martinson Aksel Neeme Aivar Niinemägi Enn Palm Gunnar Pentsop Valla peamised tegevusalad Rakvere valla üks peamisi tegevusalasid on põlluharimine. Rakvere vallas tegutsevad ka palju väiksed ettevõtteid, mis kaevandavad karjäärides liiva ja tegutsevad metsamajandusega. Valla vaatamisväärsused Rakveres vaatamisväärsused on näiteks linnus,keskväljak,spordikompleks ja ka tarvas mis asub linnuse kõrval.
-tina - HABRAS TINA rombilise moodustub temperatuuril üle 161 C ,. tihedus 3 kristallvõreg 7,28 g/cm Kui sulatina valada uhmrisse, siis on a metall kohe peale tahkumist hõõrumisel kergesti peenestatv Isotoobid. IX Enn Päreteli Füüsika õpik lk.67 69 Enamik looduses esineavid keemilisi elemente koosnevad mitmest isotoobist Ühe ja sama elemendi iotoopidel on tuumas prootonite arv ühesugune, neutronite arv aga erinev. Isotoobi keemilised tähised ja nimetused tulenevad reeglina vastava elemendi nimetusest. Erandiks on vesiniku isotoobid Valem või tähis Nimi Tuuma Tuumas Elekton Keskmine
fotoelemendi spektraalne tundlikkus ei lange kokku). Kaliibrimis- ehk dispersioonikõvera koostamisel tuleb lähtuda asjaolust, et see kõver on alati sujuv ja kõverus ühemärgiline. See asjaolu võimaldabki ära tunda kõik elavhõbeda spektri jooned. Kaliibrimise õigsuse tunnuseks ongi kõvera sujuvus ja kõigi punktide paiknemine kõveral. Põhimõtteline dispersioonkõvera kuju on toodud joonisel Kasutatud kirjandus Raamatud: · Voolaid, Enn. Füüsika XI klassile ,,Optika", Tallinn ,,Koolibri", 1995. Internet: · http://et.wikipedia.org/wiki/Spekter · http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:y8VEfeBvGBYJ:parsek.yf.ttu.ee/inst/materjalid%3Fmis %3DPraktikumid%252FKaasaegne%252F19.pdf+spektraalanal%C3%BC %C3%BCs&hl=en&pid=bl&srcid=ADGEESh9XqIdDojasXWjfO8ShhZLoMm pkn52iBrRQ2GHfAYrhqYjrCehUj5yx5z1HamW287O75tq5Wc_EuRhAwjPbV F6eZ8H6u8dlj1uP8p0Huiaky_r6KSG0pSGMXl-
1) Noorte organisatsioonide iseloomustus a. tekkisid protestivaimust nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu b. range distsipliin c. põhikirjad d. käsitsikirjutatud lendlehed e. vandetõotused f. relvade kogumine g. eeskuju ammutati metsavendade tegevusest ning iseseisvusaegsest kirjandusest ning mälestustest 2) Eesti Rahvuslaste Liit’ a. selle ridadesse kuulus ka Enn Tarto b. kandepind ja siiski üsna tagasihoidlikuks 3) Profašistlikud rühmitused a. lähtusid põhimõttest- minu vaenlase vaenlane on minu sõber b. liikmed idealiseerisid fašistlikku ideoloogiat, riigikorda ja selle välist artibuutikat c. nende gruppide likvideerimisega lõppes põrandaalune noorsooliikumine ENSV-s V Põllumajanduse toibumine 1)Muutused põllumajanduses a
Minu linnaruum, minu kodu linn. 25. Taavi-Hans Kõlar Schnelli tiigi ääres. Hüvastijätuhetk Tallinnaga enne reisile minekut ja tere, Tallinn. Täpp, millest kõik algab ja milleks kõik taandub tagasi. 26. Jaan Klisheiko Uues Maailmas. Delikaatseid isikuandmeid sisaldav lugu kaheaastasest poisist, kes pildil mängib klaverit. 27. Andres Lõo sadamas. Laevapasunate koori juhatamine, Tallinn, kui linn, kus kõik soovid lähevad täide. 28. Enn Kasak Mustoja silla juures, 100 meetri kaugusel maanteest. Koht, kus saab mõtelda. Olõ harit, aga olõ ometi inemene, ei ütle keegi. Inemine olemine läheb meelest ära. 29. Toomas Paul mere ääres. Kõik usuvad iseendasse. Valad ise oma õnne, aga mis sest välja tuleb... 30. Aleksander Sarapik kirikus. Üleminek füüsiliselt tegevuselt vaimsele tegevusele, sisemine kodu ja varjupaik. 31. Marju Kõivupuu Kristiine linnaosa Karjamaal. Lapsepõli Võromaal, lehma ilusad
Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Elulugu Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5
vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal. 1224 – augustis piiras suur ristisõdijate vägi Tartu linnust ning pärast mitmepäevast piiramist vallutati linnus tormijooksuga. Tapeti kõik linnuses olnud eestlased ning neid aidanud venelased. Ellu jäeti vaid üks venelasest võitleja, kes saadeti toimunust sõnumit viima. Tartu linnuses toimunust on kirjutanud Enn Kippel jutustuse „Meelis”. 1227 – pärast pikka ettevalmistust võeti selle aasta talvel ette suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledal jääl ettevaatlikult liikunud ristisõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla. Linnus vallutati kuuendal päeval tormijooksuga ning järgnesid suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi tugevaima Saaremaa linnus, Valjala alla
Võibolla kui 20 aasta pärast minu laps või keegi, seda kirjandit kirjutab oskab tema juba vastata nendele küsimustele, mis on hetkel meile kõigile ise otsustada. Kasutatud kirjandus: Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Universum http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.ht m http://www.aai.ee/~urmas/ast/univ.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://en.wikipedia.org/wiki/944_Hidalgo http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoseuurimine Raamatud: [1]- Enn Pärtel, Jaak Lõhmus ,,Füüsika 9 klassile. Soojusõpetus, aatom ja universum" Kirjastus: Koolibri. (Lk. 112. Tabel 8.2) [2]- Chris Oxlade, Toimetaja-konsultant Robin Kerrod ,,Tähistaeva Saladused" Kirjastus: Koolibri. (Lk 17.) [3]-Brian Jones ,,Kosmose uurimine" Kirjastus: Koolibri, Beltha Press. (Fakte läbi terve raamatu.)
tähed, vaid kivimiosakeste põlemise jäljed. Tänu sellele referaadile sain ma aru, mis vahe on asteroididel, komeetidel ja meteoorkehadel. Soovitan seda kõigile, kes tahaksid antud teemast saada lihtsat ja lühidat ülevaadet. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit 4. http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html 5. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus,"Füüsika IX klassile", Tallinn, 2003, kirjastus Koolibri 10 6.Robin Kerrod, ,,Tähetark- öötaeva teejuht jaanuarist detsembrini", Hiina, 2003, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 11
Anti välja põrandaalust kroonikat "Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
1930. aastate lõpul kujunenud käekiri püsis. Tööteema maalimisega jätkasid Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa ja Lepo Mikko, maastikega Aleksander Vardi, lilledega Kristjan Teder ja Elmar Kits ning portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid. Enn Roos ja Arnold Alas lõid 1947. aastal nn vabastajate monumendi Tallinnas, hiljem rohkem tuntud "Pronkssõduri" nime all. Barokliku toretsev ja illusionistlik ajastu maitse mälestusmärk on Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaal "Estonia" teatrisaalis. Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaalist "Estonia" teatrisaalis 1947.
Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel, andke andeks teie, kes siinkohal nimetamata jäid... Järvamaa kergejõustikust ja kergejõustiklastest on järjepidevalt kirjutatud ajalehtedes, kuid pärast ,,Paide spordialmanahhi" ilmumist (1964. aastal!) pole tõsist kirjutist ajaloo tarvis tehtud. Samas on meie kergejõustik 1970-ndatest aastatest olnud edukam kui kunagi varem, mis väärib ajaloosse jäädvustamist. Antud kogumik on esimene kirjutis üle
H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar, Suess, Singapur, Iirimaa, jne. Viimased on teiste kontinentide põkkumispunktid. Kuid Eesti on ka kahe olulise geopoliitilise ruumi vaheruum, seetõttu omab geopoliitilist potentsiaali, mis on piisav geopoliitiliseks maailmariigiks tõusmiseks
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov...
Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu liikmed 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Peep Aru 4. Hannes Astok 5. Ivi Eenmaa 6. Enn Eesmaa 7. Eldar Efendijev 8. Ene Ergma 9. Igor Gräzin 10. Andres Herkel 11. Kaia Iva 12. Tõnu Juul 13. Helmer Jõgi 14. Raivo Järvi 15. Mart Jüssi 16. Helle Kalda 17. Lembit Kaljuvee 18. Kalev Kallo 19. Ene Kaups 20. Urmas Klaas 21. Valeri Korb 22. Kalev Kotkas 23. Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25
· Riigikogu I aseesimees - Keit Pentus · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus registreeris 2. aprillil 2007 järgmised fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. XI Riigikogu nimekiri. 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Robert Antropov 4. Peep Aru 5. Hannes Astok 6. Ivi Eenmaa 7. Enn Eesmaa 8. Eldar Efendijev 9. Ene Ergma 10. Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37.
kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tagajärjeks oli NSV Liidu kokkuvarisemine ja likvideerimine 1991. a. fosforiidikampaania - 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli
ümber. 2007. aasta aprillis teatas Tallink, et hakkab TuruStockholm liini uuendama. Esimese sammuna võeti 2008. aasta juuli lõpus liinilt ära Silja Festival ning asendati Tallinki tollase lipulaeva Galaxy'ga. 2009. aastal valmis Tallinki uus laev Baltic Queen. Laeva tellimise ajal ütles Tallink Grupi juhatuse liige Keijo Mehtonen, et uus laev võiks asendada Silja Europat. Silja Europa võiks aga saata RiiaStockholm liinile. 2008. aasta novembris teatas, aga juhatuse esimees Enn Pant, et uus laev paigutatakse hoopis TallinnStockholm liinile. 26. novembrist 11. detsembrini 2009 teenindas Silja Europa erakorralise remondi ajal Turu- Stockholmi liinil reisijaid Baltic Queen, mistõttu sel ajal sõitis Tallinn-Stockholmi liinil vaid ülepäeviti Victoria I. 23. jaanuarist 2013 sõidab Silja Europa Eesti lipu all Tallinn-Helsingi liinil . Oma esimese sõidu Helsingisse tegi Silja Europa 23.01.2013 väljumisajaga kell 13.00 Tallinna Vanasadama D-terminalist.
LISAD Foto 1. Saar Kurepalu paisjärves Foto 2. Allikast väljuv metalltoru 10 Foto 3. Kurepalu paisjärvede väiksem järv Foto 4. Kurepalu rand 11 KASUTATUD MATERJALID 1. Intervjuud: Malle Omann, Aavo Omann, Rein Kalda, Riina Kalda, Gunnar Lilla, valla arendusnõunik Kairi Kell, Tartumaa keskkonnateenistuse spetsialistid Aimar Rakko ja Voldemar Hurt, Maaparandusbüroo juhataja Enn Banner. 2. ,,Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved", Ruta Tamre (koostaja), 2006, Tallinn 3. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 6, juuni 1995 4. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 4, aprill 2009 5. Keskkonnaregistri kodulehekülg http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE- 1820361258&mount=view#HTTP1euZDn7bijen89Cg6mGsZbobQOq0NG 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
