Väidetakse, et õigus on selle poolel, kes oskab paremini paragrahvi väänata. Kohtulahendid lähtuvad tihti õiguse prioriteedist ning õiglus taandub tagaplaanile. Kindlasti peab nägema ka seadusenormide taga olevaid sotsiaalseid väärtusi: õiglus, inimväärikus, õiguskuulekus. Õigus õiguseks, aga kui lahendused jäävad puhtjuriidilisteks, läheb paljudel inimestel nendega soostumine pahatihti raskeks. See tähendab, et meie vajame õiguse kõrvale ka õiglust. Ma lõpetan Enn Soosaar sõnadega ,,...mööngem ohtugi, mida kätkeb õiguse ja õigluse süvenev konflikt ühiskonnas. Olukord, kus juriidiline korrektsus triumfeerib inimeste õiglustunde üle, tõukab meid vihma käest räästa alla. (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009) Kasutatud kirjandus: 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002, Eesti Vabariigi põhiseadus, 1992. 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013010, Karistusseadustik, 2002. 3. http://filosoofiakirjutamine.weebly
Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52
AS Mecro AS NewTime Riia 181a 51014 Tartu 31. oktoober 2014 nr 2-4/2 VOLIKIRI AS Mecro, volitab ENN JÕE (sünniaeg 23.03.1973) ja PIRET ALA (sünniaeg 14.08.1981) ehitusseadmete laenutamiseks ja laenutamisel vormistatud dokumentide allkirjastajaks Tartu Stokkeri esinduses, asukohaga Ringtee 79. Volikiri kehtib üks aasta Volitatud isikute allkirjad Enn Jõe Piret Ala Aadi Juus müügipiirkonna juht Juku Juss 5623 5112 [email protected] Peterburi tee 44 Telefon 620 1111 Reg. 10165452 11415 Tallinn
ökoloogiline mõtteviis Jürdi Üdi, Lennart Meri võetud", Hando Runnel ,,Avalikud laulud", Jüri Üdi problemaatika. Ehkki kirjanduse Proosa Ajalooline ja dokumentaalne, Mati Unt, Jaan Kross, ,,Detsember", Lennart Meri ,,Hõbevalge", Mati Unt võimalik kritiseerida riiklikku po olmekirjeldus, modernistlik. Mats Traat, Enn Vetemaa ,,Via regia", ,,Sügisball", Jaan Kross ,,Keisri hull", sagenesid ühiskondlikud teemad Draama ühiskonna ja inimese vahekord, ,,Pöördtoolitund", Mats Traat ,,Tants aurukatla võõrandumine, korruptsioon, ühi nõukoguliku elulaadi kriitika ümber", Enn Vetemaa ,,Püha Susanna ehk Meistrite eemaldumine ning traditsioonilis
Tallinna Ülikooli rektor Tema vanemad on Eno Raud ja Aino Pervik, vend Mihkel Raud Tuntumad teosed “Vend” (ilmus 2008), “Hotell Amalfi”(ilmus 2011) “Rekonstruktsioon” ilmus 2012. aastal, Mustvalge kirjastuse poolt 2012. aastal Kultuurkapitali proosapreemia parima ilukirjandusliku teose eest Teose tegevus toimub Tallinnas ja Kaskedetagusel, osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on lahutatud. Soovib, et valitseks õiglus, mitte eelarvamused. Tundis suurt uhkust oma tütre üle, kuid näitas seda vähe välja. Emotsioonitu, kohmakas, kiretu ja ambitisoonitu mees. Ennu enesetapu sooritanud tütar Anni, kes oli väga tark, arukalt ning kaalutlevalt tegutsev tüdruk. Kahtles palju ning uskus vähe. Julge, hakkaja, vahetu ja terava ütlemisega tüdruk. Android, üks Anni sõpradest
Uurimisvaldkonnad on ulatunud geoteadustest rahvusvahelise õiguse ja meditsiinini. Geoloogina Lõunaookeanil töötanud ja esimesena ebatavaliselt rauarikkaid ookeani põhjasetteid kirjeldas Ivar Murdmaa, kellest sai esimene Nõukogude Antarktika ekspeditsioonis töötanud ja Antarktisele jala asetanud eestlane (4. dets. 1957). Aastatel 196373 talvitas Novolazarevskaja jaamas kolm korda Anatoli Norman, tehes seismoloogilisi vaatlusi. Enn Kreem, kes talvitus Molodjoznaja jaamas aastal 1966 ja Bellingshauseni jaamas 1969. aastal, oli esimene keda Charles Villmann Tõravere observatooriumist suutis saata Antarktisele kosmoseuuringutega seotud helkivate öö- ja pärlmutterpilvede patrullvaatlustele. Aastatel 196785 talvitudes tegid neid ka Reino Eller, Rein Randmets, Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate
Ja nii Jaak tegigi. Ta lõi Jürit vastu pead. Jüri kukkus teadvusetult pikali ja kõik mõtlesid, et Jüri on surnud. Kuid tuli välja, et Jüri on täiesti terve. Jaak andis talle selle sauna, mida ta tahtis ja seepeale hakkavad vaidlema Jaak ja Juhan. Jaak kutsub Juhani temaga rinnad kokku panema. Kui Juhan jääb peale, siis saab ta talu ja Mareti endale, kuid kui jääb Jaak peale, siis Juhan töötab Mikumärdil sulasena ilma palgata. Samal ajal kui Juhan ja Jaak kaklevad astub ka Enn väravast sisse. Ta tuli kodutallu tagasi. Juhan võidab Jaaku. Maret on isa peale vihane, et tema peale kihla on nõnda peetud. Ja talle ei meeldi see mõte, et Juhan tema kosib nüüd. Kuid paar päeva enne kirjutas Jaak talu Mareti nimele, et näha kas siis Mimm teda ikka tahab. Hiljem tuligi välja, et Mimm ei tahtnud enam Jaaku, kui sai teada, et talu on Jaagu tütrele kirjutatud. Sheeliow hakkas kahtlema ka
Ei pidanud ma pettuma ka näitlejate töös. Kõige enam meeldis mulle Tõnu Kargu mängitud Jossif Stalin. Tõnu Kark on mulle näitlejana alati meeldinud ning ka seekord jättis ta mulle positiivse mulje. Eriti meeldis mulle tema rollis lihtsus, rahulikkus ja viisakus, kuid siiski oli aru saada diktaatori olemusest ehk kui oli vaja, tõstis hääletooni ja tegi enda seisukoha teistele selgeks. Ta ei pingutanud üle ega jäänud ka midagi puudu. Andrei Zdanovit kehastanud Enn Kraam sai oma rolliga samuti suurepäraselt hakkama. Silma jäi mulle alandlikkus ja kartus suure juhi Stalini ees, mis põhjustas taolist käitumist, et juhile meele järgi olla ning tahet teda truult teenida. Enn Kraami näitlemisest oli sellest väga hästi aru saada. Näidendis üritas ta Stalinile selgeks teha, et need kaks heliloojat ei ole õiged inimesed sobivat muusikat kirjutama. Pealt vaadates tekkis tunne nagu Enn
(Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering 1932 1933 Valter Soosõrv
Nad olid väga erinevad. Mul olid mõned arusaamatused, naljakad mõtted ja tunded. Näidendi esimesed minutid olid mulle natuke arusaamatud. Aga hiljem kõik hakkas juba selgemaks minema, kes keegi on. Tegelased olid mitte eriti tavalised. Nende riietus oli väga erinev. On selge, et igal inimesel on oma stiil, aga niivõrd erinevat riietust pole ma iial näinud. Ning ka naiste meik üllatas mind. Seal olid nii halvad tegelased kui ka head. Kõige ebameeldivam tegelane minu arvates oli Enn, sest ta kuulas pealt ja rääkis igasuguseid halbu asju. Kõige rohkem meeldisid mulle Maie ja Märt, sest nad olid väga armsad, julged ja lihtsalt head inimesed, kes armastavad teieneteist. Nagu ma sain aru, see peaks päris vana näidend olema, aga ma nägin seal kaasaegseid autosid ja telefone, mis käivad lahti nagu raamat (selline tüüp telefone). Aga need telefonid tulid müüki alles siis, kui ma läksin kooli. See kõik on selle pärast et, see näidend on väga vana, mille tekst
. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja
1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemaste muudeti Tehniliseks Kõrgkooliks. Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik katsekoda, kus toimus rakendusuuringud, kuid ka süvateadus. Kesksel kohal oli Eesti loodusvarade kasutamine ehituses, energeetikas ja keemiatööstuses. Tehnikumi direktoriks sai Enn Nurmiste, kes juhtis asutust aastatel 1932 kuni 1936. Ta sündis 13. juulil 1894. Tallinnas ning sünnijärgne nimi oli tal Nikolai Neuhaus. Ta vahetas oma nime kaks korda. 1926. aastast oli ta nimi Enn Neuhaus ning 1935. aastast Enn Nurmiste. Ta õppis aastatel 1912 kuni 1918 Tartu Ülikoolis Matemaatikat. Enn suri 3. märtsil 1968. aastal oma sünnilinnas. 1934. aastal alustati Tartu Ülikoolis inseneriõpet, kuid kaks aastat hiljem toodi riigivõimu algatusel inseneriõpe üle Tallinnasse
. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu
Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte. Totalitaarse ideoloogia surve. ARHITEKTUURI ESINDAJAD Peeter Tarvas August Volberg A.Vlassov Peeter Tarvas, August Volberg
Teose analüüs Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis
Ja nii Jaak tegigi. Ta lõi Jürit vastu pead. Jüri kukkus teadvusetult pikali ja kõik mõtlesid, et Jüri on surnud. Kuid tuli välja, et Jüri on täiesti terve. Jaak andis talle selle sauna, mida ta tahtis ja seepeale hakkavad vaidlema Jaak ja Juhan. Jaak kutsub Juhani temaga rinnad kokku panema. Kui Juhan jääb peale, siis saab ta talu ja Mareti endale, kuid kui jääb Jaak peale, siis Juhan töötab Mikumärdil sulasena ilma palgata. Samal ajal kui Juhan ja Jaak kaklevad astub ka Enn väravast sisse. Ta tuli kodutallu tagasi. Juhan võidab Jaaku. Maret on isa peale vihane, et tema peale kihla on nõnda peetud. Ja talle ei meeldi see mõte, et Juhan tema kosib nüüd. Kuid paar päeva enne kirjutas Jaak talu Mareti nimele, et näha kas siis Mimm teda ikka tahab. Hiljem tuligi välja, et Mimm ei tahtnud enam Jaaku, kui sai teada, et talu on Jaagu tütrele kirjutatud. Sheeliow hakkas kahtlema ka oma ettepanekust Maretit kosida ja kui
74. paragrahvi ümber. Ükski sõnavõtja ei peatunud põhjalikumalt majandusprobleemidel. Kõigi tähelepanu oli suunatud suveräänsuse saavutamisele. Ainuke erand oli Aavo Mölder. Ta oli suurte kogemustega põllumajandusjuht. Tema sõnavõtt oli lühike ja konstruktiivne. Oma ettekannet alustas ta põllumajandusest ja viis jutu üle konstitutsiooniparandustele ja rahvasaadikute kongressi valimistele. Järgnevalt esines ettekannetega mitu venekeelset kogukonda esindavat saadikut. Kord oli Enn Põldroosini jõudnud, kes oli Tallinna Nooruse valimisringkonna saadik.Tema arutles pikalt rääkimata teemast deklaratsioon. Pinge tõusis pidevalt. Põhiseaduse muutmiseks oli vaja saada kaks kolmandikku poolthääli nimekirjas olnud saadikute arvust. Ülemnõukogu otsust ootasid sajad tuhanded inimesed raadiote ja telerite juures. Saabus otsustav moment, otsus pandi hööletusele. Tulemused ületasid kõikide lootust. Otsus koos parandustega võeti vastu ühel häälel.
Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 19471962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 19621992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid. Muu personal Direktor Malli Vällik Lavastaja Sulev Nõmmik Operaatorid Enn Putnik, Kaljo Jõekalda, Dorian Supin Helilooja Ülo Vinter Kunstnikud Lembit Roosa, Agu Püüman Montaaz Salme Jevdokimova Helirezisöör Vambola Vällik Assistendid Andrus Nirk, Indrek Parmas, Raivo Pikner, Vello Vahesalu Grimm Heli Prinzthal, Krista Pärt Tänan tähelepanu eest!
Topeltelu Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 7. mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Etendus rääkis 43. aastasest taksojuhist John Smithist, kellel oli kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Ühel päeval kohtuvad Johni kaks teismelist last juhuslikult internetis ja tahavad kokku saada.
Tutvusin järgmise teosega... Tutvusin teosega ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola". ,,Säärase mulgi" süzee aluseks on tõestisündinud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola tanguks ja suure tangukoormaga Pärnusse sõitis. Sealt pidi ta aga häbiga tagasi sõitma. Nimetatud raamatus oli aga lugemisoskamatu peremees Peeter Pint, kelle tütar Maie oli just mehelemineku eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop
Inimesed oli paanikas ja otsisid paati, kuhu nad mahuksid. Martin Vaide oli uuesti paadi juhtimise üle ja nad Roodusega näevad paati, mida oma paari inimesi täis pannud. Viimasena pressiti paati Enn Tormet, kes otsustavad aidata. Kurba, kellel olid granaadid kaasas, läheb selle peale hülgas koguduse. Teda kutsuti Taganejaks. Ta oli minevikus soos, tema närvi ja lubab paadi õhku lasta. Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik
Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18. Augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja Seitse Päeva kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht Kesknädal. Eesti Keskerakonna juhatusse kuuluvad erakonna esimees Edgar Savisaar, aseesimehed Siret Kotka, Jaanus Karilaid, Olga Ivanova, Yana Toom ja juhatuse liikmed Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps, Aadu Must, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Mihhail Kõlvart, Taavi Aas, Mihhail Korb, Priit Toobal, Jaak Aab ja Urmo Saareoja. Kuni 29. novembrini 2015 kuulusid Eesti Keskerakonna juhatusse erakonna esimees Edgar Savisaar, aseesimehed Enn Eesmaa ja Kadri Simson ning liikmed Mailis Reps, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Taavi Aas, Aadu Must, Siret Kotka, Jüri Ratas, Priit Toobal, Urmo Saareoja, Marika Tuus-Laul, Jaanus Karilaid, Yana Toom ja Mihhail Korb. Eesti Reformierakond Eesti Reformierakond on 13
Inimesed oli paanikas ja otsisid paati, kuhu nad mahuksid. Martin Vaide oli uuesti paadi juhtimise üle ja nad Roodusega näevad paati, mida oma paari inimesi täis pannud. Viimasena pressiti paati Enn Tormet, kes otsustavad aidata. Kurba, kellel olid granaadid kaasas, läheb selle peale hülgas koguduse. Teda kutsuti Taganejaks. Ta oli minevikus soos, tema närvi ja lubab paadi õhku lasta. Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik
*riigitegelasteks olid sõbrad, tuttavad, harimatud, * raadiojaamu segati, raudne eesriie. Gorbatsov: *usk kommunismi, *glasnost, *majanduses perestroika, *presidentaalne riigikord, *suhted läänega paranesid, *tuumarelvade katsetused peatati, *meeleavaldused olid lubatud, *laulev revolutsoon toim, *riigitegelased olid valitud ja haritud, *lõpetati välisraadiote segamine. ENSV vastupanuliikumised: 50 - *metsavendlus relvavõitlus, Nikolai Karotamm, *Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto, noorteorg. Metsavennad olid eeskujuks. *profasistlikud rühmitused sodisid haakriste kõikjale. 60 - *demokraatlikud liikumised, *dissidendid teisitimõtlejad, Enn Tarto, Lagle Parek, Jüri Kukk. 70 - *Helsingi grupid võitlesid inimõiguste eest. 80 - *"40 kiri" J.Kaplinski, M. Lauristin. Eeldused oma riigi taastamiseks: Majanduslikud: *fosforiidikampaania 1987. a. kevadel puhkenud võitlus
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
ja neid on edukalt lavastatud hiljemgi. Tutvusin järgmise teosega... Tutvusin teosega ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola". ,,Säärase mulgi" süzee aluseks on tõestisündinud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola tanguks ja suure tangukoormaga Pärnusse sõitis. Sealt pidi ta aga häbiga tagasi sõitma. Nimetatud raamatus oli aga lugemisoskamatu peremees Peeter Pint, kelle tütar Maie oli just mehelemineku eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop
iseseisvusest[1][2]. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein
2.Missuguseid probleeme on selles romaanis?(Nimeta 4) 3.Miks ja kelle vahel tekib enne sõtta minekut koolis tüli? 4.Miks on Ahase valik kummal poolel sõdida eriti raske? 5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11.Kas ja kuidas on poisid romaani esimese osa lõpuks muutunud? 12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1. Käämer- Pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kogukam klassikaaslane Jürine- Pikk ,sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Riiutli gümnasistkade sabas jõlkida ja koolipidudel tantsimas käia. Valged kindad käes.
Ringkäigu lõppedes viidi meid mingisuguse imepisikeste vagunitega rongi juurde. Ma oma peaga mõtlesin, et nunnu eksponaat aga kui meile öeldi et neljakesi vagunisse, vajus mul küll karp lahti. Ei ole võimalik lihtsalt?! See tundus väga ebareaalne kuid mahtus lahedasti ära. Meie, tüdrukud jah aga kui täismehed pidid sellega pool tundi tööle sõitma, siis ma ei kujuta ette kui kitsas seal olla võis. Peale meie maaalust ringkäiku oli tõeline rõõm näha päikest. Siis suundusime Enn Käiss'i geoloogilist väljapanekut vaatama. Ta on loonud Kaevandusmuuseumisse kivitoa, kuhu on koondatud üle 1000 erineva kivistise ja kivi üle kogu maailma 53-st riigist. Seal oli tõesti ilusaid kive. Eriti meeldisid kunstlikult kasvatatud kristallid. Need olid lihtsalt vapustavalt ilusad. Samuti nägime erinevaid fossiile ja muid atraktiivseid ning vähem atraktiivseid kive. Enne park-muuseumi territooriumilt lahkumist tegime seal väikese ringi. Saime teada, et kuna
Seetõttu oli eesti kultuurile ja kirjandusele eriti oluline sula/aja võimalus tõlgete ja otsekontaktide kaudu suhelda muu maailmaga. 1957. aastal hakkas ilmuma raamatusari "Loomingu Raamatukogu", mis vahendasid välismaise kirjanduse tõlkeid. Samas tekkis ka varjatud kirjandus: sise/emigrantide Uku Masingu ja Artur Alliksaare ümber kogunenud noored tekitasid mitteametliku kultuuri- ja kirjanduselu. Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid.
,,Säärase mulgi" keskmes on näidendi lõpus õnneliku lahenduseni jõudev armuintriig. Koomilisust lisab ühe keskse tegelase ekitus, mis toob talle ootamatult suurt majanduslikku kahju. Draamateose tegevus toimub 20. sajandi algusaastail Tartu maakonnas Mäeotsa talus. Üheks juhtfiguuriks on Mäotsa talu peremees Peeter Pint, kellel on naine Anne, poeg Jüts ning tütar Maie, kellel käib pidevalt hulgaliselt kosilasi, kaks peamist neist on Männiku Märt ja Erastu Enn. Edasipüüdlik ning töökas Männiku Märt kujutab eelkõige positiivset tegelast, talle vastanduv Erastu Enn on aga paras petis. Kuhugi nende kahe vahele mahub veel harimatu ning vanameelne taluperemees Peeter. Üldjoontes on selle näidendi tegelased võrreldes Koidula varasemate teostega õnnestunumad, tegemist on vägagi värvikate persoonidega. ,,Säärases mulgis" käsitleb Lydia Koidula üsna mitut tollel ajastul aktuaalset probleemi :
esimene algupärane näidend. ,,Säärase mulgi" teemaks on rikaste mulkide ja vaeste Tartumaa talupoegade vaen ning teised päevaprobleemid; hariduse vajalikkus, päriskoha ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, armastusabielu. Näidend on rajatud armastusintriigile. Selles seatakse vastamisi arukas, mehine, viisakas, heasüdamlik, haritud Männiku Märt ning arg, kaval, rahaahne, toores, punapäine ja rõugearmiline Erastu Enn. Näidendi lahendus on õpetlik: Märt päästab Maie isa Peeter Pindi rumalast tangumüümise loost, kosib Maie ja ostab talu. Erastu enn kui kroonust kõrvalehoidja pannakse aga vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit (,,Kosjakassed", 1870 ja ,,Kosjaviinad", 1880). Jutukirjanikuna jätkas Koidula oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külajuttude traditsooni. Tema jutuloomingust on õnnestunumad ,,enne ukse lukkutamist" (röögib talupoegade väljarändamisest),
Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas. Jaak Randaer auastmelt major, käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle. Rein Malvet kunstnikuhingega mees kes algul maalis aga siis leidis, et on õppinud looma ainult unistusi ja ta ei suutnud enam millesti unistada. Andres Kasteurb olnud I ja II tüürimees ja sõitnud suurtel laevadel. Enn Jaanipoeg endine pillimees. Jüri rander mees kes teeninud kunagi ratsarügemendis. Siis ühel päeval kui oli suur tuisk ja see nad majakesse vangistas, oli neil kõigil nii suur kodumaa igatsus janad leidsid, et hakkame elama kujutlusis, mõõdunud päevade õnne raasukestest, otsime soojust sealt kus seda veel on. Mehed räägivad enda lood, need on lood nede elust, mida nad on läbi elanud või mis on nendele otseselt usaldatud
12,73. 3000 m jooks - 3000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Daniel Komen ja Wang Junxia, aegadega 7.20,67 ja 8.06,11. Eesti rekordid kuuluvad Tiidrek Nurmele ja Ille Kukkele, kelle ajad on 7.48,24 ja 8.55,75. 5000 m jooks - 5000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Kenenisa Bekele ja Tirunesh Dibaba aegadega 12.37,35 ja 14.11,15. Eesti rekorditeks on 13.17,2 ja 15,30,84, mille sooritasid Enn Sellik ja Ille Kukk. 10 000 m jooks - 10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt. Maailmarekorditeks on Kenenisa Bekele aeg 26.17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78. Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86. Maraton - Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m.
Riigivõimu tasandid 1. osa Lk58-77, põhiseadus 1. Kuidas valitakse riigikogu? Riigikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel 2. Valimiskünnis ja kui suur on see riigikogu valimistel? Võrdelise valimissüsteemis rakenduv reegel, mille kohaselt on teatud arv osa hääli. 5% oli riigikogu valimistel. 3. Kes kuuluvad Riigikogu juhatusse? Eiki Nestor- Riigikogu esimees ´, Enn Eesmaa-Riigikogu I asemees, Kalle Laanet- Riigikogu II aseesimees 4. Millal hakkavad Eestis vastuvõetud seadused kehtima? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigiteatajas avaldumist.
KÕNE LIIGID Kõneõpetus gümnaasiumile Koostaja Enn Kullama C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium 2007 Kõik söök ei kõlba süüa, kõik kõne ei kõlba kõnelda Enne, kui asud kõnelema, tee endale selgeks kõnelemise eesmärk: MILLEKS? MIDA? KUS? MILLAL? KELLELE? KUIDAS? VEENMISKÕNED Esineja mõjutab kuulaja hoiakut ja käitumist Poliitiline kõne Avaldus Deklaratsioon Müügikõne Reklaamkõne OLMEKÕNED Eesmärk on meeleolu loomine Tervituskõne
Eesti Vabariigi kirikumuusika Kirikumuusika Oli heal järjel Kanti ette klassikalisi suurvorme(oratooriume, kantaate) Kunstiväärtuslikku vaimulikku muusikat Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi 1926-1933 töötas Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina Aitäh kuulamast! ...
poliitik Edgar Savisaar, helilooja Erkki-Sven Tüür, meediaärimees Hans H. Luik, poliitik ja sportlane Erki Nool - Iganädalane talk-show "Happy Hour" Kanal 2-s pani rõhu aktuaalset teemat kandvatele külalistele. LISAINFORMATSIOON - 1996.a. 8. juuni - Anti kätte ETV aastapreemiad. Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott, - 1994.a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, rezissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie. - 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja,
ugalased olid läinud üle Ümera ja et lahing toimus vasemal, põhjakaldal jõe soise oru ja soo vahel. Mäesalu jutu järgi tuli selgus, et arutu tegu oleks jääda lõunakaldale tagaajajid ootama (sel ajal oli Ümer jõe kallsi küllaltki vasine ning soine), sest lüüasaamise korral oleks jägi tõkestanud taganemise või põgenemise. 6. oktoorblil aastal 2010, ,,Eesti Päevalehe" Enn Tarveli artilklit ,,Ümeraeestlast lahing 800 aastat tagasi." ning 25. septembril aastal 2010 ,,Postimehe" artiklit ,,Ajaloolase värske teooria: Ümera lahingut võisid alustada hoopiski sakslased." lugedes, ei saanud ma midagi uut teada. Enn Tarveli ning otseloomulikult ja Alo Lõhmuse seisukohad ühtivad täielikult Ain Mäesalu omaga. See tähendab, et lahing toimus oletatavasti siiski
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool
,,Topeltelu" Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla.
Arhiivist tellisin erinevate talude toimikuid. Kokku tellisin 12 arhivaali, millest pooled sobisid minu teemaga. Lähemalt uurima hakates avastasin, et ainult kahest arhivaalist on mul materjali millest kirjutada. Teistes olid üldised arvud ja nimed ning need ei andnud tervikliku pilti. Kuid mis toimus Jälgimäel, sellest sain aimu lugedes raamatut " Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ta soovis oma kinnisvara müüa Karl Tambergile. Talu müümise põhjuseks oli vanadus. Talu ostja oli omanikule võõras ning varasema kogemuse oli saanud Võhmuta mõisa pidajana
Erakonna tutvustus Eesti Keskerakond Keskerakond asutati Tallinnas, 12. oktoobril 1991. Eesti Keskerakonna esimees on Edgar Savisaar, aseesimehed on Enn Eesmaa ja Kadri Simson, volikogu esimees on Kalev Kallo ja aseesimehed Tarmo Tamm ning Siret Kotka, XII Riigikogus kuuluvad Eesti Keskerakonna fraktsiooni selle esimees Kadri Simson ja aseesimehed Valeri Korb ja Mailis Reps, peasekretär on Priit Toobal. Eesti Keskerakond on valitsuse opositsioonis. Eesti Keskerakonna peakontor asub Tallinnas ning liikmete arv on 14 239 inimest (10.09.2014 seisuga). Nende
küsimusele: Mida nimetatakse...... Mis on......... Definitsioon peab olema korrektne. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille küljed on paralleelsed. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Madis Lepik, Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Matemaatika 8. klassile, Koolibri Kõik defineerimisel kasutatud mõisted peavad olema ise tuntud (defineeritavad). Nii tekivad teatud mõistete ahelad. Defineeri ruut * rombi kaudu * ristküliku kaudu * rööpküliku kaudu * nelinurga kaudu. Jada alguses olevadi mõisteid ei defineerita ning neid nimetatakse algmõisteteks. Algmõisted on näiteks punkt, sirge, tasand, ruum, arv, hulk.
Metsavend ei tohi kasutada oma õiget nime oma võitluskaaslaste, abistajate ega vaenlaste hulgas. Kasutada tuleb hüüd- või varjunime. Esinedes oma õige nime all, seab ta vaenlase löögi alla kõigepealt omaksed ja näitab kätte koha vaenlasele kust teda ennast otsida. Näitab vaenlasele kätte isikud, kelle seast surmavaenlane värbab vägivalla ja ähvarduste abil agendid, kes metsavenna reedavad või isegi mõrvavad. (Arvo Kalamehe ja Enn Luhtmaa juhtum). Arvestage sellega, et surmavaenlane omab vahendeid ja keskaegsete piinamiste kogemusi, et ka kõige ustavamaid inimesi rääkima panna. (Enn Luhtmaa naise ja Karl Tähe ema juhtum). Metsavend peab lõpetama omaste külastamise, sest tema kodu on vaenlase pideva valve all. Juhul, kui ta seda tingimata peab tegema, siis sündigu see, ette teatamata ei tohi usaldada vahendajaid. (Major Kure hukkumine oma kodus). Mingil juhul ei tohi metsavend oma kodu
võnkeperioodi pöördväärtust. Tähis: f Mõõtühik: 1 Hz herts Heinrich Rudolf Herz 1857 1894 Saksa füüsik Uuris põhiliselt võnkumisi ja tõestas elektromagnetlainete olemasolu. Kaasaegse raadiotehnika rajaja. Tema auks on nimetatud sageduse mõõtühik. Võnkeperiood Sagedus Kasutatud materjalid: Enn Pärtel, Füüsika VIII klassile, Koolibri, 2000 Tallinn Pildid leitud Google.com otsingumootori abil
Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee Vesinik Hydrogenium H haa Väävel Sulphur S ess KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) METALLID
Heiskamine ja langetamine Heisatakse päikesetõusul,kell 8.00 Langetatakse päikeseloojangul,kell22.00 Jaaniööl riigilippu ei langetata. See on huvitav Eesti lipulaul on "Eesti lipp", mille muusika on kirjutanud Enn Võrk ja sõnad Martin Lipp. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna "sinimustvalge".
Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986 · Eesti geoloogia, Enn Pirrus, tallinn, 2001 Geoloogia on jagunenud: · Mineroloogia · Geokeemia · Tektoonika · Palentoloogia · Stratigraafia · Hüdrogeoloogia Aktualismi printsiip-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
