empaatia tekitab subjektiivsust 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 19 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 20 Enesetaju Peegelmina (Cool) Enesetaju teooria (Bem): · Enesetõhusus ja mina-pilt tekivad teiste Õpime end tundma ennast vaadeldes (Valins & Ray reaktsioonide peegeldamise tulemusena eksperimendid) 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 21 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 22 Enesetõhusus (tunnetatud võimekus) Enesetõhusus Enesetaju kõige olulisemaks omaduseks on enesetõhususe uskumused (Bandura) Tunnetus-
Enesetõhususe Affektiivne pr-s enesehinang tõstamine vähendab Elustehtavate negatiivseid valikute emotsioone ja stresse Valikuline pr-s mõjutamine Enesetõhusus määrabki ära selle, kuidas inimene mõtleb, tunneb, ennast motiveerib ja käitub.
vastu ning õpimotivatsioon langeb. Õpetajad peaksid õpilastele näitama kui oluline on enesetõhusus. Enesetõhusus on usk endasse, et ollakse võimeline edukalt mingit tegevust sooritama või mingil viisil käituma. Kui õpilased usuvad, et nad on võimelised lõpetama kiituskirjaga, siis nad pingutavad selle nimel, nad õpivad korralikult kuni nad oma eesmärgi saavutavad, aga kui inimesel puudub enesetõhusus, siis nad ei pinguta, neil on täiesti erinevad arusaamad õppimise vajalikkusest, neil on teised prioriteedid ja keskenduvad teistele asjadele ning õppimine jääb tahaplaanile. Eestis, kus kekmiselt 36 tundi gümnaasiumi klassidel on nädalas, see teeb 8 tundi päevas, jääb väga vähe aega eneseteostusele ning siit tuleb välja ka üks põhilisi õpimotivatsiooni langetajaid õppeprogrammide keerukus, leidub väga palju kellele käib isegi põhikool üle jõu, rääkimata siis
Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................10 Koherentsusetunne............................................................................................................10 Interpersonaalsete käitumismuutuste mudelid........................................................................12 Kokkuvõte.....................................................................................................................
kõige rohkem käitumuslikku aspekti, oskused jagunevad: *liigutuslik- praktilised *tunnetuslik- üldoskused( intelligents) *sotsiaalne interaktsioon- sotsiaalsed oskused. Vilumus- tegevuse automatiseerumine harjumuste teel. Kasvatuspsüholoogia mõiste= tajutud vanemlik kompetents: (oskused olid käitumuslikud, kompetents aga kognitsioonide põhjal)- vanema uskumus, et ta tuleb efektiivselt vanemlike ülesannetega toime. Tajutud vanemliku kompetentsuse dimensioonid (2): *lapsevanema enesetõhusus *rahuolu seoses vanemliku rolliga. Lapsevanema poolt tajutud vanemlik kompetentsus võib erineda tegelikust vanemlikust kompetentsusest. Lapse eest hoolitsemise kvaliteet on tugevalt seotud vanemliku enesetõhususega, mis omakorda mõjutab seda, kui rahul on lapsevanem oma vanemliku rolliga hakkama saamisega. Tajutud vanemlikku kompetentsi saab muuta kui arendada enesetõhusust ja suurendada rahulolu – kompetents suureneb. Seos tajuga.
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moo...
Inimese eesmärgipärast käitumist mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: võime prognoosida oma käitumise tagajärgi inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid Enesetõhusus Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest usust oma võimetesse. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. Enesetõhusus Usk oma võimetesse suureneb kui: eesmärgid on konkreetsed mõõduka raskusega saavutatavad lähitulevikus soorituse edukus Motivatsiooni Vajaduste teooria teooriad McClelland inimestel esineb kolm vajaduste kategooriat Saavutusvajadus Kuulumisvajadus Võimuvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. Ootuste teooria Motivatsiooni teooriad Tasude tajutud väärtus Tajutud seos pingutuse ja tulemuse vahel
tööpäeva jooksul intervjueeritavad nende palvele eitavalt vastasid. Uuringus leiti olulisi seoseid eitavate vastuste hulga ja intervjueerijate ärevuse vahel. Teema: Käesolevas töös uuriti ärevuse seoseid eitavate vastuste hulga ja enesetõhususega. Võrdlev hüpotees: 1. Need, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on ärevamad kui need, kes saavad vähem eitavaid vastuseid. Tekib probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe. 2. Nende enesetõhusus, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on kõrgem, võrreldes nendega, kes saavad vähe eitavaid vastuseid. Tekib taas probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe. Võrdlevat hüpoteesi saab siin püstitada ka ärevusega seoses. Korelatsiooni puudutav hüpotees: 1. Ärevus on seotud eitavate vastuste hulgaga. Ärevus (10p) Eitavate vastuste hulk päeva jooksul 1 15
MOTIVATSIOON (Õ. lk. 126-138 + vihiku materjal) Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. bioloogilised Liigisäilitamise vajadus : Soojätkamise Järglaste eest...
· Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
Psühholoogia kordamine: 1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel.Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu ka...
Kui lõppu aga ei tulnud, kasvas inimeste usk veelgi- nende palveid võeti kuulda. Kaks vastuolulist hoiakut samal ajal Madala palga eest valetad rohkem, et igav töö põnevamaks teha 83. Küps isiksus Maslow järgi. Vajaduste hierarhiast tulenev. Eneseteostus, eneseaktsepteerimine, mitte egoist, kõrged väärtused 84. Bandura teooria oluline termin. Sotsiaal-psühholoogiline perspektiiv: oled see, mida ootad. Ootuste teooria, enesetõhusus. Enesetõhusus seotud ootustega, mitte võimalustega. 85. Stereotüüpide olemus 2 tüüpi: rahvuslikud ja soolised Tegelikult: 1.kategoriseeritaval ei pruugi üldse neid omadusi olla 2.liiga suur üldistus 3.ebaõiglased järeldused, nt blondide kohta Stereotüübist lähtumine ohtlik Stereotüübid aitavad olla konservatiivsed, aitavad elu hoida etteennustatavana 86. Hoiaku komponendid.. 1.Afekt - tead, et beefeater on hea jook 2
· Tunne, et suudad kontrollida/ olukorda toime tulla vähendab ärevust ja stressi ning võimaldab inimesel tõhusamalt toimida. · Kõrge enesetõhususega inimesed kipuvad valima tegevusi ja olukordi, mis on keerukamad kui nende võimete senine tase seda eeldaks. Sel juhul peavad nad panema oma tegevusse rohkem lisapingutust, nad saavutavad seega rohkem ja arendavad ka oma võimeid. Madal enesetõhusus võib mõjutada nii käitumist kui töösooritust vastupidises suunas. inimene, kes tunneb, et suudab keskkonda mõjutada, pingutab rohkem ja töötab iseseisvamalt (Tööülesandeid jagades arvestada sellega, paku inimesele jõukohaseid väljakutseid), Inimese enesetajust rääkides on veel väga oluline mõiste: Kontrollkese kui hästi kontrolli alla tunneb inimene olukorra olevat
- ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed) *meil on piiramatu arengupotensiaal, oleme kõik unikaalsed ISIKSUSE UURIMINE 1) kaudsed meetodis (projektiivtestid) – inimene tõlgendab teatud pilte, joonistab ning selle põhjal
State reaalne toimetulek, mis on üldisema eesmärgiga. Ehk kuidas toimetulekuviis aitas inimesel stressiga toime tulla. Microanalytic vs macroanalytic Micro suur number erinevaid toimetuleku strateegiaid Macro keskendutakse peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti stressi tekitavatele faktoritele, vaid ressurssidele, mis säilitavad heaolu stressisituatsioonides. Sotsiaalne toetus, kooskõlatunne (sense of coherence), enesetõhusus, optimism. Kooskõlatunne uskumus, et maailm on meaningful, ette ennustatav ja põhimõtteliselt heatahtlik. Ressursside säilitamise teooria (Hobfoll). Selle järgi eeldatakse, et stressi kogetakse ükskõik millises kolmest kontekstist: inimesed kogevad ressursside kadu, ressursid on ähvardatud, inimesed investeerivad enda ressurssidesse ilma kasu saamata. Dispositsonaalsed (trait-oriented, dispositional) lähenemised toimetulekule: repression-sensitisatsioon; seiramine vs ähmastamine
tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada · -> akadeemiline minakäsitlus · Nende kujunemine · Õpetajale praktilist: Süstemaatiline tagasiside enda oskuste paranemise kohta Hindamisel rõhutada õpilase jõupingutust saavutuse alusena Hinnata tuleks (ka) jõupingutust, mitte ainult tulemust Väärtused ja huvid · Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus, kasulikkus lapse jaoks · Õpetajale praktilist:
1) B. F. Skinner · Teadus peaks käsitlema ainult objektiivselt jälgitavaid fakte · Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega...
raviarst. Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. Kokkuvõte Liikumisaktiivsus sõltub suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed, kui erinevate meetodite abil õnnestub paralleelselt mõjutada mitmeid erinevaid tegureid, millest KA sõltub. Kasutatud kirjandus Stephen J. Virgilio. (2007). Tervete laste tegus algus
Eneseselgus- kui püsivad ja ajaliselt stabiilsed on mina karakteristikud. Enesetõhusus. Enesetõhusus- udkumud, et ollakse võimelineteatud ülesandeid edukalt sooritama selleks, et saavutada teatud eesmärk. Hinnang, mida oma võimetega ollakse võimelised saavutama tulevikus, mitte hinnang oma võimetele praegu. (Bandura) ..................... Enesetõhusus on inimese veendumus oam võimetesse tulla toime teatud ülesandega ning kontrollida sündmusi, mis mõjutavad nende elusid. Enesetõhusus on sõltumatu inimese tegelikest võimetest. Enesetõhusus mõjutab inimese motiveeritust ja tegevust. Enesetõhususe tunne soodustab psühholoogilist heaolu kujunemist ja hõlbustab eneseteostamist. Vähese enesetõhususega inimesed on seisukohal, et......... .................... Mida tugevam on tajutud enesetõhusus, seda kõrgemaid eesmärke inimene endale püstitab ja seda kindlamini ta nende poole pürgib.
must-valgelt) Nähtut ei jäljendata kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord Käitumine tekib ka siis kui ei ole kinnitust Kriitika: arvatakse, et selle tegemine laboris ei näita seda, et seda tehakse ka väljaspool laborit; pole kindel, et samad tulemused on korratavad; kui BoBo oleks elus, kas siis temaga kui mingis suhtes oleva isikuga käituks ta samamoodi; eetika Tegemist on korratava katsega Sotsiaal-kognitiivne teooria, 1980 17.02 Enesetõhusus Bandura, A. (1997). Self-efficacy: the exercise of control. New York: W.H. Freeman. Kui usud, et saad hakkama, siis saad ka hakkama – kui ei, siis isegi potentsiaali olemasoluga ei saa. Reguleerib ise, suuresti enesetõhususe määravad ära vanemad (esimene kasvukeskkond). Hea enesetõhusus: Huvitatud pigem tegevusest kui tagajärjest – suunatud keskendumisele tegevusele
3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Šansisuhe e
· Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning 6 kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1.3
(elukvaliteet) aspekti. 22. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being): 1. Sites – heaolu tasandid: personaalne suhete tasand – ühendab kõiki organisatisiooni kogukonna/ ühiskonna tasand, 2. Signs – tunnused igal tasandil: personaalne heaolu – enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle, enesetõhusus, füüsiline ja vaimne tervis, optimism, elu tähenduslikkus ja spirituaalsus; suhete tasand – armastus; hoolivus ja sidusus; emotsionaalne toetus; hooldus; respekt erisuste suhtes; vastastikkus; koostöö ja demokraatlik osalemine otsuste tegemisel, organisatsiooni heaolu – töötajate osalemine otsuste tegemisel; töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon; selged rollid ja produktiivsus
tulemuseni. Ootuste teooria järgi koosneb motivatsiooniprotsess kolmest etapist. I Pingutus tegevus. Inimene hindab tõenäosust, kuivõrd teatud jõupingutus võimaldab tulemusi saavutada, arvesse võttes inimese võimeid ja seniseid kogemusi. Pingutuse tugevus sõltub inimese usust endasse ja oma võimetesse antud situatsioonist. inimene peab uskuma, et tema pingutuse tulemusena on töösooritus parem! (seotud seega enesetõhusus uskumustega) II Tegevus- tagajärg . Inimene hindab tõenäosust, kuivõrd edukas sooritus viib teatud tulemusteni kui reaalne on soovitavat tulemust saavutada. Analüüsitakse teiste kogemusi, hinnatakse riskimäära ja prognoositakse teiste inimeste võimalikke reaktsioone. Pingutuse tugevus sõltub inimese usust tegevuse tulemuslikkusesse antud situatsioonis. (näit. kogemus ütleb, et initsiatiivi
arusaamade/tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu. Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja meisterlikkuse tunnet, nimetatakse sisemiselt motiveeritud indiviidideks. 5) Iseloomustage enesetõhususe tõstmise võimalusi. 1. Sooritusvõimed. Edukogemused pakuvad otsest kinnitust oma võimekuse kohta, ebaedukogemused tekitavad kahtlusi oma võimetes. 2. Asendav kogemus. Kui enesetõhusus ei saa baseeruda enda kogemusel, saab seda tõsta, kui sportlane vaatleb teist inimest mingit uut oskust edukalt sooritamas või tundmatut vastast võitmas. 3. Veenmine. Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informatsiooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised ja oskused hinnangu andmiseks. 4. Füsioloogiline seisund. Võistluseelset ärevust interpreeritakse sageli
ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on negatiivsete sündmuste suhtes tundlikumad ning panevad ka rohkem negatiivseid sündmusi tähele. A- tüüpi isiksus- võistluslikud, edule orienteeritud, kärsitud, tigedad, pidev ajapuudustunne, ei lõõgastu, loovad oma käitumisega konflikte, rahulolematus oma suhetega. Pessimistlik seletustiil VI.
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes va...
Terviseuskumuse mudel (HBM-mudel) Võimalus, et isik muudab oma tervisekäitumist, on seotud demograafiliste faktoritega: vanus, sugu ning uskumuste määraga, mis võivad tekitada vajaduse järgida kindlaid internaalseid või eksternaalseid märguandeid tegevuse suunamisel. Need uskumused hõlmavad ettekujutusi võimalikust hädaohust ning küsitava käitumise väärtustamisel, mis annab tõuke tegevuseks ja tervisealasek infootsinguks hilisemal ajal.Toimib kaks asja: ohutunnetus ja enesetõhusus. Veendumus ohust oma tervisele · Üldised terviseväärtused (olen mures) · Üldised ja spetsiifilised uskumused haavatusest (suits=vähk; vastuvõtlikkus??) · Uskumus haiguse tõsidusest Veendumus, et teatud tervisekäitumine vähendab ohtu · Uskumused, et teatud käitumine võib olla efektiivne mingi ohu suhtes. · Uskumus, et teatud käitumine toob rohkem kasu kui kahju Tervisekäitumine: ei suitseta enam, lõpetan. Põhjendatud tegutsemise teooria
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
“superfaktoriga” mudel (PEN) Isiksuse bioloogiline mudel; ekstravertsuse psühhobioloogia Bioloogiline paradigma HJ Eysenck J Gray Marvin Zuckerman Avshalom Caspi … Kognitiivse paradigma algus Watson, Skinner, Dollard, Miller; sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck …) Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) George Kelly, personaalsed konstruktid Albert Bandura, enesetõhusus Walter Mischel Walter Mischel 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni “debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel “Käitumissignatuurid”, kui…siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert
võtmemõiste (Bandura, 1986). Albert Bandura pakkus enesetõhususe kontseptsiooni Sotsiaal-kognitiivne teooria keskendub õppimise ning tunnetuslike, sotsiaalsete ja motoorsete soorituste uurimisele. inimese saavutusvõime sõltub tema käitumise, isiklike omaduste (mõtted, uskumused) ning keskkonna tegurite koosmõjust. Samas mõjutavad ka tegevused ja keskkonna tingimused inimese enesetõhusust. In saavutusvõime= käitumine + isiklikud omadused+keskkonna tegurid Definitsioon. Enesetõhusus on defineeritud kui inimese hinnang oma võimetele organiseerida või sooritada teatud tegevusi mis nõuavad kindlat tüüpi suutlikkust. Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma. Jean Piaget (1896-1980) Tema teemaks oli lapse mõtlemise areng. Areng kulgeb järjestikest üksteisest eristuvatest staadiumitest
väljakutsetele vastam, enesearendam. Need sportlased on tegevusest sisemiselt enam huvitaud, pingutavad rohkem ja kestvamalt. Usuvad, et pingutus toob edu. Kasutavad stressiga toimetulekuks probleemlahendust.. Enesetõhusus nim. indiviidi subjektiivseid uskumusi oma võimete ja oskuste kohta, mis ei pruugi peegelduda objektiivseid võimeid ja oskusi. 1. Kui sportlasel on objektiivselt eeldused hea soorituse tegemiseks, siis kõrge enesetõhusus parandab sooritust, madal enesetõhusus aga takistab võimete ja oskuste realiseerimist. 2.Enesetõhusus määrab ära sportlase valikud (soovi treenida) ja pingutuse määra, millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse. Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. 3.Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid – suurema enesetõhususega sportlased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke. Enesetõhususe tõstmine:
rotatsioon, 2-dimensiooniliste objektide kujutlemine 3- dimensionilistena, mentaalsed kaardid) o Soodustavad ikoonilise/analoogse esituse kujunemist – oskus mõista & kasutada pilte, sümboleid, jooniseid o Paraneb (visuaalse) tähelepanu jagamise oskus o Mitte-verbaalse IQ kasv Motivatsioon ja kognitiivne areng Oskuste kasutamise edukus sõltub suuresti just usust enda võimekusse e. enesetõhususest Madal enesetõhusus mingis valdkonnas põhjustab keeruliste ülesannete vältimist, madalate eesmärkide püstitamist ning vähest pühendumist nendele eesmärkidele. Kõrge enesetõhusus soodustab saavutusi – keerulised ülesanded on väljakutseteks, mida on võimalik ületada pühendumise abil. Õpilaste akadeemiline edukus sõltub nii nende endi enesetõhususest kui ka nende õpetajate usust oma õpetamisvõimesse ARENGUPROBLEEMID JA -HÄIRED Mis on norm? subjektiivne norm
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panust...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
käib kokku minu identiteediga aitab ennustada suure osa käitumise variatiivsusest. Käitumine ei ole juhuslik vaid inimesed planeerivad kuna ja kuidas nad käituvad. Mõjutavad ka hoiakud käitumise suhtes – kas käitumine on hea või halb? Teiste minu jaoks oluliste inimeste hoiakud. Tajutud kontrolli olemasolu – kas mina saan seda teha, oskan teha, enesetõhusus. Mis mõjutab? Kas prosotsiaalne käitumine toimub, kas tehakse või mitte Indiviidi omadused - Isiksuseomadused o Sisemine kontrollkese – inimesed kes näevad et nende teha on midagi muuta, asjad ei toimu läbi õnne o Sotsiaalne vastutus – kui palju tuntakse vastutust selle eest kuidas ühiskonnas asjad on o Sotsiaalsus o Avatus
TEADVUSTATUD REGULATSIOON ENESETÕHUSUSE TEOORIA Enesetõhususeks nimetatakse indiviidi subjektiivseid uskumusi oma võimete ja oskuste kohta, mis ei pruugi peegeldada objektiivseid võimeid ja oskusi. Enesetõ- husus mõjutab spordimotivatsiooni mitmel viisil. Kui sportlasel on objektiivselt eeldused hea soorituse tegemiseks, parandab kõrge enesetõhusus sooritust, madal enesetõhusus aga takistab võimete ja oskuste realiseerimist. Enesetõhusus määrab ära sportlase valikud (soovi treenida) ja pingutuse määra, millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse. Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid suurema enesetõhususega sport- lased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke.
vormistatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis (tegime, uurisime ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin). Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne. Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles välja tuua. Näiteks: Enesetõhusus (self-efficacy) on tugevalt seotud õpitulemustega. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ning püüdma vältida liiga pikki lauseid. NB! Erista kriipse - sidekriips ja kuni kriips. 20 7.3. Viitamine Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata
õnnelikkuse määr on kõrgem. Enesehinnangul on ka oma pimedam pool. - Kas kõrgem agressiivsus ja antisotsiaalne käitumine on seotud enesehinnanguga? Kas madal enesehinnang viib agressiivsuele ja antisotsiaalsele käitumisele? Ei ole ühtset arvamust ega seisukohta. Kõrge enesehinnaguga inimesed kipuvad teisi segama, vahele rääkima. Tajutud enesekontroll Mina-pilt jääb mõjutama sooritust. - Bandura, 2000, enesetõhusus inimese enda hinnang oma võimekusele organiseerida ja täide viia tegevusi, mis on vajalikud teatud tüüpi eesmärgi saavutamiseks. Mina-pildi üks oluline osa. Enesehinnang ja enesetõhusus on Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 omavahel positiivselt seotud. Tervis on parem, tööl produktiivsemad. Kujunemise juures on suur osa sotsiaalsel keskkonnal usaldusväärsus hinnangute kohta. Vastavalt tagasisidest korrigeeritakse enesehinnangut ja
Heaolu parandamiseks püütakse tõsta posit. emotsioone • Aasias dialektiline filosoofia, sobitab need vastandid teineteisega. Heaolu parandamiseks püütakse langetada negatiivseid emotsioone. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. 1. Sites – heaolu tasandid - personaalne - suhtetasand – ühendab kõiki - organisatsiooni tasand - kogukonna/ühiskonna tasand 2. Signs – heaolu tunnused igal tasandil • personaalne heaolu - enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle - enesetõhusus - füüsiline ja vaimne tervis • suhtetasand - armastus - hoolivus ja sidusus - emotsionaalne toetus • organisatsiooni heaolu - töötajate osalemine otsuste tegemisel - töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon - selged rollid ja produktiivsus • kogukonna/ühiskonna heaolu - puhas keskkond - diskrimineerimise puudumine - turvaline naabruskond - head koolid ja tööhõive võimalused - eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu kogukonna tasandil.
Perleth on seda mudelit modifitseerinud ja tõstnud eriliselt esile aktiivse õppeprotsessi tähtsuse silmapaistvate tulemuste saavutamises (joonis 3). Soovitatavad isiksuse- jooned Toimetulek edu/ebaeduga Saavutusmotivatsioon Stressitaluvus Õpistrateegiad Enesetõhusus Võimed/eeldu- Jne Silmapaistvad sed saavutused Spetsiifiline kompetentsus
" Flow is an intrinsically rewarding experience, and it can also help one achieve a goal (e.g. winning a game) or improve skills (e.g. becoming a better chess player) · Vaimsus - spirituality is associated with mental health, managing substance abuse, marital functioning, parenting, and coping. It has been suggested that spirituality also leads to finding purpose and meaning in life. · Enesetõhusus - self-efficacy´is one's belief in one's ability to accomplish a task by one's own efforts. Low self-efficacy is associated with depression high self-efficacy can help one overcome abuse, overcome eating disorders, and maintain a healthy lifestyle. High self-efficacy also improves the immune system, aids in stress management, and decreases pain. · Õpitud optimism - learned optimism is the habit of attributing one's failures to causes that are external
• Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud! • Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada. Kognitiiv- käitumuslikud teooriad • Sotsiaalne õppimine (vaatame teise inimese käitumist) – Tagajärg, tulemuse olulisus • Kognitiivne stiil (Kuidas me maailmale vaatame) • M. Seligman (s. 1942) - õpitud abitus (learned helplessness) • A. Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (selfefficacy)- Olukord, kus meil uskumus sellest, et saame hakkama on suurem, siis saame paremini hakkama. Kui see on madalam, siis tuleme halvemini toime. Humanism ja fenomenoloogilisus • Unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) – Väidavad, et isiksuse puhul on tähtis see, kuidas me enda potensiaali saavutame. • Enesekontseptsioon Isiksuse uurimine • Kaudsed meetodid (kas inimene tõlgendab teatud pilti või siis joonistab ise midagi.
ekstravertsuse psühhobioloogia HJ Eysenck- Bioloogiline paradigma, PEN J Gray- kontseptuaalne närvisüsteem (ärevus ja impulsiivsus) Marvin Zuckerman- Avshalom Caspi- Kognitiivse paradigma algus -Watson, Skinner, Dollard, Miller- biheivioristid - sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck ...) - Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) - George Kelly, personaalsed konstruktid - Albert Bandura, enesetõhusus - Walter Mischel Walter Mischel- 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification)- vahukommi katse. Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 1968 raamat "Personality and assessment"; isiku vs situatsiooni "debatt" Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel "Käitumissignatuurid", kui...siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert McCrae
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
