indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel:
· Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus · sisemine atributsioon · ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni Motivatsioonilised strateegiad · ebaedu vältimine · edu saavutamine VII Sisemine ja välimine motivatsioon (intrinsic and extrinsic motivation) Edward Deci, Richard Ryan · sisemine eneseteostus, nauding · välimine positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine Mihaly Csikszentmihalyi optimaalne tippelamuste voog (optimal flow) huvi VIII Tasu ja motivatsioon kontroll käitumise üle ja kompetentsus tasu, mida seostatakse kompetentsusega, suurendab sisemist motivatsiooni tasu, mida seostatakse välise kontrolliga, vähendab sisemist motivatsiooni Intiimsuse motivatsioon
stabiilsusele ja heaolule. Selle saavutamise teeks on ennekõike vabal eneseteostusel, vabal ettevõtlusel ning omandi kaitsel rajanev majandusareng. Ainult tugev majandus loob lisaväärtuse, mida on võimalik kasutada ühistes huvides ning võimaldab aidata neid, kel on väiksemad võimalused. Erakonna eesmärk on teha vaesed rikkamaks, mitte rikkad vaesemaks. Leiame, et inimene, kellel ei ole vara ega raha, ei saa oma vabadust täiel määral kasutada. Vaba eneseteostus ja tõhus majandus rajanevad hästitoimivale demokraatiale. Jätkame riigi demokraatlike aluste arendamist, tarbetute piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel. Peame omariiklust ülimaks väärtuseks ning seisame kompromissitult selle kestlikkuse eest. Selleks on vaja põlisrahvastiku juurdekasvu, eesti keele ja kultuuri edenemist, ühtekuuluvust, hästitoimivat majandust, stabiilset
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suu...
taasiseseisvumisel otsustati käsumajanduselt minne üle turumajandusele) Majandussubjektiks võin olla indiviid, ettevõte (firma) või riik. Riigi kui majandussubjekti valik onpoliitilinr otsus (milliseid sotsiaalseid vajadusi rahuldada, mis jätta indiviidi enda kanda) Vajaduste hierarhia: 1) Füsioloogilised vajadused (nüüdisühiskonnas nn uinunud vajadused) 2) Turvalisusvajadus 3) Kuuluvusvajadus (sotsiaalne sidusus) 4) Tunnustusvajadus 5) Eneseteostus Majanduse paneb käima ressurss Majadussüsteemis osalevad ressurssid, käitumine (millest oleneb, milliseid vajadusi sa kavatsed rahuldada), tänapäeva ühiskonnas on kõige tähtsam ressurss innovatsioon ja alus. Kuidas oleneb majandusarengust vajaduste kvaliteet? Industriaalühiskonnas oli tegemist klassiühiskonnaga Tänapäeva ühiskond kihiühiskond heaoluühiskond - keskklassiühiskond (romb).1) Alamkiht on töötud, ei tule endaga toime väike osa eliidist, uinunud vajadused.
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXXX TALENDIJUHTIMINE Referaat Juhendaja: XXXX XXXX 2013 Sisukord 2 SISSEJUHATUS Talendijuhtimine on ettevõtte edukuse võti! Organisatsiooni strateegiliste plaanide edukas elluviimine eeldab õigete inimeste olemasolu õigel ajal ja õiges kohas. Üha keerukamaks muutuv majanduskeskkond on tõstnud süsteemse järelkasvu planeerimise ja arendamise temaatika juhtide huviorbiiti, kuna sellest võib sõltuda organisatsiooni püsimajäämine tingimustes, kus senised eeldused pikaajalistest stabiilsetest töösuhetest ei kehti ning tööjõuturgu iseloomustab terav konkurentsivõitlus talentide pärast. (A. Noormägi) Talendijuhtimine kirjeldab organisatsiooni pingutusi selleks, et olla atraktiivne tööandja andekatele ja väärtust loovatele töötajatel...
Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks. Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalus, mitte vabanduse rahuldamise viis ( võitlus ,,ameerikalike väärtuste" eest). Väärtused jagatakse kujundlikult kaheks: 1.pehmed mamma-väärtused, mis tuginevad madalamatele, füsioloogilistele vajadustele(hoolitsus, hoolivus) 2. kõvad, papa-väärtused, mis tuginevad kõrgematele, sotsiaalsetele vajadustele (kuuluvus rikaste sekka, eneseteostus ettevõtluses) Väärtused ilmnevad väärtushinnangutena VÄÄRTUSHINNANG - stiihiline nivelleering ühiskonnas levinud väärtuste (meie-normide) alusel stereotüüpseks käitumise ajendina. 2.2 Autoriteetsus Autoriteetsus on propaganda aluseks olev põhimõte, mis seisneb propaganda subjekti volitatusesedastada propagandasõnumit. Autoriteetsus võib olla kahetine: 1.formaalne 2. miteformaalne Formaalse autoriteetsuse määrab fikseeritud volituste ulatus (ametijuhend, volikiri)
Erilised instutsioonid ja riigiametnikud Reiigikassa( ld. FISCUS) Riik ja rahvas Jaotatakse riigid 1. põhiseadsuslikeks- arvestatakse inimesega 2. diktatorlikud riigid. 1. Esimesel kohal on inmene ja tema vajadused 2. Riik on esimesel kohal ja inimene on riigi jaoks. Põhiseadusliku riigi korraldusega ühiskonnas on riigi elu korraldamisel otsustav osa rahval. Sellises riigis ei ole töökohustust. Inimese vabadus. Tagatud inimõigused. Tagatud isiksuse vaba eneseteostus. Ülimuslik on põhiseadus ja seadus. Suhte inimene- riik põhiline vorm on: kodakondsus maksud( maksukohustus). Kaudselt saadme tagasi teenuseid /riigi funktsiooonide realiseerimin. Välis ja sisejulgeolek. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ).
MOTIVATSIOON ( LK 47-69) Motivatsioon - motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil toimima.(juuksed kasvavad iseenesest, kuid nende maha lõikamiseks peab olema motiiv). Motiveering on tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, aje, tung. Kajastab käitumise tõeliseid põhjuseid. Motiveering on teadvustatud ja sõnaliselt väljendav. Motiveering ehk motivatsiooni tõukejõud oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast, kus ta tegutseb. Inimese motiveering kajastab kultuurikeskkonda, kus ta on kasvanud: perekonda, kooli, tutvumisringkonda jne. Herzbergi kahe-teguri mudel lk50 1950 a loodud mudel. Ta palus inimestel mõelda, mida nad arvasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inim...
On olemas sisemine ja välimine motivatsioon. Inimesed käituvad vastavalt sellele, mis ja kuidas neid motiveerib. Nende tulemused sõltuvad oskuste ja motivatsiooni tasemest. 3. Nimetaga 3 rahulolu teooriat 4. Nimetage 2 protsessiteooriat 5. Kes oli Abraham Maslow? Ameerika psühholoog. 6. Joonistaqge Maslow püramiid ja kirjeldage seda Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: 1) füsioloogilised vajadused, 2) turvalisus ja kaitstus, 3) kuuluvus, 4) tunnustus, 5) eneseteostus. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline. 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt. Herzberg selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe
6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad
6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad
Illustreeri mõne näite varal. Pinnapealne: Antropotsentriline, Looduse üle valitsemine, Loodus kui tooraine, Majanduslik kasv, tarbimine, Võitlus ressursside ammendumise ja reostusega Süvaökoloogia: Holistlik, Kooskõla loodusega, Loodusel seesmine väärtus, Lihtne eluviis, Seab kahtluse alla maailmavaate. 51. Milles näevad süvaökoloogid peamist keskkonnaprobleemide põhjust? Inimeste sotsiaalne interaktsioon. 52. Milles seisneb A. Naessi arvates Eneseteostus? Mis on isikule tõeliselt hea? Mis on tõeliselt tema huvides? Teisi nähakse endasarnastena, identifitseerutakse nendega. Mina (Self) on loodusliku maailmaga üks. Næss: Vihmametsi kaitstes ei kaitsta mitte neid, vaid seda osa Endast, mis on vihmamets 53. Kuidas kaitsevad süvaökoloogid endid ökofašismis süüdistamise eest? Ei tauni inimest, vaid inimkesksust, s.t maailmavaadet. Inimesel on seesmine väärtus, kuid mitte ainult temal. 54. Mida mõistab Naess ökosoofia all?
Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5. Eneseteostus, oma võimete maksimaalne kasutamine; soov olla kompetentne Juht peab keskenduma oma alluvate vajadustele pidevalt. Inimesele on olulisemad rahuldamata mitte rahuldatud vajadused. Inimest motiveerib, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal olemas on. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. Kaasaegsed juhid peaksid: · kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi; · mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused;
faktori teooria. Herzbergi majanduse motivatsiooniteooria, mis on jagatud kaheks hügieenifaktor ja motivatsioonifaktor. -) Hügieenifaktorid on: 1) Organisatsiooni poliitika 2) Juhtimine 3) Inimestevahelised suhted 4) Töötingimused 5) Palk 6) Staatus 7) Kindlustunne tööl 8) Puhkus -) Motivatsiooifaktorid on: 1) Saavutusvajaduse rahuldamine 2) Tunnustus töös 3) Huvipakkuv töö 4) Vastutus töös 5) Eneseteostus töös 6) Areng ja koolitused töös * Parim viis kedagi motiveerida on talle anda osalus firmas. * Planeerimine: -) Strateegia mis on koguaeg püsiv nt. ründav või kaitsev või vahepealne. -) Taktika kes ja kus seekord on (konkreetsem strateegia planeerimine). -) Plaan kui on mingi olukord, siis kes mida täpselt teeb. * Ettevõtluse/Kapitalismi püramiid: -) 1 CEO - peajuht -) Tippjuht (natuke rohkem) juhib keskastet teeb strateegia (palju analüüsi ja nägemus)
pääsesid ka rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Põhja- Eestis sai näha Soome telekanaleid ja 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti ja Soome vahel, mis tõi siia hulgaliselt välisturiste, kellega koos tuli Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Stalini aegse hirmuõhkkonna kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, mis omakorda suurendas inimeste optimismi tuleviku suhtes. Suurenes inimeste eneseteostus kõigis eluvaldkondades, ka poliitikas. Kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond, kes uskusid, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikumaks muuta. Noored hakkasid looma organisatsioone. Taheti olukorda parandada valitseva reziimi sisu ümber kujundades, noori kutsuti parteidesse, et nad juhtivatele kohtadele jõuaks, et saada võim endi kätte. Selle omalaadse komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-68 ning keskuseks Tartu ülikool
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
arengusuundi ning tehnoloogia ja teaduse omavahelisi seoseid; rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel; kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja autoriõiguste kaitse nõudeid. Kunstipädevus Eesti, Euroopa ja erinevate maailma rahvaste kultuuri teemade käsitlemine ja kultuuriloomingu väärtustamine, iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus, rahvakultuur, loominguline eneseväljendusoskus. Kehakultuuripädevus suutlikkus mõista ja väärtustada kehalise aktiivsuse tähtsust tervisliku eluviisi osana erinevatel ajastutel, meditsiinisaavutuste rolli ühiskonna arengus; arendada sallivat suhtumist kaaslastesse ning järgida ausa koostöö põhimõtteid. 6.4. Läbivad teemad Läbiv teema ,,Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" inimeste erinevate tegevusalade areng eri
Rahvusliku idee pooldajad idenfitseerisid oma rahvust ühise ajaloo, kultuuri, keele ja rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa) 3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.) Eriti oluline Saksamaa ja Itaalia ühendamine rahvusriikideks! Itaalia ühendamise teed ja võimalused
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata...
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks paastumise ja ...
toateenija. Majamees on kohal teatud kellaaegadel. Enamus asju on külaliste enda vastutusel. Hommikusöök pole hinnas, ei ole 24h teenindust, voodikoht, mõnel pool pole isegi voodipesu. 37. Majutusettevõtte külaliste segmentimine Inimeste jagamine rühmadesse, kindlate tunnuste alusel. Sooline, vanuseline, geograafiline, majaduslikk, tarbimine, ostuharjumused,elustiil. 38. Majutusettevõtte eemärgid Kasumi saamine, omanike poolne eneseteostus, piirkonna majanduse edasiviimine, töökohtade loomine, meeldiva keskkonna pakkumine,pärandi säilitamine, turundus 39. Majutusettevõtte osakonnad Turundus, müük, finans, hoolduspersonali osakond, Majutus, toitlustus, lisateenused. 40. Väljaregistreerimisega seotud toimingud vastuvõtu osakonnas Kliendi hotelli külastus lõpebetab tema väljaregristreerimine ja arveldamine. Hiliste kulutuste jälgimine. Kliendi arvet tuleb pidevalt jälgida, et kõik tema
4) Austuse vajadused - Meil kõigil on vajadus eneseaustuse või enesearmastuse ja teiste austamise järele. Meil on iha maine, tugevuse, saavutuste, tunnustuse, hinnatuse ja kindluse järele maailma ees. Eneseaustuse tagamine annab meile enesekindluse, väärikuse ja tugevuse tunde. 5) Eneseteostuse vajadus - Kui meil on kõik ülal loetletud vajadused rahuldatud, muutume varsti rahulolematuks, sest me ei ole see, kes me võiksime olla. See pärast on eneseteostus tähtis. Meil on iha saada järjest enam selleks, milleks me oleme võimeline saama. Eneseteostuse vajaduse ilmnemine sõltub tavaliselt füsioloogiliste, turvalisuse, armastuse ja austuse vajaduste eelnevast rahuldamisest. Inimesed püüavad neid viite tasandit saavutada järk-järgult mitte ühe korraga. Freudi motivatsiooniteooria. Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud. Freud
· Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Alternatiivtuluks võib Mardil olla ruumide rentimine ja ise palgatööl käimine. Kuus saab ta renti 7000 krooni, palgatöölisena töötasu11 000 krooni - see on juba suurem kui planeeritav ettevõtlustulu. · Lisaks peab Mart arvestama mitterahalisi faktoreid, nende alla kuulub eneseteostus, oma aja ja otsuste vabadus, huvi ettevõtluse vastu jms. 5 · Need ongi põhjused, mis panevad Mardi oma ettevõtluse kasuks otsustama. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata arvestuslikke kulusid, need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Mardi kaupluse puhul on arvestuslikuks kuluks üür. Kuna ettevõte oma
(3 lk 9) Kriitilise (arutleva) mõtlemise oskused on vajalikud selleks, et: õhutada ühiskonna avatust; edendada inimeste vahel vastastikust lugupidamist, mõistmist ja produktiivset suhtlemist; hõlbustada erinevate maailmavaadete mõistmist; võimaldada õpilastel kasutada õpitut, et ebakindlates olukordades orienteeruda ja muutustega toime tulla; luua alus uut tüüpi inimtegevusele; kindlustada õpilaste mõttemaailma terviklikkus ja eneseteostus. (3 lk 9) 6 3. Lugemisstrateegiad Funktsionaalse ja kriitilise lugemisoskuse saavutamine eeldab aktiivset osalemist lugemisprotsessis. Peamised põhjused, mis seda võivad takistada, on nõrk mehaaniline lugemisoskus, keelelised raskused, probleemid tähelepanu keskendamise ja oma tegevuse juhtimisega, motivatsiooniraskused, passiivne lugemisstiil. Hea lugeja teab juba enne lugema
Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid–see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivadarmumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid
muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada 7) Loovus vs stagnatsioon (täiskasvanuiga) (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline nende vastu. täiskasvanuiga) Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas seksuaalsuhted
Poiste tähelepanu võitmiseks vajalik tunnis liikumine, vaheldus, mängulisus, visuaalne tegevus. 8. Maslow püramiidi 5 taset ja nendevahelised seosed 1) Alalhoid (bioloogilised vajadused) 2) Turvalisus (vältida ohtlikke või kannatusi tekitavaid olukordi- nii füüsilisi kui psüühilisi) 3) Kuuluvus (olla ümbritsetud hoolimise, sõpruse ja armastusega) 4) Tunnustus, austus (olla tunnustatud oma saavutustega, tunda end kompetentsena ja toimetulevana) 5) Eneseteostus (anda endast parim, rakendada enda huve ja võimeid). Teostada oma potentsiaali, mis on olemas. 1) ja 2) tase on defitsiidivajadused ja kui need on rahuldamata, annavad need pidevalt endast märku ega lase keskenduda teistele tegevustele. Alates 3)-st tasemest on tegemist nn kõrgemate vajadustega, mis muutuvad seda intensiivsemaks, mida enam õnnestub neid rahuldada (tunnustus ja edu innustavad uutele saavutustele)
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja ...
või inimene kukkumine avatud kaevu. Sellistel juhtudel langeb asja omanikule või ehitajale range vastutus ja nad on kohustatud maksma trahvi.35 4.3 Ta’azir Ta’azir tähendus on araabia keeles „süüdistus“. Ta’azir tähistab kuritegusid, mille eest Koraan või Sunna ei määra karistust. Ta’azir’i õigusrikkumine on vastuolus vähemalt ühe islami viie olulise põhimõttega - usutunnistus, vaimu areng, vaba eneseteostus, isiklik julgeolek ja õigus omada vara ja rikkust. Qadi õigus karistada Ta’azir’ i õigusrikkumisi tuleneb suveräänsest kohustusest kaitsta avalikkuse heaolu. Qadi määrab karistuse pidades silmas enda seisukohta, kuriteo raskusastet, kurjategija tausta ja avalike huve.36 Tavaliselt on määratakse karistus Ta’azir’i alusel nelja juhtumi korral: 1) Ta’azir’i karistus on toime pandud tegude eest, mis ei vasta Huddud’i või Kisas’i tehnilistele nõuetele
See on jällegi üks nägijakssaamise variante. Kuid ta peab maksma selle juba algusest peale hukule määratud armastuse eest liiga ränka hinda. ,,Meil ei ole tulevikku," ütleb Bradley Julianile. Aastaid on ta püüdnud kaitsta oma loomingulist sõltumatust ning koos sellega oma hingerahu, on püüdnud eralda ennast kramplikult külmast, kommertslikust suhtumisest loovasse töösse. Tema suureks eesmärgiks on luua tõeline kunstiteos. Ja kui see aeg lõpuks kätte jõuab, siis on see eneseteostus ühtlasi tema lõpu alguseks. Nii nagu paljudes Murdochi teostes, nii ka selles romaanis on vaatluse all kitsas inimeste ring, kelle omavahelisi suhteid peenusteni jälgitakse. Nendes suhetes ei ole midagi püsivat, neis toimuvad nihked, äkilised pöörded ja isegi dramaatilised kokkupõrked. Kõik muu maailm on nagu kuskil eemal, ainult vahetevahel kuuleme selle kaugeid vastukajasid. Nagu näiteks Bradley endise töökaaslase Hartbourne pidevad kõned, mida aga Bradley eiras
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats TH2 NOORTESEMINAR TEEMAL ÕPPIMISE-JA TÖÖTAMISEVÕIMALUSED VÄLISMAAL Projektikava Pärnu 2012 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.....................................................................................................
Enne initsiatsiooniriitusi veetsid lapsed palju aega nn noortemajas, mida peetakse mingil määral kooli eellaseks, kus noored said oma esimesed kogemused sotsialiseerumises. Initsiatsiooniriitus oli tol ajal üks inimeste elueesmärkidest ning selleks hakati valmistuma lapseeast peale. Et sellest mitte läbi kukkuda, pidi noor inimene kogu ma füüsilise ja vaimse jõu kontsenteerima, teades, et kogu ettevõtmine saab olema väga valus, vaevaline ja hirmus. Samas oli see riituste kogum tohutu eneseteostus, see oli kui küpsustunnistus ning sellena väga odatud ja soovitud. Initsiatsiooniriituse edukas läbimine tähendas inimese saamist kogukonna täieõiguslikuks liikmeks ning andis perekonnaloomise õiguse. Initsiatsiooniriitused olid alati suunatud rohkem meestele, kelledest pidid saama suurpere, pere- ja sugukonna kaitsjad. Nad ei tohtinud reeta, lobiseda, viriseda, nad pidid hakkama saama ohtlikes jahisituatsioonides, nendega pidi saama arvestada kui
enesetõhususse (NB! Vestlustel kandidaatidele hea tunde loomise olulisus, uue töötaja sisseelamisprotsessi toetamine) · Negatiivne enesehinnang võib tekitada neg suhtumist, vähendada inimese hinnangul tema väärtust, usku oma enesetõhususse. (isegi kui see hinnang on nn parandamatu, saab osaliselt seda pisutki mõjutada kas toetades või nn, maapeale tagasi tuues (aga seda ka toetades!) NB! Potentsiaalne eneseteostus sõltub inimese ,,mina käsitlusest" vähemalt sama palju või rohkemgi kui eneseteostuse või arengu objektiivsetest näitajatest. Enesetaju kõige olulisemaks omaduseks on enesetõhusususkumused. (vt.lisa 1) Enesetõhusus meie tajutud kompetentsus ehk see, mille saavutamist me endale jõukohaseks peame; usk endasse, et oleme võimeline ülesannet hästi sooritama. Meie uskumused oma võimete kohta on äärmiselt mõjukad.
Motivatsioonist _ majanduskool MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisat...
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumispro...
Altruistlikud emotsioonid: tekivad teise inimese abistamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teiste eest Kommunikatsiooni emotsioonid: aluseks on suhtlemisvajadus, väljenduvad soovis suhelda, jagada infot, teadmisi, mõtteid, ideid, elamusi, tunnustust. Eneseteostus ehk auahnus: seotud vajadusega lugupidamise, tunnustuse järele ja väljenduvad uhkuses, eneseaustuses Võitlusemotsioonid: hädaohu ületamise vajadus, väljendub hasardis, soovis riskida. Praktilised emotsioonid: seotud sooviga saavutada edu töös, õppimises, teha rohkem ja paremini ja väljenduvad rahulduses tehtud tööst. Romantilised emotsioonid: püüd ebahariliku, tundmatu poole,
soojus. Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu. Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu... Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu... Neljandaks: kuuluvus, enesehinnang, aneseaustus, enesekindlus, kiindumus, armastus, tunnustus, uudishimu, vastutus ja ühisvastutus... Viiendaks: eneseteostus, looming, vabadus, tõde, õigus, täiuslikkus... Kahe esimese astme vajadused sõltuvad materiaalsetest võimalustest, kolmas ja neljas ühiskondlikust korrast ja ümbritsevast keskkonnast. Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile. Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras: · 1 2 aastastel on kõige olulisemad esimese astme vajadused, mis hakkavad taanduma lapse liikumisvõime arenedas ja enese eest hoolitsemise võime kasvades, asendudes
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
VASTANDPROTSESSI TEOORIA (R.C.Solomon) Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. positiivne kogemus neutraalne tasand negatiivne kogemus VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD (1) VAJADUSTE HIERARHIA (A. Maslow) Inimesed liiguvad mõõda vajaduste hierarhiat üles sõltuvalt sellest kuidas madalamate astemete vajadused on rahuldatud. Eneseteostus Esteetilisus Tunnetus Tunnustus Kuuluvus Turvalisus Füsioloogilised vajadused ERG TEOORIA (C. Aldefer) kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega Kolm vajaduste kategooriat: E - eksistents (existence) vajalik ellujäämiseks (Maslow 1+2) R - seotus (relatedness) - (Maslow 3+4) G - areng (growth) - (Maslow 7) KAHE FAKTORI TEOORIA (F. Herzberg) Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
Ettevõte lähtub tegevuse korraldamisel turunduskontseptsioonist. Kirjeldage ettevõtte klientide vajadusi, kui tegemist on: · jaemüügiettevõttega ehk kauplusega- füsioloogilised vajadused ja mugavus · juuksuriga- füsioloogilised vajadused ja kuuluvus vajadus · kartulikasvatajaga- füsioloogilised vajadused ja kuuluvus vajadus · transpordiettevõttega- mugavus ja vajadus liikuda ühest kohast teise · raamatute kirjastajaga- eneseteostus vajadus ja teabe vajadus Turunduskeskkonna mõjud ettevõtte tegevusele Kas ja kuidas saab ettevõte mikrokeskkonda mõjutada? Ettevõtte mikrokeskkonda saab mõjutada läbi erinevate suhete. Tähis on motiveerida töölisi, saada soodsad lepingud hankijatega, toodetud kaupade või teenuste vahendajatega, edasimüüjatega, logistikaettevõtetega, turundusteenuse pakkujatega (näiteks reklaamiettevõtted, müügipinna haldamise teenust osutavad ettevõtted) ning
laialdasimat spektrit. See väljendub inimese püüdes teostada end sotsiaalsel, sotsiaal- psühholoogilisel ja individuaalsel tasandil. Juhtudes olema lapsepõlves deformeerunud psüühikaga ohver, mille põhjuseks võivad olla puudused suhtluses vanematega, ebasoodne sotsiaalne keskkond, inimene püüab ületada oma mittetäisväärtuslikkust, ebakindlust, ta soovib end teostada ja ületada teisi kuritegude toimepanemise teel, sest seaduslikul teel see tal ei õnnestu. Isiksuse eneseteostus sotsiaalsel tasapinnal tähendab püüdlust sotsiaalse seisundi saavutamise järele, mis on seotud isiksuse tunnustamisega erialase või ühiskondliku tegevuse valdkonnas. See on tavaliselt seotud prestiizi ja autoriteedi, eduka karjääri, materiaalse hüvede kindlustamisega.72 Eneseteostus sotsiaal-psühholoogilisel tasandil on seotud sooviga saavutada isiklikku seisust e. staatust, s.t. tunnustust isiklikult tähtsa ümbruskonnaringi käest, milleks on perekonna,
ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jätkusuutlikku arengut. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed. Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna. VIIDATUD ALLIKAD 1) I kvartalis kasvas töötus hüppeliselt 2010. Statistikaamet. [http://www.stat.ee/37825] 22.11.2011. 2) II kvartalis töötus vähenes 2011. Statistikaamet. [http://www.stat.ee/49359] 22.11.2011. 3) Acemoglu, D. 1999. Changes in unemplyment and wage inequality: An alternative theory and some evidence
· enesekindlus koos otsustusvõimega, optimism; · eesmärkide seadmise oskus, millega kaasneb agressiivne, fookustatud ja sihikindel tegutsemine nende eesmärkide saavutamise nimel; · valmisolek riskida ning tegutseda ebakindluse tingimustes; · kalduvus kiiresti otsuseid langetada ja tegutseda. Kasud ettevõtlusest 1. Sissetulek 2. Huvitav töö 3. Iseseisvus ja vabadus 4. Maine 5. Ideede teostamine 6. Eneseteostus 7. ... ETTEVÕTLUSKESKKOND Peter Drucker nimetab praegust kiiret muutuste aega ,,pidevusetuse ajastuks'' ja Alvin Toffer nimetab praegust kiiret muutuste aega tulevikusokiks! Et olla ärimaailmas konkurentsivõimeline, peab muutuma organisatsioon, peab uuenema personal, peavad muutuma juhid uuenema nende kompetents ja juhtimine. Ettevõtte loomise põhjendused ·Ühiskonna tasand - millise konkreetse nõudmise täitmiseks ettevõte on loodud?
4. Hinnad, kuidas investeerimiskliima võib muutuda. Struktuur: (vt töölehte 4 Eesti raha pakkumise seisukohalt olulist dokumenti, ülemine joonis 1) Rahvusvaheline investeerimispositsioon RIP (vt töölehte 4 Eesti raha pakkumise...alumine joonis 2) Riigi kõigi majandussektorite sh valitsus-, erasektori, kodumajapidamiste, finantsvarade ja kohustuste koondfinants mingi kindla kuupäeva seisuga. IMF-i soovitusel tehakse. TÖÖJÕUD Töötamise motiivid: 1. Tasu 2. Eneseteostus 3. Tunnustus 4. Karjäär 5. Missiooni tunne 6. Harjumus Tööturg- nõudlus(tööandjate huvid), pakkumine(töötajate huvid) Tööpuuduse vormid: · Siirde- / loomulik tööpuudus(ühelt töökohalt teisele liikumine) · Ümberõppest tingitud tööpuudus · Sessoonne tööpuudus · Struktuurne tööpuudus( kui vähendatakse tootmist ja vallandatakse paljud) · Regionaalne(konkreetne piirkond kus ei leita tööd)
· Vastandprotsessi teooria · Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. · positiivne kogemus · neutraalne tasand · negatiivne kogemus VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD (1) VAJADUSTE HIERARHIA MASLOW Inimesed liiguvad mööda vajadustehierarhiat üles sõltuvalt sellest, kuidas madalamate astemete vajadused on rahuldatud. · Eneseteostus · Esteetilisus · Tunnetus · Tunnustus · Kuuluvus · Turvalisus · Füsioloogilised vajadused VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD (2) · ERG TEOORIA (C. Aldefer) kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega Kolm vajaduste kategooriat: E - eksistents (existence) vajalik ellujäämiseks (Maslow 1+2) R - seotus (relatedness) - (Maslow 3+4) G - areng (growth) - (Maslow 7) KAHE FAKTORI TEOORIA (F. Herzberg) Motivatsioonil on kaks dimensiooni:
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele A. Maslow vajaduste hierarhia: inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Motivatsioon põhineb saavutamata vajadustel Maslow püramiid: - 7 eneseteostus oma võimete realiseerimine - 6 esteetilised kord, ilu - 5 kognitiivsed teada, mõista, uurida - 4 hinnang saavutada, olla kompetentne - 3 kuuluvus, armastus - 2 turvalisus olla ohutu, kindel - 1 füsioloogiline nälg, janu, uni, soojus, seks 11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll? Kirjeldage negatiivset ja positiivset tagasisidesüsteemi ühe vajaduse näitel!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
