Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel, isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Hoolimata sellest, et Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon ning vähemusi ja põlisrahvaid puudutavaid seadusi, on siiski veel mitmeid, peamiselt majanduslikke ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi Venemaa põlisrahvaste teel täisväärtuslikule rahvuslikule elule. Uurali rahvaste võimalused emakeelset haridust saada ja oma
joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomises. Lisaks loodi veel samal aastal Tartusse kunstikool ,,Pallas", mis oli peamine kujutatava kunsti õpikoda tol hetkel. Eestis on 20. Sajand olnud palju kuulsaid ja vähem kuulsamaid kunstnikke. ,,Pallas" juhid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe, Anton Starkopf, Peet Aren, Ants Laikmaa, Juhan Muks, Arnold Akberg, Paul Burman ja paljud teised. Nende seas ka Eduard Viiralt. 1920. Aastaid võib ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930
juulil 1789 Keiser Napoleon 1799 sai Napoleon võimule 1804 kuulutas Napoleon end keisriks Napoleon vallutas Prantsusmaa võimu alla suure osa Euroopast 1812 ründas Napoleon Venemaad 1813 sai Napoleon lüüa Euroopa ühendatud armeelt Napoleon saadeti elba saarele Lõplikult purustati Napoleoni väed 1815 Waterloo lahingus Napoleon saadeti Püha Helena saarele EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG VENE TSAARIRIIGI LÕPP EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860.- 1870. aastatel eestlaste eneseteadvuse tõus- nimetatakse Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks Hakati kasutama sõna EESTLANE Eestlased huvitusid lugemisest, teatrist, laulmisest, vanadest kommetest ja juttudest Levis kooliharidus Olulised eestvedajad olid: Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Lydia Koidula VENE TSAARIRIIGI LÕPP 19. sajandil oli Venemaa maha jäänud Euroopast Töölised ja talupojad nõudsid tingimuste parandamist. Toimusid streigid
arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. Ärkamisaeg 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Koht Loo alguse ja lõpu vahele jäävad sündmused, mis toimuvad tekstis piiritletud ruumis/ruumides. Romaani ,,Taevakivi" põhitegevuskohaks on Masingute kodu Äksis, täpsemalt söögituba ja kabinet. Kõrvaruumidena on teksti lisatud kõrts, kus Peterson õlut joob ning oma mõtteis selgusele püüab jõuda; ning küün, kus toimub pr Masingu ja Petersoni viimane kohtumine. Söögituba on ruum, kus kohtuvad kogu Masingu pere ning tema külalised
Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks". Kolossi ehitati 12 aastat. Üsna suure tõenäosusega võib väita, et Chares alustas töid 303. Aastal e. Kr. Ja lõpetas 291. a.. e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. Aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Praegu arvatakse, et koloss oli 50 meetri kõrgune. See oli midagi enamat, kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk, mis püsis kahjuks vaid kaks inimpõlve. Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud
· kiriku mõju tunduvalt kahanenud Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris · usuvagadust · alandlikkust ja kõlblust · sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest
Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) Nt ekstraverdid satuvad ekstravertsete seltskonda vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) "Iseregulatsiooni" näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; "neurootiline kaskaad" Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis- ollakse teadlik oma käitumise põhjustest ja tagajärg. Üritame oma käitumist mõjutada sellele tähelepanu pöörates, midagi teisiti tehes, tulemust ümber mõtestades, muutes teiste arvamust sellest. Eesmärgid ja meta-eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine)- eesmärkidest loobumine seotud optimismiga. Eneseregulatsiooni "ressurss" (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused. Vaimne pingutus alandab glükoositaset veres, sama enesekontrollikohta
Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Liberalism oli esialgu suunatud vaid feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas eelkõige kolmanda seisuse majandushuve. Hiljem sai sellest laiem ühiskonnakäsitlus. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, ühinesmis- ja usulise vabaduse tagamist. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed. Rahvuslus ehk natsiolismiga käis kaasas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine ja ka rahvusriikide kujunemine. Sotsialism tahtis õiglast ühiskonnakorraldust ja kindlustada sotsiaalse võrdsuse kõigile. Sotsialism-utopismi tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, mis suudab rahuldada kõikide vajadused ning kus sotsiaalne õigus hoiab ära ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud. Marksismi tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Uude ühiskonda
egotsentrismi väljendus. Väike laps ei oska veel läbi tunnetada. Varase vanuse last saab kergesti eemale kiiskuda, kui tema on halvas tujus, on piisavalt, kui täiskasvanu näitab temale lemmikut või uut mänguasja, pakub teha midagi huvitavat ja 12 laps momentselt hakkab uue asjaga tegelema. Sellel ajal lapse emotsioonaalse keskkonna areng on tihedalt seotud tekitava eneseteadvusega. Kaheaastane laps hakkab end tundma peeglist ära. See on eneseteadvuse esimene vorm. Varases vanuses eneseteadvuse areng on seotud iseenda eraldumisega oma tegevustest, oma soovide mõistmisega. Lapsel tekib uhkust oma saavutuste üle. Teadvus " mina", " mina ise", " mina olen hea" see on üleminek uuele arengu tasemele. Laps võrdleb end täiskasvanutega ja tahab olla nendega sarnaseks kõigis. Kui täiskasvanu demonstreerib üle olemist, siis lapsel tekib negatiivne käitumine, mis on iseloomulik kolmeaastase kriisile. 1.8. Kolmanda aasta kriis
edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni Jaan Tõnisson revolutsiooniaja ,,Postimehe" toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal. Konstantin Päts Pärnus sündinud, Riia vaimulikus seminaris õppinud, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja advokaadina töötanud mees,1904 .a sai temast Tallinna linnapea. Aleksander Läte esimese sümfooniaorkestri asutaja, konservatooriumi haridusega kutseline helilooja. Miina Härma komponeerija, esitas ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. August Wiera ,,Vanemuise" juht, kes muutis etendused iganädalasteks .
saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; ISELOOMUS- pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest mõistuspärasus; välditi segast, juhuslikku, korrapäratut; toetus
jooksul, viljastunud munarakust täiskasvanuni, mitte ainult lühikese aja jooksul sellest tsüklist." Suurem osa entsüklopeediaid ja inimembrüolooge jagavad seda seisukohta. Sellest seisukohast vaadates on lootel kui inimesel õigus elule, ning abort rikub seda õigust. Abordipooldajad tõmbaksid aga eraldusjoone inimisiku ning lihtsalt individuaalse inimorganismi vahele. Näiteks Ameerika kirjanik ja filosoofiaprofessor Mary Ann Warren leiab, et isikuks olemine nõuab eneseteadvuse olemasolu, võimet olla ratsionaalne ning suhelda teistega; lootel puuduvad kõik antud omadused. Säärase definitsiooni vastased leiavad, et see peaks ka kõigi vastsündinute või koomas viibivate inimeste isiku staatuse kustutama. Mõned abordivastased väidavad ka, et kui on ebaselge, kas lootel on õigus elule, siis abordi tegemine võrdub teadlikult võetud riskiga tappa teine isik. Kasutatud kirjandus. 1. http://www.abort.ee/footer/kkk 2. (http://buduaar
Mis iseloomustab balti saksa kultuurielu? Keskuseks oli Tartu, tekitati joonistuskool 4. Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Tekkis estofiilide liikumine, ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Loodi Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tekkisid rahvakoolide õpetajad 5. Igal rahval on õigus oma keelele. Rahvuslik liikumine Eestis Periood , kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid Elitaarne rahvuskultuuri liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitööliste) kui ka tegevusalade (nt laulukooride) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp
Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises Rahvuslik liikumine ja venestamine · periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Liikumiste etapp: a) elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased, kunstnikud jne, eliidi liikumine b) seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi c) poliitiline erakondade loomine, rahvahariduse edendamine d) võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp Liikumise eeldused: 1. talurahva vabastamine pärisorjusest 2
lähtudes kinnitab muuseumiliikide arvu kasv muuseumi kui nähtuse vajalikkust ja eluvõimet. (3) Paljud muuseumid on seotud oma ala või teadusharu arenguga, mõnel juhul on nad mälestusmärk kunagi väga olulistest elualadest. (4) Muuseumikogud säilitavad esemete, üleskirjutuste ja visuaalsete jäädvustuste kaudu omaaegse kultuuripildi. (5) Muuseumidest kõige elitaarsemaks peetakse kunstimuuseume. (6) Etnograafiamuuseumid on tihedalt seotud oma teadusharu arenguga ning rahvusliku eneseteadvuse ja omariikluse kujunemisega, kuid nad on sageli ka rahvusmuuseumiks või selle osaks. (7) Rahvusmuuseum on riigi juurde kuuluv embleemasutus. (Akadeemia 2006) 3 Tekst 2. (1) Taasiseseisvunud Eesti leidis endale palju toredaid abistajaid, kes meile raskel ajal suureks toeks olid. (2) See paneb ka meile kohustuse aidata abivajajaid. (3) Ometi tundub, et Eestis on see kena eesmärk hägustunud, abistamine on väljunud kontrolli alt
Jutlustajad pakkusid sageli kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid. Kalendrikirjandus- Talurahvale mõeldud lugemismaterjal, mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid. "iggaüks..."- 1802. ja 1804. aasta talurhvaseadused, mille tähtsaimaks punktiks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Vallakohus- Talurahvakohus, mille kohtumeesteks olid talupojad ise. Suuresti oli see mõisniku kontrolli all, kuid siiski suur samm talurahva eneseteadvuse ja õiglustunde kasvatamisel. Nekrut- Vene sõjaväes aega teeniv meessoost isik. Maamiilits- Regulaararmeele toeks mõeldud maakaitsevägi. Priinimi- Pärisorjusest loobumise tulemusel talupoegadele pandav perekonnanimi. Magasivili- Talupoegade ühisvili, mida sai nälja ajal võtta. Vallatalitaja- Valla kogukonna eest hoolt kandev isik, valiti talupoegade seast. Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal. Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised.
ÜLDINE HINNANG 47. Kuidas hindaksid Erasmuse kogemust akadeemiliste õpingute seisukohalt? (Hinda viiepallisüsteemis, 1 vilets, 5 väga hea) 48. Palun hinda välismaal õppimise kogemust alltoodud isikliku arengu aspektidest lähtudes: (Hinda viiepallisüsteemis, 1 vilets, 5 väga hea) a) kultuuriteadmiste ja oskuste areng b) keeleoskuse paranemine c) iseseisvuse kasv d) eneseteadvuse areng e) isikliku arengu aspektist tervikuna f) muu (palun täpsusta) 49. Kuidas hindaksid välismaal õpitud perioodi pikkust? (1 liiga lühike, 2 pisut lühike, 3 paraja pikkusega, 4 pisut pikk, 5 liiga pikk) 50. Kui Sa võrdled oma ootusi ning Erasmuse vahetuse tegelikke tulemusi, siis millised oleksid Sinu järeldused? Kas Sa saavutasid oma eesmärgi? Kas Sul tuli ette tõsiseid probleeme? Mida Sa lisaks
eestlased ise formeerivad, loovad ja millel omakorda on võimendav tagasiside. Rahvuskultuur on rahvuse seisukohalt võetav kui keskkond, mida luuakse, taasluuakse, uuendatakse, mis samal ajal genereerib tagasi ja võimendab kollektiivset, rahvuslikku identiteeti. Selles rahvuskultuurilises keskkonnas töödeldakse ringi kõik teistelt rahvustelt saadud informatsiooni, mida töödeldakse ringi rahvusliku identiteedi ja kollektiivse eneseteadvuse raamistikus. Ringitöödeldamine "ümbertöötlemine" leiab asset rahvusele iseloomulikus keeles, seda rahvust kandvas keeles. Keel omandab rahvuskultuurides (eriti eesti omas) määrava staatuse. 19 saj lõpuks jõuab Karl August Hermann nii kaugele, et hakkab koostama Eesti esimest entsüklopeediat. 3. Eesti kultuuri lätetest(algupärast, laenudest, kultuuri keele küsimus) Oluline silmas pidada seda, et kogu kultuurmaastik, mida meie tajume jam is on seotud
kahara seelikuosaga kaapotkleit. Läänemaal hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Seelikuvolte hakati sisse pressima kuumade leibade abil. Kihnus läksid moodi sitsrätid, -põlled ja -jakid. Samuti linnakultuuri mõjul sai leinavärviks valgest must. Suririided olid aga ikka veel valged. Pärimuste kohaselt pidi pulmasärgist saama surisärk. Külla ei mindud kunagi ilma pikk-kuueta, samuti kirikusse ega pulma. Huvi rahvarõivaste vastu saavutas kõrgpunkti koos rahva eneseteadvuse tõusuga 1880. aastail. Ilusaks eesti naiseks peeti naist, kellel oli kõrge rind, laiad puusad ning oluliseks peeti ka seda, et ta jõuaks lapsi sünnitada ja rasket talutööd teha. Selleks võeti mõnel pool appi rinna kõrgendamiseks takutopid, seelikuid ja sukki pandi ka mitu üksteise peale. Rahvarõivad kujutasid endast peale praktilise kehakatte ka üsna keerukat märgilist süsteemi, milles väljendus talupoja elukorraldus. Riided andsid teavet kandja sotsiaalsest
PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581. Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur. Jesuiidid: 1540 asutas Ignatius Loyola jesuiitide ordu, kes hakkas kaitsma katoliku kirikut. Tahtsid viia
Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi. Hernhuutlased hakkasid võitlema sellega, mis võis taluravast vanadesse kommetesse tagasi kiskuda, seega hävitasid nad vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid. Võõrduti kõrtsidest ja pandi suur rõhk kõlbusele. Saaremaal, kus see kogudus eriti ulatuslik oli ei toimunud 1740-45 ühtegi kuritegu. Vennastekoguduste liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel. Kogudustel lubati neil sõnavõtta, kehtis samaväärsusnõue. Mitmetes paikades aga väljus liikumise usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Kõlblustaotlustes mingi sageli äärmustesse. Vennastekoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli põhjuseks, miks keisrinna vennastekoguduste liikumise keelustas. Keeld aga ei suutnud vennastekogudusi siiski hävitada. RAHVAHARIDUS Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja järel halvenenud
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
Koos rahvusliku identiteedi väljakujunemisega 19. saj Euroopas sündis ka erinevate rahvaste rahvuslik muusika. Ehkki soov erineda saksa kultuurist oli tuntav, jäi paljudes alles tärkava eestimeelsusega kodudes veel pikaks ajaks koduseks keeleks saksa keel ning prioriteediks saksakeelne haridus. Nii avalduski eesti rahvuskultuur algusest peale eelkõige saksa kultuurist üle võetud vormides. Rahvuslikust ärkamisest ning eestlaste kultuurilise eneseteadvuse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts (asutatud Tartus 1838), Johann Voldemar Jannseni toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht Perno Postimees (1857), Kreutzwaldi sulest ilmunud Kalevipoeg, tema muinasjutud ja Viru lauliku laulud, Lydia Koidulaa isamaaluuletused, Jakob Hurda rahvaluulekogumise üritused ja Vana Kandle väljaandmine, Jakobsoni Kolm isamaa kõnet, Johann Köleri kunstnikutegevus ja muud ettevõtmised Johann Voldemar Jannsen
hoolimata. Eesti ja läti kirjakeele teke, sündis ja kasvas emakeelne kirjandus. Kohalike trükikodade asutamine, Tartu ülikooli avamine, Forseliuse tegevus rahvakoolide õpetajate ettevalmistusel (võib olla ainulaadne selline saavutus kogu selleaegses euroopas). Rahvakoolid, eestikeelsed teosed, koduõpetus. 18. saj alguses 10% lugejaid. 17. saj teise poole areng lähendas rahvast kirikule. Talupoegade eneseteadvuse kasv tänu keele staatuse tõusule. Eesti oma haritlaskonna tekke alged. Talupoegade eneseteadvust pidid tõstma ka Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväes võidelnud eestlased, kellest paljud olid suisa ohvitserid. Talupojale oli taas usaldatud relvakandmine! Kultuuri üheks ülesandeks on rahva tsiviliseerimine see iseloomustas 17. sajandi Rootsi ühiskondlikku poliitikat ka provintsides. Moderniseerumine ja ratsionaliseerumine. Valitseja määras tsiviliseerimise kiriku tegevuse sihiks
arhitektuurisuund. |Mitmesuguseid modernismile vastanduvad ideoloogiad ja neile vastavad kunstisuunad. /ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed. 56. Rahvusromantism rahvusluse ideoloogiast mõjustatud püüe kujutada kunstis oma rahva ajaloo ja rahvaluule tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena, on levinud eriti rahvuste eneseteadvuse kujunemise v. ohustatuse korral. Rahvusromantism on olnud stiililiselt mitmekesine. 19.saj lõpul levis eriti Põhjamaades. 57. Readymade harilik tehasetoode, mida esitletakse kunstiteosena. 58. Serigraafia siiditrükk, sõeltrükk, trükkimine läbi peenesilmalise võrgu (NT: siid). 59. Sümbolism realismile ja impressionismile vastanduva stiililiselt mitmekesine, sisuliselt ühtne kunstivool. Sümbolism eelistab ebatavalisi, tahtlikult salapäraseid ja
· Fr. R. Kreutzwald, D.H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann liitusid baltisakslaste estofiilse tegevusega. · 1838. Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. · 1842. Loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. · 19.saj teisel poolel moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumiku rahvakoolide õpetajad. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS · Rahvuslik liikumine periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine. · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt. käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt. laulukoorid) järgi. · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine.
Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse kohalike asjade otsustamisse. Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik
· Kaubamärki eksponeerida võimalikult palju 2/3 kulutatud rahast olgu nähtav! · Kaubamärki eksponeerida ühtemoodi! · Reklaamivahendid on peamised kaubamärki ehitavad vahendid. · Branding on katkematu protsess. Visuaalne! Miks telereklaamide mahud tõusevad? Tele on atraktiivne, Telekas muutub arvutiks(nutitele), eldataakse, et inimesed veedavad rohkem aega teleka taga. BRÄND KUI ISIKSUS Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja eneseteadvuse olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga. Isiksuse joon suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: püsivus
T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda - Omaette kogudused, jutlustajad valiti ise, lageda taeva all, ka palvemajad RATSIONALISM - Suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse - Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine - Jutlused pakkusid kasulikke teadmiseid ja tarku nõuandeid - Uudne ühiskonnakäsitlus kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (pärisorjus) - Eisen von Schwarzenberg (Torma pastor)
Descartes ja Berkeley seavadki kahtluse alla või eitavad just meile välises kogemuses antud asjade tegelikku eksistentsi. Kummagi idealisti jaoks on igasuguse objekti teadvustamine pelgalt üks eneseteadvuse viise. “Puhta mõistuse kriitika” teist väljaannet täiendas Kant peatükiga “Idealismi kummutamine”, kus ta polemiseerib just nende autoritega. Idealismile vastandlikku positsiooni nimetab Kant realismiks. Selle seisukohalt on objekti teadvustamine selline eneseteadvuse viis, mis eeldab ojektide eksistentsi väljaspool teadvust. Idealismi ja realismi erinevus taandub lõpuks küsimusele, kas teadmine, mida subjekt iseenda kohta omab, sisaldab endas kogu võimalikku teadmist, või on see teadmine kaaspõhjustatud millegi poolt väljaspool teda ennast. Descartesi filosoofilist positsiooni nimetab ta seal “problemaatiliseks idealismiks”, mis väidab, et inimene on vahetu kogemusega võimetu tõestama ükskõik mille eksistentsi peale
toiduaineid. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva pärisorjusest vabastamine Omavalitsuste teke / ise otsustamine, saadi valida Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus (meeste-naiste võrdsus) Estofiilide tegevus Talude päriseksostmine Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine 2) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid: Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmie teiste rahvustega Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade(nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp
• - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) “Iseregulatsiooni” näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; “neurootiline kaskaad” Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis Eesmärgid ja meta- eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine) Eneseregulatsiooni “ressurss” (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused Täidesaatvad funktsioonid (vt Hofmann jt 2012) Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010) Automaatne eneseregulatsioon – eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh) Emotsioonide regulatsioon (James Gross); “sekkumispunktid” emotsiooni reguleerimisel
· Kirikuõpetajate seas levis uus usuvool : Pietism (religiooni sügavaim sisemine tunnetamine) Vennasteliikumine ehk hernhuutlus Selle kaudu jõuavad pietistlikud ideed rahva sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja · 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated · Ristiusustamine viidi lõpule · Talurahva eneseteadvuse kasv. Teoloogiline ratsionalism: · Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele) · Ratsionalistlikud jutlustajad - Jutlusega reaalsed õpetused - Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu · Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel
veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- pralamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste
Pieta lad Pühadus, vagadus Taotleti suuremat vagadust Püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest · Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine Jõudis Eestisse 1730ndatel Propageeriti vagadust, kõlblust, töökust ja sotsiaalset võrdsust Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) Rahva eneseteadvuse kasv Kõrtsidest võõrdumine Hakati hävitama muinasusu paiku Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ratio lad mõistus Üleolev suhtumine vagadusse Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj
Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalits...
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa
perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson 2009: 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, 8 lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga esjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3. Kolm kuni seitse eluaastat (mudilasiga, koolieelik) rollimäng, erinevate sotsiaalsete rollide õppimine ja sotsiaalse staatuse kujunemine, sotsiaalne kooperatsioon, mõistetest arusaamine ja janunemine teadmiste järele. D. Elkonin leidis, et rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimänguni. Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega, mis kuuluvad selle rolli juurde.
3. Et see seotus ei avalduks kui väline võim, kui kurb paratamatus, millele peab alluma, vaid et inimesed oma arusaamises lepiksid sellega ja võtaksid seda seotust mitte ahelatena, vaid kõrgeima kõlbelise paratamatusena. Hegel periodiseeris maailmaajaloo selle alusel, kuivõrd inimesed oma loomust vabadust mõistavad. Tema arvates kulgeb maailmaajalugu idast läände; idas on tema algus ning läänes lõpp. Kuigi päike tõuseb idast, tõuseb eneseteadvuse sisemine päike läänest ( ega liigu sealt enam itta ). Inimkonna ajalugu algab alles siis kui tekib riik, ning see koht oli Hegeli arvates Hiina. Oma arengu eri etappidel kehastub maailmavaim erinevates rahvastes: kõigepealt idamaa rahvastes, siis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma rahvastes ning lõpuks germaani rahvastes. Tänu sellele kehastumisele saavutavad need rahvad oma aja kohta maksimaalse vaimse arengutaseme ning on mingil ajastul kujundlikult öeldes ajaloolise progressi kandjad
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu • Tõusis tüli emakeelse koolihariduse nõudmisest nendega, kes pooldasid venestamise sihil asutatavate ministeeriumikoolide loomist • Tõnisson sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid ohtu oma võimule eestlaste rahvustunde tõusu tõttu • Eesti keeles rääkimine muutus tavaliseks • Vaesematele kihtidele ei pööratud tähelepanu
Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson, 2009, 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga – oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga – asjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3. Kolm kuni seitse eluaastat (mudilasiga, koolieelik) – rollimäng, erinevate sotsiaalsete rollide õppimine ja sotsiaalse staatuse kujunemine, sotsiaalne kooperatsioon, mõistetest arusaamine ja janunemine teadmiste järele. D. Elkonin leidis, et rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimänguni. Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega, mis kuuluvad selle rolli juurde.
(1) Kokkuvõte Laulupidu kui rahvapidu loob kommunikatiivse situatsiooni, mis kõiki osavõtjaid aktiivselt kaasab, võimaldades osalemise ja esitamise kombinatsiooni ühiskondlikus kontekstis. Rahvapeol osalemise üheks motivatsiooniks on sotsiaalne interaktsioon, mille kaudu selgitatakse ja korraldatakse mitmesuguseid suhteid. Rahvapidu sisustavad tegevused peegeldavad antud kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine. Rahvapidu toetab kogukonna taasloomist ja korraldab kogukonna elu, see tugevdab rühma identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
Claude Monet `Impressioon. Tõusev päike' Juugendstiil 19.sajandi lõpp · Ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil · Orgaanilise motiivide, lillede- ja muude taimede kujutamine · Kasutatakse voolavaid kõverjooni William Morris Rahvusromantism 19.-20.sajand · Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju võttev kirjandus-,kunsti- ja arhitektuurisuund. · Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine · Maalid enamasti dekoratiivsed, dekoratiivsed rasketes punakates värvides. · Rahvusromantilised nähtused on nt maausk ja taarausk. taarausk Kristjan Raud 'Kalevipoeg põrgu väravas' Neoimpressionism 19.sajandi lõpp · Alusepanija Georges-Pierre Seurat. · Hoolikas lõuendi valmistamine · Maaliti aegamööda,kiht aegamööda kihi haaval · Ainestik igapäevaelust(kohvikud,tsirkused,kontsertid
vaiksete palevete ja kirikulaulude saatel. Varasemast hoolsamini käid ka kirikus ja armulaual.24 Eelpool mainitud arvesse võttes võib vennastekogudusi pidada Eesti- ja Liivimaa talurahva sisuliseks ristiusustajateks. 23 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 258-259. 24 M. Laur, Eesti ajalugu, 142. Hernhuutluse mõjud Eesti kultuuriloole Lisaks siinse rahva usulisele äratamisele, avaldas hernhuutlus mõju ka eestlaste rahvuslikule ärkamisajale, luues eeldused rahvusliku eneseteadvuse tekkeks. 25 Hernhuutlased äratasid ellu esimesed rahvuslikud tunded, sest nemad hakkasid ,,maarahvast" kutsuma ,,eestlasteks".26 Guntram Philipp kirjutab, et tegemist ei olnud küll veel rahvusliku liikumisega, sest peamine oli siiski usuline äratus, kuid tänu hernhuutlasele tekkis sotsiaalne teadvus rahvuslike aktsentide või alatoonidega.27 1845. aasta palvekirjas Liivimaa konsistooriumile, tunnistavad eesti vennaksed, et tänu Hernhuti vennastele hakkasid nad
olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine
mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks. 5-6. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon. 1890. a keskel hakkas venestussurve nõrgenema, rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ning selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. 1896. a. lahkus Postimehe toimetaja ametist K-A Hermann. Selle ostsid ära Tartu rahvuslaste juhid ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni (1868-1941). EÜS-i esimees, seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestuimse kui ka saksastumise vastu. 1902. a. Tartu linnavolikokku valituna muutus Tõnisson baltisakslastest koosneva linnavalitsuse jaoks varsti ebasoovitavaks isikuks. 1901. a. tekkis "Postimehele" võistleja Tallinnas - "Teataja", mille asutajaks ja toimetajaks oli K. Päts (1874-1956). Erinevalt Tõnissonist seadsid tallinlased rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. 1904. a. linnavolikogu valimistel
Samas paranes, aga neegrite olukord, mis tõiriigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, mis tõii kaasa hulkumise, vargused ja rõõvimised. Rassism on maailma vaade, kus rasside vahel ei ole võrdsust. 13. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Rarhvuslik liikumine-rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg (aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine, rahvuslikliikumine ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ärkamine) algas Eestis 19. sajandi keskpaigas. Talupojad olid vabad, said talusid osta. Periood kus eestlane haakab ennast pidama samavõrdseks. Kutuuriareng, eestikeelne kirjasõna. Johann Voldemar Jannsen asutas Perno Postimehe. Asutas laulu-ja mänguseltsi Vanamuine, korraldas üldlaulupeo ja oli ärkamisaja algataja. Carl Robert Jakobson oli Eesti kirjameeste president, avaldas eesti keelseid raamatuid, Eesti Sakala väljaandja. Jakob Hurt kogus
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii vene...
haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Kirkaks unenäoks nimetatakse und, mille käigul on inimene teadlik, et magab ning näeb und. Seda protsessi teatakse ka kui teadvusel uneks. Sellises unenäos saab inimene kontrollida kõike, samuti on võimalik sooritada asju, mis on füüsiseliselt võimatud. 'Kirgas unenägu' võib olla ekstreemselt reaalne ja elav, olenevalt inimese eneseteadvuse tasandist unenäo jooksul. Teatavate meile mõjuvate ärritustega tuleb tihti seletada ka unenägusid ujumisest või lendamisest. Arvatavasti näeme und lendamisest siis, kui meie kehaline olek on iseäranis hea, hingamine sünnib kergelt ning me ei tunne aluse surumist, millel me magame. Samuti nagu meie tundmused, võivad meie unenägude tekkimisel etendada teatavat rolli ka meie rahuldamata jäänud soovid. Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
