Kultuur eestlaste eneseteadvuse kujundaja (19.saj) Kultuuri tähendab otseses mõttes inimtegevust. Kuna maailma eri paikades on väga erineva iseloomuga inimesed ,on ka inimeste kultuurid nii drastiliselt erinevad.Kultuurid teevadki iga riigi omapäraseks ja teistest maadest eristuvaks.Kogu ajaloo vältel on eestlased võidelnud mitmete erinevate võõrvõimudega ja kuna paljudel juhtudel meie füüsiline võimekus suurte kaladega võidelda on jäänud vajaka, siis tuli kindlasti appi eestlaste ühtekuuluvustunne mõtteis ja südameis.Arvan ,et üheks suurimaks edasiviijaks läbi ajaloo on olnud eestlaste inimtegevusest tulenev kultuur, mis küll eri aegadel soikus, kuid õigel ajal jälle tuhast tõusis. 19. sajand oli Eesti kultuuris kindlasti väga tähtis aeg.Olles venelaste võimu alla ,hakkasid siiski siinsed vaimueliidi esindajad rohkem tähelepanu pöörama rahvuslikkusele. Kuna meil oli olemas võimas ülikool Tartus ,mille asutas 1632.a...
Ärkamisaja kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Fr...
Ärkamisaja Kirjanikud Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel (1860-1885)alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen 24. detsember 1843 – 11. august 1886 Johann Voldemar Jannseni tütar Pärnus asub Koidula Muuseum Abikaasa : Eduard Michelsoni Eesti esimene naiskirjanik Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1865 ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled’’ Koidula kirjutas Isamaalist luulet
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts
Eesti rahva tee iseseisva riigini Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg oli ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eeldusteks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Eestlased vabastati pärisorjusest ning algas talude ja maade omaks ostmine. Rahvusliku liikumise algaastate keskne kuju oli Johann Voldemar Jannsen, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pani aluse eesti ajakirjandusele. Tartus loodi laulu- ja mängiselts Vanemuine. 1869. aastal korraldati Tartus esimene eesti üldlaulupidu. 1870
sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts Õpetatud eesti selts Annab tunnistust kultuurilise eneseteadvuse kasvust. Asutatud Tartus 1838.a. Regulaarselt ilmuv ajaleht Perno postimees (1857), toimetaja Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus
ehitati sildu. Koolihariduse andmine valdades, kihelkondades, gümnaasiumide rajamine ning Tartu Ülikooli taasavamine võimaldas ka talupoegadel saata oma lapsi ülikooli. Tekkis haritlaste kiht. Kadaka-sakslaste kõrval oli õnneks ka haritud hulk eestlasi, kes huvitusid rahva elu edendamisest, rahva valgustamisest. Tekkisid liidrid nagu Hurt, Jakobson ja Jansen, kes ajalehtede kaudu tõid rahvani ärkamise ja eneseteadvuse tõusu ning ühtse rahvuse tunde. Eesti maarahvast sai eesti rahvas, eestlased. Haridustase aga paranes veelgi, tuli ajaga kaasas käia, oli tekkinud üldine vajadus kirjutamis- ja lugemisoskuse järele. 19. sajandil kehtestati üldine koolikohustus, see oli 1880ndaks aastaks juba juurdunud üle Eesti. Tänu sellele nõudele, rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880 aastateks peaaegu täielik lugemis oskus ja vähemalt 30-40 % kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19
Rahvuslik ärkamisaeg 9. klass Ärkamisaeg · Ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning rahvuslik liikumine. · Ärkamisaja eeldused talurahvaseadustest tulenevad õigused ja soodne poliitiline olukord Venemaal. Tähtsamad sündmused · 1857 Perno Postimees · 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine · 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov)
Poliitilised voolud Eestis XX sajandi alguses. Vool Liider Toetajaskond Häälekandja Põhiseisukoht Tartu Jaan Tõnisson Rahvusmeelsed haritlased nt. ,,Postimees" Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse leberaalid Villem Reiman, Oskar Kallas, edendamine. Venestamise ja saksastamise Peeterr Põld Lõuna-Eesti vastu olek.Vene impeeriumi pol. olek tuleb taluperemehed asendada konstit. monarhiaga. Eestlaste võrdsustamine baltisakslastega. Maa- ja
Rahvuslik ärkamisaeg 10. klassile Rahvuslik ärkamisaeg Ajalooline taust Kultuurisündmused Kultuuritegelased Tähtsus Ajalooline taust Eesti- Venemaa kubermang Kehtib pärisorjuslik kord Tööstuse areng, uued tootmissuhted Pärisorjus pidurdab majanduse arengut Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann Kreutzwald Jannsen Koidula Jakobson Hurt Köler Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857)
Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: RAHVUSROMANTILISED KOOLKONNAD 1. Mis on rahvusromantiline koolkond? Mingi rahvuse kultuurilist identiteeti rõhutavate kunstnike(heliloojate) hulk. 2. Kes oli see Saksa filosoof, kelle ideed mõjutasid rahvusliku eneseteadvuse tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4. Loetle 3 võimalust (vt slaid 4) ning too näited konkreetsete heliloojate teostest (väike mõtlemispähkel) Kasutades rahvamuusikat. Kasutades folkloorseid tekste.
Ärkamisaeg Õpilane: Marii Malinen Klass: 10.a Juhendaja: Mart Kand Mida ärkamisaeg endast kujutas? · Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna areng. Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti arengule (ehk ka eeldused) ? · Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse) ideoloogia levik (prantslased sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische
keeleoskuste omandamise seadustamine. 2. Millised protsessid ja sündmused olid eestlaste rahvusliku liikumise eeldusteks? Rahvusvahelisel tasandil: Suur prantsuse revolutsioon- valgustusideed. Demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu- romantism. Vabadusliikumised-rahvusliku eneseteadvuse tõus. Rahvuste poliitiline ühendamise taotlemine. Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine, rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4
loovutama võõrastele põllud. Talude väljaostuga käis kaasa talude kruntimine, st maad koondati terviklikesse kruntidesse, ribapõllud ja küla ühiskarjamaad kaotati. 3.Rahvusliku liikumise algus mõiste, rahvusliku liikumise põhjused, algus. K. J. Peterson. Tartu Ülikool. Estofiilid. Talurahvakoolid. -Rahvusliku liikumise käigus tekkis rahval eneseteadvus ja enesetunnetus. See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõjad tõid kaasa rahva eneseteadvuse tõusu paljudes maades. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel oli tähtis roll talupoja maailma avardumisel ( pärast pärisorjuse kaotamist). Hakkasid arenema teedevõrk ja postijaamade süsteem. *K.J.Peterson(1801-1822) esimene eesti soost rahvuslane. Õppis Tartu
Rahvuslik ärkamine Eestis Eeslaste rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse Aleksander II valitsemise ajal 1860-ndatel. Eestlaste rahvusliku ärkamise tingimused olid: eesti kirjakeele olemasolu, haridustasene tõus, ühiskondliku seisundi paranemine ja orjusest vabanemine. 1860-1885 oli Eestis rahvuslik ärkamisaeg. Sündis rahvus ja kultuur. Rahvusliku ärkamise peamisteks eeskujudeks olid rahvuslikud liikumised Saksamaal ja Soomes. Estofiilid olid baltisaksa kirikuõpetad ja kirjamehed, kes huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest
(9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Kalevipoeg" on eesti rahva ja Kreutzwaldi ühislooming. (9.kl õpik Sõnalugu) 7.Millele avaldas suurt mõju rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos ,,Kalevipoeg", järgnevatel aastatel ? Vastus: Rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos avaldas järgnevatel aastatel suurt mõju eestlaste eneseteadvuse ja rahvustunde kasvule. (9.kl õpik Sõnalugu) 8.Mis aastal valmis nn ,,Alg-Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Alg-Kalevipoeg" juba 1853. aastal. (9.kl õpik Sõnalugu) 9.Mis aastal ilmus ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne ? Vastus: ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne ilmus 1862. aastal. (9.kl õpik Sõnalugu) 10.Millest koosneb ,,Kalevipoeg" ? Vastus: Kalevipoeg koosneb alguslauludest ning 20 loost. (9.kl õpik Sõnalugu)
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E
1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konstantin Päts (1874-1956) ,,Teataja" peatoimetaja. ,,Teataja" toimetuses töötasid: Jaan Teemant, Eduard Vilde, Anton Hansen
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866
Kontrolltöö Rida A (Ärkamisaeg, venestus ja Eesti 20.saj. alguses) 1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks?(5.p.) 1. Mõlematel pooltel olid erinevad vaated 2. Neil olid ka erinevad teemad : poliitika & kirikuelu . 2. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. Mõõdukas suund - Jaan Tõnisson - pidasid tähtsaks rahvuslikku eneseteadvuse arendamist . 2. Radikaalne sound - Konstantin Päts - Eestlaste on nõrk majanduslikke positioned tõttu . 3. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? 1. Aleksander 3 võimule tulek - alustas Venemaa ääremaade venestamist 2. Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale . 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine . 4. Mis poliitilised liikumised tekkisid Eestis 20. saj
saada nii mõne väga üllatava kui kindlasti ka tavapärasema vastuse osaliseks. Näiteks Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu järgi on estofiil eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Siiski võib öelda, et Eesti Ärkamisaegsed estofiilid olid tõenäoliselt tunduvalt rohkem, kui ainult eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aega. Ajast, mil hakkas ilmuma meie esimene eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" ja loomulikult ajast, mil koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. Selle ajastu ühed märkimisväärseimad isikud on vaieldamatult ühiskonnategelane, vaimulik ja eesti rahvaluule- ning keeleteadlane Carl Robert Jakobson (tuntud pseüdonüümi all kui C. R. Linnutaja), kes oli pedagoog, kirjanik, publitsist kui ka eesti ühiskonnategelane. Neid mõlemaid
iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; aktiivsuse ja asjalikkuse arendamine. 5. MURDEIGA (11/12 - 15/16.a) Sõprussuhete ümberhindamine; toimetulek probleemidega; muutused organismil; sisemised ja välised vastuolud. 6. NOORUKIIGA (15/16 - 20/22.a) Eneseleidmine, eneseteadvuse areng, tulevikuga seonduvad otsused, õpib käituma, tundma ja mõtlema, normide ja väärtuste hindamine, iseseisvus. 7. VARANE KÜPSUSIGA (20/22 - 35.a) Iseseisev tööelu; võimete areng maksimumini; karjäär; intiimsuse väljendamine; lojaalsus ja truudus; elustiil; laste kasvatamine. 8. HILINE KÜPSUSIGA (35 - 55/60.a) Produktiivne ja loominguline tegevus; karjääriredeli tipp; vananemine;
Ärkamisaeg Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll.Loodeti,et lauldes esitatud palveid võtavad jumalad meelsamini vastu.Usuti et igal põllul,taimel , loomal v veekogul on hing, mis laulu kuuldes aitab töödel ja elujärje parandamisel kaasa.Tänu lauludele on säilinud teadmised meie esivanematest.Eestirahvausundis muusikajumalat ei tuntud kuid Eepose kalevipoeg tegelane on muusikajumal Vanemuine.19.saj kujunes paljude euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajaks. 15.saj oli Eestis välja kujunenud pärisorjus.Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa kui ka kinkida. Ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.19 saj anti korraldus pärisorjs ametlikuks kaotamiseks ent rahva rõhumine jätkus. pool saj peale seda hakkas eestlaste hulgas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.Nad hakkasid tundma huvi maa rahvuse,keele ja mineviku...
Enamus uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel, isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Hoolimata sellest, et Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon ning vähemusi ja põlisrahvaid puudutavaid seadusi, on siiski veel mitmeid, peamiselt majanduslikke ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi Venemaa põlisrahvaste teel täisväärtuslikule rahvuslikule elule. Uurali rahvaste võimalused emakeelset haridust saada ja oma kultuuri säilitada on siiani jäänud kasinateks ning on eri rahvastel ja
Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Rahvusliku ärkamise tähtsamad tegelased on Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson., Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Ärkamisajal sai alguse laulupeo traditsioon, sest just sellel perioodil toimus esimene üldlaulupidu. 2 Rahvuslik ärkamine 1860
Pareto 80:20 printsiip kui kõik asjad reastada väärtuse järjekorras, siis 80% väärtustest langeb esimesele 20% asjadest ja ülejäänud 20% väärtustest ülejäänud 80% asjadest. 3 K reegel kavatse, korrasta, korda Loovuse põhikomponendid 1) probleemitundlikus 2)mõtlemise voolavus 3)mõtlemise ja tegutsemise paindlikkus 4)originaalsus 5)ideede elluviimis ja esitamis võime Loovus on hea, sest ta aitab eluga paremini toimetulla ja iseendaga rahulejääda. Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda parem; 4)Sa võid ratsutada ka võõral hobusel Heas kuulamises sisaldub: 1)tähelepanelik vaikus 2) empaatiline näoilme ja zestid 3)sõbralikud ,,mõminad" 4)"ukseavajad" 5)aktiivne kuulamine (jutusisu ümberjutustamine, tunnete peegeldamine) Peeglite...
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine
Rahvuslik ärkamine rahvuslik liikumine algas 1848 aasta revolutsioonidest. vene impeeriumis oli rahvuslike ideede levitamine takistatud. eestlaste eneseteadvuse tõus algas 1860 Aleksander 2 valitsemise vabas õhkkonnas. eeltingimused olid veel pärisorjuse kaotamine, eestlaste ühiskondliku seisu paranemine ja haridustaseme tõus, kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. 1860-1885 eesti rahvuslik ärkamisaeg. see oli ennekõike kultuuriline liikumine. eestluse alguseks eesti keel ja kangelaslik minevik. baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed e estofiilid (eesti sõbrad). Nad arendasid
LIBERAALNE JA RAHVUSLIK LIIKUMINE Saksamaal kehtiva riigikorra vastu astusid välja 1. Jena üliõpilased. 1817 meeleavaldus - võimudevastane demonstratsioon. Jenas loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit - tunnusvärvid: must, punane, kuldne. 1820. suruti maha. 2. 1830 algab Saksamaal liberaalne liikumine, mis koosnes: · üliõpilasliikumisest · liberaalne liikumine - vaja ühendada Saksamaa, soovisid valitseda koos aadliga . · rahvuslik liikumine - rahvuslik eneseteadvuse tõus, väljendus Noor Saksamaa (H.Heine) Itaalias taastati endiste dünastiate võim. Selle vastu võitlesid: Karbonaarid - soov ühendada Itaalia, kehtestada konstitutsiooniline monarhia . Kreeka kuulus Türgile. -1820 algas Türgi vastane ülestõus, 1822 kuulutas Kreeka ennast iseseisvaks riigiks. Türgi hakkas seda maha suruma. olukorda raskendas kreekasisesed kodusõjad. Tänu suuriikidele 1830 sai Kreeka iseseisvaks. Kodusõjad jätkusid - muudeti kuningriigiks
Eesti taasiseseisvumine 1. Väide „Fosforiidisõda mõjus äratusena kogu eesti rahvale“ tähendab, et fosforiidisõda oli käimalükkavaks teguriks rahva ühtekuuluvuse ja eneseteadvuse tekkimisel. Äratuse all on mõeldud seda, et peale fosforiidisõda sai rahvas aru, et tuleb midagi ette võtta, hakati osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine,
Hernhuutlased Eestis Vennaste ehk hernhuutlaste ideed tõid rändkäsitöölised 1730. aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks
Eestis toimunud rahvusliku liikumise peamiseks põhjuseks oli eestlaste suutlikkus säilitada keel ja rahvustunne ka võõrvõimu all olles. Estofiilide roll väljendus ka eesti keele ja kultuuri uurimisele suunatud seltsi ,,Eesti Õpetatud Seltsi"(1838) loomine, mis valmistas eestlasti rahvuslikuks ärkamiseks ette ja aitas kindlasti sellele kaasa. Ärkamisaja eel tekkis ühine kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson. Sarnasustest võib välja tuua mõlema püüdlused eesti keele edendamiseks ja selle sissetoomiseks asjaajamisse emakeelne haridus, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises. Ka haridusele pöörasid mõlemad
Rahvuslik ärkamise jäljed tänases päevas Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Sellele olid eelduseks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Jakobson hakkas välja andma ajalekte Sakala. Selles kirjutas ta õpetusi kuidas harida põldu ja talupojad lugesid ning tegutsesid tema õpetuste järgi. Tänu Jakobsonile on Eestis põllumajandus sellest ajast saadik arenema hakanud ja teadmised põlluharimisega edasi kandunud.
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid edendamine
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine ............................................................................... 5 1.2. Enesehinnangu määratlemine ja sellega seostuvad probleemid.......................................6 2. ENESEHINNANGU TÄHTSUS............................................................................................9 2.1 Adekvaatse enesehinnangu olulisus..................................................................................9 2.2 Enesehinnangu mõju käitumisele......
Elu ja kultuur 20. sajandi algul. Teadus ja tehnika. 20. sajandi algul valitseb maailma täielikult Euroopa, sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ning peale Euroopa riikide oln maailmas veel vaid kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan. Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, seda tsivilisatsioonivormi käsitletakse kui ainuvõimaliku nii praegu kui ka tulevikus. Vaatamata sellele, et Euroopas pole selline liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad kõik riigid selle poole. 20. sajandile ja eelkõige Euroopa koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism, millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused. Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda ...
sakslased või venelased. Väike rahvas, kuid hingelt suured- oleme saavutanud selle ühtse ning püsiva riigi tänapäeval. Rahvusluse teadvustamist hakati tasahilju levitama juba 1830.ndatest aastatest, mida aeg edasi, seda rohkem ning julgemalt. Üks väga oluline sündmus on kindlasti 1857. aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesteks seltsideks olid laulu- ja pillimängudseltsid. Hiljem hakkasid tekkima majanduslikud ühisused, kõige tuntuim oli laevaselts ,,Linda". Rahvusliku liikumise üheks kindlaks eelduseks oli päris oma haritlaskonna teke, inimeste teadvustamine ning entusiasmi süstimine inimeste poolt keda sai usaldada ning näha ka tulemust, olulistemateks nimedeks võiks nimetada Kreutzwaldi ning ka Faehlmanni. 19.sajandi lõpus hakkas vaikselt edenema kultuurielu, hakkasid tekkima
Uus ärkamiseaeg Heili Solman Ärkamisaeg: ● Algas rahvuse teavustamine ● eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ● rahvuslik liikumine Rahvuslik ärkamisaeg oli 19. saj. kolme vooluline: ● Saksameelne ● Venemeelne ● Eestmeelne Eeldused ● Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv) ● Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) ● Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja kultuuride vastu) 19. saj. ärkamisaja sisu ● Eestlaste kui rahvuse teadvustamine ● Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest
võtsid osa, mis laule lauldi + kaks eesti helilooja poolt kirjutatud laulu (helilooja ja pealkiri) Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus, selle idee autoriks oli Johann Voldemar Jannsen. Osa võtsid kõik meeskoorid. Teiste hulgas kõlasid peo ühe üldjuhi Aleksander Kunileidi ja Lydia Koidula laulud „Sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ 4) Miks oli üldlaulupidu Eesti kultuuris ja ajaloos tähtis sündmus? Sest see aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ja muusikaelu edenemisele. 5) Nimeta Eesti ärkamisaegseid heliloojaid. Mis õppeasutuses nad said muusikalise hariduse? Miina härma, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mihkel Lüdig, Mart Saar, Rudolf Tobias, Konstantin Türnpu. Kuna Eestis sellist kooli polnud, nad said oma muusikalise hariduse Peterburist. 6) Nimeta eesti esimesi professionaalseid heliloojaid. Mis õppeasutuses õppisid? Aleksander Saebelmann – Kunileid (1845-1875) ja Friedrich August
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist,...
" Enamus inimesi arvavadki, et see on halb. Nendele tundub see kui "mõrva tellimine", sest üldise bioloogiaalase konsensuse järgi saab inimorganism alguse viljastamishetkel. Sellest seisukohast vaadates on lootel kui inimesel õigus elule ning abort rikub seda õigust. Abordipooldajad tõmbaksid aga eraldusjoone inimisiku ja lihtsalt individuaalse inimorganismi vahele. Näiteks Ameerika kirjanik ja filosoofiaprofessor Mary Ann Warren leiab, et isikuks olemine nõuab eneseteadvuse olemasolu, võimet olla ratsionaalne ja suhelda teistega; lootel puuduvad kõik need omadused. Igal naisel on õigus kontrollida tema kehas toimuvat, ning see õigus väljendub ühtlasi õiguses valida abort. Kui naisel pole õigust aborti teha, oleks ta n-ö sunnitud olema inkubaator kellelegi teisele.
Idealismi ühe variandi kohaselt on olemas Jumal, hinged (vaimud) ning ideed (tajumused). Midagi materiaalset olemas ei ole. Seetõttu nimetatakse idealismi ka immaterialismiks. Argiarusaama kohaselt materiaalsed asjad on idealismi käsituses ideede kogumid hinges: rääkides näiteks pliiatsist laua peal, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest. Argiarusaaama kohaselt on tajumused põhjustatud materiaalsetest asjadest, idealism aga eitab sellist võimalust. 9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik) Eneseteadvuse teke- Eneseteadvus on kõik see, mida keegi iseenda kohta teab ütelda, mida inimene saab pidada endale kuuluvaks, puudutagu see tema keha, sotsiaalseid seoseid või oma peas mõeldud mõtteid. William James kõneles inimese materiaalsest, sotsiaalsest ja vaimsest minast. Eneseteadvus on tema arvates mitmekihiline ja ühe mina asemel oleks täpsem kõnelda paljudest minadest. Eneseteadvust iseloomustab veel ka ulatuse mõõde.
hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid, laps ema: süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid, 1) imikuiga 0-1 kiire kasv, kõndimine, paraneb liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13- 17/18/21 suguküpsus, kiire kasv, eneseteadvuse ja iseseisvuse kasv, mehe või naise tunnused, 4) noorikuiga 17-18 T, 21-22P lakkab kasvamine, vastutustunne, organism areneb välja vaimselt ja füüsiliselt, 5) küpsusiga 22-60 vaimsed võimed max, 6) elatanu ja vanuriiga 60- 75... kehaline ja vaimne taandareng, aeglustub ainevahetud, meeled nõrgenevad, 7) surm kliiniline seiskub südametöö ja hingamine, elustada 5 min, bioloogiline seiskub närvisüsteemitöö, ei saa elustada.
1. Peeglitest eneseteadvuse määramiseks. 2. Miks loovus hea on? - Aitab paremini toime tulla, eriti uute probleemide lahendamisega. Aitab iseendaga rahul olla, kõige väiksemgi loominguline saavutus tõstab enesehinnangut. 3. Loovuse põhikomponendid- Probleemitundlikus, võime tajuda probleeme. Mõtlemise voolavus. Mõtlemise ja käitumise paindlikkus. Originaalsus. Ideede esitamise ja elluviimise võime. 4. Flegmaatik süveneb, ei kiirusta, sangviinik optimistlik, ei süvene, meeldib kõigile, naerab palju, koleerik näitab välja, elab välja, emotsioonid on näha, melanhoolik - tundeline 5. Mis on psühholoogia teadus, mis uurib inimese (loomade) hinge ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. 6. Esimene psühholoogia alane teos - Aristotelese "Hingest" loetakse maailma esimeseks psühholoogiateemaliseks teoseks 7. Ajurünnaku 4 reeglit - Ei kriitikale. Mida rohkem seda uhkem. Mida metsikum, seda parem. Sa võid ratsutada ka võõral hobusel. ...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
