võimatu, oldi sunnitud valima eesti või vene tuleviku vahel. Tervele Eesti ühiskonnale sarnaselt võib täheldada ka juudi kogukonnas põlis- ja uus-asukate konflikti. Erimeelsused on tekkinud isegi usutasandil, olgugi et suurem osa Eesti 8 juute on agnostikud. Nii on judaismi traditsioonilisele ortodokssele suunale lisandunud nüüdisaegne reformistlik suund. Hoolimata selgetest assimilatsioonimärkidest on etniline eneseteadvus aga väga tugev ning juudi rahvusega samastab end suurem osa Eesti põlisjuute. Vajaduse korral võivad Eesti juudid esineda ka mõne teise rahvuse liikmena. Eesti kõrgintelligentsi kuuluvad juudid (Eino Baskin, Eri Klas, Hagi Sein jt) võivad esineda eestlasena, sest valdavad eesti keelt ja on orienteeritud eesti kultuurile. Samas võivad nad end tunda juudina. Need juudid aga, kes valdavad vaid vene keelt, on eestlaste silmis venelased, isegi kui nad tunnevad end juudina. Osa
Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla. Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga. Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik „Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „Cogito, ergo sum“ Inimesel privileeg teadvustada iseennast, enda eksistentsi. Hullumeelsus – mõistuse kaotanud inimene. Vastukaaluks Freud: eneseteadvus on väga väike osa teadvusest. Enese teadmine enese kohta on piiratud. Arvas, et keelevääratus hõlmab endas keelatud soovi. 160914 Freud Lacan Individuaalne, ent mitte unikaalne. Freudi tuntuim skeem, mis kasvas välja tema teadvuse/mitteteadvuse eristamisest Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus Superego – ülimina Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele / energiline, korrastamata sfäär
Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane võime teadlikult , eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tp.ja mõtlemist , võtta vastu otsuseid jne; mõelda tegelikkusest abstraktselt - võime planeerida (või ette näha) enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas sh teistega arvestavalt!) - võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus Eneseteadvus (t.nö metatase iseendast teadlik olemine) 35. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. · Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
See liikumine on paradoksaalne. Tuum. Eesti kultuuril on selleks tuumaks eesti keel. Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse. Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline, eesti kultuur on dialogismist sõltuvuses. Eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal". Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu. Eesti kultuuri probleemiks ongi lahustumine pidevalt vahelduvates trendides, praegusel perioodil on tegemist dialogismi kriisiga eesti kultuuris.
tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvustele kättesaamatud (например, зрение не позволяет видеть все детали) 2) kunagi olnud teadvuses (automatiseerumine) - Eneseteadvus - teadvuse üks vorm - teadlik olemine ja arusaamine iseendast. Psüühika peamise eesmärgi - maailmast tervikpildi loomine - saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkratsemaid ülesandeid (psüühika funktsioonid). Taju - понимаем материальные вещи, ориентируемся в пространстве, понимаем логику расположения предметов и значение символов.
. siis otustasin kopeerida väikese konspekti siia ( võite ka ära kustutada :) ) Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärgi kasutamisel. Keel on tüüpiliselt inimlik nähtus, mis on välja kujunenud inimühiskonnaga. Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne (keele suuline kasutamine) abil ja vanemate ning õpetajate vahendusel edasi lastele. Keel formeerib isiksust, kujunevad teadmised ja eneseteadvus, vaated, veendumused, tundmused, tahe ja iseloom. Keel tagab inimliku kvaliteedi. Tegeliku eseme, protsessi, seisundi jne kohta on olemas kindel märk (signaal)- sõna. Et üksteist mõista on igal märgil oma kindel tähendus (objektiivne- üldtunnustatud,ametlik...ja subjektiivne sisu- igale inim ainuomane). Keel on hierarhiline süsteem, mille peamisteks baaselementideks on (1)sümbol- tähendust omavad sõna, mis kogumis moodustavad sõnavara
bluff. Inimese arengu loogika oli ja on üks - enesetunnetuslikule ehk kõlbelisele tasemele jõudmine eeldab, et läbitud on pikk tee ja et nii psühhomotoorika kui ka intellekt on baasiks, mis aitavad sisemist väärtusmaailma vormida. Ükskõik missuguse tuntud arengumudeli järgi me neid lapsi ka ei vaatleks, saame ikka ühesuguse tulemuse. Tahe ja eneseteadlikkus iseloomustavad küpset inimest, kes on bioloogilise paratamatuse maailmast jõudnud vaimse vabaduse maailma. Eneseteadvus ei ole sünnipärane antus, vaid pikaajalise arengu resultaat. Indigolaste puhul on küsimus hoopiski kasvatuse puudumises. Tuletame meelde, et möödunud sajandi kuuekümnendad ja seitsmekümnendad aastad olid kogu maailmas erinevate vabakasvatuslike voolude tallermaa. Ehkki vabaduse ideed kasvatuses said tuule tiibadesse märksa varem (E. Key "Lapse aastasada" ilmus juba 1900. aastal), jõudsid ka kõige
Püüdlus täiuslikkuse poole moraalse seaduse raames on õndsus, saabub peale täidetud kohust. Samastab moraalse korra jumalaga. Elu jumalas on olla vaba. FRIEDRICH WILLHELM JOSEPH SHELLING (1775-1854) On vaimustunud Prantsuse revolutsioonist. Algselt inspirerib teda Fichte, hiljem mõjutatud Boehmest. Filosoofia põhiprobleemiks on subjekti ja objekti vaimu ja looduse, ideaalse ja reaalse kui vastandite ühtsus. "Transtsendentse idealismi süsteem" (1800) - eneseteadvus on teadmiste ülim printsiip. Eneseteadvus produtseerib iseenda ja mitteteadlikult objektide maailma. Loodusfilosoofia. Loodus kui subjekt on absoluutne produktiivsus, loodus kui objekt paljas produkt. Peab olema mingi vastujõud, millest lähtuvad vormingud. Need vastutoimivad jõud tingivad selle, et loodus on pidevas kujunemas. Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Tõelisus on ühtne organism, mis areneb ja mille kõrgeimaks astmeks ning ilmumisvormiks on vaim. Esteetika
kes oskavad ette näha tulevikku ja on võimelised kandma vastutust kogu rahva ees selle juhtimisel tulevikku. Selline nägemus inimese kohast ühiskonnas tõstis fasistlikus ideoloogias olulisele kohale tugeva isiksuse, juhi kultuse. Rahvuslusideoloogia Rahvusluseks peetakse ühest ja samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunnet, mis taotleb rahvuse säilitamist ja arendamist. Rahvustunnet iseloomustatakse kui rahva ühise saatuse äratundmist. Rahvuslik eneseteadvus rajaneb rahva ühisel päritolul, ajaloolisel kogemusel, keelelisel ja kultuurilisel alusel. Poliitilise idee või doktriinina tekkis rahvuslus liberalismiideoloogia raames 18.sajandil võitluses seisusliku ühiskonna privileegide ning etnilisi piire ületava feodaalvõimu ja rõhumise vastu. Eriti mõjukaks muutus natsionalismiideoloogia Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoi sõdade perioodil, kui oli kõigutatud feodaalühiskonna pärand Euroopas, mis viis selle lõplikule lagunemisele
kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Närvisüsteemi toimimise aluseks on signaalid, mida vahendavad närvirakud ehk neuronid. Närviraku ülesanne on juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Iga närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. 9. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine. Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine. Teadvuse omadused: · Kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma "tunnet" ehk kvaliteeti · Subjektiivsus, omavaatelisus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd
Love and will. 1969. EKSISTENTSIAALSED TERMINID: Dasein – isiksus ja tema maailm, siin ja praegu. Fenomenoloogia: tähendus, väärtused. Eksisteerimise kolm osist: umwelt, mitwelt, eigenwelt. Umwelt – keskkond, suhe füüsilise maailmaga. Mitwelt – interpersonaalsus , suhe teistega. Eigenwelt – teadvus, suhe endaga. Vabadus (potentsiaal) – valikuvabadus, dilemma, teadvus. Vastutus. Teadvus ja eneseteadvus. Autentsus (authencity). - elamine vastavuses oma sisemistele väärtustele. - oma vabaduse tunnetamine (teadvustamine). - suhted. - ärevuse vähendamine. Autentne elamine: risk, julgus. Surm. Surmast teadlik olemine – ärevus - motivatsioon. Surm – vastand loovale elule. Sümboolne suremine (mitte olemine. Puudub elu mõte, tahtevabadus ja tähendus selle üle mida ma teen).
Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad ei löönud ametlikult luterlusest lahku, kuid moodustasid omaette kogudusi. Esmalt asuti võitlusesse sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus. Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest, suurt rõhku pandi kõlblusele. Liikumine saavutas eriti suure kõlapinna Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli liikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Kasvas rahva eneseteadvus. Mitmes paigas hakati esitama ka sotsiaalseid nõudmisi. Eriti kurikuulus Rõuge talupoeg Tallima Paap. Vennastekoguduste väljumine kõrgema kontrolli alt viis selle keelustamiseni 1743. aastal. Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit
Ema kohta ütlesid nad sageli: " Ma olin sõnakuulelik, kuid sellest hoolimata ema karistas mind sageli ega ostnud kingitusi, vaid tegi neid vennale". Vägistajate psüühika iseärasused: · Impulsiivsus, oma tegude tagajärgede prognoosimise võimetus, sotsiaalsete normide mitteomaksvõtt, rigiidsus ja afektiivsus koos halva kohanemisega, desadaptsioon · Oma kahjulikkuse alateadvuslik tunnetamine, ebakindlus iseenda suhtes · Kaasaelamisvõime puudumine, nõrk eneseteadvus, seksuaalse kohanemise häired ja personifitseerimise puudumine seksuaalse partneri valikul · Püüd eneseteostusele suhetes naistega, nende tajumine potentsiaalselt agressiivsetena, mahasuruvatena, domineerimisele püüdlevatena. Ühe USA teadlase arvates võib teatud liiki pornograafia mõjutada mehi käituma seksuaalolukordades agressiivselt. Vastavateemalise uurimuse tulemusena leidis ta, et
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
(empiiriliselt ja kategoriaalselt) määratletud seostamistele, olemata ise mõnest veel kõrgemast seostumisest sõltuv. Sellise põhitoimingu usub Kant leidnud olevat ettekujutuses “mina mõtlen” (subjekt, teadvus), sest vaatamata oma piiramatule sisulisele mitmekesisusele, on kõigile ettekujutustele ühine see, et nad on minu ettekujutused. Kui eristada sellest ette- kujutusest kõik, mis pärineb kogemusest, jääb järele puhas eneseteadvus. Viimast käsitabki Kant algupäraseima sünteesina, meelelist kaemust aga algse mitmekesisusena. Siit tuleneb, et need kogemuse aspektid on paratamatult teineteisest sõltuvad. Sünteesi-mitmekesisuse-eristus on üksnes vormi-mateeria(sisu)-eristuse üks avaldusi – süntees on ettekujutuste mitme- kesisuse kui sisu vormimine tunnetuse ühtsuseks. Seejuures leiab aset kahesugune süntees – süntees mõistetes ja süntees kaemuses. Kanti
GUSTAV KLIMT (Juudit I, Suudlus) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. Lääne-Euroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne-
Et õppida õigesti hindama ennast, peab laps algul õppima hindama teisi inimesi. Oskuse võrrelda end teistega omandab laps vanemas eelkoolieas ja see on õige enesehinnangu aluseks. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga. Vanuses 4-6 tuntakse huvi enda ja vastassoost lapse keha vastu. Sellele eale on tüüpilised nn. "arstimängud", kus õpitakse ennast või üksteist tundma. Mängugrupid kujunevad nüüd sageli soolisel printsiibil. Kultuuris on kujunenud välja nn. poiste ja tüdrukute mänguasjad ja mängud. Kuna eakaaslaste arvamus ori tähtis, siis püütakse neist stereotüüpidest kinni pidada
on kultuuri kujunemise ja kestmise vältimatu eeltingimus. Eesti kultuuri sisemise dünaamika jälgimine näitab veenvalt, et tema produktiivsus sõltub otseselt dialogismist. Seda enam, et eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal".Eesti rahvuskultuur tekkis 18. sajandi Euroopa romantismi ühe haru, baltisaksa järellainetusena. Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. 20. sajandi algul vallandunud Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu. Nõukogude totalitaarse korra tingimustes õnnestus eesti kultuuril säilitada elujõud ja dialoogiline suhe maailmakultuuri ja omaenda
kokkusobimatuid ideesid ja asju. Oluline on tunnete analüüs. Kasutab irooniat ja paradokse. Dramaatiline keele otsesus ja rütm, mis pärineb kõnest. pretsioosne kirjandus – Prantsusmaal Saksamaal Martin Opitz – vastavuses karmide reeglitega, mille ta ise kehtestas. Formaalsed, mõõduka detailirikusega tööd, hoolikalt valitud teemad, natuke ilu ja vähe tundeid. 19. Mida tähendab väljend „renessansiinimene“? Renessansskultuuril on üks kindel tunnus – eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimi...
Maa kasutamise eest tuli maksta kõrgeid makse, täita raskeid töökohustusi ning elukohast lahkumine oli keelatud. Rahulolematute talupoegade püüdlused ebaõiglusele vastu hakata suruti relva jõul maha.Kuid ka valitsus sai aru muutuste vajalikkusest. Võeti vastu mõned talurahvaseadused, mis kergendasid eestlaste olukorda. Talupojad muutusid jõukamaks ja nad ostsid oma talud välja. Talupoegadest said peremehed. Majandusliku ja õigusliku olukorra paranemisega tõusis ka eestlaste eneseteadvus. Talupojad püüdsid oma lastele haridust anda. Haritlased andsid välja eestikeelseid kalendreid, ajalehti ja lugemikke. Hakati koguma ja uurima rahvaluulet, -kombeid ja –kultuuri. 1862.aastal ilmus eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mille autoriks oli Võrus tegutsenud arst F.R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Seda kultuurihuvi, eneseteadvuse ja rahvustunde tekkimise perioodi nimetatakse eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Üks selle aja
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
Imperialistliku vallutuse aspekt on määranud oluliste protsesside kulgu paljude maailmade rahvaste ajaloos, sh ka Eesti ajaloos ning seepärast võib postkolonialistlik paradigma süvendada ja laiendada paljude koloniaalset kogemust omavate rahvaste kultuurilist ja ajaloolist enesemõistmist, näiteks eesti ja baltikasaksa kultuuri omavahelised suhted, nõukogude okupatsiooni mõjud meie kultuurile. Siiski peab rõhutama, et okupatsiooniajaks oli Eestil välja kujunenud rahvuslik eneseteadvus ja rahvuslik kultuur, oma kultuuri üle tunti uhkust ning venelaste ees tunti küll hirmu, aga mitte allasurutuna ega alaväärstetena. Jääb sõelale vaid ideoloogia, sest keel oli juba selleks ajaks olemas ning vene mõjusid leida ei õnnestu. Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses
Objektiivne Vaim. Hegeli jaoks on see perekond, ühiskond ja riik ning ajalugu. Selle seaduste koondmõisteks on eetika. Absoluutne Vaim. Üle subjektiivse ja objektiivse tõuseb absoluutse vaimu sfäär. Siin on Vaim taas täiesti iseenda juures. 1. Kunst kunstiilu seisab meelelise ja puht mõttelise vahel. Kunst tõlgib end looduse keelde. 2. Religioon asub kunstist kõrgemal. Inimene teab Jumalast kuivõrd Jumal inimestes iseennast teadvustab. See on Jumala eneseteadvus lõputus teadvuses. 3. Filosoofia Siin asetub kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse mõttelise vormi. Siin jõuab Vaim iseenda juurde tagasi. 9. K. Marx ja tema ühiskonnaarengu teooria Hegeli mõju tema filosoofiale on suur. Ta võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis selle materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika
1764 Suhkruseadus, 1765-armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766.deklaratsiooniga London kuulutas, et kolooniad peavad vaid olema- sellega rahava pahameel vaid kasvas. 1767 Charles Townshend Acts- importakaubad pandi maksu alla, kohalikel kaupmeestel raskused, hindade tõus. Rahvas protestis ja vältis importkaupu. 1770 Bostoni veresaun- 5 inimest sai surma/8 haavata. London võttis tagasi Townshendi seadused. Briti kolooniate eneseteadvus kasvas veelgi. 1773 Tee seadus, Ida-India kompaniile anti ainuõigus teega kaubelda. UK’st hakati rääkima, kui despootiast/türannist. Samuel Adamasi eestvedamisel toimus 1773 „Bostoni teejoomine“- hiiliti Ida-India komp.laevaele ja tee loobiti merre. Briti vastureaktsioon- Bostoni majandus pandi seisma, nõuti kompensatsiooni, keelati koosolekud. Esimene ja Teine Kontinentaalkongress. 1774- Esimene kogunes Philadephias. 13
.." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust. F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson, J. V. Jannsen ja J. Hurt. 43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust? Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E. Bornhöhe kolm olulisemat teost on: ,,Tasuja", ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". 11. klass 1. Tooge viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont. Viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont on: sotsiaalsus, ühiskonna kriitiline käsitlemine,
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega.
(östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele ,enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus, identiteedi otsimine, tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Ebaküpsuse kriteeriumid: 1. Lapsik käitumine: pudikeel, viriseb, nutab, ei saa üksinda hakkama, suhtleb endast noorematega või enda ema ja isaga, lapse riided jne. 2. Rumal käitumine: mängib klouni, naerab, tembutab jne. 3. Õel, teeb teistele liiga, ei suuda oma emotsioone adekvaatselt väljendada, tundeid vaos hoida. Pikem murdeiga hilisem tööliminek, majanduslik sõltumatus, saadakse lapsi, iseseisvalt elama
Missioon on ka org liikmeid innustav ja ühtsustunnet kujundav mõju. Missioon on seotud organisatsiooni tegevuse eesmärkidega.. Eesmärgid peavad olema tasakaalus soovitava kasu ning aktuaalsete ja tuleviku nõudmistega. Org eesmärgid võivad olla seotud turupositsiooniga, innovaatika, tootlikuse, materiaalsete ja finantsressurside kasutamisega, kasumiga, org liikmete töö, arengu ja sotsiaalse vastutusega 5. Üksikisik ja isiksus Isiksus-indiviid kellel on teadvus ja eneseteadvus käitumise regulatsioon ja järjepidevus adekvaatne e. õige.isiksuse moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega.isiksusel on organisatsioonis pigem positiivne kui negatiivne mõju. Isiksus on tunnusjoon, ehk tükiarv.isiksus on iseloom.kuipanna kaks inimest kõrvuti siis nad on üksikisik ja kui hakata nende iseloomust rääkima
aitasid rahvani tuua minevikusündmusi. EKP'ga püüdis uuenenud juhtkond sündmustega sammu pidada asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslipu ja eesti keele kujutamist riigikeeleks. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse liikumise ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nede organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude 7 impeeriumi lahutamatuks osaks
õpetuse jumalanna suhu – sellisena pretendeerib see enamale kehtivusele kui võiks omada mõtleja pelgalt isiklik arvamus. Luuleteoste niisugune ülesehitus oli tolle aja kreeklaste jaoks küllalt tavakohane. Ikka pöördus laulik oma teose alguses muusade poole ja palus neilt õpetust. Sellega pidi loodama kujutlus, nagu oleks järgnevalt mitte niivõrd laulik ise, vaid muusad need, kes tema suu kaudu kõnelevad. Selles avaldus tolleaegsete luuletajate eneseteadvus, mis ei käsitanud oma jutustust mitte isikliku saavutuse või veel vähem väljamõeldisena, vaid jumaliku annina. Veel ei olnud kujunenud uusasaegset ettekujutust autorist, kes kõige välise suhtes autonoomsena loob suveräänselt oma kujutlusmaailma. Eelkõige just uusi arusaamu, mis avasid seni aimamatuid mõtteteid, käsitati jumala häälena; ja mida enam keegi oli veendunud enda poolt
ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Teadvusseisundid Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. ·Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. · Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti)
Benolieli järgi näeb vastastikuse mõjutamise mudel inimesi olenditena, kes defineerivad ja klassifitseerivad olukordi, nemad ise kaasa arvatud ja kes valivad käitumisviisi selle järgi ja selle sees. (Benoliel, 1977:110; Fawcett, 1989). Vastastikuse mõjutamise mudelil on neli põhikarakteristikut: taju (kuidas inimene näeb maailma, inimesi, sündmusi), suhtlemine (informatsiooni muundamine), roll (lapsevanem, abikaasa, kodanik, tööline) ja eneseteadvus (kuidas inimene tunnetab ennast). Hildegard Peplau. Vastastikuse mõjutamise juhtiv teoreetik on Hildegard Peplau (1909 - 1999), kes õpetas mõistma patsientide ja õdede-vahelise suhtlemise tähtsust. Peplaul oli bakalaureuse kraad suhtlemispsühholoogias ja MA psühhiaatrilises õenduses. Ta töötas mitmete haiglate neuropsühhiaatria osakondades ja oli mõjutatud tuntud psühholoogidest nagu Frieda Fromm-Reichman and Harry Stack Sullivan
individuaalne totaalsus? [Kultuurifilosoofia, lk 54–55] Hegeli sõnul eristab üht rahvust teisest kultuuriline printsiip, mille kaudu rahvas väljendab oma teadvuse ja tahtmise kõiki külgi, kogu oma tegelikkust. Riigi individuaalne totaalsus tähendab vaimset substantsi, mis moodustub rahva riigikorraldusest, kunstist, filosoofiast ja ettekujutusest oma kultuurist kui niisugusest, koos väliste mõjudega nagu kliima ja positsioon maailmas. Rahva eneseteadvus ja realisatsioon. Kultuur on homogeenne tervik. 7 15. Mis on Jakob von Uexkülli arvates omailm ja kuidas seda mõjutab kultuuriline „sümbolsüsteem“? [Kultuurifilosoofia, lk 55–59] Jakob von Uexküll nimetab “Omailmaks” ( Umwelt) inimese jaoks tähenduslikku maailma, mida tema taju eristusvõime talle pakub ja kus inimene oma tegevusega seotud protsesside kaudu paikneb
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Indiviidi seisukohast - "mina" teadvustamine ja isiksuse kujunemine Isiksuse kujunemise 3 põhilist elementi: kognitiivne emotsionaalne käitumuslik NB! Sotsialiseerumine toimub indiviidi ja sotsiaalse struktuuri vastasmõjus. 8 Sotsialiseerumise aspektid on: kontekst, sisu ja protsess ning resultaat Sotsialiseerumise eesmärgid: 1. Positiivne eneseteadvus Ch. Horton Cooley: "peegel-mina" G. Herbert Mead: "tähtsad teised" ja "üldised teised" 2. Sotsiaalsed oskused 3-komponendit kontseptsioon (G. H. Mead): "mina"- intuitsioon, "sotsialiseerunud mina" - mäng, "teiste rolli võtmine" teadlik mäng 3. Keele omandamine 4. Väärtuste omandamine 5. Rollieesmärkide teadvustamine 6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine
edastamisega. Järgnevatel aastatel tehti päevaülevaateid. (Lumiste, 1977) 1960. aastate alguses oli televisioon ajakirjanduslikult veel nõrk. Kümnendi lõpuks aga tulid raadioajakirjanikud televisiooni ning sellest sai potentsiaal järgnevaks teleajakirjanduslikuks tähetunniks. (Vihalemm, 2004) See tõi kaasa ETV tipphetke 1960. aastate lõpul. Tsensuur ning ideoloogiline surve polnud enam väga tugev, seetõttu kasvas uute teletegijate põlvkonna professionaalne eneseteadvus. 1961. aastast hakati saateid edastama seitsmel päeval nädalas. (Lumiste, 1977) 1970. aastaks olid raadiost ja televisioonist saanud tõsised rivaalid, mis tõi kaasa suure struktuurimuudatuse. Televisioon ja Raadio Komitee lõi kaks üksust lahku: mõlemad said omaette struktuuri ja juhtkonna. Televisioon süvenes ja saadete tsenseerimine ja viseerimine muutus süstemaatiliseks, teleprogramm ideologiseeris. (Lumiste, 1977)
levitasid pietismi (uus usuvool luteri kirikus) kutsusid üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele, koostööle ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, tegid kogudusi ja ehitasid palvemaju Suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele Tõlgiti usule äratavat kirjandust, üritati seda ka ise kirjutada Talupoegade eneseteadvus tõusis ja nad õppisid ühise idee eest üheskoos seisma ja selle nimel töötama Mõjutas kogu rahvast – nende tegevuse läbi jõudis ristiusk inimestele lähedamale Võideldi vanade uskumuste, kommete, tavadega Levis kõlblam, karskem elulaad Põlu alla pandi ehted, värvikad rahvarõivad, rahvalaulud, -muusika ja -peod. Kõike seda peeti paganlikuks või patuse ilmaliku elu ilminguks.
mõisniku monopoliõigust (leivaahjule, veskile, veinikeldrile). Andamitega oli seotud kohtupidamine, lisandusid kirikuandamid. Loonusrendina pidid talupojad andma mõisnikele osa oma talumajapidamise saagist. Peale selle võisid mõisnikud nõuda lihtsalt raha (taille). Tüüpilisele talupojale jäi elatusmiinimum, olgu ta vaba või mitte. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine Hiliskeskajal suurenes talupoja eneseteadvus ning nad soovisid enda seisu ühiskonnas parandada. Suureks murekohaks olid ''kaitseraha'' kindla suuruse puudumine ning mõisnike kuuluv monopol veskite osas. Ühtviisi iseloomustas kõiki talupoegi ka püüe üha suurema isikuvabaduse poole. Nõuti mõisa põllul tehtavate kohustuslike tööpäevade kaotamist või võimalust neid välja lunastada, andamite ja loonusrendi kergendamist jms. Survele suurendada talupoegade isikuvabadust lisandusid selle
sügavamas tähenduses“ ◦ “Kultuuriajalugu erineb riigi- ja majandusajaloost selles mõttes, et ta on oma nime väärt ainult siis, kui jääb suunatuks millelegi sügavamale ja üldisemale. (...) Alles siis kui kindlaks teha eluvorme, loomisvorme ja mõttevorme tervikuna, saab juttu olla kultuuriajaloost.“ ◦ viis teesi: ▪ Ajalooteaduse probleemiks on küsimuste ebapiisav sõnastus (ajaloolaste nõrk eneseteadvus, teoreetiline ettevalmistus, metodoloogiliste probleemide püstitamine). ▪ Mõiste “areng” on ajalooteaduses kahjulik (bioloogilise metafoori ohtlikkusest ajaloos, ajaloos pole “bioloogilist” kasvamist jms). ▪ Ilukirjanduslik ajalookirjutus on ajalooteadusele ohtlik (ajalooliste romaanide halb mõju, tuleb selgemalt eristada ajalooteadust ajalookirjandusest).
Lihtsubstantsi tuletamine aga see on juba idee, millel kogemuses vaste puudub. Aga meie oma mina? Milliseks predikaadiks seda muuta? Näiteid sisemusest kogemusest – mida tuntakse, kujutletakse, mäletatakse jne. siin on subjektiks „mina“, mis ei saa muutuda predikaadiks, sest mina ei saa omistada millelegi – ülim subjekt, millele midagi omistada. „Mina“ võib olla see lihtsubstants, sest seda ei saa millelegi elementaarsele taandada. „mina“ kogemus ehk eneseteadvus. „mina“ olen see ainuke juhtum, kus on substantsionaalsus puhtal kujul – toetutatakse uusaegsele subjekti filosoofiale – meie hing on antud vahetult. Aga nii ei saa olla? apertseptsioon – empiiriline ja puhas. Esimene on eneseteadvus, kogemusele toetuv ja sellele saab rakendada suhtelise substantsionaalsuse mõistet, juhindudes aja-skeemist. Mitte analüüsitav isikumõiste, ei saa võtta osadeks. Puhas apertseptsioon on lihtne, aga see pole kogemusest antud ja seega pole
või ladina maailma õpetuse ja juhtimise kasuks. _ al 9. saj võis Balkanil ja Ida- Euroopas leida nii ladina kui kreeka misjonäre, kes olid omavahel tülis. _ Euroopa tulevane kultuurimaastik sõltus sellest, kas mõni kuningas või rahvas valib rooma või kreeka kiriku._ Keset Euroopa kristlust hakkas aegamisi haigutama kirikulõhe Vaimulikud ordud * Institutsionaalseks luustikuks, millele ladina kristlaskonna kasvav eneseteadvus tugines oli peale paavstlusele ka täiesti uut tüüpi organisatsiooni, vaimulikud ordud, mis sündisid 11. sajandil ja arenesid välja 13. sajandil Perioodil 950 1350 võib eristada vaimulike ordude arengus nelja staadiumi. _ 1 Esimeses staadiumis, 10. sajandil, järgis suurem osa kloostreid ühist põhireglementi, mis oli pärit benediktlastelt ja kirjutas ette kloostrielu või sellesse suhtumise filosoofiat. Kõik
Kehtestatavuse 3 komponenti (Lazarus, 1973): võime öelda ,,EI" võime paluda teenet või nõuda oma õigusi võime väljendada positiivseid ja negatiivseid tundeid võime algatada, üleval hoida ja lõpetada seltskondlikku vestlust Enesekehtestamise tüübid ALLAHEITLIK, ALISTUV PLUSSID MIINUSED ei väljenda oma tundeid ignoreerib iseenda vajadusi enesekohane ,,peab" vabandav kõneviis, ebaselge väljendus kehakeel lahus sõnalise osaga vastutusest kõrvalehoidmine madal eneseteadvus, raske elu korrald hoiab ära konflikte ja tülisid jääb äraõpitud käitumise raamidesse annab vastutasuks teiste heakskiidu ei vastuta tulemuste eest, sest tegi, mis kästi abitut ja alandlikku tullakse aitama oma elu jääb elamata, läheb teiste määratud rada suhetest saab vähem rahuldust kui võiks võiks saada ei õpi kontrollima oma emots. ega käitumist (passiiv-agressiivne käitumine) mahasurutud emotsioonid avalduvad kehaliste ja psüühiliste häiretena
Kõne Esitab sageli küsimusi tundmatute sõnade tähe-duse kohta, mida sinu või kellegi teise kõnes kuuleb. Oskused 31.-36. elukuul · Võrdleb kahe erineva objekti mõõtmeid ja kõrgust, kuigi järeldus ei pruugi alati õige olla. · Loob kujutlusvõime abil lihtsamaid lookesi. Mäletab asju. mida te eile koos tegite. ja võib meenutada ka varem toimunud põnevaid sündmusi. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand · Eneseteadvus on selgelt välja arenenud ja laps on oma valduste ja personaalruumi suhtes kaitsev. · On kogu päeva ilma püksi pissimata või kakamata. · Võib mõne lapsega sõlmida suurema sõpruse. · Käitub uutes olukordades ja võõraste inimestega kindlamalt. · On perekonnas kehtivate reeglite suhtes leplikum ja sõnakuulelikuni, jonnihood jäävad harvaks. Lapsele meeldib otsustada, mida süüa või selga panna.
teataval määral ebaselgetes situatsioonides käitusid agressiivselt, siis kutsus see esile teiste agressiivse käitumise, mis omakorda kinnitas talle, et teised on tema suhtes vaenulikult meelestatud ja ta käitus veelgi agressiivsemalt. Muud mõjutused Alkohol jm narkootilised ained vähendavad vastuseisu inimene ei seisa enam agressiivsusele vastu nagu ta seda enne ainete mõjumist tegi. Eneseteadvus hägustub ja mõtlemisvõime alaneb - inimene ei mõtle enam negatiivsetele tagajärgedele. Agressiivsust võib põhjustada ka madal veresuhkru sisaldus. Meestel võib agressiivsust mõjutada ka neile meessuguhormooni sissesüstimise teel. Ka on võimalik mõjutada agressiivsust kui vägivaldsetele meesisenditele süstitakse testosterooni taset alandavaid aineid. Agressiivset käitumist mõjutab ka kuumus
infrapuna meetod. Latekse ajju laseritega punast valgust. Punane valgus tungib kahe cm sügavusele ja peegeldub sealt tagasi. Teatud ülesande andmisel saab näha, milline piirkond ajus töötab Teadvus -Välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 1) Primaarne mis parasjagu toimub, mida me tajume 2) Reflektiivne juurdepääsu teadvuse erinevate funktsioonide kohta, püsivad muutuvad tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused?
infrapuna meetod. Latekse ajju laseritega punast valgust. Punane valgus tungib kahe cm sügavusele ja peegeldub sealt tagasi. Teatud ülesande andmisel saab näha, milline piirkond ajus töötab Teadvus -Välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 1) Primaarne – mis parasjagu toimub, mida me tajume 2) Reflektiivne – juurdepääsu teadvuse erinevate funktsioonide kohta, püsivad muutuvad tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus – teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused?
psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides. Arengupsühholoogia uurib ealiselt erinevate inimeste käitumist (lapsepõlvest kõrge eani). Keskkonnapsühholoogia uurib ümbritseva keskkonna mõju inimese psüühikale ja käitumisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
