vaid eneseaustuse ja -aktsepteerimisega seotud tundeid, see on siiani kõige sagedamini rakendatav enesehinnangu mõõtevahend. Skaala populaarsuse peamiseks põhjuseks näib olevat asjaolu, et skaala koosneb vaid kümnest lihtsalt sõnastatud väitest, mistõttu teda on võimalik kiiresti rakendada, skoorida ja tõlgendada erineva vanuse ning haridustasemega gruppidel. ENESEHINNANGU SEOSED TEISTE ISIKSUSEOMADUSTEGA Eneseselgus ja eneseteadvus Inimesed erinevad selle poolest, kui selge on nende kujutlus iseendast. On inimesi, kellel on väga täpne ja detailne ettekujutlus, kes nad on ja millised on tema isiksuseomadused, ja on inimesi, kelle ettekujutus endast on ähmane. Campell (1990) tuli välja ideega, et eneseselg on püsiv isiksuseomadus, mille poolest võib üks inimene teisest erineda. Uurides üldise enesehinnangu seoseid teiste minakontseptsiooni aspektidega, leidsid Pullmann ja
vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. 5 IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 6
2. Sept. Alates 15. Sajandist toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused
kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine. Teadvuse omadused Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus , Selektiivsus,ühtsus Funktsioonid - Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus,Olukorra ja seisundi
tagasiastumist. Levitati kõnede lindistusi ning järk- järgult trükiti ära ka „Sirp ja Vasar“ . Rahvarinde poolt survevahendina 17.06.88.-ks lauluväljakule kokkukutsutud 150 000-line meeleavaldus kujunes suureks võidupeaoks. Ühislaulmine pidi survet avaldama valitsusjuhtidele ja 16.06.88 saadetigi EKP 1. Sekretär Karl Väino Moskvasse „vastutavale tööle“. EKP 1. Sekretäriks toodi Nibaraaguast suursaadiku kohalt tagasi Vaino Väljas. Rahva eneseteadvus kasvas ja üle Eesti asutati kõikvõimalikke uusi ühinguid ja seltse, taastati vanu. Rahva ühisvaimu ning ajaloomälu värskendamisele aitas kaasa Muinsuskaitse Seltsi ning sõltumatute noorteühenduste algatatud Vabadussõja monumentide taastamine, tänavanimede , ajalehtede pealkirjade ja Kuressaare linna nime teostamine (endise Kingissepa asemel). 1988. suve lõpetas 11.09. Tallinnas Lauluväljakul toimunud Rahvarinde suurüritus „Eestimaa laul“
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted.....
1536 võeti vastu uus luterlik kiriku korraldus. Norra oli Taani ülemvõimu all ja kirik jäi Taaniga seotuks. Madalmaad Mereäärsed maad Saksamaal, Belgias, Hollandis. Koosnesid 17 provintsist. Olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, põhjaosa oli kaubanduslikult arenenud. Tegutsesid börsid, toimis krediidi süsteem Lõunamadalmaades oli tähtsaim tegevusvaldkond kalevi(villase kanga) tootmine, palju oli ka tükikodasid ja kaevandusi. Jõukuse kasvuga suurenes rahva eneseteadvus ja taheti võõrvõimust vabaneda. 16. saj keskel läks võim madalmaades Hispaaniale. Läbimõtlemata ümberkorraldused madalmaade siseelus tõid kaasa rikka kaubanduspiirkonna allakäigu: 1) tõsteti lambavilla sisseveo tolle 2) Hispaanial olid konfliktid Inglismaaga, mis kahjustasid madalmaade kaubandust. 3) Tooraine puudus; manufaktuurid pankrotiseerusid ja inimesed jäid tööta. Kalvinism( oma kokkuvõte õ lk 225) Madalmaades levis luterlus ja anabaptism
oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga. Vanuses 4-6 tuntakse huvi enda ja vastassoost lapse keha vastu. Sellele eale on tüüpilised nn. "arstimängud", kus õpitakse ennast või üksteist tundma. Mängugrupid kujunevad nüüd sageli soolisel printsiibil. Kultuuris on kujunenud välja nn. poiste ja tüdrukute mänguasjad ja mängud. Kuna eakaaslaste arvamus
Alles siis kui linnaks pürgiv asula oli endale selle õiguse saanud, võis rääkida linnast. Linnaõiguses kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest (Kõiv, Raudkivi 1996: 73). Kaupmeeste ja käsitööliste kihi tekkimine ning nende tähtsuse kasv murendasid käibelolnud arusaama ühiskonnast. Peagi tõusid linlased vaimulike ja aadlike ehk esimese ja teise seisuse kõrvale kolmandaks seisuseks. Linnaelanike jõukuse kasvades suurenes nende eneseteadvus ja püüe iseseisvusele. Vaimulikkude arvates oli kaupmeeste poolt kasumi tagaajamine hingele hukatuslik. Ilmaliku feodaalid kartsid aga võimu kaotada. Vastuoludest linnade ja feodaalide vahel puhkes sageli isegi relvastatud võitlus ning nende tulemus sõltusid linnade majanduslikust tugevusest. Mõned linnad suutsid enda vabadused välja osta, teiste edukuste pandiks oli aga oskus leida liitlasi. Itaalia suured kaubalinnad Genova, Firenze, Veneetsia ja
isikuomadused lapse vanemaga tekitab temas tunnet enesekindlust ja usku oma võimeid ja võimalusi. Kui laps on kinnitatud tema vanemad ja nad maksavad talle sama, siis on rohkem kuulekas ja distsiplineeritud. Kui vanemad on sõbralik, tähelepanelik ja innukas, et rahuldada lapse tootis ta isiklik, isiklik kiindumus. Kui laps on ilma püsiva positiivse emotsionaalse kontakti ema või lähedastega, siis on probleeme tulevikus luua normaalseid suhteid usalduse teistega. Varases lapseeas on üha eneseteadvus. Areng teadvuse siseneb teket enesehinnang. Märgitud arengu sõltumatust. Väljend "mina ise" on parim näitab oma ilmingutes. Laps ei ole enam alati tahab teda aidata. Olles õppinud kõndimine, ta leiab tõkked, takistused ja püüavad neid ületada. Kõik see annab lapsele maiuspala ja viitab sellele, et ta hakata arendama omadused nagu tahtejõud, sihikindlus ja pühendumus. Selles eas, paljud lapsed on sõnakuulmatu. Kui nendele ütlevad, sa ei saa seda teha, nad jätkuvalt
Sageli ei suutnud peremehed oma talu välja osta ja pidid lahkuma oma esivanemate kodust ja loovutama võõrastele põllud. Talude väljaostuga käis kaasa talude kruntimine, st maad koondati terviklikesse kruntidesse, ribapõllud ja küla ühiskarjamaad kaotati. 3.Rahvusliku liikumise algus mõiste, rahvusliku liikumise põhjused, algus. K. J. Peterson. Tartu Ülikool. Estofiilid. Talurahvakoolid. -Rahvusliku liikumise käigus tekkis rahval eneseteadvus ja enesetunnetus. See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõjad tõid kaasa rahva eneseteadvuse tõusu paljudes maades. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel oli tähtis roll talupoja maailma avardumisel ( pärast pärisorjuse kaotamist). Hakkasid arenema teedevõrk ja postijaamade süsteem. *K.J
viimase kahekümne aasta jooksul on taaselustunud huvi inimeste sisekogemuse kirjelduste vastu. Tunnetuspsühholoogid, kes keskenduvad kõrgematele psüühilistele protsessidele nagu mõtlemine, mälu ja probleemide lahendamine, on loonud uuenduslikke tehnikaid inimeste teadvustatud muljete mõistmiseks. Need tehnikad aitavad ületada paljusid introspektsiooni puhul tekkinud raskusi. · Millised on teadvuse omadused? Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus. Eneseteadvus teadlikkus oma teadvusest e identiteeditunne. Teadvuse omadused: a) kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma ,,tunnet"; b) subjektiivsus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki; d) transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. · Millal tekib eneseteadvus
Poliitilised pinged süvenesid ning RR kerkis kogu rahvast ühendavaks jõuks. Loodi esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Joonis 3. "Eestimaa laul" Foto: ETA Partei, mille sihiks oli omariikluse taastamine. Oktoobri alguses toimus RR I kongress, kus leiti, et liiduleping on ainuõige mõistlik valik suhetes Moskvaga. Tugevnev rahvaliikumine ja rahvuslik eneseteadvus sundis Eesti Kommunistlikku Parteid (edaspidi EKP) oma tegevusi ühiskonna olustikuga kohandama. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli 16. novembril Ülemnõukogu poolt vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioon. Sellega kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkust ENSV territooriumil. Moskva aga tunnistas suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks. Kokkuvõtted RR tegevusest näitasid, et nende tegevus ja poliitika olid võitnud rahva poolehoiu
,,HÄMMELDUNU TEEJUHT" Ernst Friedrich Schumacher Läänes tuntud filosoofi E. F. Schumacheri teos, kus käsitletakse materialistliku maailmavaate poolt hüljatud hinge ja vaimu olemust ning religiooni rolli inimkonna ajaloos. Schumacher elas aastatel 1911-1977, oli majandusteadlane, ajakirjanik, tööstusnõunik ja lõpuks guru, kellel oli järglasi ja õpilasi üle kogu maailma. Raamatu pealkiri ,,Hämmeldunu teejuht" tuleneb sellest, et kord Leningradis ekskursioonil olles ei suutnud Schumacher kaardi järgi orienteeruda, kuna seal ei olnud märgitud paljusid objekte, mis tegelikkuses eksisteerisid. Ta võrdles seda koolis ja ülikoolis ette antud filosoofiliste ,,kaartidega", st. mõtlemise ja tegutsemise juhistega, kus olid puudulikud suured alad meditsiinis, põllumajanduses, psühholoogias, sotsiaalteadustes, kunstis, jne. Kaardid, mille on loonud kaasaegne materialistlik saientism, jätavad vastamata kõik küsimused, millel tõesti on tähendust. Aga...
Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtetes ja tunnetes. 1. Mina teadvus- arusaam, et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest, tekib u. 2-aastaselt. 2. Eneseteadvus missugune ma olen, areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. 3. Mina identiteet- selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks välja kujunenud olema u.21.eluaastaks. Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon, enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev inf.-otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv
On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber
IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KO ONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tor miliselt kulgevate sünd mustega sam mu pidada, asudes toetama vabariigi ise majandamise ideed, rahvuslippu ja e esti kelle kuulutamist riigike eleks. Kuid ühiskonnaareng o väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus p õhjustasid o makorda impeeriumi m e elsete j õudude koondumise. 1988. aasta suvel m o odustasid suurte üleliiduliste teh juhid Eesti NSV T öötajate Internatsionaalse Liiku mise (Interliiku mine ) ning sügisel T öö kollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide i mpe eriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla v õ eti koostatavad kelle ja kodakondsusseadused. Nendel j õududel oli Kre mli v õi muladviku vaname elsete toetu
On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber
Sisu Keelati talupoegade müümine Vallasvara´kuulub talupojale. Talusid sai pärandada. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga Teokoormiste fikseerimise nõue (vakuraamatud) Loodi vallakohtud Mõju Talupoeg jäi pärisorjaks Mõisnike ja talupoegade suhteid reguleeriti senisest enam Talupojal tekkis kindlustunne oma vara suhtes Suurenes talupoegade eneseteadvus. 1816/1819 talurahvaseadused Põhjused Euroopas oli alanud talupoegade vabastamine pärisorjusest (Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad, reformid Preisimaal, Austrias jm) Pärisorjuse kriitika. Vene keskvõim survestas Baltikumi aadelkonda. Sisu Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Võimalik ümberasumine kubermangu piires. Pandi perekonnanimed. Keelati taluperemeeste ihunuhtlus.
1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu.
Samal ajal pole kahtlust, et keeleliselt kuuluvad saamid soome ugri keelkonda. Rassierinevuse põhjuseid seletatakse harilikult sellega, et meile tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelte kõneleva rahva hulka. Tänapäeval on saamisid umbes 50 000 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas ja Koola poolsaarel, hajutatuna mitme riigi (Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra) territooriumil. Põhjamaades on palju tehtud saami keele ja kultuuri arnedamiseks ja saamide rahvuslik eneseteadvus on nende väikse arvu kiuste kõrge. Saamidel on ka oma kirjakeel, mis põhineb norralapi murretel. [7 lk 280-281] 2.4. Kõnelejate hulk Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab umbes 40 000, Rootsis umbes 10 000, Soomes umbes 5 000 ja Venemaal umbes 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel
[2, lk 13]. Poliitilised pinged süvenesid ning RR kerkis kogu rahvast ühendavaks jõuks. [2, lk 17] Loodi esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Joonis 3. "Eestimaa laul" Foto: ETA Partei, mille sihiks oli omariikluse taastamine. Oktoobri alguses toimus RR I kongress, kus leiti, et liiduleping on ainuõige mõistlik valik suhetes Moskvaga. Tugevnev rahvaliikumine ja rahvuslik eneseteadvus sundis Eesti Kommunistlikku Parteid (edaspidi EKP) oma tegevusi ühiskonna olustikuga kohandama. [1, lk 143] Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli 16. novembril Ülemnõukogu poolt vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioon. Sellega kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkust ENSV territooriumil. Moskva aga tunnistas suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks. [1, lk 145] 6
kindlapiirilisena, on ühtlasi tõene. Ja mis on tõene, see ka ühtlasi on olemas. "mõtlemine", "mina olen" ei tähenda, et mul on keha, vaid tähendab seda, et mõtlemisel on iseendast oma alus. Mõtlemine on midagi iseseisvat, mis millestki muust ei sõltu seega igasugune tunnetus ja teadmine on võimalik vaid eneseteadvuse tõttu ja tingimusel. SUBJEKT ------------- OBJEKT Teadvus = suhe, suunatus, intentsionaalsus ENESE-TEADVUS kui teadvuse suunatus teadvusele endale: subjektil tekib eneseteadvus. Igasuguse tunnetus eelduseks on ENESETUNNETUS / ENESETEADVUS. ERISTUMINE: res cogitans ja res extensa DESCARTES'I ratsionalism tähtsad TEADMISED Kahtlus kõik on kaheldav, lähtuma peab eeltingimustevabast mõtlemisest. Mõistuse ja jõu piire ei tunnistatud . Vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistust kõigist eksimustest vabastada = täielik kahtlus. Tahtis olla täiesti kahtlusetu, kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine = Descates'i eesmärk
Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti: 1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin 2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab 3. Mina oma pärane tunne. Nt. uhkus või alandus MEAD, George H. - 19. Sajandi ameerika filosoof, sotsioloog ja psühholoog. INTERAKTSIONALISTLIK MINA-PILDI TEOORIA. Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel. Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi. Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi "üldistatud teine" s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak. ALLPORT, Gordon (1897 1967) USA psühholoog. Oletas , et on olemas 3 põhikategooriat: 1
Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine Sotsiaalse sidususe kujundamine Institutsioonide tundmaõppimine Noore kodaniku kasvatamine Mida õpime ühiskonnaõpetuses? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings".
teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“; b) Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki; d) Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. Eneseteadvus: Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatluses ja analüüsis, kujutluses, hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust). Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on ...
noodimärk tähistas 1 konkreetset helikõrgust. · 14. Sajand esineb esimest korda viiejooneline joonenoodestik. · Hiljem hakati ka abijooni kasutama. · 15. sajand hakati kasutama tänapäevast noodikirja (taktijooned, noodid nii seest täis kui tühjad, noodisabad, pausid jne). Renessanss (14 17 saj) · Renessanss tähendab prantsuse keeles ,,taassünd". · Sel kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Kiriklik õpetus kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse. · Renessanssiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise soov. · Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ldn k-s humanus inimlik). Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. · Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust.
Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Harmoonia, mida kunst välise meelelisuse vormis ilmutab, on religioonis sisemiselt olevikustatud. Hegeli religioonifilosoofia kulmineerub lauses: "Kristliku religiooni kui religiooni körgeima astme sisu üldse langeb täiesti kokku töelise filosoofia sisuga." Filosoofia on töend sellest, et Jumala armastus, vaim ja substants on igavesti tagasipöörduvad protsessid. Inimene teab Jumalast, kuivörd Jumal inimestes iseendast on teadlik. See on teadmise teadmine, Jumala eneseteadvus löputus teadvuses. Hegeli gnostiline teosoofia samastab inimliku teadmise Jumala töelisuse teostumisega. See on körgeim mida ükski filosoofia on taotlenud. Kolmas ja körgeim absoluutse vaimu eksisteerimise vorm on aga filosoofia. Sest ka religioonis ei ole absoluutne vaim omandanud veel puhast möttelist kuju, vaid on veel seotud kujutluste ja tunnetega. Filosoofia asetab kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse möttelisse vormi.
Tuntumaid kunstnikke on Aubrey Beardsley. Ta oli iseõppinud kunstnik ja suutis ennast kuulsaks teha, kuigi ta elas ainult 26 aastaseks. Tema looming on elegantne aga moondatud, tasapinnaline, dekoratiivne, aga samas väga mõjukas. RAHVUSROMANTISM See hõlmab enda all ka põhjamaade sümbolismi. 19 saj teine pool toob endaga kaasa rahvusliku liikumise. Saksamaa, mis oli killustunud, sealt hakkab lähtuma see ideoloogia, kus püütakse kindlustada rahvuslikku eneseteadvus ja seda näidata läbi rahvuskultuuri. Kunstnikud, kes olid rahvuslikult meelestatud, hakkasid läbi oma kunsti näitama oma rahva sümboleid, kultuuri, mütoloogiat, rahvuslikku ajalugu, pöörati tähelepanu rahvalauludele, looduse kujutamisele. Püütakse väljendada kollektiivset ideaali ja läbi selle rahvusluseni jõuda. Norras pöörati nt tähelepanu viikingite ajale. Munthe Gerhard maalis akvarellidega
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielul...
Selliseid sisepingeid võetaksegi kokku sõnaga psüühika- organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. · Fenomenoloogiline- psüühikat peetakse silmas teadvuse mõiste all, uuritakse teadvust. Teadvus on: ...kogemuste voog- mis on kogemus, elamus? Kõik see, mis minu ,,peast läbi käib". Iga idee, mõte, unistus, emotsioon, otsustus jne. Mõned on tähelepanu fookuses, teised on teadvuse horisondil. ...reflektsioon kogemuste voo kohta... eneseteadvus. Kui ma mõtlen oma mõtlemist. Eneseteadvus- teadvus teadvusest. · Psühhoanalüütiline- kõige levinud, tuntum- kasutatakse kirjanduses, kunstis ja ka eneseabi õpikutes. Freud- teadvustamatuse printsiip (Das Unbewusste)- kui suurt osa teadvusest on võimalik teadvustada- kõik mis on teadvuses, on võimalik tähelepanu pöörata. On olemas teatud protsesse, mida teadvustada pole võimalik sest vastu seisab psüühika. Väljatõrjutu
Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on
Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine selektiivne tähelepanu. Gestalt-struktuur ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks (väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid). Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav. Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv seoste hulka. 9. Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus tekib inimese teisel eluaastal. Näiteks kontrollitakse, kas subjekt seostab peegelpilti või fotot endaga. 10. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks
Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988
Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
● Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad said maad edasi pärandada, nende lastel oli kindlustatud talu/elamine. Talupojad tegid tööd innukamalt, tekkis huvi arendada talu, suurendada jõukust (huvi). b) vallakohtute loomisel? Talupojad said mõisniku peale kaevata, kui nende õigusi oli rikutud, talurahva eneseteadvus tõusis, õpiti asjaajamist. c) teokoormiste normeerimisel? Talupojad ei pidanud töötama nii palju, koormised määratud, talupojal jäi töö kõrvalt tegeleda nt põlluga, vähem väsinud. 2. Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816, Liivimaal 1819 1) Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. 2) Talupojad võisid omada nii vallas- kui kinnisvara, kuid nad võisid tegeleda ainult põlluharimisega. 3) Tehingud talupoegadega keelati.
Tööpäeva kestus. Matka kestus oli viis tundi. Laboratooriumis uuritakse ravimite mõju kestust kestvus- edasikestmine; vastupidavus, püsivus. Tegevuse kestvus või lõpetatus. Paekivi kestvus Geoloogiliste ajastute kestus on erinev. Testiti uue ehitusmaterjali kestvust. isik- üksikinimene. Politsei järelevalve all olev isik. Eraisik. Isikut tõendav dokument. Füüsiline isik ja juriidiline isik. Ajalooline isik isiksus- (psühholoogias) inimene, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Õpetaja isiksus. Isiksuseomadus Suurel määral kujundab isiksuse ümbrus. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Jüngritele avaldas suurt mõju tema isiksus. arv- kellegi või millegi hulk või kogus. Pärnu elanike arv. Kuulajate arv ulatus tuhandeni arvukus- arvurohkus, rohkearvulisus; (bioloogias) liigi isendite arv. Küsimuste arvukus näitab, et teema vastu tuntakse huvi. Põtrade arvukus suureneb Linna elanike arv on vähenenud
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
vahendit millekski muuks. Georg Wilhelm Friedrich Hegel Saksa klassikalise filosoofia silmapaistvaim esindaja. Ta oli romantismi esindaja. Ta ei uskunud, et mõistus või vaim oleks tekkinud hingetust loodusest, vaid et see ongi eksistentsi põhikomponent ja seega reaalsuse, kui ajaloolise protsessi kandja. Hegeli jaoks on VAIM olemise alus, selle ülim olemus ja kogu ajalooline protsess, mis moodustab reaalsuse, kujutab endast vaimu arenemist enesest teadlikuks saamise suunas. Kui eneseteadvus on saavutatud, jõuab kõik olev iseendaga kooskõlla Hegel nimetab seda enesest teadlikku üksiolemist absoluudiks. Kuna ta nägi oleva põhiainest mitte-materiaalsena, siis on tema filosoofiat hakatud nimetama absoluutseks idealismiks. Hegel uskus, et kui me kõneleme ideede arengust, siis saabub vastuoludeta seisund siis kui vaim tunnetab end ülima tõelusena ja mõistab, et kõik mida ta seni on pidanud endale võõraks, on tegelikult tema osa ja mitte temaga vastuolus, kuid kui selleni
eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on vastsündinu iga. · Seda iga iseloomustab: kiire kasv · Tulemus seismine, esimesed sammud, lihtsamad sõnad. 2. lapseiga 1. eluaastast kuni sugulise küpsemise alguseni. · iseloomustab organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Tulemus: kõne, liikumine, lugemine, kirjutamine, mõtlemine jne. 3. murdeiga lapseeast 17.-18. aastani. · iseloomustab hormoonide mõjul sugutunnuste kujunemine. · Tulemus: eneseteadvus, iseseisvustung, armumine. 4. nooruki iga kuni 21-22. aastani · kehalise arengu jätkumine · kasvamine lakkab · organism välja kujunenud nii vaimselt kui füüsiliselt. 5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub,
etnilisele päritolule + uus kvaliteet kõrgkultuur kui miski mis ühendab, erineb rahvakultuurist kus loojad ja tarbijad on samad, prof.kõrgkultuuuri loovad spetsialistid.. nende olemasolu on uusaegsete rahvuste kujunemisel määrava tähtsusega. Euroopa rahvuste kujunemise 2 teed: - riigi rahvused (prantsusmaa poliitiline, dünastiline ühtsus mis hakkab looma riiklikult finantseeritud, suunatud kõrgkultuuri) - sugulaslikud hõimud (saksamaa ühine eneseteadvus puudub, on piirkondlikud, poliitiline võim killustatud, kuid hakkab tugevnema ühine etniline eneseteadvus tekib saksa rahvuse poliitiline teadvus esialgu ilma poliitilise ühtsuseta- tee vastupidine kultuuri baasil loodud eneseteadvus mis kulmineerub poliitilisega) Ida-Euroopas on enamus rahvuskultuure kujunenud saksa mudeli järgi (ka eesti). Riigirahvused Taavi ja Rootsi (monarhiad, kunstielu korraldus pr. Mudeli järgi), Saksa
... Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus Seksuaalne- arengu mõistmine Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi.... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise .... Mina- kontseptsioon Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena. Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self)
Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur, kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs. Krediidisüsteem. Lõunaprovintsides arenenud manufaktuuritööstus. Kalevitootmine. Kaevandused. Trükikojad. Üleminek piimakarjapidamisele. Kodanluse tugevnemine. Eneseteadvus, tihe koostöö teistega. 1555.-1556. aastatel loobus keiser Karl V oma valdustest ja lõpus troonst. Hispaania koos asumaadega, Habsburgidele kuuluvad alad Itaalias ja Madalmaad andis ta oma pojale Felipe II-le. Madalmaad olid ju seega Hispaania osa ning see mõjus halvasti Madalmaade majandusele, tootmisele, rahvusele. Kalvinism. Karl V oli ägedalt ketserluse vastu võidelnud. Levisid luterlus ja anabaptism. Eriti aga kalvinism, mis sobis varakapitalistliku elulaadiga
tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. 36. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid? Emotsionaalne eneseteadvus – andmete kogumine emotsionaalse kliima kui ühe tulemuslikkuse mõjuri kohta. Kohanemine – paindlikkus väljakutsete ja takistustega vastamisi seistes. Ausus – Usaldusväärsus toidab usaldust. Enesekontroll – Efektiivne tegutsemine surve all, selle asemel, et tunda paanikat, viha või ärevust. Optimism – Paindlikkus tagasilöökide kogemisel. Empaatia – Teiste inimeste, nii klientide ja tarbijate kui ka kolleegide tunnete ja perspektiivide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
