Puhverriikideks on ajalooliselt loetud väiksemaid ja keskmisi riike, mis jäävad erineva süsteemiga riikide või riikidegrupi vahele, näiteks Vahe – Euroopa riigid, ehk väravala Lääne –Euroopa ja Venemaa vahele. Ajalooliselt oli ka Lääne – Eruroopas peale 18123. Aasta Viini kongressi põhja ja lõuna puhvertsoon „hall samettsoon“Benelux riikide näol põhjas ja , Lõuna puhver Shveits ja Põhja Itaalia. Rahvusriikideks on riigid, kus rahvad on rahvusliku enesemääramise õiguse kohaselt moodustanud rsahvusriigi. Nende püsimajäämine sõltub nende rahvaste omatiiluse – ja kaitsetahtest. Väiksed rahvusriigid on suurriikide poolt kergelt haavatavad. Rahvusliku olemise tahe muudab rahva muutub poliitiliseks rahvaks. Kui rahvus tahab luua rahvusriiki, siis rahvas muutub piluutuluseks rahvaks, kes on võomeline eristama vaenlast sõbrast (Nikolai Kreitor; platsdarmriigid (Panama arenes Kolumbiast Panama kanali tsooni loomiseks, Israel – kui Suessi platsdarm).
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
saavutatakse talupoegade toetus, hiljem tekivad kolhoosid ja kommuunid. 1917 november - 1918 suvi - bolsevike võimu kindlustamine 1) võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2) Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3) Maailmarevolutsioon. Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine. Asutav Kogu aeti jõuga laiali. Jaanuar 1918 - lõppes Venemaa demokraatlik areng. Kuulutatakse välja Venemaa rahvaste, võrdsuse, suveräänsuse enesemääramise õigus. Soome iseseisvub - 06.12.1917. Armeenia, Poola - toetatakse bolsevikke, aidatakse kaasa riigipööretele. Petrogradist viiakse pealinn Moskvasse. Agressiivne poliitiline propaganda, tsensuur. Kodusõda. Oktrevoluts tulemus. Kodusõda iseloomustas: sõjategevus ei olnud ühesugune, vastastel puudus distsipliin, välisinterventsioon ja valged sõjajõud hõivasid äärealasid, Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad jäid nõukogude võimu valdusesse. See lubas punastel jõudusid operatiivselt
Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus? Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni? 8. Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil. · Rahvuslik ülesehitus · Kollektiivse enesemääramise põhimõte · Demokraatia seondub sotsiaal-majanduslike küsimustega · Demokraatia seondub kodankondsuse mõistega 9. Mis on demokraatia eeldused Almond ja Verba järgi? Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak). 10. Neli peamist riigiteooriat ja nende põhiväited? Pluralism- rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust
Peetri-eelse territooriumi piiridesse, väljatõrjumist Euroopast, “surumist itta”, “rahvusvahelist häbi” ja alandust. Nende jaoks on Baltikum Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu kaotatud ala, mille “omamise” eest on verd valanud vene rahva paljud põlvkonnad. Deržaava eest võitlejate arvates on Balti riikide ise- seisvus ajutine nähtus, kui Venemaa ajutise nõrkuse produkt, mitte kui nende maade rahvaste enesemääramise loomulik tagajärg. Moraal on selles, et Balti rahvad ei saa ajalooliselt kunagi tõeliselt iseseisvad olla. Nad ei ole seda ka praegu, kuna uued peremehed on nüüd Lääne-Euroopa, USA, NATO ja Euroopa Liit.62 Dmitri Rogozin kirjutab, et alles pärast seda, kui Vene kroon võttis tagasi (возвращая) Baltimaad, avanes kohalikel hõimudel võimalus saada haridust emakeeles, tänu millele tekkis läti ja eesti rahvas. Stalini ajal olevat Eestile ära
viia sisse täiendav süsteem, mis isegi topeltkaristamise vältimise korral (see on süsteemi juurutamiseks igal juhul vajalik) haarab inimese lisaks Liiklusseadusest (edaspidi: LiiklS), Väärteomenetluse seadustikust (VäärTMS) ja Karistusseadustikust (KarS), Kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) ja Karistusregistri seadusest (KarRegS) tulenevale õiguslikule regulatsioonile veel täiendavate reeglite ja kohustuste võrku, mis omakorda satub vastuollu isiku vaba enesemääramise ja kõlbelise autonoomia põhimõttega. On ju kriminaal- ja väärteokaristuse kohaldamine õigustatud just eeldusel, et isik on vaba tahte alusel otsustanud oma käitumise üle kas kahjustada õigushüve ja rikkuda normi või mitte (karistamisele ei kuulu isik, kellel selline vaba tahe puudub, nt vaimuhaige või laps). Arvan siiski, et ülereguleerimise oht ei ole kuigi suur, kui arvestada ülalnimetatud põhimõtet, et VPS mitte ei täienda karistussüsteemi, vaid loob karistuste
lepingud. Tava ja rv leping võrdse jõuga; vastuolu korral lex posterior pm. Kõige kõrgema õigusjõuga ius cogens’i normid, üldise rv õ-se peremtoorsed e vastuvaidlematud normid. Rv õ-se normid, mille rv riikide ühendus võtab omaks ja tunnistab tervikuna kui norme, millest kõrvalekaldumine on lubamatu ja mida võib muuta ainult järgnevate samasuguse iseloomuga üldiste rv õ-se normidega. Need normid on nt: jõu kasutamise keeld; riikide võrdsuse ja enesemääramise õigus; orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld; kohustus austada inimõigusi. Erga omnes kohustus: olulise kohustuse rikkumisel võib iga maailma riik on huve kaitsta. IV Siseriikliku õiguse seisund rv-s õ-s Riigil on õ siseriikliku õ-ga täpsustada rv-ste õ-ste realiseerimise ja kohustuste täitmise korda. Rv-d lepingud võivad viidata siseriiklikule regulats-le. Riigi poolt rv lepingu siduvuse nõusolek eeldab siseriiklike protseduure
!! TOIMINGUTE PUHUL EI OLE HALRUSORGANIL VAJA PÕHJENDADA !! Mõõdukus:põhiõiguste ja vabaduste riive + legitiimne eesmärk. Kaasus 1 (koost. A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk. V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl 18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena, sest kaalub 100 kg ja ...
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemu...
Ravikindlustushüvitise saamisel kehtivad järgmised üldised piirangud: Kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud. Nimetatud piirang ei tule kohaldamisele siis, kui (RKS § 28 lg 4): 1) tegemist on ravikindlustushüvitisega, mille rahaline väärtus ei õigusta kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õiguse piiramist; 2) tegemist on olulise sekkumisega kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õigusesse; 3) nõusoleku andmisest või arsti või pereõe määratud ravi täitmisest keeldumiseks on kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus; 4) määratava tervishoiuteenuse tagajärjel tekib tõsine risk, et kindlustatud isik võib saada rakse tervisekahjustuse või surra; 5) määratav tervishoiuteenus on seotud kindlustatud isiku suurte valudega või
üksusteks, millised moodustavad riigi piires seostatud hierarhilise süsteemi. 2. Rahvas Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvusvaheliselt üldtunnustatud alusest - rahvaste enesemääramise õigusest. Laias laastus riigi kodanikkond, PS preambula mõttes Eesti kodanike olnud, olevad ja tulevad põlved. Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); · poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas).
Neid nõudeid tavaliselt ei rahuldata, va USA. 39. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiklike õiguste rikkumine (välja arvatud isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine)? ?? Isiklik õigusvastasus tuleneb § 1045 lg 1 p 4, oluline § 1046. DÕ kaitseb eraelu puutumatust, au, väärikust, isiku õ otsustada oma nime, elulooliste andmete ja temast tehtud kujutise kasutamise üle (153-16, kus märgiti, et eraelu sfääri kuulub ka informatsioonilise enesemääramise õ ja ka õ oma sõnale ja pildile. St isikul õ otsustada, mida ta endast avaldada laseb). Seda hinnatakse § 1046 lg-te 1 ja 2 alusel. Lg 1 järgi tuleb arvest rikkumise liiki, põhjust, ajendit, ka suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lg 2 järgi võib isiku õiguste rikkumist õigustada see, et arvest muid kaitstud hüvesid ja III isikute ja avalikkuse huve
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus........
riiki kui rahvust. · Ida-Euroopas toimus rahvusriikide kujunemine 19.sajandil tugevas võitluses kosmopoliitsete monarhiatega ja siin on rahvusel ja rahvuslusel nii tähendus kui oluline roll ajaloos. Rahvusest tulenevad õigused tänapäeval: rahvused tervikuna on rahvusvahelise õiguse objektiks. - mitmete rahvusvahelise õiguse aktidega sätestatud rahvaste (rahvuste) enesemääramise õigus s.o õigus kehtestada vabalt oma poliitiline staatus, kindlustada vabalt oma majanduslikku sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Tegelikkuses õnnestub seda õigust harva realiseerida ilma vägivallata. - EV Põhiseaduses: igal eestlasel on õigus asuda Eestisse §36 Ühiskonnad erinevad selle poolest, kui palju neis elab etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik, nt Norra, Soome, Leedu, on kultuuriliselt ühtlane ühiskonna liikmed räägivad üldiselt
haldusjaotuse üksusteks, millised moodustavad riigi piires seostatud hierarhilise süsteemi. 2. Rahvas Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvusvaheliselt üldtunnustatud alusest - rahvaste enesemääramise õigusest. Laias laastus riigi kodanikkond, PS preambula mõttes Eesti kodanike olnud, olevad ja tulevad põlved. Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); · poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas).
maakondades ja valdades moodustati kohalikud komiteed. Tallinnas olid eestlaste poliitlisteks keskusteks linnavalitsus ja Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna Komitee. Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus. Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus: 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas ei olnud küll otseselt näljas, sest peatoidus suudeti ikka muretseda ning kui viljasalv ja lihaastjas päris tühjaks said, aitasid naabrid. Küll võis aga muudest hädatarvilikest vahenditest nagu koolilaste saabastest või petrooleumist ja üldse sellest, mida raha eest osta tuli, otsene
2 Ida-Euroopas toimus rahvusriikide kujunemine 19.sajandil tugevas võitluses kosmopoliitsete monarhiatega ja siin on rahvusel ja rahvuslusel nii tähendus kui oluline roll ajaloos. 1.3. Rahvusest tulenevad õigused tänapäeval: rahvused tervikuna on rahvusvahelise õiguse objektiks. - mitmete rahvusvahelise õiguse aktidega sätestatud rahvaste (rahvuste) enesemääramise õigus s.o õigus kehtestada vabalt oma poliitiline staatus, kindlustada vabalt oma majanduslikku sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Tegelikkuses õnnestub seda õigust harva realiseerida ilma vägivallata. - EV Põhiseaduses: igal eestlasel on õigus asuda Eestisse §36 1.4. Religioosne mitmekesisus Usundeid ja eri usulahke on ja on olnud lõpmata palju ja neid tuleb järjest juurde. Enamus neist on aga ajaloo jooksul piirdunud mingi kindla hõimu või rahvaga
Riigikohus: abi anda nendele, kes ei suuda ennast ise kindlustada (ehk juhul, kui inimese inimväärikus oleks kahjustatud, kui jäetakse abist ilma) 6. Loeng (22.03) Rahvusriik Rahvusriik ehk Eesti identiteet Tähtis, kuna riik ongi iseseisvunud selleks, et rahvus ja kultuur säiliks! Rahvusriik põhiseaduses: - Preambulis: Eesti rahva riiklik enesemääramise kustumatu õigus; kaitse sisemisele ja välisele rahule ning pant praegustele ja tulevastele põlvedele; PS peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - §1 (2) Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. (väljendab rahva tahet säilida igavesti) - §2 (1) Eesti riigi maa-ala,, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. - §6 Eesti riigikeel on eesti keel.
- Itaaliale ja Rumeeniale on lubatud lahkesti Austria-Ungari alasid (Tirool, Dalmaatsia). - 1918 jaanuaris USA Wilson avaldas oma kuulsa 14 punktilise programmi: o Euroopa uued piirid peavad jälgima rahvaste etnilisi piire ja arvestama rahvaste õigustatud (miinimum) nõudmistega. Oli vastuolus nt prantslaste ja sakslaste egoistlike huvidega. - USA rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev rahvusliku enesemääramise põhimõte teostus peale sõda Ida-Euroopas. - USA propageeritud õiglus ja mõõdukus võidavad lõpuks Ida-Euroopas (kui jagatakse Austria-Ungari ja Venemaa impeeriume ja paljud rahvad iseseisvuvad), aga mitte Lääne-Euroopas (Saksamaa karistamine Prantsusmaa nõudmisel). Sõja eesmärgid 1914: Saksamaa Luua majanduslikult sõltumatu nn Kesk-Euroopa süsteem, mis garanteeriks Saksamaale maailmariigi staatuse. Teatud regioonide liitmine otse Saksa
Oktoobri Liidu (oktobristide), sotsialistide-revolutsionääride (esseeride), Bundi (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Paremäärmuslikel Vene parteidel oli Eestis vähe toetajaid. Peaaegu kõik Eesti parteid ja liikumised olid valitsusega opositsioonis, nõudsid demokraatiat ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvusliku enesemääramise õigust, autonoomiat ja omavalitsust. Vene riigi liitriigiks muutmise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse nõudmise esitas 1905. aasta kevadel esimesena sotsiaaldemokraatide (föderalistide) juht P. Speek. 1905. aasta lõpul moodustati esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. 27
Natsionalism jaotub: 1) Positiivne natsionalism- assimileerib mitmeid rahvusgruppe suuremasse rahvusgruppi (Prantsusmaa) 2) Etniline rahvuslus- levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaliseks. W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti- olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne.) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalism peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas aristokraatliku riigikorra muutus 19. sajandil. Samas tõi natsionalismi areng kaasa kristluse rolli vähenemise- natsionalismist kui poliitlisest ideoloogiast sai uus religioon.
poolt tagatud, siis moraalinormide või tavanormide puhul see nii ei ole. Sunniks võib lugeda inimeste hukkamõistu. Riik eristab moraali õigusest. 3. Mis teooriate alusel jaguneb õigus eraõiguseks ja avalik õiguseks? ERAÕIGUS/ius privatum- rooma õigussüsteemis eraõigus e see, mis puudutab eraisikute hüvesid. Eraõigust võib määratleda kui õiguskorra seda osa, mis reguleerib üksikisikute omavahelisi suhteid nende võrdõiguslikkuse ja vaba enesemääramise (privaatautonoomia) alusel. Eraõigus on õiguskorra see osa, mille normid on suunatud kõigile isikutele, kusjuures isikud eraõiguses saavad tegutseda privaatautonoomia mõttest lähtuvalt - nad on oma otsustes vabad ja iseseisvad. Eraõiguse valdkondadeks loetakse tüüpiliselt tsiviilõigust, äriõigust ehk kaubandusõigust, intellektuaalset omandit ja rahvusvahelist eraõigust. Rooma õiguses eraldatakse Hugo-Heise süsteemi kohaselt kogu eraõigusest üldised
haldusjaotuse üksusteks, millised moodustavad riigi piires seostatud hierarhilise süsteemi. § 3. RAHVAS Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvusvaheliselt üldtunnustatud alusest - rahvaste enesemääramise õigusest. Rahvusvaheliselt on üldtunnustatud printsiip, mille kohaselt üks kindel rahvus saab ennast määrata (st jõuda suveräänse omariikliku olemiseni) konkreetsel territooriumil maailmas vaid üks kord. P.1. MÕISTE RAHVAS ERINEVAID TÄHENDUSI Mõistel rahvas on kahesugune põhitähendus: etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); poliitiline (peamiselt kasutatakse mõistet rahvas).
Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Rahu ähvardava ohu vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning agressiooniaktide või muude rahu rikkumiste mahasurumiseks rakendada tõhusaid kollektiivseid meetmeid. Rahvusvahelisi tülisid või olukordi, mis võivad viia rahu rikkumiseni, reguleerida või lahendada rahulike vahenditega vastavalt õigluse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele. 2. Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks. 3. Arendada rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ning lugupidamise kasvatamisel ja süvendamisel inimõiguste ja kõigile mõeldud põhivabaduste vastu, tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel. 4. Olla rahvaste tegevust kooskõlastavaks keskuseks nimetatud ühiste eesmärkide taotlemisel. 1966
Mina-teadvus, mis markeerib indiviidi või muu sotsiaalse subjekti erinevust teistest subjektidest. Erinevus tähendab siin subjekti erinemist samaliigilistest subjektidest. Subjektide vahel on ühtekuuluvus, mis on subjektidevaheline integratsioon. Subjekti identiteedi iseloomustamiseks on vajalik: - samaliigiliste hulka kuulumine - ühtekuuluvus täpsem kui samaliigilisus (sooline, ealine, ametialane) Subjektne identiteet avaldub mitmeastmelise enesemääramise kujul. Erinevus esmase, teisase ja kolmanda identiteedi vahel seisneb peamiselt ühtekuuluvusseoste tiheduses, vormis ja ulatuses. b) identiteediruum Selles kujuneb subjekti identiteet, mis leiab väljenduse ka subjekti regulatiivsetes eelistustes. Identiteediruumi väljendatakse sageli sõnaga minu. See ei ole ruumiliselt kuigi ulatuslik. Käitumuslik-regulatiivses mõttes on identiteediruum käsitletav inimese tunnetatud ja samas teatavate suhete vormis
NLi kõrval võeti Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni liikmeks Ukraina ja Valgevene. Aprill 1945 - Loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon San Francisko konverentsil. Seal oli kohal 50 II maailmasõja võitnud riiki. Esimest korda ei olnud Euroopa riikidel mingisuguse riikide liidu loomisel ülekaalu. 24.10.1945 - jõusutus ÜRO põhikiri. See päev kuulutati ÜRO päevaks. ÜRO ülesanded: Säilitada püsiv rahu maailmas. Arendada riikide vahelisi suhteid võrdõiguslikkuse ja enesemääramise alusel. Organiseerida koostööd majanduse, kultuuri ja muudel aladel. Inimõiguste deklaratsiooni loomine. Peakorter asub New Yorgis. ÜRO tähtsamad organid on: Peaassamblee - kõikide riikide delegatsioonid, kes saavad kokku kord aastas sügiseti ja ka erakorralised kokkukutsumised. Peaassamblee otsused on soovitava iseloomuga. Julgeoleku Nõukogu - 15 liiget, neist 5 alalist ja 10 vahetuvat. Alalised riigid on USA, Prantsumaa, Hiina, Suurbritannia ja Nõukogude Liit/Venemaa
19. sajandi algul hakkas see eriti seoses Napoleoniga levima ka teistesse riikidesse. Natsionalism jaotub: 1) positiivne natsionalism – assimileerib mitmeid rahvusgruppe suuremasse rahvusgruppi, nt Prantsusmaa. 2) etniline rahvuslus – levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule. 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaks. USA presidendi W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti - olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalismil peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas aristokraatliku riigikorra muutus 19. sajandil. Samas tõi natsionalismi areng kaasa kristluse rolli vähenemise – natsionalismist kui poliitilisest ideoloogiast sai uus religioon
valdkondades, nagu ühtekuuluvus, konkurents, migratsioon, laienemine jne. 12. Zielonka, Jan. Ch 5 'Democratic Governance', Europe as Empire' (Oxford, 2006), pp. 117-139 Euroopa Liidu demokraatia defitsiidi üle on viimaste aastate jooksul üha tulisemalt debateeritud, kuid selle vaidluse põhimureks on see, et ta lähtud põhiliselt Vestfaali kriteeriumitele (Riikide suveräänsuse põhimõte ja poliitilise enesemääramise fundamentaalne õigus; õigusliku võrdsuse põhimõte riikide vahel; teise riigi siseasjadesse mitte sekkumise põhimõte). Unustatakse, et Euroopa Liit pole riik ning tema demokraatliku võimekuse hindamiseks tuleb leida teisi viise. Yves Mény sõnul on väljakutseks mõista demokraatiat kõrgemal, rahvusülesel tasandil. Kuid oleks äärmiselt vale arvata, et praeguste süsteemide lihtne ülevõtmine seda ülesannet täidaks; tuleb luua adekvaatsed reeglid
Mina-teadvus, mis markeerib indiviidi või muu sotsiaalse subjekti erinevust teistest subjektidest. Erinevus tähendab siin subjekti erinemist samaliigilistest subjektidest. Subjektide vahel on ühtekuuluvus, mis on subjektidevaheline integratsioon. Subjekti identiteedi iseloomustamiseks on vajalik: - samaliigiliste hulka kuulumine - ühtekuuluvus täpsem kui samaliigilisus (sooline, ealine, ametialane) Subjektne identiteet avaldub mitmeastmelise enesemääramise kujul. Erinevus esmase, teisase ja kolmanda identiteedi vahel seisneb peamiselt ühtekuuluvusseoste tiheduses, vormis ja ulatuses. b) identiteediruum Selles kujuneb subjekti identiteet, mis leiab väljenduse ka subjekti regulatiivsetes eelistustes. Identiteediruumi väljendatakse sageli sõnaga minu. See ei ole ruumiliselt kuigi ulatuslik. Käitumuslik-regulatiivses mõttes on identiteediruum käsitletav inimese tunnetatud ja samas
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
28.11 jätkus Kongress, 2 leeri erinevates ruumides. Tõnisson jt Bürgermusses arutati läbi otsuste projektid, mis olid Postimehe toimetuses juba varem paika pandud. Suhteliselt tagasihoidlikud ettepanekud võeti vastu. Bürgermusse otsused võib jagada 3 rühma 1) otsused, mis olid seotud Venemaa valitsemisega nõuti demokraatlikke üldvalimisi, et võimalikult kiiresti tuleks kokku riigiduuma ja... 2) eestlaste asualade koondamine rahvuskubermanguks, kultuurilise enesemääramise õiguse andmine eestlastele, eestlaste rahvuslik võrdõiguslikkus teiste rahvastega 3) agraarprobleemi lahendamine, nõuti riigimaade jagamist maatameestele ja riigi/valitsusepoolset abi talumaade päriseksostmisel. Keerulisem olukord valitses TÜ aula koosolekul (Teemant), kõik isevooluteed, käratsemine, juhataja ei suutnud koosolekut enam ohjata. Langetatud otsused olid selgelt ülepaisutatud, üliradikaalsed nõudmised: revolutsioon peab jätkuma, võitluse
reaalkooli õpilaste juhtimise enda peale. Kõikide organiseerimistööde käigus ununes Tallinnas iseseisvuslastel iseseisvus välja kuulutada ja manifest ette lugeda. Alles 25. veebr keskpäeval korraldati Eesti Sõjaväeparaad. Päts luges esimest korda ka Tallinnas ametlikult manifesti ette. Kohe pärast paraadi lõppemist sisenesid Tallinnasse Saksa sõjaväeosad. Manifestis rõhutatakse, et tegemist on seadusliku Eesti rahva esindusega, otsus on langetatud väikerahvaste enesemääramise õiguse alusel. Eestimaa kuulutatakse iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Loetlatakse ette maakonnad, mis kuuluvad Eesti valdusalasse, nimetatakse ka Narva linna. Kõik eesti kodanikud kuulutatakse seaduse ees võrdseteks. Kõikidele vähemusrahvustele tagatakse tulevikus kultuurautonoomia. Eestis kehtivad kõik kodanikuvabadused. Kästakse vabastada kõik poliitilised vangid ja seada sisse kohtusüsteem, mis kaitseks kõiki kodanikke. Tuleb uuesti kokku kutsuda rahvamiilits
vahend millegi positiivse saavutamiseks (tunnustus, auhind, kiitus, ilus keha jne) või millestki negatiivsest hoidumiseks (karistus, halb hinne, tõrjutus, haigused). Välised motiivid võivad motiveerida indiviidi paralleelselt sisemistega või domi- neerida nende üle. Sisemine motivatsioon on maksimaalne siis, kui indiviid tunneb, et ta on oma keskkonnas tegutsedes pädev ja sõltub iseendast. Iga sündmus, mis mõjutab indiviidi pädevustaju ja enesemääramise tunnet, avaldab mõju ka tema sise- misele motivatsioonile. Sõltuvalt sellest, kuidas sportlasele antav tagasiside on struktureeritud, võib see kanda kontrollivat (välist motivatsiooni rakendavat) või informatiivset (sisemise motivatsiooni suurendamisele suunatud) sõnumit. Inime- ne tahab tunda end väärtusliku ja pädevana see on üks peamisi motiveerivaid tegureid. Seetõttu tuleks treeningut struktureerida nii, et sportlastel oleks oma
Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nim süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. Isikuvastased süüteod sätestavad karistuse eluvastaste süütegude (tapmine, mõrv), tervisevastaste süütegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased süüteod (orjastamine, pantvangi võtmine) seksuaalse enesemääramise vastased süüteod (vägistamine jms). Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod on süüteod võrdõiguslikkuse vastu (sotsiaalse vaenu õhutamine), põhivabaduste rikkumised (usuvabaduse rikkumine, sõnumisaladuse rikkumine jms) ja süüteod valimisvabaduse vastu (valimise võltsimine, hääle ostmine, valimispettus jms). Süüteod perekonna ja alaealise vastu on nt lapse ja vanema ülalpidamise kohustuse
Sots org asusid selgelt taunima käimasolevat imperialistlikku sõda ja nõudsid, et kõigi maade töölised avaldaksid oma valitsusele sedavõrd tugevat survet, et nood oleks sunnitud sõja lõpetama. Vene Revol Demokr leidis, et on tulnud õige aeg ja õige koht, Vm rahvas peab näitama, kuidas tuleb välja imperialistlikust sõjast. Vasakmeelsete propaganda sõja lõpetamiseks, õiglase rahulepinguga- loobuda annektsioonidest ja kontributsioonist, pidi arvestama väikerahvaste enesemääramise õigusi. Kuidas sellise lepinguni jõuda, oli neilegi teadmatu, aga nõudmine oli ilus. Vasakmeelsete propaganda leidis sobiva toetuspinnase sõjast tüdinud masside näol. Samas teated selle kohta, et Vm-l kõneldakse avalikult enam sõja lõpetamisest ja rahulepingu sõlmimisest, jõudsid ka Vm liitlasteni, tekitasid ärevust. Rahustamaks lääneliitlasi saatis välismin Miljukov 18.apr teele dipl noodi, kinnitades, et Vm jääb
1) ühinevate ühingute esinduskogud võtavad vastu reorganiseerimis(ühinemis)otsused. Nendes otsustes fikseeritakse reorganiseerimise täpsem kord, toimingute järgnevus ja tähtajad, ühinemise tulemusena tekkiva ühingu tegevuse ja organisatsiooni põhimõtted, õigusjärgluse teke, antakse hinnang tekkiva ühenduse põhikirja projektile. Nimetatud aktid peavad sätestama ühinevate ühenduste tegevuse lõpetamise otsuse. Ühingu reorganiseerimisotsusega määratakse ka liikmete enesemääramise tingimused. Kuivõrd ühinemine eeldab kahe või enama ühingu kooskõlastatud tegevust ning sisuliselt kooskõlas olevaid otsuseid, on võimalik reorganiseerimise tingimused eelnevalt täpsustada ka ühinevate ühingute vahelise lepinguga. Selline leping ei asenda aga esinduskogude otsuseid; 2) kuivõrd reorganiseerimine on seotud õiguste ja kohustuste üleandmisega, vajavad nimetatud õigused ja kohustused kindlaviisilist dokumentaalset fikseerimist. Selleks 99
1) ühinevate ühingute esinduskogud võtavad vastu reorganiseerimis(ühinemis)otsused. Nendes otsustes fikseeritakse reorganiseerimise täpsem kord, toimingute järgnevus ja tähtajad, ühinemise tulemusena tekkiva ühingu tegevuse ja organisatsiooni põhimõtted, õigusjärgluse teke, antakse hinnang tekkiva ühenduse põhikirja projektile. Nimetatud aktid peavad sätestama ühinevate ühenduste tegevuse lõpetamise otsuse. Ühingu reorganiseerimisotsusega määratakse ka liikmete enesemääramise tingimused. Kuivõrd ühinemine eeldab kahe või enama ühingu kooskõlastatud tegevust ning sisuliselt kooskõlas olevaid otsuseid, on võimalik reorganiseerimise tingimused eelnevalt täpsustada ka ühinevate ühingute vahelise lepinguga. Selline leping ei asenda aga esinduskogude otsuseid; 2) kuivõrd reorganiseerimine on seotud õiguste ja kohustuste üleandmisega, vajavad nimetatud õigused ja kohustused kindlaviisilist dokumentaalset fikseerimist. Selleks 99
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
