Rahulepingule kirjutati alla 1920. aasta 2. veebruari esimesel tunnil. 402 päeva kestnud ning ligi 4000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Alles nüüd saabus võimalus hakata juba pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Tartu rahuleping oli ühtlasi oluline lisand rahvusvahelisse õigusse. Selle artiklis II on esmakordselt maailma ajaloos kõrgel riikidevahelise lepingu tasemel kirja pandud "kõigi rahvaste vaba enesemääramise õigus kuni täieliku lahkulöömiseni riigist, mille koosseisu nad kuuluvad" ja sealjuures Venemaa kindla üldkohustusena. Teiste sõnadega: Tartu 13 rahuleping oli ühtlasi vabaduskiri kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Enne seda oli niisugune rahvaste õigus sõnastatud vaid kahes deklaratiivses aktis, nimelt USA presidendi T. W. Wilsoni 1918. aasta kuulsas "14 punktis" ja Lenini rahudekreedis.
Kas õigus peab olema õiglane ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult õiglane õigus, kuid on juba Vana-Rooma ajast pärit jurist Celsus ütles, et ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst"
sajandi algusele? Töölisklass, väikekodanlus, talupojad...Rikkad töölised ja kodanlus segunes tihtipeale, talupoegadest sai vabad väikeomanike klass ning kõik klassid leidsid lõpuks koha tujumajandusesüsteemis. 7. Kas võib väita, et revolutsiooniline ja töölisliikumine Euroopas oli üks ja sama nähtus? Võib küll, sest mässud ja streigid ja revolutsioonid tekkisid töölisklassi ja valitsuse vahel. Töölised tahtsid paremat elu ja ka tööandja vastu mässati. 8. Kas rahvusliku enesemääramise soov ning natsionalism on erinevad nähtused? On. 9.Mis kujutas suuremat ohtu Euroopale,kas vastuolud on yhiskonnakihtide või rahvuste vahel? Arvan,et rahvuste vahel,sest 20da sajandi algul kujunesid välja selgepiiilised vastandlikud jõugrupid.Suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. 10.Balkani poolsaart nimetati 20saj. Algul püssirohutünniks,sest balkani poolsaare riigid olid teistest mahajäänumad ja vaesemad
niisamuti, et religioon ei kao, sest eksistentsiaalsed küsimused püsivad ning mõistuspäraselt neid lahendada pole võimalik. Sellised küsimused nagu ,,Kust me tuleme? Kuhu me läheme? Mis on elu mõte? Miks me kannatame ja sureme?" jäävad teaduse poolt mõtestamata. W. H. Swatos ja K. J. Christiano leiavad, et meie aeg on püha juurde naasmise või taaspühastamise protsessi tunnistajaks. Uue vaimsuse esilekerkimine näitab, et usulised otsingud kestavad. Usulise enesemääramise järele tärkavat huvi on seletatud modernse inimese pettumusega teaduse ja tehnoloogia tõotatud hüvedes; selles väljendub ka teatav väsimus lakkamatus eluvõitluse konkurentsis püsimisest, mille kõrval religioon näib pakkuvat abi inimese sisemise ,,mina" tasakaalustamiseks. Sekulariseerunud ühiskond ei ole siiski täiesti religioonivõimetu. Kuigi sekulariseerumisteooria usutavus on kahtluse alla seatud, leidub neid, kes arvavad, et sekulariseerumise, s.t
Koloonia ehk asumaa poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille emamaa on allutanud Kaevikusõda olukord, kus mõlemad pooled on kaevunud tugevalt kindlustatud positsioonidesse, rinne püsib paigal väga kaua Blokaad tegevus, mis takistab vaenlase territooriumile ligipääsu või väljapääsu Bolsevik VSTDP radikaalse tiiva esindaja Rassism ideoloogia, mille kohaselt on üks rass teistest parem Enesemääramise õigus rahvuslikku kuuluvust tundva grupi luba rajada riik ja valida selle valitsemisvorm Antisemitism vaenulikkus juutide vastu tulenevalt nende religioonist, kultuurist ja rahvusest Liberalism poliitiline suund, mis tähtsustab isikuvabadust Konservatism poliitiline suund, mis väärtustab ajaloost üle võetud seadusi ja traditsioone ning mis ei poolda liiga kergekäelisi riigikorralduse muutusi
Inimõiguste Kohtu praktika) tulemusena anti Harju Maakohtu 28.oktoobri 2010. aasta taotlus lahendamiseks Riigikohtu üldkogule, millele on omakorda arvamuse esitanud ka õiguskantsler, justiitsminister, riigikogu, riigiprokuratuur, põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ja mitmed riigikohtunikud. 2 Valmar Koemetsale oli esitatud süüdistus selles, et ta püüdis 20.jaanuaril 2010 astuda vaatamata varem toime pandud seksuaalse enesemääramise vastastele süütegudele seksuaalvahekorda alaealisega viimase tahte vastaselt. Seda sorti süütegu käsitleb Karistusseadustiku 9.peatüki 7-es jagu ,,Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod", mille § 141 lg 1 järgi karistatakse teo toimepannud isikut ühe- kuni viieaastase vangistusega. Sama paragrahvi lõike 2 punktis 6 on sätestatud, et kui tegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo karistatakse kuue- kuni viieteistaastase
eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab privaatsus oma põhiväärtuse − võimaluse enda eest vabalt otsustada. Informatsioonilise enesemääramise õiguse mõiste tuleneb 1983. aasta Saksamaalt. Lähtuvalt Saksa Konstitutsioonikohtu otsusest seisneb isiku õigus informatsioonilisele 26 enesemääramisele õiguses ise otsustada, mis tingimustel ja ulatuses tema eraelusse puutuvaid asjaolusid avalikustatakse. Seega peaks isikul olema praktiliselt piiramatu vabadus otsustada, millistel tingimustel (nt tasuta või tasu eest) oma isikuandmete kasutamist lubada. (Tikk 2004: 41-42) Eesti oludes saab informatsioonilise
vabastamise kohta 22. oktoober ukaas Soome autonoomia taastamise kohta 3.november valitsuse teadaanne talupoegade 22. november Liivimaa kubermangus maa väljaostumaksude kohta. kuulutati välja sõjaseisukord 26. november asutati esimene poliitilne erakond, Eesti Rahvameelne Eduerakond . Nõuti rahvuslikku enesemääramise õigust ja poliitilist autonoomiat. 7. detsember Moskvas algas poliitiline 10. detsember Tallinnas ja Harjumaal üldstreik, mis kasvas relvastatud ülestõusuks. kehtestati sõjaseisukord Sõjavägi ja karistus salgad surusid ülestõusu maha 12.-20. detsember Eestis põletati või rüüstati 160 rüütlimõisa ja 40
seonduvat. Tegu pole lihtsa lühikirjeldusega, vaid põhjaliku ja laiahaardelise käsitlusega, mis pakub sujuva ülevaate ning näitab avalikkusele vähem teada olevaid probleemegi. Eidintas on kirjeldanud kahe rahvuse vahelisi dialooge kui ei midagi halba ennustavaid, ent ometi raius suhetesse mõrasid kadedusekirves, mida hoidis jõukama leedulase käsi, kellele oli vastumeelne näha end majanduslikult hästi kindlustanud juute osavalt oma äri ajamas. Kõneldakse kahe erineva rahvuse etnilise enesemääramise, klassi ja usu rollist nende omavahelises suhtluses. Näitena võiks tuua maainimese kujutluspildi juudist, milleks on tulnukas, võhivõõras, sest too erines kõige rohkem leedulasest võrreldes teiste rahvus- ja usugrupi liikmetega2. Rääkides negatiivsest suhtumisest juutidesse, toob autor välja selle, et neid ei kritiseeritud ja noomitud niivõrd füüsiliste töödega tegelemise tõttu, vaid liigkasuvõtmise, ebaausate sissetulekute ning odavalt ostmise ja kallilt müümise tõttu
sotsiaaldemokraatlikud töölisparteid. Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat ka rahvusküsimuse teravnemine 20. saj. algul. Rahvaste enesemääramiseõigus kuulus Suure Pr. rev. põhimõtete hulka. Teoreetiliselt tunnustasid seda kõik riigid Saksamaa ja Itaalia ühinemist ühtseks rahvusriigiks ning Ungari laialdast autonoomiat 19. saj. käsitati kui progressi saavutust. Norra veretut eraldumist Rootsist 1905.a. vaadeldi kui rahvusliku enesemääramise protsessi. Samal ajal olid Venemaa ja Austria-Ungari paljurahvuselised riigid, kes kumbki ei soovinud oma territooriumist loobuda. Seal rakendati sovinistlikku poliitikat väikerahvaste suhtes. Sõltumatuid riike üha vähem. Euroopa valitses maailma. Suurriike oli 8 Suurbrit., Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria-Ungari. 19. saj. avaldus kapitalismi arenemise ebaühtlus eriti selgelt: Saksam
Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Sõja lõpp: 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi
kommunistide bloki vastu ja võimaldama "riiklikult" juhitud valimispettusi, ilma et neid saaks kohtusse kaevata. Muudatuste kirjeldamine siinkohal viiks pikale. Demokraatliku maailma jaoks ennekuulmatu oli riigi põhikorra muutmine valitsuse määrusega: jäeti ära parlamendi teise koja (riiginõukogu) moodustamine. Hoolimata kõigest valitses ometi oht, et valimisi võidakse esitama hakata kui täiesti uue rahvaesinduse moodustamist rahva enesemääramise õiguse alusel. Sellepärast organiseerisid eestimeelsed ringkonnad valimistel vastukandidaatide ülesseadmise. Ürituse juhina tunnustati Jaan Tõnissoni, kuid osalesid nii Pätsiaegse opositsiooni poliitikud kui ka autokraatlikud rahvustervikluse pooldajad ja paar aastat enne seda vangist tulnud vapsid. See tähendas massilise eesti rahvusliku vastupanuliikumise algust. Nelja päevaga esitati 80 valimisringkonna
Hakkas levima omariikluse ülistamine, marurahvuslus (sovinism), saab imperialismiajastu üheks põhijooneks. Tuli kaasa koloniaalne jagamine (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameeika), tekkisid emamaad ja kolooniad, majanduslikult ebavõrdsed riigid. Tekkis arusaam, et Euroopa riigid on paremad teistest. 1789 prantsuse revolutsioon, isikuvabaduse tekkimine. XX saj alguses Euroopa tsivilisatsioon, praegu USA kultuuri levik (Iraak, Afganistan). Rahvaste enesemääramise õigus oli 3 suurt riiki (GER, Austria-Ungari, Venemaa). Keeruline oli Austria-Ungaris, palju rahvusi oli koos, kes kõik tahtsid vabaks saada. Positiivne näide oli Norra eraldumine Rootsist 1905. Eesti rahvuslik ärkamine, Vabadussõda, omariiklus 24. Veebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud suurt rahvaarvu, sest polnud kolooniaid. Etioopia Aafrika sarv (kristlik kultuur on seal)
läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. Asutava Kogu tegevus lõppes bolsevike võimuhaaramise tõttu. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919
Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. 3 Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril parlamentaarset monarhiat ning Eestile rahvusliku enesemääramise õigust taotleva Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 19051917. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati Briti impeeriumi
aastal loodud kantaat-balletis ,,Eesti ballaadid" (Lea Tormise libreto, rahvaluule Ülo Tedre seades) on eesti jutustavad rahvalaulud põimitud sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Teose uuslavastus (Peeter Jalakas) 2004. aastal kujunes eesti muusikaelu suursündmuseks. Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv), ,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. Tormis
Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II
a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi
Eesti 19. sajandil 1.Pärisorjuse kaotamine 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine. *1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine....
Need millegipärast kas vaikitakse maha või mingi muul põhjusel neist ei räägita avalikult. Ei ole loodud ei tugigruppe ohvritele ega ole ka eriti uurimustöid sel alal teostatud. Statistika on kuidagi ebamäärane ja paljuski lünklik. 3 2. Seksuaalse iseloomuga kuriteod Karistusseadustiku 9. peatükk 2. jao 7 peatükk sätestab seksuaalse enesemääramise vastased süüteod. Nendeks on vägistamine (KarS §141), sugulise kire vägivaldne rahuldamine (KarS §142), suguühendusele sundimine (KarS §143), suguühendus järeltulijaga (KarS §144), suguühendus lapseealisega (KarS §145), sugulise kire rahuldamine lapseealisega (KarS §146), lisaks on veel sätestatud KarS §147, et nende kuritegude puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik arusaamisvõimetuks. Loetletud kuritegude objekt on inimese seksuaalse
1917 november - 1918 suvi - bolsevike võimukindlustamine 1)Võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2)Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3)Maailmarevolutsioon Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine. Asutav Kogu aeti jõuga laiali. Jaanuar 1918 lõppes Venemaa demokraatlik areng. Kuulutatakse välja Venemaa rahvaste, võrdsuse, suveräänsuse enesemääramise õigus. Soome iseseisvub - 06.12.1917. Armeenia, Poola - toetatakse bolsevikke, aidatakse kaasa riigipööretele. Petrogradist viiakse pealinn Moskvasse. Agressiivne poliitiline propaganda, tsensuur. 5. Vot seda pead mingist õpikust ise vaatama tegelt väga lühike asi 6. Iseseisvus 1918 ma ei saa aru, mida siin tahetakse täpselt??? 7. Vabadussõda on mul 11 lehekülge kuidas lahendada. Kas saadan konsu, võid teed õpikust lühikokkuvõtte??? 8
lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nüüd on see aeg käes. /---/ Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, üksmeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda : Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks. Millise dokumendiga on tegu? Iseseisvusmanifest. Milles on selle dokumendi tähtsus? Kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Millal see dokument välja kuulutati? 23. veebruar 1918 Pärnus Endla teatri rõdul. 2
(asus Tartus) juhtis Jaan Tõnisson; maakondades ja valdades moodustati kohalikud komiteed. Tallinnas olid eestlaste poliitlisteks keskusteks linnavalitsus ja Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna Komitee. Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus (J. Vilms). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas ei olnud küll otseselt näljas, sest peatoidus suudeti ikka muretseda ning kui viljasalv ja lihaastjas päris tühjaks said, aitasid naabrid. Küll võis aga muudest hädatarvilikest vahenditest nagu koolilaste saabastest või petrooleumist ja üldse sellest, mida raha eest
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ajalugu Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja ta...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perek...
Riigivalitsemise vorm Kas riik on vabariik(parlamentaarne/presidentaalne)/ monariha(absoluutne/ konstitutsiooniline) Riigikorralduse vormi kas riik on unitaarriik, föderatsioon või konföderatsioon 23. Milline riigivalitsemise vorm on oma olemuselt demokraatiat välistav? Põhjendage vastust. Diktatuur, sest seal on võim ühe inimese/erakonna kätte langenud ning teisitimõtlejad kõrvaldatakse tihtipeale vahendeid valimata. 24. Mida tähendab rahvaste enesemääramise õigus? Kas seda saavad kõik rahvad kasutada? Põhjendage vastust? Rahval on õigus luua oma riik. Kindlasti ei saa seda kõik rahvad kasutada, see sõltub sellest, kes on nende naabrid ja kelle alla nad kuuluvad. Nt Tiibet 25. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamised erinevused? föderatsioon(liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, nt USA)
1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp: 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a
3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia Õigustloovad aktid, mille osas vaatleme õiguslikku ideoloogiat on Eesti Vabariigi põhiseadus ja karistusseadustik. Aktis endas sätestatuna on õiguslik ideoloogia ehk seaduse kirjapanemise eesmärk EV põhiseaduses kirja pandud põhiseaduse teksti eessõnas (preambulis) ja on esitatud järgmisel kujul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […] Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole.
Lisainfo Eesti vabariigist ja selle iseseisvuse ajaloost. Eesti riik ja rahvas on suveräänne ja vaba ning võrdne partner teistele riikidele ja rahvastele kogu maailmas. Alati ei ole see aga nii olnud. 13. sajandil allutati Eesti territoorium Saksa ordule, hiljem valitsesid meie territooriumi Rootsi, Poola ja Taani kuningad kuni Eesti liideti Vene tsaaririigiga (Põhjasõda 17001721). Selleks, et olla vaba rahvas vabal maal, on Eesti rahvas läbinud pika ja keerulise enesemääramise protsessi. Eesti suveräänse riigivõimu loomine algas 1917. aasta novembris. Kuna Venemaal oli toimunud revolutsioon ning seaduslik riigivõim kukutatud, kuulutas Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev ennast kõrgeima (suveräänse) võimu kandjaks Eestis. Enne võimu haaranud kommunistide poolt laialiajamist jõudis Maapäev volitada oma juhtorganeid enda nimel edasi tegutsema. Maapäeva juhatus ja vanematekogu moodustasid põranda all Päästekomitee
vajadust säilitada sotsialist ja Nõukogude Liidu terviklikkus. Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Läbi kukkus ka Gorbatsovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase. 1991. AASTA AUGUSTISÜNDMUSED Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle
maadesse, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonisõimalused, odav energia ning odav oskustööjõud. 1.4 1. Mis on riik? Selle tunnused (selgitustega)? - Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Tunnused: *territoorium (maismaa, territoriaalvesi, õhuruum, maapõu) *rahvas (kodanikud ja mittekodanikud) *täiesti iseseisev e suveräänne riigivõim. 2. Mõiste: rahvaste enesemääramise õigus. - Põhimõte, mis lähtub rahvaste suveräänsusest ja võrdõiguslikkusest. 3. Milline riigi tekke teooria tundub teile tõenäolisem? Põhjenda. - Lepinguteooria, kuna selle kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Eesmärk on leida ühiseluvorm, millega on esikohal kodanik. 4. Riigivalitsemise vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus. 1)Parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus
võib parlamendi laiali saata. Kolooniate osas asendati uue põhiseadusega Prantsuse Liit Prantsuse Ühendusega, millega meretagused territooriumid said autonoomsete vabariikide staatuse. Tegelikult kadus Ühendus juba 1960.a., mil enamus Pr. kolooniaid iseseisvus. 1959.a. pakkus de Gaulle Alzeeriale enesemääramisõigust. Selle peale hakkasid eurooplastest elanikud tema vastu mässama 1960.a. Barrikaadide nädal, mis kukkus aga läbi. Kui referendum kiitis enesemääramise heaks, siis läksid Prantsuse Alzeeria pooldajad põranda alla ja moodustasid vastupanuorganisatsiooni OAS. 18. märts 1962 kirjutati alla Eviani kokkulepped, millega Alzeeria iseseisvus (Alzeeria Rahvusliku Vabastusrinde ja Pr. Vabariigi vahel). - 1960.aasta oli Aafrika aasta - vabanes suurema osa Aafrika kesk- ja idaosa riike. Siis vabanesid ka Kariibi mere maad. - 70-aastate peaprobleemiks sai Portugali kolooniate küsimus - Angoola, Mosambiik, Kap Verde ja Guinea-Bissau
Ajaloo konspekt Rocca al Mare Kool Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli2
võimule kuningas Louis VIII. Kongresside süsteem Inglismaa välisministri ettepanek aeg-ajalt omavahel kohtuda. See süsteem toimis kuni 1822.a. Inglismaa ühiskondlik arvamus aga ei toetanud seda. Inglimaal hiilgava isolatsiooni poliitika. Tasakaalu saavutamine suurriikide vahel oli küllalt lihtne, kuna võitjariigid ei vaidlustanud väljapakutud põhimõtet. Lisaks ei ohustanud tollal territooriumide jagamist ka rahvusliku enesemääramise idee. Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu siiski ainult Euroopa mandril. Ajaloo pikem rahuaeg Euroopas just peale Viini kongressi. 5. Isikud: George Washington USA esimene president ning Kongressi ülemjuhataja Thomas Jefferson Iseseisvusdeklaratsiooni autor ning Virginia advokaat Louis XVI sai kodanikunimeks Louis Capet, Prantsusmaa kuningas, kellelt rvolutsiooni käigus võeti võim Robespierre jakobiinide juht, kes oli üks julmemaid ning teostas kõige suuremat
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kurit...
(RHK-10) Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonast või perekonnast ning poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ära kasutamist: · 1
Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääramise teel. Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). Peale II Maailmasõda jätkus laulupidude traditsioon. Eesti ooper Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a
Sakslased õnnestus peatada alles Veneetsia lähedal. 1918 LÄÄNERINNE: Saksa diviiside arv läänerindel suurenes poiolteist korda. 21.märtsil algas pealetung, mille käigus Amiensi vallutamine ei õnnestunud. 7-9novembril kukutati keiser. IDARINNE: Märtsis sõlmiti Venemaaga Brestie rahu, mis lubas Saksamaal kasutada materiaalseid resursse Venemaalt, Ukrainast, Baltimaadest, Krimmist ja Kaukaasiast. MUUD SÕJATANRID: Wilson kuulutas rahvuste enesemääramise õiguse tulevase maailmakorralduse põhiprintsiibiks. See oli küll vastuolus paljude kavatsustega, kuid vaielda polnud mahti. 29. september palus vaherahuBulgaaria. 30 oktoober kapituleerus Türgi. 3.november kirjutas vaherahule alla Austria-Ungrari. 11.november allkirjastas Saksamaa rahu vaenlastega. Mille poolest erines esimene maailma sõda varasematest sõdadest? 1. osales palju riike 2.Sõjategevus kulges kõikidel merdel ja kolmes maailmajaos. 3
sutod). 1941 14.aug Atlandi harta: USA majanduslik abi Moskvale. USA President F.D.Roosvelt ja Briti peaminister W.Churchill-kirjutasid alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorralduse põhimõtted. Leppisid kokku veel vastastikuse sõjalise abi asutamises. Sõja eesmärgiks oli vastaste purustamine, mitte uute territooriumite haaramine. Endised riigipiirid taastatakse ja rahvastele antakse enesemääramise õigus. 1943 Teherani nõupidamine: Iraani pealinnas, Saksamaa vastased riigid: J.Stalin(NSVL), F.D.Roosvelt(USA), W.Churchill(Briti). Leppisid kokku edasises sõjapidamises: 1.Inglismaa ja USA avavad uue rteise rinde.2.Balti riigid lähevad NSVL alla.3.Otsustati, et võideldakse kuni Saksamaa purustamiseni. Punaarmee võib Saksa riigipiiri ületada. 1945 Jalta konverents: Osalesid Stalin, Churchill(Inglismaa), Roosvelt(USA). Otsustati, et sama aastal
o Ajalooline tõlgendamine o Teleoloogiline tõlgendamine Tõlgendamise reeglid: o õigusaktide alluvus o üldnorm vs erinorm o õigusaktide ajaline kehtivus o analoogia Riigiõigus Põhiseadus- Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 PS preambul- Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduslikud institutsioonid: 8TK o RK o VP o VV o Riigikohus o EP
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass Eesti Vabariik Maardu 2012 Sisukord Balti liit..........................................................................................................3 Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. Aastatel....................................................4 Eesti Vabadussõda.............................................................................................6 Kokkuvõtteks.................................................................................................10 Kasutatud allikad.............................................................................................11 Balti liit 1...
17. oktoobri manifest. Nikolai II kirjutas alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, õigus luua organisatsioone. Saadud järeleandmisi kasutades rajas Tõnisson novembris poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE) liberaaldemokraatliku reformipartei, pidas kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Taotleti rahvusliku enesemääramise õigust ja talupoegade maavalduste suurendamist kiriku-riigimaade arvel. Mõju oli suurim Tartus ja L-Eestis. ,,Teataja" üritas ebaõnnestunult luua erakonda. Eesti sotsiaaldemokraadid P.Speeki ja G.Asti asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mis eitas VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes Eestile Vene föderatsioonis autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. Manifesti tulemuseks olid loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Rahvaasemike koosolek
Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allk...
Näiteks panslavism slaavi rahvaste ühendamine ühtseks riigiks eesotsas Venemaa, pangermantism e. Saksamaa natsionaalsotsialism, soov ühendada germaani rahvad, eesotsas Saksamaa ja antisemitism juudivaenulikkus, sest nad olid targad ja kui olid rikkad siis väga. Selline marurahvuslus tõi kaasa vastuolusid eestvedaja riigi vastu, mille tagajärjel teravnesid poliitilised sidemed ja rahvuslikud suhted, pinge kasvas.Näiteks nõudis Poola rahvas enesemääramise õigust, mida teoreetiliselt Venemaa, Saksamaa, Austria tunnistasid, aga praktiliselt ei tahtnud Poola aladest loobuda. · Kapitasimi ja tööstuse areng tõi kaasa suure linnastumislaine, talupojad läksid linna tööd otsima, sest tööjõudu hakkas maal üle jääma, see tõi omakorda kaasa sotsiaalsete olude halvenemise, tihedalt koos elades levisid kiiresti igasugused haigused nt. Tuberkoloos ning tööpuudus ülerahvastumisel linnades
alluvate oma. Organisatsioonid ignoreerivad sageli tõsiasja, et juhtidel on DEMOKRAATIA (kr. demos- rahvas, kratos- võim) on ühiskonna samasugused inimvajadused kui kõigil inimestel. Kui vahetu ülemus on organisatsioonivorm, mida iseloomustab selle liikmete määrav osa ühiskonnas ka rahulolematu, kandub see üle tema alluvatele ja ka väljapoole organisatsiooni organisatsioonis. Aluseks on inimeste osalemise võimalus ja enesemääramise perekonna ja seltskondlike kontaktide läbi. õigus. TÖÖTAJATE HOIAKUTE MUUTMINE Paljudes organisatsioonides on alluvatel madal eneseusk, seega ei usuta, et igaühe jõupingutused aitavad kaasa organisatsiooni edukusele. Seda aga Töötajate suhtumise muutmine pole kerge, kuid see on saavutatav
aadlikele maid, püüdis kinni põgenenud talupoegi, surus maha nende mässe. Peeter Suure teenistusastmete tabeliga seati sisse tsiviilteenistuse 14 järku- aadliseisuse said kõik kes olid jõudnud 8. järku- aadliseisus suurenes Järk polnud pärandatav Rahvuslus ja rahvusriikide teke Rahvusluse tõus Euroopas: 19saj üks kesksemaid tõukejõude, eriti jõuliselt hakkas rahvusliku enesemääramise põhimõte levima pärast1848-1849.a revolutsioone ja seda ei saanud eirata ükski poliitiline jõud Rahvusliku idee pooldajad idenfitseerisid oma rahvust ühise ajaloo, kultuuri, keele ja rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel
kõige sellega kaasnevaga. Siit kujunes välja ka sõja tegelik iseloom. Kõik sõdivad pooled, keda riigis koos horvaatidega oli kolm, püüdsid enda kätte haarata võimalikult palju maa-alasid, mis seejärel etniliselt põhjalikult puhastati. Kuigi peamiselt on selliste sõjapidamisviisidega tuntud serblased, kasutasid samu vahendeid ka moslemid. Tegelikult pole see sõda vaid territooriumi eest. See on sõda kodu, kodukolde, enesemääramise ning oma sünnikohas ellujäämise eest. Sõdades on suuremad võidulootused eelkõige sellel poolel, kellel on paremad liitlased. Serblased võisid arvestada oma mujal endises Jugoslaavias elavate rahvuskaaslaste toetusega, ortodokslike Balkani riikide piiratud toetusega ja Venemaaga. Bosnia moslemeid toetasid USA, Euroopa Liidu liikmesriigid ja islamiusulised kogu maailmas. Ka kõige idealistlikumas variandis mõeldes saab kohe selgeks, kes pidi selle sõja võitma
Põhiline erinevus on vahendeis, millega surma tulemus saavutatakse. Aktiivsete sammude sammude astumine tähendab autokraatlikku kontrolli toimuva üle. Arst, kes annab ravimi, et kannatava patsiendi elu lõpetada, määrab patsiendi surma, aja ja mooduse. Ravimi toime muudab surma füüsilist põhjust ja sellel on oluline tähtsus. Hoopis teine on olukord siis, kui surmal lastakse saabuda mõnel muul (näiteks haiguse) toimel (1., lk 143). Üksikisiku enesemääramise õigus on nüüdseks saanud määravaks teguriks mis rahes konfliktsituatsioonis - olgu siis tegemist abordi, raviks nõusoleku andmise või eutanaasiaga. Kuid ikkagai võib küsida, kas on olemas olukordi, kus üksikisiku soove peaks piirma mingitel muudel kalutlustel? Teoloog võib vastata: "Jah, on." Rooma katoliku kirik näiteks ei tunnista enesetappu, ravist keeldumist võib aga teatud tingimustel ju samuti enesetapuks pidada. On avaldatud arvamust, et vähemtõsisem ja -austavam
või sunduse järele. Sisemine motivatsioon on oma olemuselt sarnane sõltuvusseisundiga, kus soov midagi teha, realiseerub ilma välise sundimiseta. Sisemiselt motiveeritud inimesed kogevad rohkem positiivseid emotsioone, on rahulikumad, keskenduvad sooritusele ja lõppkokkuvõttes saavad paremaid tulemusi. Sisemine motivatsioon on maksimaalne siis, kui indiviid tunneb, et ta on oma keskkonnas tegutsedes pädev ja sõltub iseendast. Iga sündmus, mis mõjutab indiviidi pädevustaju ja enesemääramise tunnet, avaldab mõju ka tema sisemisele motivatsioonile. Iga inimene tahab tunda end väärtusliku ja pädevana see on üks peamisi motiveerivaid tegureid. Teine oluline tegur on kontrolli tajumine. Kõiki inimesi mõjutavad uudishimu ja saavutusmotiiv, mis vallandavad alljärgnevad reaktsioonid: Vajadus kasutada ära oma võimalusi. Hirm mitte vastata teiste ootustele. Tung oma saavutusi parandada, karjääri teha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
