majandusliku sõltmatuse ja isiklike eesmärkide saavutamisel. Noortele tööturule pääsemiseks võimaluste andmine aitab kaasa sotsiaalse stabiilsuse tagamisele, mida peetakse majanduskasvu ja heaolu aluseks. Indiviidi-tasandi riskideks võivad noore 9 puhul kujuneda tööpuudusega kaasnevad psühholoogilised tagajärjed: väiksem eluga rahulolu, ärevuse ja depressiooni sümptomid, vähenenud enesekindlus. Kõige ohtlikumaks peetakse noorte puhul tööpuuduse negatiivset mõju noore isiksuse arengule. Sotsiaalsete riskidena olgu nimetatud tööpuudusega kaasnev koormus majandusele ja suurenenud kriminaalse käitumise oht (Jaanus, 2006). 10 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS Igas Euroopa riigis, kus esineb noorte tööpuudust, on välja töötatud programme ja meetmeid, et muuta olukorda tööturul paremaks ja anda noortele
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puud...
1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. Valime inimeste klassifitseerimiseks kaks tunnust: 1) erialased ja majanduslikud teadmised ning oskused; 2) motivatsioon ja tahe midagi korda saata/korraldada. 5.Olemasoleva ettevõtte ostmise eelised ja puudused: Ostmise eelised: 1) kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid; 2) ettevõtte hea maine kandub edasi; 3) asukoha sobivus on tõestatud;
Amfetamiini ja metamfetamiini joobe tunnused - Füüsilised: laienenud pupillid, kiire pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, higistamine, koordinatsioonihäired, unetus, püsimatus, suurte annuste puhul võivad esineda krambid ; - Psüühilised: närvilisus, rahutus, hüplev mõtlemine, seosetu kõne, elevus. Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime Tekivad eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus, taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, võimalik on agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos ilmnevad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted ja agressiivne käitumine.
tööotsingu töötoas.( Liiva, S. Postimees 2015) Aasta möödudes nõustamisteenuse lõppemisest ei olnud vahepealse aja jooksul töötanud ligi pooled nõustamisteenustel osalejad. Nende hulgas on rohkem erinevatesse riskirühmadesse kuulujaid, ilma erialase ettevalmistuseta inimesi ning Ida-Virumaal töötuna registreerituid, mis viitab keerulise tööturuolukorra mõjule töö leidmisel. (Liiva, S. Postimees 2015) Pikalt töölt eemal olnud inimestel kaob enesekindlus ja usk uuesti tööd leida, samas kaob neil ka harjumus igal hommikul ärgata ja kodust välja minna. Inimesed langevad depresiooni ja sulguvad koduseinte vahele. Sellisest olukorrast välja pääsemiseks pakub töötukassa tööharjutusteenust. 15 Tööharjutusel tehakse kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi või milleks vajalikud oskused on omandatavad tööharjutuse käigus juhendaja nõustamisel ja juhendamisel
Aga vaesuses kasvanud, mõjusid hiilgavad asjad talle väga sügavalt ilusad kleidid, suur maja, kullatud nõud selline kraam. Vähemalt alguses tegi selline toredus temaga imesid ka inimesed selle keskel tundusid hoobilt paremad. Ta hiilgab oma teadmistega tahtes kunagi küreele muljet avaldada, oli ta õppinud pähe ladinakeelse Uue Testamendi, millegipärast arvas ta et kui mängib innukat preestriõpilast, on midagi parem (?). Proua Rénali hämmastab ta enesekindlus, mis esialgse võõristuse täielikult kustutanud oli. Julien avaldab peremehele muljet, saab lastega hästi läbi ja kõik on suht ok. Aga siis hakkab talle meeldima proua Rénal arvatavasti pole tolle uhke riietus selles suhtes kuigi tähtsusetu. Lisaks proua Renali välimusele ja isiksusele sunnid Julieni tegudele ka tema eneseuhkus ja pidev saavutusvajadus, soov olla teistest parem. Ta saavutab selle, et kõrge kõlblustundega,
- Eestvedamine - protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. S-i teooria (juhi ja liidri eristamiseks): - strateegia - struktuur - süsteemid - isikkoosseis - stiil - oskused - eesmärkide teadvustamine Juht keskendub firma ressurssidele ja liider - kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada. - Isiksuseomandused - püsivad ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Karismaatilise liidri omadused: - enesekindlus - domineerimine - paindlik rollide valdamine - endast mule kujundamine - isiklik veetlus ja külgetõmme Juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik Demokraatlik Formaalne Autoritaarne Meeskonda loov Situatsiooni teooria seisukoht on, et ei ole olemas mingit konkreetset omadust ega käitumismalli, kõik võib oleneda situatsioonist, asukohast ja ajast.
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
und", vähem REMund Kanepipreparaadid sisaldavad virgatsaineid imiteerivaid keemilisi ühendeid Füsioloogilised süsteemid, mida mõjustavad endogeensed kannabinoidid · Söögiisu ja toitumine · Vererõhk · Peaaju verevarustus · Seedesüsteem · Iiveldus ja oksendamine · Immuunsüsteem · Põletik · Mälu · Meeleolu · Liikumine · Närvikoe kaitse kahjustuste eest · Valu · Sigimine · Stress Kanepisaaduste tarbimise ebasoodsad mõjud · Uimasus ja põhjendamatu enesekindlus · Pikenenud reaktsiooniaeg · Mälu nõrgenemine · Huvide kitsenemine · Meeleoluhäired · Hingamisteede kahjustused · Kaugtagajärjed tunnetusprotsessidele Kanepisaaduste kognitiivsed efektid · Tähelepanu ja keskendumisvõime: lihtsamates olukordades ei ole häiritud, mõningane halvenemine keerukates tähelepanusituatsioonides · Mälu: hiljutise halvastimäletamine ja konsolidatsioonipuudulikus, rohkem valepositiivseid äratundmisi, kaugmälu häirimata
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkom...
seisukohtadele võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk, mille sugemed võivad kesta ka täiskasvanueas, ohuks on enese paremakspidamine teisitimõtlejate suhtes. 3. sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21a): inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt, erinevad eluvaldkonnad vajavad tähelepanu ja usk peab tagama nende sidususe, sünteesides väärtusi ja informatsiooni. Puudub enesekindlus omamaks isiklikke autonoomseid otsuseid ja sõltumatut maailmavaadet, oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita, ohuks on teiste arvamuste omaksvõtmine ning isiklike seisukohtade puudumine. 4. individuatiiv-reflektiivne usk (13-30a): identiteedi muutumine teistest sõltumatuks, uus eneseleidmine ja uus väärtuste süsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Kui mingi vajadus on rahuldatud,ei suuda see tema käitumist enam motiveerida. Püramiidi astmed; 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-,vee-,toidu-,unevajadust jms. 2. Kaitstusvajadus inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust 3. Armastus-ja kuuluvusvajadus inimene tahab tunda,et teised teda armastavad,et kuulub kuhugile. 4.Tunnustusvajadust- inimene vajab,et keegi teda hindaks,kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata,tekib alaväärsustunne,kus kaob enesekindlus,muutub sotsiaalselt abituks. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab küsimuse,mida ta tahab elus saavutada,sport,kunst jne. Kognitiivne lähenemine Huvitab eelkõige küsimus,kas inimene tegutseb isiklikel põhjusel,tegevuse nautmise tagajärjel või välise tasu pärast kuidas on seotud tegevus ja motivatioon? Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus,mis võetakse ette pikaajaliste eesmärkide nimel,soovist end ületada,ülesannet lõpetada või nauditakse tegevust
kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda. 7.1 PEAHOIAK Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi
Väga ilmekas on näiteks masenduses inimene ta käib vimmas, jalgu järele vedades, käed taskus, pilk maas, ümbrust tähele panemata (Nierenberg 1997: 26). Peahoiak Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. (James 1998:52). Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult
keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. · Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 9. Võimalikud tõukejõud ettevõtjaks hakkamisel. (Sh ettevõtjate jagunemine kahte põhigruppi tulenevalt ettevõtlusega alustamise motiivist Global Entrepreneurship Monitori järgi 2. loeng) Soovi saada ettevõtjaks mõjutavad: · Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid. · Perekond. · Läbitud õppeasutused. · Sõbrad ja tuttavad. · Eeskujud
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute Firms Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga.
psüühiline sõltuvus. Amfetamiini põhilised toimed:· taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus· Enesekindluse ja suutlikkuse suurenemine· tekivad eufooria ja erutatus· söögiisu väheneb*pidurdusmehhanismid nõrgenevad· Agressiivne ja stereotüüpne käitumine· Vererõhu tõus ja hüpertermia3. Metamfetamiin- amfetamiini kangem ja tugevam teisend, levib valge pulbrina, manustatakse suitsetades, süstides, suu kaudu. LA toime- tekivad eufooria ja erutus, suurenenud jutukus, püsimatus, enesekindlus, taandub väsimus. Söögiisu väheneb, agressiivne käitumine. Võivad tekkida südame ja veresoonkonnahäired, koormab südant. Korduval kasutamisel areneb amfetamiinipsühhoos- nägemise häired, tagakiusatusmõtted, agressiivsus. PA toime- võib kõhnuda, hambad lagunevad. Emotsionaalne tasakaalutus, mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame ja veresoonkonnahaigustesse, närvirakkude taandarenemine. Metamfetamiin põhjustab psüühilisi, neuroloogilisi häireid. 4
..). Inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt. Mitmed eluvaldkonnad nõuavad oma tähelepanu: perekond, kool, töö, kolleegid, ühiskond, meedia ja võibolla ka religioon. Usk peab tagama nende eri valdkondade sidususe sünteesides väärtusi ja informatsiooni. See aste on üldjuhul iseloomulik teismeliseeale, kuid võib osutuda paljudele tegelikuks laeks. Tegemist on konformistliku astmega, kus järgitakse tähtsaid teisi. Puudub enesekindlus omamaks isiklikke autonoomseid otsuseid ja sõltumatut maailmavaadet. Oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita. Seisukohtade erinevust tunnetatakse kui isikute erinevust. Tugevuseks on et kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma
üldistuse 21. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel 22. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 23. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? *vastuvõtja enesekindlus *konteksti mõju jne 24. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? 25. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsion, mida sõna esile kutsub 26. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? *Kodeerimine... tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks *Dekodeerimine...
Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem...
lõpetamiseks, ilma, et laps peaks kiirustama. Kui laps tunneb end hästi, siis on ta avatud õppimisele. · Aja ja vabaduse andmine, et laps saaks iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha. Näiteks mängimiseks, mille kaudu väike laps omab sotsiaalse kompetentsuse, oskuse teistega arvestada. Vaba mäng aga loob eelkõige eeldused õpitegevustes osalemiseks süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasi...
4. Tegutsemisstaadium. Siin on juba midagi ette võetud käitumise muutmiseks. Nt on mõni strateegia välja töötatud. Siin on juba näha, et midagi toimub. Siin on mõte ,,teen seda, sest see on mulle kasulik". 5. Säilitamise staadium. Et ei tekiks tagasilangust. Säilitamise staadiumisse paigutuvad inimesed siis, kui nad on u 6 kuud olnud tegutsemisstaadiumis. ,,Ma ei ole enam suitsetaja/alkohoolik". 6. Kuues faas. Inimestel on tõusnud enesekindlus, uus käitumine on tavapärane. Puudub kiusatus muudetud käitumisest. See on protsess, teised mudelid ei olnud protsessikesksed. On võimalik ka tagasilangus mööda seda redelit. Kuuendast ei saa tagasi langeda. Kui langed, pead jälle sealt pihta hakkama, kuhu kukkusid. Esimestes staadiumites on kulu, alates viiendast mõtleb ta juba tulule. Kognitiivkäitumuslikud meetodid Pavlovi klassikaline tingimine kaks stiimulit: tingimatu ja tingitud. Õppimine toimub siis, kui
on tõhus koostöö eesmärkide saavutamisel. Liidri ülesandeks on inimeste mõjutamine soovitud tulemuste suunas, läbi innustamise, motiveerimise ja eesmärkide püstitamise. Iga juht ei pruugi olla liider, kuna liidriks ei saa õppida, vaid liidri staatus kujuneb organisatsioonis aja jooksul välja. Liider saab eksisteerida vaid koos järgijatega ning järgimine peab olema vabatahtlik, ainult siis saab juhti nimetada liidriks. Paljudel juhtidel on liidri eeldused: kohanemisvõime, enesekindlus, koostöö valmidus, juhi isiksus, sotsiaalne küpsus ning karisma. Selleks, et olla edukas liider peab oskama ja suutma neid omadusi ka oskuslikult kasutada, juhtides nii ennast kui järgijaid. Sobiva liidristiili valimine ei saa toimuda üle öö, see on pikaajaline protsess. Liidristiili valikul peaks lähtuma organisatsiooni suurusest, ülesehitusest ning suhetest töötajatega. Kui ettevõttes kasutatav liidristiil on töötajate poolt 5
(Alas 2004: 124) Motivatsioon ja tööga rahulolu 11 Kui inimesed on sisemiselt motiveeritud, tegutsevad nad ajendatuna huvist, rõõmust ning väljakusest, mida antud tegevus pakub. Sisemise motivatsiooni põhjustajaks on psühholoogilised vajadused, mis omakorda tekitavad rahuldustunde, mida inimene tunnetab huvitava tegevuse ajal. Samuti tekitavad seda asjatundlikkus ning enesekindlus. (Reeve 2005: 134) Motivatsioonifaktor on seotud peamiselt töö sisuga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. (Allik etc 2002: 238) 2.2. Hügieenifaktorid Rahulolematust iseloomustab niinimetatud hügieenifaktor, mille moodustavad töötasu, kindlustunne tööl, kontroll, inimestevahelised suhted ning töökultuur ja juhtimise kvaliteet. (Allik etc 2002: 238) Töötasu
on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed (2.Lk: 23). 7. PEAHOIAK Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. 8. KÄED Käte asetamine kuklale. Poos on iseloomulik inimestele, kes peavad end teistest paremaks. Käed puusadel. Seis, käed puusadel, on inimese sõjaka suhtumise väljenduseks. (1.lk: 95). Seda poosi on
TALLINNA MAJANDUSKOOL SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Tallinn 2010 SISUKORD 1.AJALUGU............................................................................................................................... 2 2. PARTNERLUS.......................................................................................................................3 3.KALENDRIPIAMINE.............................................................................................................4 4.PABERITÖÖ........................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG...................
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis...
arvas ta et seal tuleks momendil loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Siseriiklikult oli tavatu see, et Beria soovitas rahvusliku kaadri edutamist, venelaste ärakutsumist ning tähelepanu osutamist rahvuskeelele ja kultuurile. Beria sellise poliitika tegelik tagapõhi on paljuski selgusetu, kuid NSV Liidu äärealade kavatsetav ,,liberaliseerimine" oli tõenäoliselt seotud eesmärgiga parandada suhteid lääneriikidega. Beria tegevus jäi üürikeseks. Talle sai saatuslikuks liigne enesekindlus ja teisalt tollase võimuladviku hirm, mis sundis ühiselt tema vastu välja astuma. Beria arreteeriti 26.06.1953 ja lasti sama aasta detsembris maha. Beria ,,partei- ja riigivastase tegevuse" paljastamisest võitis kõige enam Hrustsov. Inimestele meeldis tema lihtsus, kontaktsus rahvaga, emotsionaalsus ning asjaolu, et tema nimega ei seostatud Stalini aegseid repressioone, mida sümboliseeris Beria. Võimulolijad aga teadsid seda ning
Amfetamiin kiirendab närvisüsteemi tööd, südamerütmi ning hingamist. (Ganeri 2000: 26) Tarvitaja tunneb end elurõõmsamalt, enesekindlamalt ning võib muutuda tavalisest 5 jutukamaks. Mõni tarvitaja tunneb amfetamiini mõju all olles hoopiski pinget ja rahutust. (Whyman 2002: 139) Kui narkootikumi mõju lakkab, siis võib inimene tunda end väsinu, näljase ja masendununa. Enesekindlus ja rõõmus meeleolu asendub erutuse ja ärritusega. Samuti võib tekkida paranoia ning see võib pikemas perspektiivis kujuneda tõsiseks vaimseks probleemiks. (Ganeri 2000: 26) 1.1.2 Ecstasy Ecstasy välimus. Foto: Eesti Kohtueksperiisi Instituut Tavaliselt esineb ecstasy pruunikate või valgete tablettide või värviliste kapslite kujul. Tablette on erineva suuruse ja kujuga, mille ühele poolele on trükitud logo. Tihtipeale on ecstasy segatud teiste narkootikumidega
3.2. Kasvatusstiilid Armastuse ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse äärmuslikud kombinatsioonid: · Vanematel, kelle kasvatusviisis kombineeruvad armastus ja kõikelubavus laste ettevõtmiste suhtes, kalduvad olema lapsed, kelle käitumist iseloomustab kõrge enesehinnang, seltsivus, sõltumatus ja allumatus. Sageli saavad sellistest lastest liidrid või väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). Kuid tavaliselt jääb sellistel lastel puudu loovusest ja initsiatiivist. Nad on ka liiga sõltuvad oma vanematest. Vanemlikule ülemäärasele hoolitsusele ja tegevuse korraldamisele on võimalik ka vastupidine reaktsioon
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi koht...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalse...
et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism- stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: Stiimulitele vähem vastuvõtlikud Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid Tüdivad stiimuleist kiiremini
Nimetatud karjääri staadiumis olevad isikud on vanuses 25- 40 aastat. Isikuomadustest on edukatel juhtidel valdavateks kvalitatiivseteks tunnusteks mõjukus (100%), sotsiaalsus (58%) ja seltsivus (52%). Mittevaldavateks isikuomadusteks osutusid vastuvõtlikkus (43%), analüütiline intelligentsus (43%), emotsionaalne intelligentsus (17%) ja usaldusväärsus (28%), Isiklikest oskustest osutusid valdavateks tunnusteks isiklik tõhusus (100%), saavutusvajadus (65%) ja enesekindlus (65%).(Marko Leisner 12.02.2008) Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 17/19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alas, R. Juhtimise alused. Teine trükk.Tallinn: Külim, 1998. 2. Alas, R. Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim, 1997. 3. Kidron,A. Ärijuhtimise psühholooogia
vastupidiselt eelnevale väga hoolitsevaks takistab naisel oma emotsioone väljendada. Nõustajal soovitatakse need tunded omaks võtta ja need maha suruda · Oska oma emotsioonide eest vastutada kui sa seda ei suuda, võib abivajaja paranemisprotsess pikeneda. Nõustamise protsess: · Sisenda naisesse turvatunnet, et ta võiks oma emotsioone tundma õppida, vajadusel ka nutta · Aita taastada enesekindlus vägistamise ajal võetakse temalt võimalus ise oma elu üle otsustada. Küsi naiselt, milles ta kõige enam abi vajab. See aitab naisel oma vajadustes selgusele jõuda ja neid enda jaoks teadvustada. Taastab naise võime iseseisvalt otsustada · Anna hinnang naise sotsiaalsele seisundile kus ta elab, kas tal on perekond; kellele ta tahaks juhtunust rääkida, kellele kindlasti mitte, kas ta saab tööle minna või vajab haiguspuhkust
· vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime; · saavutusvajadus ning teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada - ideed on vaja ellu viia; · sõltumatuse taotlus ettevõtja tahab olla "ise enda boss", ta on sageli küllaltki individualistlik tüüp; · suhtlemisoskus ettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide kui ka muidugi oma töötajatega, hea suhtlemisoskus soodustab edu; · enesekindlus koos otsustusvõimega, optimism; · eesmärkide seadmise oskus, millega kaasneb agressiivne, fookustatud ja sihikindel tegutsemine nende eesmärkide saavutamise nimel; · valmisolek riskida ning tegutseda ebakindluse tingimustes; · kalduvus kiiresti otsuseid langetada ja tegutseda Isikutunnused, mis mõjutavad ettevõtlusega tegelemise tõenäosust: Sündimise järjekord; Sugu; Rahvus; Töökogemus; Haridus; Vanemate tegelemine ettevõtlusega Kasud ettevõtlusest 1. Sissetulek 2. Huvitav töö
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: • Sõltumatuse vajadus. • Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). • Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. • Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat (entrepreneur) iseloomustab: Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. • Innovaatilisus. • Enesekindlus. • Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. • Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. • Visioon ja vaist. • Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3.Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana.
1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus 2. Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes 3. Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime 4. Määratleda ametikohtade aruandekohustused: kes kellele aru annab Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel Töökoha kavandamisel tuleb esitada järgmised küsimused: 1. Mis...
teie ostate meilt”. Ebaeetiliseks muutub selline kokkulepe juhul, kui tulemuseks on konkurentsi nõrgenemine või välistumine. 6. Eduka müüja isiksuse tunnused 1) Entusiasm - paistab välja igalt poolt: sõnadest, hääletoonist, liigutustest, silmavaatest 2) Empaatia 3) Tahe müüa – empaatia ja tahe müüa peaks olema tasakaalus 4) Positiivne ellusuhtumine – tuleb kanda edasi positiivseid emotsioone 5) Enesekindlus – kui kahtled endas kahtlevad ka kliendid 6) Eksimuste tunnistamine 7) Otsustamisjulgus – edasilükkamine võib nurjata kogu müügitöö, kindel otsustusvõime õigel ajal on vajalik 8) Visadus – tahe eesmärke saavutada, usk oma edusse 9) Ausus – on siiras ja otsekohene, ausus on alus usaldusele 10) Paindlikkus – ei tohi läheneda kõikidele klientidele ühtemoodi. Originaalsus! 11) Suhtlemisoskus – Müüja peaks olema pigem kuulaja mitte rääkija
sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?Kodeerimine: tegevus, kus valitakse
seda, kus/mis minul tugev, võrdluspartnerite teadlik otsimine "One strategy for this is downward self-comparison comparing oneself to people who are worse off than us (contrast to upward social comparison). This, and other self-enhancement strategies, may lead to inflated opinions of ourselves positive biases" Läänemailmas - püüd positiivse enesekäsitluse suunas selle alusel eneseväärikus, eneseaustus, enesekindlus. Enesehinnang kui "sotsiaalne vaktsiin" ebaõnnestumiste vastu Kultuurimallid: I'm fine, läheb normaalselt Enesehinnang kui probleem Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow! Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse: tähtsustan edu ja unustan ebaedu Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine. Tunnustuse otsimine ja pakkumine
2.Tormamine või ründamine: nõudlikkus, alarühmade teke; takerdumine pisiasjadesse; tagarääkimine; võimuvõitlus; suletus 3.Normaliseerumine: peretunne/meie-tunne; konfliktide vältimine; vastutulelikkus; viisakus, sõbralikkus 4.Toimimine: vastutustunne; konfliktide lahendamine; loovus; paindlikkus; sünergilisus; eneseregulatsioon V Üksikisik ja grupp grupimõtlemine- liigne üksmeel> välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus>> opositsiooni puudumine >> kujuneb lõpuks grupi ülim enesekindlus Selle tunnused: 1. kõikvõimsuse illusioon 2. kahtluste mahavaikimine või teiseksrääkimine 3. illusioon eesmärkide õilsusest 4. vastaste alahindamine 5. grupp avaldab survet eriarvamusel olijatele 6. grupp väldib infot, mis võiks kõigutada juba vastuvõetud otsust. Kohesiivsus- näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi gruppi kuulda Sotsiaalne soodustamine lihtsates ülesannetes parem sooritus kui teised vaatavad; keerulisi tehakse sageli
ALAVERE PÕHIKOOL Ariina Haug Meelemürgid Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin.........
Meeleline taju koos arenenud mõtlemisvõimega äratab huvi selle vastu, kuidas ja miks asjad toimivad nii nagu tegelikkuses näha on. Seepärast võib edukalt tegutseda mitmesugustel praktilistel tegevusaladel, näiteks tehnika ja masinate maailmas. SLI on külm, kuid väga aktiivne. Põhjalik ja huvitub korraga mitmest asjast. Ta esitab häid küsimusi ja tajub elu kui praktilist eksperimenti. Tema enesekindlus ja erinevad võimed aitavad teda enamikes esmastes kohtumistes. Kasutatud Kirjandus · http://www.personalitypage.com/highlevel.html · http://www.hot.ee/socioniko/ · Juhan Sõerd, ,,Psühholoogia kõigile" (Tallinn, 1992) · Nicky Hayes, ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" (Tallinn, 2002) 12
pragmaatilised, realistlikud ootused partnerile, selline kuninganna, solvub, suhted tihti õnnestuvad, sest nad on nii paika pandud, romantikat on ka. Storge ja luduse kombinatsioon on see. Mania- Iseloomulik noortele, armastus ongi kõik, kui armastust pole, siis pole elu, midagi pole, väga armukadedad, üli emotsionaalsed, meeletu romantiline armastus on üle võlli, idealiseerib (Eros on reaalne), kombinatsioon siis Erosest ja Ludusest. Enesekindlus madal üldjuhul, emotsionaalne enesekontroll, nad ei oska armastusega midagi peale hakkata. Tal on kohutavalt vajalik see, et tunneks ennast armastatuga. Partner peab üliinimlik olema, et jõuaks talle seda armastust koguaeg pakkuda, kõik peab läbi suhte tulema, enamasti õnnetu armastus, kui ludusse ära saaks siis, et eros jääks, siis oleks hea. Agape- tingimusteta armastus, erose ja storge kombinatsioon. Siin armastatakse
on sellega hakkama saada. Tähelepanelikkuse kultuur tõmbab toredaid, positiivseid inimesi, kes ei lahku teie juurest ning parandab tootlikkust, sest inimesed tunnevad ennast suurepäraselt ja annavad endast tööl parima. Tähelepanelikke inimesi, keda tuleks palgata, tuntakse ära viie kriteeriumi järgi. Nendeks kriteeriumiteks on ausus, positiivne suhtumine, kirg kuulamise, õppimise, arenemise vastu, soov anda endast iga päev parim, pädevus ja enesekindlus ning viiendaks, tähelepanelikkus. Tähelepanelikkus on väga oluline joon, mis on aluseks kõikidele teistele omadustele. Autor peab väga tähtsateks tähelepanelikkuse tunnusteks inimesi, kes on hoolivad, sõbralikud, naeratavad, abi pakkuvad, siirad ja oma tegude eest vastutavad. Tähelepanelikkus tuntakse ära seda nähes ja tunnetades. Et palgata inimesi, kellel on kõik viis kriteeriumit olemas, tuleb intervjuu käigus olla ka ise tähelepanelik, enesekindel ja uudishimulik.
Energia julgeolek: nafta, gaas, põlevkivi, uraan, elekter jne. 19 saj oli oluline põlevkivi, 20ndal nafta, 21. nafta ja gaas. Mängib olulist rolli väikeriikide välis- ja julgeoleku poliitikas ja üldse energia ja julgeoleku poliitikate kujundamisel. Teooriad: Energia mõju teooria: keskmise astme teooria, mida rakendatase suurtele naftat ja gaasi tootvatele riikidele. Välispoliitika analüüsis on nafta ja gaas üheks välispoliitika instrumendiks. Unilateraalsus: potensiaalne liigne enesekindlus, tavapärane üksi tegutseda, agressiivsus. Energia on sillaks maavarade rikkuse ja liigoptimistliku poliitika tegemisele, mille tulemuseks on rahvusliku potensiaali ülehindamine. Nafta: naftamaania; nafta paneb mehed unistama (Tugevam Venbemaa, Venetsueela jne), suurushullustus (“Gigantismo” “Grandiose”) ja valge elevandi projektid ning suhtumine, et me muudame maailma (kuid toob ka pahandusi). Esineb märkimisväärset korrelatsiooni energia rikkuse ja välispoliitika otsuste taga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
