Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008...
tegeleb kõigi 7 aspektiga ja tänu sellele tekib sünergia : tervik osutub suuremaks kui koostisosade summa. Antud teooria on laialdaselt kasutatav Jaapani kvaliteedijuhtimises. 8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? ● kohanimisvõime ● sotsiaalne tundlikkus ● kõrge saavutusvajadus ● enesekehtestamise oskus ● koostöövalmidus ● dominantsus ● enesekindlus ● energilisus ● stressitaluvus ● soov vastutada • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; • Meeskonna- ja koostöö oskused; • Suhtlemise, sh kuulamisoskused; • Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; • Otsustus- ja vastutusvõime; • Tasakaalukus kriitilises olukorras 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? ● enesekindlus;
Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab sõltumatuse vajadus, saavutus- ja tunnustusvajadus, soov kontrollida oma keskkonda ja saatust, võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat iseloomustab uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus, innovaatilisus, enesekindlus, proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia, enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus, visioon ja vaist, soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töö-koormuse, mida teeniks ta palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte
üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Põhilised kompetentsid on eneseteadlikkus, enese juhtimine, sotsiaalne teadlikkus ja suhete juhtimine. · Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära tabada nende mõju töö tulemustele ja suhetele adekvaatne enesehinnang - oma tugevate külgede ja ka oma piirangute realistlik hindamine enesekindlus - tugev ja positiivne tunne enda väärtuslikkusest. · Enese juhtimine enesekontroll - võime hoida lõhestunud emotsioone ja impulsse kontrolli all usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest · Sotsiaalne teadlikkus empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest
· vohas Stalini isiku kultus Selle tipp oli 1949 Stalini 70. sünnipäev. Peale Stalini surma 1953 (5. märts) algas NSV Liidu ladvikus võimuvõitlus. "Stalini kohale" pretendeerisid: 1) siseminister Lavrenti Beria 2) Georgi Malenkov (sai peale Stalinit Ministrite Nõukogu esimeheks, 1953-55) 3) Nikita Hrustsov (sai NLKP juhiks) Esialgu tegutses väga jõuliselt Beria hakkas parandama suhteid Läänega, vabastas vange vangilaagritest, edutas rahvuskaadrit liiduvabariikides. Tema enesekindlus teatud ringkonnale ei meeldinud, organiseeriti vandenõu, Beria arreteeriti ja lasti 1953. aasta lõpul maha (osalesid selles ka Malenkov ja Hrustsov). Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest. Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hrustsov. 1953 sai temast NLKP esimene sekretär (=juht), 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks. NB! 1956 toimus NLKP 20. kongress. Seal mõisteti sõnades hukka Stalini kultus ja
nähakse hirve graatsias, kiiruses ja ilus. Hoolimata sellest, et algselt aretati dobermann valvuriks ja kaitsjaks, on dobermannil jälitustegevuseks väga hea nina ja teda on tihti kasutatud kurjategijate kinnipüüdmisel. Mõningatel juhtudel on omanikud üllatusega märganud oma dobermanni jahiinstinkte ning neid edukalt jahil rakendanud. Peale selle on dobermanne kasutatud veel lambakarjatajatena. Dobermanni lojaalsus, pühendatus, enesekindlus ja ülihea treenitavus (õigetes kätes) sai otsustavaks, et neid kasutati USA merejõududes Teises Maailmasõjas. Vastandina kasutatakse dobermanni pimedate ja kurtide juhtkoertena. Dobermann on üks targemaid koeri maailmas. Ta on tuntud oma intelligentsi ja veidra arutlemisoskuse poolest. Need omadused koos dobermanni tugevuse, elujoovastuse ja lihtsa, kuid siiski keeruka loomuse ja temperamendiga vajavad palju aega suhtlemiseks teiste koerte ja inimestega, koolitust ja piisavalt trenni
· Uued reaktoritüübid, millest mõned on tänapäeval juba kättesaadavad, omavad uusimaid turvaomadusi, mis on loodud vastavalt kogemustele. Antud reaktoreid peetakse parimaiks oma töökindluse ja turvalisuse alal kui enamus praeguseid dominantseid reaktoritüüpe. · Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma rikkalikke energiaallikaid ja järelikult on suure tähtsusega sõltumatus ja enesekindlus, mida tuumaenergia pakub rahvusvaheliste kriiside ajal. · Väga oluline faktor tuumaenergia tulevikul on loomulikult keskkond. Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. · Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti,
puhkusele, terviseparandusele ja vahendusele. Tema põhivajaduseks on olla eemal avalikkusest, võõrastest inimestest ka arstidest- ja viibida lähisugulaste keskel. Väga tihti saab perering talle kõige tähtsamaks. Kui peres on tekkinud tüli, otsib ta usalduslikku ja mõistvat inimest või arsti halvimal juhul. (Tilvis & Sourander 1996) Surijal on õigus hea kvaliteediga elule. See on võimalik, kui ta võtab elu nii, nagu see on, ja surm ka. Kvaliteetse elu põhitunnuseks on enesekindlus ja teadmine, et inimene ise valitseb oma elu üle. (Tilvis & Sourander 1996) Masendus johtub osaliselt inimkeha välistest ja eelkõige sisemistest muutustest, mida ei saa kompenseerida. Võime vaid püüda luua patsiendile võimalusi nendest tunnetest kaugeneda, näiteks rõhutades tema alles olevat teovõimet ja meenutades neid aegu, mil keha oli veel terve, noor ja nägus. Selline toetus, mis on täis armastust ja arusaamist, parandab patsiendi enesetunnet. (Tilvis & Sourander 1996)
huumorimeelt, võimet inimkäitumisest aru saada, sõnade taga peituvaid tähendusi ära 4 tunda, mõista näoilmeid. Hilisematel aastakümnetel on mõõdetavaid SI parameetreid arvukalt juurde tulnud: näiteks hoolimine ja huvi kaasinimeste vastu, sotsiaalne toimetulek (social performance skill), empaatia, emotsionaalne eneseväljendamine ja tundlikkus teiste tunnete suhtes, sotsiaalne ärevus, enesekindlus ja mõju kaaslastele. 5 Särava suhtlemise eelised. Võiks eeldada, et mida targem inimene, seda targemalt oskab ta käituda oma sõprade- sugulastega. Aga võta näpust. Kui 600 tudengil mõõdeti nende matemaatilisi ja verbaalseid võimeid ning samas hinnati nende sotsiaalseid võimeid ja enesehinnangut, siis leiti, et need ei ole omavahel sõltuvuses. Ammu teada on ka
Väga suure tähtsusega nii vaimse kui füüsilise töö puhul on uni. Uni taastab vaimset ja kehalist jõudu ning värskendab Sind ennast. Igapäevaste tegevuste kavandamine on lihtsam, kui inimene koostab endale päevakava. Emotsioonid on sündmustest või tegevusest saadud vahetut elamused. Need tekivad seetõttu, et inimene kogeb muudatusi enda sees, ümbritsevas keskonnas või teistes inimestes. Positiivne mõtlemine on rõõmus ellusuhtumine, enesekindlus ja heade eesmärkide nimel tegutsemine. See aitab probleeme edukamalt lahendada ja oma võimeid paremini ära kasutada. Positiivselt mõtlev inimene on heatujuline ning meeldiv kaaslane nii endale kui teistele. Otsustamine on valikute tegemine. Kui pead otsustama, tee kindlaks, kuidas Sinu võimalused langevad kokku Sinu huvidega. Sa peaksid selgusele jõudma, mida pead oluliseks. Enesehinnang on oluline alus inimese arenemisel. Enesehinnang on inimese arvamus iseenda kohta.
.. · teiste poolt pakutavad tooted/teenused · tavaliste asjade uus või testsugune kasuitamine · uuritud vajadus · tehnoloogia uuendamisest tulenevad vajadused. MILLINE TEGEVUSALA SOBIKS SULLE ? · Sinu huvid? Mida sulle meeldiks teha? · Teadmiste analüüs · erioskused · enese hindamine · oma aja jagamine · miks sa tahad oma äriga alustada ? · Sinu prioriteet ENDA SWOT ANALÜÜS · Tugevused-oskused, teadmised, visadus, enesekindlus, planeerimisoskus, finantsiline stabiilsus. · Nõrkused-aja ja pere toetuse puudumine, kogemuste ja juhuomaduste puudumine, soovimatus töötada inimestega, suhelda avalikkusega. · võimalused- · ohud- TUGEVUSED- NÕRKUSED- ALUSTAMINE ETTEVÕTLUSEGA -MILLISES JÄRJEKORRAS SEDA TEHA? · Eneseanalüüs · veendu, millisel alal tahad tegutsed, kogu infot · millised on sinu äriidee tugevused ja nõrkused(hinda subjektiivselt)
Oluline on see, et laps tunneb laulmisest, tantsimisest ja pillimängust rõõmu ning õpib läbi muusika ka kõike muud eluks vajalikku. Mulle väga meeldib see, et kõikidest lastest ei peagi saama muusikut. Polegi vaja, et saaks. Ja mitte kõik lapsed ei pea kasvama tõeliselt musikaalseteks. Tähtis on meeles pidada õpetajal, et muusika ei õpeta mitte ainult muusikat, vaid kõike muud tähtsat (emotsionaalne intelligentsus, julgus, enesekindlus, sotsiaalsed oskused, keel ja kõne). Muusika on ideaalne viis muuta ükskõik missugune tegevus lapse jaoks stimuleerivamaks ja huvitavamaks. 10. Meie kõige tähtsam ülesanne on anda lapsele positiivne enesehinnang- mina oskan, mina saan, mina suudan. Oluline on tunnustamine. Igasugune kriitika tapab loovuse. Kõik meie lasteaia lapsed on tublid ja andekad! Nad oskavad laulda, tantsida ja pilli mängida. Iga laps peab saama kogeda õnnestumise tunnet
Edukal ettevõtjal on sageli järgmised isikuomadused: vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsi- ja üldistusvõime teotahe soov midagi ära teha, mitte alla anda vastutusvõime teadlikkus ja võimekus vastutada, olles iseenda peremees ja vaba oma tegudes suhtlemisoskus hea suhtlemisoskus partnerite, klientide ja töötajatega enesekindlus koos otsustusvõimega usk endasse, optimism, julgus otsustada eesmärkide seadmise oskus jõuline ja sihikindel tegutsemine eesmärkide saavutamise nimel valmisolek riskida julgus tegutseda ebakindlates tingimustes Neid positiivseid isikuomadusi võib leida paljudes inimestes, ent mitte alati pole nad ettevõtlikud. Samas leidub ettevõtlikke inimesi, kes kõige positiivse juures on ebaeetilised.
kabinet. Juhti on võimalik tunda oma väliste tunnuste järgi Mis tal on? o Liidri tunneb selle järgi KES ta on. Inimesed tunnevad liidri ära ja soovivad temale vabatahtlikult järgneda. Liidriomadused ja käitumine, juhtimisstiilid o Liidri tegevus on rohkem inimestega seotud Gary A. Yukl Keith Davis Karismaatilise Kohanemisvõime Intelligentsus Enesekindlus Sotsiaalne tundlikkus Sotsiaalne küpsus Domineerimine Kõrge saavutusvajadus Sisemine motiveeritus Paindlik rollide valdamine Enesekehtestamise oskus Inimsuhete Endast mulje Koostöövalmidus tähtsustamine kujundamine Dominantsus Isiklik veetlus ja Enesekindlus külgetõmme Energilisus Stressitaluvus
Põhjuseks võib olla rahvuslik erinevus, teistsugune välimus, õpiedukus, kodune olukord, erinevad füüsilised ja vaimsed puudused ning palju muud. Kui täiskasvanu oskab teistsuguste inimeste suhtes tolerantseks jääda, siis lapsed ei oska oma vähese elukogemuse tõttu neid aktsepteerida. Lapseeast algav sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimest tema isiksuse kujunemise kõige tundlikumal perioodil (Kraav, Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus, julgus ja turvatunne. Neil on suurem oht koolist välja kukkuda, mõnuainete küüsi ja kuritegelikku maailma sattuda. Harvad ei ole juhtumid, kus laps kannatab koduvägivalla all. Lapsed näevad pealt oma vanematevahelist vägivalda ja kogevad ka neile endile suunatud väärkohtlemist (Kraav, Kõiv 2001). Väljaspool kodu võib sellise pere lapse käitumine olla väga erinev. Nad võivad olla enesesse tõmbunud ja usaldamatud kuid on ka selliseid lapsi ja noori, kes elavad kodus
SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse mo...
kuulavad - kombineerivad austuse trükiinformatsiooni vastu oma loomuliku oskusega olla hea kuulaja. Interkultuuriline kompetents võime toimida efektiivselt teises kultuurikeskkonnas. Kompetentsi osad: x Teadmiste tasandil on oluline võime stereotüüpe läbi näha, arvestada inimestega ja nende erinevustega ning leida üles interkultuurilises suhtlemises tekkinu probleemide põhjused. x Tunnete tasandil on oluline teatud enesekindlus, et tulla toime interkultuurilises suhtlemises vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes. x Oskuste hulka kuulub interkultuurilise stressiga ja pingega kohanemine. Igapäevaoskused Robert Bolton Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid, st reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne
Ülesöömine on kahjulik nii kehale kui vaimule Itaalia teadlased on jõudnud mitmete katsete tulemusena arusaamiseni, et ülesöömine pole kahjulik mitte üksnes kehale, vaid ka vaimule, soodustades aju vananemist. Vähem söömine aitab lülitada tööle aga molekuli, mis aitab ajul noorena püsida, vahendabERR teadusportaal. Molekul nimega CREB1 kannab hoolt mälu ja õppimisvõime eest, samuti kontrollib see ärevust. Paraku kahaneb molekuli töövõime inimese vananedes. Itaallaste katsest ilmnes, et CREB1 hakkas hiirte ajudes tööle madalakalorlusega dieedi puhul. Täpsemalt aktiveeris see molekul omakorda mitu geeni, mis seisavad hea aju hea töövõime ja pikaealisuse eest. https://www.kliinik.ee/uudised/aid-25759/%C3-lesoomine-on-kahjulik-nii- kehale-kui-vaimule http://naine24.postimees.ee/675888/ulesoomine-soodustab-aju-vananemist Kompulsiivne söömishäire ehk kompulsiivne ülesöömine ehk emotsionaalne ...
Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled ,,ei" millegi kohta ja mõnikord vastutahtmist ,,ja". Vahest võib tunduda keeruline paluda abi ja tunned end süüdi ja kimbatuses, kui abi pakutakse. Tegelikult on igal inimesel õigus anda teada teistele, mida ta tunneb või vajab. Kui seda ei tehta, ,,eitakse" oma tähtsust ja tekitatakse stressi iseendale ja teistele.Teised inimesed ei oska lugeda mõtteid.Neil on õigus teada ja mõista minu tundeid. Enesekindlus aitab säilitada ja soodustada suhteid oma hooldatava, teiste pereliikmete ja spetsialistide vahel.Enesekehtestamine tähendab eelkõige positiivsust, kuid mitte agressiivsust.Peab lihtsalt olema kindel oma arvamuses ning soovides peab küsima otse.Tuleks vältida kautseid mõtteid, sest see võib tekitada mittemõistmist. 2.Mis on enesekehtestamine? "Igatahes mitte täiest kõrist kaaslase peale karjumine, kui hing lõplikult täis läheb.
I Maailmasõda Maailmasõja puhkemise peamised põhjused olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel.Kiirelt arenev Saksamaa soovis Euroopas juhtpositsiooni ning selleks tuli kõigepealt purustada Prantsusmaa.Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa huvid. See poleks veel terve maailmasõda vallandanud, aga sellele aitasid kaasa järgmise asjaolud. Esiteks ei uskunud suurriigid maailmasõja võimalikkusesse ning nad ei pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks. Neile tundus, et võivad tekkida ainult Euroopas piirkondlikud sõjalised konfliktid. Samuti sõda romantiseeriti. Inimeste seas oli kujunenud unelm, et sõda on romantiline ning mingit ohtu ei oodatud. Pigem vastupidi, sõda sooviti ning paljud ootasid seda huviga. 1914ndaks aastaks ei olnud maailmas ka rahvusvahelisi institutsioone, mis oleksid kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. Veel ei pannud riigid tähele sõjat...
niimoodi Periklesele varju heita. HERODOTUS Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5 sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austavaa nimetuse ajaloo isa.Kuid tema eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnu kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine.Püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades oma mõttekäikudes kreeklaste tavapärast veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse.
armastuseks. Valdav on arusaam, et armastus ilma sügava hoolimiseta teisest pole võimalik. Oodatakse, et armastatu oleks ennekõike sõber. Mania (segu Erosest ja Ludusest) on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Armunu veedab unetuid öid, tunneb tugevat armukadedust ja intensiivseid emotsioone. Probleemide korral tunneb armastaja end lausa haigena süda on paha ja kõhus keerab. Suhete lõppemist elab ta väga raskelt üle. Iseloomulik on vähene enesekindlus ja kahtlemine partneris. Pragma (segu Storgest ja Ludusest) on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. Enne kui inimene end partneriga seob, mõtleb ta järele, kuidas viimane sobib tema eluplaanidega, karjääriga jms. Agape (segu Erosest ja Storgest) on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema hea olu. Selle nimel on armunu valmis
Erinevused lähedusuhetes ja suhte kujunemisel: ● Jõulisus, intensiivsus ● Pühendumine ● Emotsionaalsus ● Seksuaalsus Meeldimine: ● Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus ● Sarnasus- hoiakud/väärtused, huvid, sotsiaalne klass ● Füüsiline atraktiivsus (esteetiline aspekt, steretüüp, et ilus on ka hea, sotsiaalsed oskused e enesekindlus, ilu ülekanne temaga suhtlemisel) Sõprus- kahe isikus vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine. ● vabatahtlik ● avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus ● toetuse pakkumine ● vastastikusus ● sümmetriline (võrdsed) ● puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid ● välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõpruse reeglid: ● abistamine
maailma. (J Sch Health2014; 84: 247-255) 2.3.Sotsiokultuurilised ja keskkonnategurid Igapäevane suhtlemine on sotsiaalse elu joks väga oluline, see on ka võimatu ilma liikumiseta (miimika, kehakeel). Suurt rolli mängib lapse perekond. Iga laps õpib jälgides vanemaid, kuidas nad omavahel suhtlevad, kuidas suhtlevad teistega, kuidas käituvad, kuidas tõstavad häält. Kindlasti see fakt mõjutab väikelast, temal kas tekib suur hirm teiste inimeste suhtes või enesekindlus ja austus. (Roper jt 1999:275-276). Kodune keskkond, ümbruskond ja kliima mõjutavad füüsilise aktiivsuse toimimist. Kodune miljöö, mööbel, ergonoomika mõjutavad liikumisvõimaalusi. Parkides peaks olema rohkem kohti mängimiseks ja jooksmiseks, kus laps saab olla füüsiliselt aktiivne. See on omavalitsuse kohustus, luua arenguks sobivat keskkonda, pidades silmas laste arengut. Enamus vanemaid ei viibi halva ilmaga
- oskab kuulata ja matkida - täidab igapäeva rutiini - kordab ja jäljendab - tahab igapäevastes olukordades varasemaid mälupilte valikute üle ise otsustada ning rollimängudes üritab neid ka täide viia - lapse enesekindlus on kõikuv, vajab turvalisust, tunnustust, rutiini, reegleid 3-4 aastane - algatab aktiivselt suhtlust ja - oskab pöörduda abi saamiseks - keskendub huvipakkuvale suhtleb meelsasti täiskasvanuga täiskasvanu poole tegevusele 5-10 minuti ja
konkreetse äritegevus valdkonna konkurendid ja samuti ka võimalused turul. Analüüsiga oleks Riho saanud täpsemat ja põhjalikumat aimu, milline olukord valitseb ajakirjandus turul, kui palju on spordilehtede toimetajaid, kui suure tiraazilised on konkurendid jne. Kuid tundub, et Riho ei hakanud ennast konkurentide ja turu analüüsimisega vaevama. Raha oli tal palju, teistes valdkondades ärid sujusid (metalliäri, turvategevus, pangatehingud), enesekindlus oli suur (kuulduste järgi oli ta ju miljonär), ettevõtlus eesmärk oli ka vägagi selge (raha pesu) ning kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane. Tagajärg: Oleks vaevunud analüüsima siis oleks ettevõttel läinud paremini. Michael Porteri teooria - konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad (õpik lk 77).
kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003) 1.5 Kehtestamisoskus on arendatav Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest. Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele. Hea kehtestamine sisaldab selget eneseväljendusoskust. Selge eneseväljendusoskus on oskus formuleerida eneseväljenduse nelja erinevat kategooriat: fakte, mõtteid-järeldusi-hinnanguid, tundeväljendusi ja soove ning neid situatsioonile sobivalt kasutada. Inimesed edastavad suhtlemises kolme liiki sõnumeid: 1
11. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus (loovus, intelligentsus, analüüs, olulise eristamise oskus, keskendumine) Teotahe (valmisolek midagi teha, töökus, initsatiiv, püsivus, ambitisoon ideed tuleb ellu viia) Suhtlemisoskus (isiklik suhtemine hankijate, pangatöötajate, klientide ja töötajatega) Kompetentsus (oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine) Enesekindlus ja otsustusvõime (valmisolek võtta riske) 12. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Töökoha kaotus, õppimise lõpp, konflikt ülemusega, elukohavahetus, koondamine, isiklik muutus, muutused majanduses perekond, eeskujud, sõbrad tuttavad võimalus: majandus ja ettevõtluse tugisüsteem, algkapital, teadmised ja oskused ja kogemused, turu tundmine 13. Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või
sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus Tunnustusvajadus
· vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime; ·saavutusvajadus ning teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada - ideed on vaja ellu viia; ·sõltumatuse taotlus ettevõtja tahab olla "ise enda boss", ta on sageli küllaltki individualistlik tüüp, ·suhtlemisoskus ettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide kui ka muidugi oma töötajatega, hea suhtlemisoskus soodustab edu; · enesekindlus koos otsustusvõimega, optimism; · eesmärkide seadmise oskus, millega kaasneb agressiivne, fookustatud ja sihikindel tegutsemine nende eesmärkide saavutamise nimel; · valmisolek riskida ning tegutseda ebakindluse tingimustes; · kalduvus kiiresti otsuseid langetada ja tegutseda. Kasud ettevõtlusest 1. Sissetulek 2. Huvitav töö 3. Iseseisvus ja vabadus 4. Maine 5. Ideede teostamine 6. Eneseteostus 7. ...
) Iseloomusta C.R.Jakobsoni elu ja tegevust. http://www.abiks.pri.ee Tartus sündinud ja Tormas kasvanud rahvusliku liikumise tähtis tegelane. Sai tuntuks 1863. aastal Vanemuises peetud isamaakõnega. Ostis Vändra lähedale Kurkjale talu ning osales põllumajandusseltside töös. 1878.a. hakkas välja andma ajalehte Sakala. Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. Tema liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. 1881.a. valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Tema surm 1882.a. vapustas kogu eesti ühiskonda. Iseloomusta J.V.Jannseni elu ja tegevust. Vändras kasvanud rahvusliku liikumise algastate kesksem juht. Suurim ettevõtmine oli ajaleht Perno Postimees, mis hakkas ilmuma 1857.a. Kolinud Tartusse saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse. Suureks abiks isale oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni perekonna algatatud 1865.a
kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda see enam inimese käitumist motiveerida. Püramiidi astmed: 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms 2. Kaitstusvajadus turvalisus ja kindlus 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus sotsiaalsus 4. Tunnustusvajadus inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad. Kui see vajadus jääb rahuldamata, võib tekkida alaväärsustunne kaob enesekindlus, muututakse sotsiaalselt abituks. Seda võib kompenseerida endale tähelepanu tõmbamisega. 5. Eneseteostusvajadus mida inimene elus teha tahab, ülim eesmärk. Siin on silmas peetud peamiselt keskmist inimest, mitte munki jms. Maslow eeldas et inimesed püüdlevad koguaeg hierarhia tipu poole. Teooria oluline positiivne külg on ühtse ja loogilise vajaduste süsteemi esitamine. Kognitiivne lähenemine uuritakse, mil määral tegutseb inimene isiklikel põhjustel ning millal
protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tuumaenergia eelised: 1) Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. 2) Kontsentreeritud energiaallikas, vajab vähe maad ja materjaliladusid 3) Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma rikkalikke energiaallikaid ja järelikult on suure tähtsusega sõltumatus ja enesekindlus, mida tuumaenergia pakub rahvusvaheliste kriiside ajal. 4) Väga oluline faktor tuumaenergia tulevikul on loomulikult keskkond. Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. Mitte tuumajaamad, vaid fossiilsed kütused on põhjustanud happevihmu, kliimamuutusi ja hävitanud metsi. 5) Üks peamine baasenergia ressurss, ei sõltu ööpäeva-ja kuutsüklitest ega aastaaegadest Tuumkütus
Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool, mis pidi nimetatama Aleksandrikooliks. . Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas oli samuti Jakob Hurt. 15.Carl Robert Jakobsoni tegevus. Teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelasteks tõusis Carl Robert Jakobson(1841-1882). Peterburis töötas ta koduõpetajana. 1878. aastal hakkas Viljandis ilmuma ajaleht Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu mõttekaaslastega. Jakobson asus oma pooldajatega rahvuslikke seltse üle võtma. 1881. aastal valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. 1882. aastal kevadtalvel haigestus ta kopsupõletikku ja suri. 40. aastase rahvajuhi surm vapustas kogu eesti ühiskonda. 16.Rahvusliku ärkamisaja liidrite tegevuse ja vaadete võrdlus. Ärkamisaja tegelane Peamine seisukoht Ettevõtmised
Kuuluvus on seotud ka kiindumusega. Sõpruse ja teistega läbikäimise puhul on tegemist sotsiaalse turvatunde omamisega (1: 85-86). Tunnustusvajadus põhineb hindamisel. Inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad. Kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata, siis võib tekkida 9 alaväärsustunne inimesel kaob enesekindlus ning ta muutub sotsiaalselt abituks. Samas võib seda kompenseerida endale tähelepanu tõmbamisega (2: 130). Viimane aste, milleni jõutakse alles siis, kui kõik ülejäänud astmed on läbitud, on eneseteostusvajadus (vt joonist 2). See on seotud meie saavutustega ning eesmärkidega. Pea iga inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Paljud rahuldavad oma eneseteostusvajadusi näiteks kunstis, spordis või mõnel muul ametialal (2: 130).
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. · Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskk...
KÜLM SÕDA · Vastasseis NSV Liidu + tema liitlasriikide ning Lääneriikide vahel. 1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldu...
-et õpetajad ei süüdistaks liiga kergekäeliselt last igas korrarikkumises, mis kollektiivis aset leiab -et õpetajad ei sildistaks last ,,lootusetuks", kellest lasteasutus peab püüdma vabaneda -et õpetajad ei räägiks kodustele vaid lapsega toimunud halbadest asjadest Mõlemad pooled ootavad koostööd ühise eesmärgi nimel- aidata last. Koostöö eesmärgiks on õppida lapsega käituma ühtsetel alustel nii, et lapsel kujuneks välja positiivne enesehinnang, enesekindlus ning et ta saaks oma tugevamaid külgi arendades ja neile toetudes leida oma koha elus. On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada (Aafrika vanasõna) 8 KASUTATUD KIRJANDUS. 1. Kera, S. 2004. ÜHESKOOS TEEL . Tallinn AS Kirjastus Ilo 2. Nõmme, A. 2005 HÜPI LASTEAIAS Tartu AS Atlex 3. Tilk, M.; Talts, L. 1997 KODU JA LAPS Tallinn Maalehe Raamat 4.Kikas, E
Tsehhoslovakkias. Püüdes rahu Euroopas sälitada, sõlmiti septembris 1938 Saksamaaga nn Müncheni kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt anti Sudeedima Saksamaale. Seda peeti mõistlikuks järelandmiseks Hitlerile, aga viimasele polnud sellelt küllalt ja märtsis 1939 okupeerisid Saksa väed kogu Tsehhoslovakkia. Selle peale kõlas palju protesti hääli, aga ette ei võetud midagi. (Lisa 1) 2. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 3 Hitleri enesekindlus kasvas Müncheni sobingule järgnenud aastatel veelgi, aga kui ta tungis Poolasse, kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Kolm nn teljeriiki Saksamaa, Itaalia ning Jaapan ihkasid kõik suuremat territooriumi. Pärast invasiooni Tsehhoslovakkiasse ei oodanud Hitler oma edasistele ekspansioonikavadele enam mingit rahvusvahelist sõjalist vastusseisu. Et ära hoida võimalik sõjaline oht idast, sõlmis ta augustis 1939 Nõukogude Liiduga
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Peahoiak Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. Jalgade kasutus Kui istuda jalad veidi harkis, kiirgab inimesest avameelsust, kui aga kaksiratsi, siis väljendatakse oma üleolekut. Jalga üle tooli käepideme visates, jäetakse mulje, et teil on ükskõik
pärast Agrippina surma veel palju suurem, ei söendanud ta ometi esialgi pealinna tagasi pöörduda. Suurejooneliste zestidega üritas ta roomlaste soosingut tagasi võita ning ta läks tagasi Rooma, kus sajad tuhanded läksid Nerole vastu, kogu senat oma pidulikes ornaatides, naised ja lapsed suguvõsade ja vanuse järgi rühmadesse seatult. Nero seisis hirmunult oma kolmehobukaarikul ja võttis häbelike käeviibetega vastu oma rahva ovatsioonid; kuid juubelduse kasvades tõusis ka ta enesekindlus, veendumus, et rahvas teda armastab. Nende mõne kilomeetri jooksul linnamüürist kapitooliumi, saadetud rahva rõõmuhõisetest, muutus Nero teiseks- Rooma maailmariigi keisriks. Nero lahutas ligi üheksa aastat kestnud abielu ning taasabiellus siis Poppeaga. Öösiti võis orjaks riietatud keisrit kohata Mulviuse silla juures, selles öises armuseiklejate kogunemispaigas, kus Rooma kalleimad prostituudid koos kaaskondadega tegid ahvatlevamaid ettepanekuid ja olid valmis neidsamu vastu võtma
kasvatada asutuse mainet ning vallata informatsiooni. Tippjuhi lähedal seisva isikuna jääb ta asutuse perenaise ja juhile nõuandja rolli. Andekas sekretär on juhi asendamatu miniarvuti, kes teab kõike ja keda ümbritseb saladuste hoidmiseks läbimatu tulemüür. Sekretäri ja juhi suhted on enamikel juhtudel rangelt tööalased. Sekretäri kohus on teenindada juhti, olla talle tõeliseks assistendiks. Vastastikuse austuse aluseks on sekretäri positiivne enesekindlus ja inimesest lugupidamine. Sekretäri ülesanne on olla sotsiaalselt pädev ja korraldada firmas koostöösuhteid. Tark sekretär on alati oma tippjuhi suhtekorraldaja. Sekretäri ja tippjuhi vahel peab valitsema avameelne ausus. Sekretär valdab ja hoiab saladusi. Sekretäri autoriteedi aluseks on tema välimise ja sisemise mina harmoonia, mis avaldub austuses. Sekretär austab inimest ja oma ning teiste tööd ja teda austatakse vastu. Ilma
(Lewicki) Etapp Põhiküsimused Vajalikud oskused ETTEVALMISTA- Eesmärkide määratlemine Positiivne mõtlemine MINE Informatsiooni hankimine Põhjalikkus ALUSTAMINE Situatsiooni ja partneri Emotsionaalne andekus tajumine Enesekindlus, Sümpaatia, hoiakud usaldusväärsus PÕHIOSA Pakkumiste tegemine Kuulamine Arutelu Peegeldamine Lahendus(t)e leidmine Kehtestamine Argumenteerimine LÕPETAMINE Lahenduste lõplik Saatuslike vigade vältimine,
vajalik, siis kuidas seda tuleks teha? (Shell 2005:31): Mõtle hoolikalt läbi, mida sa tegelikult tahad- ja pea meeles, et raha on sageli vahend, mitte lõppeesmärk; Püstita optimistlik, kuid põhjendatav eesmärk; Ole üksikasjalik; Pühendu oma eesmärgile. Kirjuta see üles ja võimaluse korral arutle selle üle kellegi teisega; Võta oma eesmärk läbirääkimistele kaasa. Kõige olulisemad isiklikud tegurid läbirääkimistel on enesekindlus, eneseväärikus ja oma eesmärkidega seotuse tunnetamine, seda kõike kiirgab inimestest, kes teavad, mida nad tahavad ja miks nad peaksid seda saama. 2.3 Autoriteersed standardid ja normid Lisaks selgete eesmärkide jõule panevad läbirääkimised rakkesse ka ühe inimloomuse põhilisema psühholoogilise toimehehhanismi: meie vajaduse säilitada oma sõnades ja tegudes (vähemalt meie endi silmis) põhimõtteühtsus ja aus erapooletus. (Shell 2005:41)
tempos õppimisega. Minu arvates see on kõige paremini toimetulev isiksus, kuna ta ei koorma ennast üle ja samas suudab hoida kõik asjad tasakaalus. Õppimise kui ka trenni kõrvalt leiab ta aega, et puhata ja sõpradega aega veeta. 2.3. C- tüüpi isiksus C- tüüpi isiksus püüab tihti enda soove alla suruda, selle asemel, et nende pärast rohkem pingutada. Sarnaneb väga A-tüüpi isiksuse iseloomujoontega. Nad on rohkem vastuvõtlikumad stressile ja depressioonile, kuna neil puudub enesekindlus ja nad kalduvad nukrameelsuse poole. Üks neile iseloomulik joon on, et neile meeldib mõtiskeda palju ja arutleda, kuidas asjad toimivad. Sellised õpilased võtavad elu tõsiselt ja on seetõttu alati kõigis asjades parimad. Nad tahavad, et töö oleks tehtud veatult ja seetõttu on vahel raske nendega koos mingit projekti teha, tihti tahvad nad pigem üksi töötada kui kellegiga koostööd teha. Tavaliselt on sellised õpilased endasse tõmbunud ja väldivad füüsilist kontakti inimestega
kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja (entrepreneur) - Iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele ja kasvule orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3) * Salary-Substitute firms- Pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas. * Lifestile firms- Pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida. * Entrepreneurial firms- Firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes
Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. · Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas
ja oskustega; süsteemid strateegia ja töötajatega jne). Juht kui liider ehk eestvedaja tegeleb kõigi 7 aspektiga ja tänu sellele tekib sünergia: tervik osutub suuremaks kui koostisosade summa. Antud teooria on laialdaselt kasutatav Jaapani kvaliteedijuhtimises. 24. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? kohanemisvõime sotsiaalne tundlikkus kõrge saavutusvajadus enesekehtestamise oskus koostöövalmidus dominantsus enesekindlus energilisus stressitaluvus soov vastutada · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras 25. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? enesekindlus; domineerimine;
Et inimesed seoksid end parimal viisil ettevõtte või asutuse eesmärkidega, kohustuksid neid saavutama, nõuab nende ühisesse tegevusse kaasatõmbamist. Siinkohal tulebki mängu eestvedamine. 34. Liidri isiksuseomaduste teooria Teooria püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Edukate liidrite omadused: kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamise oskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, energilisus, stressitaluvus, soov vastutada, intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine. Karismaatlise liidri omadused: domineerimine, enesekindlus, endast mulje kujundamine, paindlik rollide valdamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. Karisma- mõjuvõim, mis põhineb liidri omadustel ja võimetel, alluv leiab palju ühist liidriga (enegiavahetus, sisendav välimus, iseloomu sõltumatus, hea retoorika). Karismaatilise eestvedamise teooria:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
