Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
(Pateck ja Salazar) Sotsiaalseosega turundus on vahend korporatiivse kuvandi arendamiseks, oma toodete eristamiseks ja nii müügi kui ka lojaalsuse suurendamiseks. (Cadbury) Sotsiaalseosega turunduse olemus: Järjest kasvab tarbijate arv, kes toote või teenuse valikul tunnevad huvi, mis nende rahaga edasi tehakse. Inimesed otsivad lisaks toodete ja teenuste funktsionaalsetele väärtustele ka emotsionaalseid väärtusi. Turundaja ülesandeks on rahuldada tarbija osalus-, enesekaitse, turvalisuse ja vajalikkusetunde vajadust Eesmärk: siduda omavahel tarbija soovid, ettevõtte eesmärgid, tarbija ja ühiskonna pikaajalised huvid – seega ühendada kasumlikkus ja ühiskondlik vastutustunne 2) Sotsiaalset vastutustundliku turunduse põhimõtteks on tarbijate vajaduste kasumlik rahuldamine, samal ajal võimalikult minimeerides ümbritsevale keskkonnale tehtavat kahju. 3) Keskkonnasäästlikust turundusest räägitakse mitmete nimede all:
mõjutavad psüühilised protsessid. • Kõik emotsioonid on lubatud ja millekski kasulikud. Kindlasti pole väga mõttekas olla kogu aeg positiivne. On täiesti loomulik, et vahel ollakse vihane, küll aga pole otstarbeks vihast tekkinud käitumine. Emotsioonide evolutsiooniline otstarbekus (Plutchik, 1980) Leidis, et igal emotsioonil on oma funktsioon, ilma nendeta pole võimalik toime tulla. Hirm- Ohu vältimine, enesekaitse Viha- Rünnak, takistuste ja vastaste ületamine Rõõm- Kaaslase, seks.partneri otsing, järglaste soetamine Kurbus- Abi kutsumine kaotusest ülesaamiseks Usaldus- Potentsiaalse kaaslase sidumine Vastikus- Oksendamine, võõrainete väljutamine. See aitab meil ellu jääda. Vahel tajume ka inimesi vastikuna, kuigi me ise ka ei tea miks Ootus (huvi) - Uurimine, uue otsimine Üllatus- Uue kogemuse otsimine, senise tegevuse katkestamine
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Rahuaegadel elas kuningas saatjaskonnaga valitsejakojas. Selle läheduses asus linnus, mille sisseseadmise eest pidi hoolitsema valitseja. Ülikud nägid maailam teiste silmadega kui talupojad, nad täitsid kohustusi südametunnistusega.. Ka Põhja- Euroopas oli orje. Talupoegade seas oli inimesi, kellel olid väiksemad õigused,kes ei käinud kohtupäeval ja kes elasid täielikult õiguslikus sõltuvuses oma isandast. 7.Kohtupäev Õigusmõistmise algaegadel kehtis õiguslik enesekaitse.Hiljem hakkas selle asemel tulema kohtuotsus ja kohustus maksta ja võtta vastu kohtu otsustatud hüvitusraha. Õiguslikud kohustused valitsesid algselt ainult sugulaste vahel. Perekonnas ja suguvõsas esines õigusrikkumisis ja nendega tuli tegeleda.Perekonnapea teostas kohtusarnast tegevust, mis seisnes õigusrikkumiste heakstegemises, perekonna heaolu ohustavate jõudude lepitamises ja sõnakuulmatuse karistamises. Õiguslik eneseabi oli tülitsevate naabrite esimene samm
Rahuaegadel elas kuningas saatjaskonnaga valitsejakojas. Selle läheduses asus linnus, mille sisseseadmise eest pidi hoolitsema valitseja. Ülikud nägid maailam teiste silmadega kui talupojad, nad täitsid kohustusi südametunnistusega.. Ka Põhja-Euroopas oli orje. Talupoegade seas oli inimesi, kellel olid väiksemad õigused,kes ei käinud kohtupäeval ja kes elasid täielikult õiguslikus sõltuvuses oma isandast. 7.Kohtupäev Õigusmõistmise algaegadel kehtis õiguslik enesekaitse.Hiljem hakkas selle asemel tulema kohtuotsus ja kohustus maksta ja võtta vastu kohtu otsustatud hüvitusraha. Õiguslikud kohustused valitsesid algselt ainult sugulaste vahel. Perekonnas ja suguvõsas esines õigusrikkumisis ja nendega tuli tegeleda.Perekonnapea teostas kohtusarnast tegevust, mis seisnes õigusrikkumiste heakstegemises, perekonna heaolu ohustavate jõudude lepitamises ja sõnakuulmatuse karistamises. Õiguslik eneseabi oli tülitsevate naabrite esimene samm
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
sunniviisiliselt. Vabatahtlik täitmine on ju alati võimalik ja oleneb täielikult kohustatud isikust. Kui vabatahtlikku täitmist ei toimu, siis loomulikult tuleb kasutada sunniviisilist täitmist ja siin on kolm viisi: 1) täitmine kohtuotsuse alusel 2) kohene täitemenetlus saab kasutada vaid siis, kui pooled ise lepivad kokku ja pöörduvad ise koheselt täituri poole 3) enesekaitse ka see võib väljenduda kolmel viisil 1) hädakaitse selline juht, kus hädakaitses tehtud tegu ei loeta õigusvastaseks, kui seejuures ei ole ületatud hädakaitse piire. 2) hädaseisund olukord, kus isik tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardavat ohu tõrjumiseks. Tingimusteks on, et selline kahju tekitamine on
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
- 1453 Konstantinoopoli vallutamine, millest sai Istanbul ja osmantite riigi pealinn, (Ida-Rooma likvideeritakse) - 15saj. II poolel jätkuvad vallutused Balkanil: mh. Serbia , Kreeka , Albaania: Türgi kristlatel usuvabadus. III Ekspansioon (16.saj. I poolel) : Tippajastu - Võidukas Sultan Suleiman II Suur 1520-66 - Vallutatakse mh. Süüria,Araabia,Egiptus,Rhodos,Pärsia,Bagdad,Laevastik vahemerel. - 1526 Ungari vallutamine ! (va. lääneosad jäid Austriale) ¾ - Kristliku Euroopa enesekaitse Austria (Habsburgide) juhtimisel. - Esimest korda ulatuslik Türklaste hädaoht Euroopa südames - 1529 Viini piiramine (Päästab Karl V) - 1571 Lepanto merelahing: moslemid kaotavad pühale liigale (Hispaania,Rooma,Veneetsia) - Allakäik: Taganemine Pärsiast. IV Ekspansioon (17.saj. II poolel) - Türklased takistasid poolautonoomsel Transilvaanial (ungarlastel) lahtilöömist (1660) - Osmanite riik kuulutas sõja Austriale 1663 (Ungari lääneosa kuulus Austriale, nn ,, Ennetav löök"):
pidurduvad. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju funktsioonid on sageli reflektoorsed (refleks on kõigil NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele) Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused- toidumuretsemine (imemisliigutused vastsündinul), enesekaitse (tõrje- ja kaitseliigutused) või mõne siseelundite talituse muutumine (vegetatiivsed refleksid). Igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile (retseptoris tekkivad erutusimpulsid kanduvad refleksikaare kaudu teoselundeisse. Refleksikaare moodustavad aferentsed/vastuvõtvad närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed/välja saatvad närvid. peale signaali edastamist efektoreisse saab aju retseptorite kaudu
neuroolgiliselt erinevad, aga omavahel seotud. Mida primitiimsem on käitumifunktsioon, seda hilisem on ajustruktuur, mis seda vahendab. Hilisem süsteem hakkab kontrollima endist süsteemi, allutades see enda põhimõtetele. Aju areng jaguneb teooriast lähtuvalt alljärgnevalt: Vanim süsteem on reptiivsetel liikidel (konnad, sisalikud ja maod), mis võimaldas reageeringuid, mille põhieesmärkideks oli enesekaitse, liigi arendamine, käitumine on rutiinne ja ennustatav ning liigisiseste isendite käitumistes suuri vahesid pole. Reageeringud on enamjaolt automaatsed – puhka, peitu, ründa, kaitse, leia liigikaaslane jne. Edasi aju arenes (lingviliseks ajuks) ning tulid peale uued süsteemid. Vahepealse aju käitumisrepertuaaris ilmnevad juba emotsioonid, mis tekivad vastusena konkreetsetele mõjudele ja keskkonnale. Suheldakse nüüd lisaks ka emotsioonide kaudu
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
Ilmselt tean. NIKOLAI Tõde on see, mis nüüd kohe hakkab juhtuma. MEES Ma tahan valimistest midagi teada. NIKOLAI Ma esitangi teile nüüd kandidaadi. Teie kandidaadi, kes peaks vastu pidama ka kõige keerulisemates tingimustes. Ei tea, kas tast on asja. Seltsimees Lumi, palun esitage oma programm. Lumi lükkab tüdruku lauale, viskab seeliku üles ja torkab porgandi tagumikku. Tüdruk minestab. Isa jookseb kirvega lavale ja Nikolai laseb ta maha Ta ründas mind, kõik nägid, jah. See oli enesekaitse. Vabandust, ma ei tahtnud nii. See oli provokatsioon. See väike värdjas tahtis mind tappa. Vabandust, tõesti vabandan. Tööõnnetus, seltsimehed. Oli tore mees, aga väike ja vihane koletis. LUMI Vat see oli tõeline näidend. Mitte nagu need haledad Liivi jutustused. Mõjus, jah. Milvi… Kas nägid…? Vaata, kui sa nägid, siis soovitan sul tunnistuste andmisel meelde jätta, et su tütar kukkus teatrit tehes ise porgandi otsa ja revolver tulistas kuuli ta isa pähe siis, kui ta komistas
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
KÄTE HÜGIEEN Käte vahendusel levivat kontaktnakkust peetakse kõige tavalisemaks nakatumisviisiks. Kui käsi pole hoolikalt pestud ja käte antiseptika on ebakorrektselt teostatud, võib nakkust levitada ka ainult puudutades. Käte hügieenina mõistetakse kätele suunatud toiminguid, mille eesmärgiks on vähendada infektsioonide ja neid põhjustavate mikroobide ülekandmist käte kaudu. Käte hügieeni on vajalik teostada lisaks hospitaalinfektsioonide ennetamisele ka enesekaitse seisukohalt, kuna infektsioonid ohustavad ka personali. Hea kätehügieeni kohaselt ei puudutata paljaste kätega midagi sellist, mis võiks määrida või kontamineerida käsi. Selle vältimiseks tuleb kasutada kaitsekindaid ja erinevaid instrumente. Hea kätehügieeni põhimõteteks on: · lühikesed lakkimata küüned ning puhtad küünealused · sõrmustest, käekellast loobumine · terve käenahk · hoolikas kätepesu · käte antiseptikumi korralik kasutamine
E. Sapir (1884-1936) keeleteadlane. B. Whorf (1897-1941), tema austaja, tuletõrje insener, ka indiaani keelte uurija. Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltes edastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu (vt tähenduse polüseemia). Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. ...Lõikame loodust, organiseerime ta kontseptideks ja kirjeldame tähendusi kuna me oleme oma keelekollektiivi liikmed ja meil on kokkulepe, mis ei ole kuidagi selgelt väljendatud, kuid on kohustuslik; ilma selleta me ei saaks millestki rääkida.
lahutamine on reaalne, mitte formaalne. Juhatus koosneb kapitaliomanike ja töövõtjate esindajatest ( 30-50 % liikmetest). Aktsiaselts on eelistatuim vorm suurte ettevõtete puhul, kus kapitalivajadus on suur. Osaühing – on kapitaliühing, osakuid ei müüda börsil, osanike arv on väike, ühe osaniku osatähtsus on suhteliselt suur, osaühingut juhib ühingu juhataja ja osanike koosolek, seda vormi kasutavad väike- ja keskmised ettevõtted. Kooperatiivid – on olemuselt liikmete enesekaitse organisatsioonid, nii saadakse soodsamaid tingimusi kui üksinda töötades, tavaliselt on ühinetud liitudesse, juhtorganiteks on üldkoosolek, juhatus, direktsioon, esindajate üldkoosolek. Eeltoodud tüüpe ehk õigusvorme kombineeritakse. Õigusvormide valikul arvestatakse nende puudusi ja eeliseid. Eraettevõte Eelised: Puudused: 1.Väike stardikapital 1.Täisvastutus 2
selle põhjuseks oleva hüpoksia kõrvaldamisega. Erinevate ainete läbisegi tarbimisest tekkinud intoksikatsiooni korral (nt speed + kokaiin) võib vajalikuks osutuda arütmiavastane eriravi. Jälgida tuleb seda, kas pikemaajalise ühes kehaasendis olemise tagajärjel on tekkinud kahjustusi, ning vajadusel neid statsionaarselt ravida. Uimastite kuritarvitamisega tihti kaasnevate eespool mainitud haiguste ning vere ja verekomponentide nakkusohu tõttu on vaja erilist tähelepanu pöörata enesekaitse meetmetele (vt peatükki „Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse“). Eriti ohtlikud on maha kukkunud kasutatud süstlanõelad ja verega määrdunud esemed. Kroonilisi kahjustusi tuleb küll nende iseloomu kohaselt ravida, kuid vajadust rakendada erakorralisi ravivõtteid tuleb harva ette. Kopsuödeem – vedeliku kogunemine kopsukudedesse ja -alveoolidesse 384 PEEP – positive end-expiratory pressure väljahingamise faasis positiivse rõhu hoidmine Pilt 28.2
Piibli käsk on armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga kurjale heaga vastamine ei välista sõdimist. Esitab uue voorusõpetuse: voorus ei seisne tegudes, vaid tegude tegemise ajal olevas südamehoiakus. Sõjas on tõeline kurjus mitte surm ise, vaid tekkivad ihad ja tungid (abielurikkumine). Kurjus seisneb patustes soovides. Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb seda, mida ei saa endast sõltumatult kaotada enesekaitse on vale. Omavoliline vägivalla kasutamine on lubamatu, sest ei suudeta ihasid alla suruda. Seadus lubab end kaitsta, kuigi tegelikult on see patt. Vaja on võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Sõdida tohib vaid valitsejate korraldusel ja sedagi raske südamega. Tapetakse seaduse nimel, ihadeta. Kuri inimene saab kasu sellest, kui ta tapetakse. Riik peab tagama korra, kus patused ei kahjustaks üksteist. Õiglase sõjaga teostatakse jumala tahet maal
isiku positsiooni. Õiguskaitsemeetodeid: 1) Vabatahtlik tsiviilõigusele omane. 2) Sunni abil a. Kohtuotsuse aluse (enamlevinud siin) (tulöeb nõue esitada kohtusse ja siis kohtuotsuse alusel toimub sundtäitmine) b. Otsene sundtäitmine (nt lepingus on kokku lepitud, et kui 1 pool midagi rikub, siis on teisel poolel õigus pöörduda kohutäituri poole ja siis saab otseselt sisse nõuda vmt) 3) Enesekaitse - 5.6.3 Hädakaitse, -seisund, omaabi Need on need viisid, mida võima kokkuvõtvalt nim enesekaitssseviiiisideks . Kus õigustatud isik kaitseb ise mingisuguse füüsilise käitumise kaudu. 5.6.3.1Hädakaitse Tsüss 140 ei määratle mitte seda, mis hädakaitse on, vaid annab sellele tsiviilõigusliku tähenduse. St et kui hädakaitse seisundis tehtud tegu ei ole õigusvastane, mis täh, et kui hädakaitse seisundis on teisele tekitatud kahju, siis see pole õigusvastane
selle õigustatud isiku positsiooni. Õiguskaitsemeetodeid: 1) Vabatahtlik – tsiviilõigusele omane. 2) Sunni abil a. Kohtuotsuse aluse (enamlevinud siin) (tulöeb nõue esitada kohtusse ja siis kohtuotsuse alusel toimub sundtäitmine) b. Otsene sundtäitmine (nt lepingus on kokku lepitud, et kui 1 pool midagi rikub, siis on teisel poolel õigus pöörduda kohutäituri poole ja siis saab otseselt sisse nõuda vmt) 3) Enesekaitse - 5.6.3 Hädakaitse, -seisund, omaabi Need on need viisid, mida võima kokkuvõtvalt nim enesekaitssseviiiisideks . Kus õigustatud isik kaitseb ise mingisuguse füüsilise käitumise kaudu. 5.6.3.1Hädakaitse Tsüss 140 – ei määratle mitte seda, mis hädakaitse on, vaid annab sellele tsiviilõigusliku tähenduse. St et kui hädakaitse seisundis tehtud tegu ei ole õigusvastane, mis täh, et kui hädakaitse seisundis on teisele tekitatud kahju, siis see pole õigusvastane
liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Asutamislepingu artikkel 5 sisaldab liitlaste kollektiivkaitse põhimõte käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. See kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51, mille kohaselt on riikidel õigus individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele, juhul kui nende vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad liikmesriigid lepinguga üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. NATO tegeleb rahuvalvega vastavalt 1991. aasta Rooma deklaratsioonile. Rahuvalveoperatsioone korraldab ta OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO-t juhib peasekretär, kelleks on praegu Andres Fogh Rasmussen. NATO peamised tegevusvaldkonnad 21. sajandil on: Afganistan, suhted Venemaaga ja toimetulek uute ohtudega (küberrünnakud).
osaks ja sai endale konstitutsiooni. Tilsiti rahu sundis Vm-d pidama väga tihedaid sõprussidemeid Pr-ga see tekitas Vm haritlastes rahvuslikku ärkamistungi. Vm haritlaskond hakkas mõtlema selle peale, kuidas Vm maksma panna mitte ainult lahingutes. 1812. aasta juunis tungis Napoleon sisse Vm territooriumile ja vallutas suure osa sh ka Moskva. Puhkes tulekahju. Seda sõda hakati kohe kutsuma isamaasõjaks. See oli võitlus Vm enda territooriumil. See oli enesekaitse. Jõululaupäeval heideti viimane Pr sõdur Vm territooriumilt välja. Vm väed läksid edasi ja liitusid Preisi, Austria ja Inglise vägedega ja ründasid Pr-d. Pr sai lüüa Waterloo lahingus. Pariisi vallutamine tõi vene vägedele kuulsust kui mitte ainult võitjatele, vaid ka kui väga lahketele ja suuremeelsetele inimestele. Üldine suhtumine muutus. See muutis Vm staatust Euroopas ja muutis ka vene inimeste enesetunnet. Al I oli kuulutatud Euroopa päästjaks.
14.05.1948 - Lõppes Suurbritannia mandaat Palestiinale (Palestiina oli selle ajani Suurbritannia koloonia). Samal päeval kuulutasid Juudid välja oma riigi. Öösel alustasid araablased sõda juutide vastu, sest nad ei olnud nõus Palestiinasse Juudi riigi rajamisega. Iisraeli vastu hakkasid sõdima veel Egiptus, (Trans)Jordaania, Süüria, Iraak ja Liibanon (kõik lähis-ida riigid). Esimestes lahingutes Jeruusalemma ümber kujunes enesekaitse rühmadest välja Iisraeli armee. Iisrael vallutas osaliselt Araabia riigi territooriumi. Selle tõttu jäi araablaste riik välja kuulutamata. Rahu sõlmiti ÜRO vahendusel. Loodeti, et piirid paneb paika rahukonverents, mida ei toimunudki. Tekkis Palestiina põgenike probleem, sest araablased rändasid Iisraelist välja (700'000 inimest). Nende põgenike hulgas tekkisid terroristlikud organisatsioonid. Terroriaktidele vastas Iisrael omapoolsete vastureididega.
vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Asutamislepingu artikkel 5 sisaldab liitlaste fundamendaalset kohustust käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. See kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51, mille kohaselt on riikidel õigus individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele, juhul kui nende vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad liikmesriigid lepinguga üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. NATO tegeleb rahuvalvega vastavalt 1991. aasta Rooma deklaratsioonile. Rahuvalveoperatsioone korraldab ta OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO eelmise peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi sõnul on 21. sajandil NATO peamised tegevusvaldkonnad Afganistan, suhted Venemaaga ja toimetulek uute ohtudega (küberrünnakud).
poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Asutamislepingu artikkel 5 sisaldab liitlaste fundamendaalset kohustust käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. See kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51, mille kohaselt on riikidel õigus individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele, juhul kui nende vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad liikmesriigid lepinguga üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. NATO tegeleb rahuvalvega vastavalt 1991. aasta Rooma deklaratsioonile. Rahuvalveoperatsioone korraldab ta OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO eelmise peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi sõnul on 21. sajandil NATO peamised tegevusvaldkonnad Afganistan, suhted Venemaaga ja toimetulek uute ohtudega (küberrünnakud).
Siin on enamasti naised, sellest 91% on tapmised. 3) hullunud kurjategija (insane) kleptomaanid, nümfomaanid, joodikud, pederastia. Kuritegu on põhjustatud ajudefektist, mille tõttu ei osata head halvast eristada. Neid inimesi peeti tõeliselt hulludeks ja vastutusvõimetuteks. 4) aeg-ajalt kurjategija (occasional) kõige laiem kategooria, seal on omakorda 4 tüüpi: - pseudokurjategija enesekaitse (seadust ei riku, juhuslik olukorda sattumine) - kriminoloid epileptoidid, kellel on nõrgem haigus ja kurjategijad on lihtsalt nõrgad isiksused, kes sooritavad kuritegusid olukorra tõttu - harjumuslikud kurjategijad süstemaatiline rikkumine, tegevusala neile (vargus, pettus, süütamine, võltsimine, väljapressimine jne) - epileptoidsed kurjategijad kannatavad epilepsia all.
Valgustajal arenes teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem kui seni üldiselt arvati ning et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasmast). (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Sellise arengu tõestuseks tõi ta olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes), see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Jean Baptiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel, jõuab ka nn arenemispuu juurde)
Tugev inhibitsioon on siis, kui Kd on väike. Ntx trüpsiini inhibitsioon pankrease trüpsiini inhibiitori PTI poolt Kd=6,010`-14 M (väga tugev seostumine). Tahame Ki väärtusi teada saada, siis peame inhibiitori väärtusi muutma K i kandis. Kui [PTI]= 6,010`-14 M. Vaatame, mis on poolestusaeg reaktsiooni jaoks: Reaktsioon on aeglane, sest poolestusaeg on nii suur, inhibiitorit on vähe, seostumine on aga muidu tugev. Barstar moodustab tugeva kompleksi RNaasiga on enesekaitse inhibiitor ja need ongi tavaliselt hästi tugevalt seostuvad. 05.12.2017 Mitmesubstraatsed reaktsioonid Uurimiseks varieeritakse ühe kontsi ja teise substraadi konts hoitakse konstantsena vms. Midagi uurides tuleb varieerida ainult ühte asja pm, sest kui palju muutujaid, siis läheb asi segaseks kätte ära. Ensüümkineetika allub ikka MM võrrandile, sest ühe substraadi hoiame konstantsena, teist varieerime. Saadud
Valgustajal areneb teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasma) (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Selle arengu tõestuseks tõi olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes) see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Joseph Koelreuter (1733-1806) taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõetumad, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Jean Batiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab
misest, väline kontrolli lookus; • antisotsiaalsus või mässumeelsus; • enesekriitilisus või perfektsionism, süütunne teiste ootustele vastama- tuse pärast. 82 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Sageli kasutavad alasooritajad sobimatuid strateegiaid: • oskamatus püstitada (realistlikke) eesmärke; • halvad eneseregulatsioonioskused, stressitalumatus, püsimatus, enese- kontrolli puudumine; • enesekaitse. Võrreldes edukate kaaslastega on andekatel alasooritajatel leitud ka erine- vusi mõtlemisviisides või -stiilides: • vähem edukad detailidele orienteeritud või kovergentse mõtlemise ülesannetes; • võivad lahendada halvemini järjestikulisi ülesandeid (korrutustabel, kodeerimine, lausete kordamine, õigekiri); • vähesem taiplikkus ja kriitilise mõtlemise oskus.
normidele. 11 Osa sotsiaalseid norme võib toimida seejuures vaid vastava sootsiumi, mitte kogu ühiskonna tasandil. Ülaltoodus seisneb sotsialiseeriv funktsioon. Kokkuvõtteks tuleb märkida, et ülalloetletud funktsioonid on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalne regulatsioon kui nähtus on käsitatav ühiskonna alalhoidlikkuse, nö sotsiaalse enesekaitse ilminguna. Sotsiaalsete normide üksikuid liike iseloomustavad seejuures kõik p-s 1 lk 10 loetletud põhitunnused. P.3. Sotsiaalsete normide liigid Sotsiaalsete normide kõige üldistatum ning elementaarsem liigitus on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. P.3.1. Tavanormid (tavad) on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel
ärahoitud kahjust väiksem. Hädaseisund on olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ara hoida suuremat kahju, näiteks on kahjutule teisele hoonele leviku tõkestamiseks tuletõrjujad sunnitud lammutama kuurid, laeva karidelt päästmiseks ja sellega ka meeskonna päästmiseks heidetakse merre osa laeva lastist jms. 3. Kurjategija kinnipidamine. Politseiametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitse vahendeid ning füüsilist jõudu. Õigus kurjategijat kinni pidada on igal isikut, sõltumata sellest, kas tal on võimalik pöörduda vastavate võimuorganite poole. See tegevus seondub tihti hädakaitseseisundiga. 30 Õiguse alused 4. Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo
kust midagi hankida, mis päevakorras jms. Kolleegid usaldasid üksteist, ka ei pidanud oma poliitilisi arvamusi varjama. Postimehele kaastööd teinud sakslane, Tartu välikomandatuuri kultuuriosakonna ülem Joseph Raith (pärit Austriast) kirjutas 1942. aasta võidupüha kirjutises, et eestlased ei tarvitse end sakslaste ees tänuvõlglastena tunda, et need kommunistid siit välja lõid. Seda nõudis Saksamaa enesekaitse vajadus käesolnud sõjas. Sellise kirjutise ilmumine saksa ohvitseri sulest oli sensatsioon. Raith sai saksa ametivõimudelt hiljem kirjutamiskeelu, tsensuur muutus ettevaatlikumaks ja hakkas hoolsamini keelatut otsima. Siiski avaldas Postimees ridade vahel seda, mida teised lehed ei osanud. Mida enam sakslased eestlastele iseseisvuse võimetuse diagnoose panid, seda rohkem hakkas Postimees tooma kirjutisi meie rahva kultuurist, teadlaste saavutustest, ajaloost, Vabadussõjast
Keelati endisesse elukohta tagasi pöördumine. 1929-32 arreteeriti või küüditati kulakutena rohkem kui 9 miljonit inimest. Selline võitlus kulakluse vastu näis kinnitavat Stalini teesi klassivõitluse edenemisest. Suur osa sellisesse olukorda seatud inimestest üritasid osutada viimast vastupanu NL võimule, mitmed kulakuteks kuulutamise ohus inimesed moodustasid relvastatud võitlussalku. Ei olnud väga suured grupid, ei pidanud ka kaua vastu, nende eesmärgiks oli vaid enesekaitse, aga punaarmee grupid said neist jagu. Keerulisem oli toime tulla NL võimul vastupanu teistsuguse vastupanu viisiga- paljudel juhtudel hakati toime panema terroritegusid- rünnati ja tapeti kolhooside esindajaid, miilitsa esindajaid, kommuniste jne, kaasnes ka kolhooside varade hävitamine- süüdati kolhoosidesse ühinenud majapidamisi, tapeti kariloomi, lõhuti põllutööriistu. Üksikute terroritegude toime panejate tabamine ja selle ohu likvideerimine oli päris keeruline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
