omakorda kasvatada ülesse last nii, et tal tekiks arusaam õigest ja valest käitumisest. Ka mina leian, et kõige inimlikum kasvatus on kristlik kasvatus. Kas just tegelikult kõige inimlikum ja ainuõige, aga kindlasti üks eeskujulikumaid. Laps õpib selle läbi armastama enda ligimest ning kui ta hoolib ligimesest, siis kindlasti hoolib ta ka iseendast, mis on elus väga oluline. Läbi selle kujuneb lapseld enesehinnang, mis peaks olema positiivne, kuid samas realistlik. Inimesed, kellel puudub humaansus, ei hooli enda ümber toimuvast. Neil on suurem tõenäolsus kalduda kuritegevusele, kui neil, kes hoolivad ja märkavad toimuvat. Ehk mõne inimese silmad avanevad läbi selle, kui ta mõne kergema kuriteo toime paneb ning ta on valmis muutuma, kuid enamus seda siiski ei tee. Kuid ega kõike ei saa ka liigselt olla. Nii ei tule ka kasuks liigne humaansus. Leian, et näiteks
õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või suisa ära lõhkumine. Füüsilise vägivalla kasutamisega kaasneb ka vaimne kahju. Vaimne vägivald seisneb teise inimese mõnitamises, solvamises, hirmutamises, narrimises. See muudab inimese, kellele see suunatud on ebakindlamaks. Ebakindlus omakorda võib halvata mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii ohvri vastupanu kui ka enesehinnang. Vägivalla- kas siis vaimse või füüsilise kasutamine teiste inimeste peal, võib viia aga kurbade tagajärgedeni. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem minnakse kätega kallale. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge NULLPUNKT Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht............................................................................................... .......1Sisukord............................................................................................. ........2Kokkuvõte........................................................................................... ........3 Tegelased.....................................................................................
Looma mõju lapse arengule Lemmiklooma eest hoolitsemine võib parandada lapse sotsiaalseid oskusi, enesekindlust ja enesehinnangut. (Children And Pets..., s.a.) Kui lapsele antakse võimalus tunda vastutust ja kanda looma eest hoolt, võib seeläbi tõusta tema enesehinnang ja enesekindlus. Laps saab tunda, et ta on võimeline oma kohustustega hakkama saama ja kasulik olema. Seda muidugi juhul, kui lapsele antakse talle jõukohaseid ülesandeid. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem oskust või aega nõudvaid ülesandeid ta täita võiks. Tihtipeale proovivad juba väiksed lapsed, kes õpivad alles rääkima, oma koduloomadega suhelda. See näitab, et loomade olemaolu kodus võib lapse suhtlemist soodustada juba
Sellises eas on väga tähtis suhtlus sõpradega. Lisaks on suurenenud omavaheline koostöö tahe ning iidolite olemusolu olulisus (Mangs, Martell, 2000, lk 300). Kaheteistkümne aastane laps huvitub inimsuhetest, laps on vastutustundlik, stabiilne, avatud optimistlikult häälestatud, otsustusvõimeline. Teda saab usaldada ja temaga saab arvestada. 7-12 eluaastal suureneb kompetentsustunne, mõtlemine konkreetsete operatsioonide tasemel, kujuneb välja positiivne enesehinnang, suur soov osaleda meeskonnamängus ja soov osata erinevaid oskusi (Keskmine…, n.d.). Füüsiline areng: Laps võib selles eas kasvada 5-8cm, tüdrukutel võib alata menstruatsioon ning rindade kasv, võivad tekkida vistrikud, talje muutub, kasvab karv häbememokkadele, puusad laienevad (Stoppard, 2000, lk 11). Kognitiivne areng: Piaget’ järgi toimub antud perioodil mõtlemise arendamine. Laps õpib tegema järeldusi ja oskab leida põhjusi ning ka tagajärgi
Maia Muldma (samas, 2010) peab oluliseks lapse isiksuse terviklikku arendamist, milleks suurepäraselt sobib muusikaõpetus. Lapsekesksest kasvatusest lähtudes on muusikaliste pädevuste arendamine oluliseks oskuseks lapse väärtuste ja oskuste kujunemisel. Muusikapädevuste õpetamisel lähtutakse seisukohast, et laps kasutab saadud teadmisi ja oskusi edaspidistes olukordades ja teiste ainete õppimisel (Muldma, 2008). Muusikaõpetuse eesmägiks on: lapse positiivne enesehinnang – eduelamus; lapse õnnelik olemine – kindlustunne; head suhted teistega – sallivus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Lapse vanemaks saades võivad muutuda ka tema väärtushinnangud ja ajendid. (samas, 2010.) Muusikalised tegevused väärtuskasvatuse protsessis Oma esimesed teadmised muusikast saab laps muusikat kuulates, see arendab tähelepanu, kuulamisoskust, muusika kirjeldamiseks vajaliku sõnavara, väljendusoskust, emotsioonide äratundmist
kolleegi füüsilises kontrollida oma mõtetepäevikut. patsient talitseda oma ründamises tundeid tundeid Paku välja ideid kuidas maandada agressiivsust (nt poks) Madal enesehinnang, Lähieesmärk: Julgusta patsienti 1. Kuu möödudes on mis on tingitud Patsient tunneb rääkima oma vähenenud patsiendi probleemsetest ennast vajalikuna lootusetuse mõtetest. lootusetuse mõtted lähisuhetest, ning mis väljendub Kaugeesmärk: Julgusta patsienti 2. Kolme kuu lootusetuse motets ja Patsient suudab luua leidma endas möödudes tunneb
· Mõtteline ja väljenduslik ühtsus. · Peab olema probleemtelg, mille ümber koonduvad kõik uitmõtted ja sõnamängud. · Autori isikupära: ei tohi matkida teisi, kõik mõtted peavad olema läbi tunnetatud. · Essee jõuab arginähtustest oluliste üldistusteni, mõttesügavust ei saa asendada följetonismiga. · Esseed ei kanna autori edevus, iseenese imetlemine nii mõtte kui ka sõna kaudu. Ta võib olla terav, vastast pilgatagi, kuid autori enesehinnang peab essees kajastuma tagasihoidlikumalt. Ta pigem vestleb, vaidleb, ent ei püüa ennast ülendades teist kui isikut maha suruda. · Esseesse ei kuulu abstraktne targutus ega ka moraliseerimine. Kui hinnangut jagatakse, siis mina-vormis, just nagu vaidlusse kutsudes. Ammugi ei kõlba essees vihastuda ja jäädagi vihaseks. · Mida avaramalt esseist põimib oma kirjutisse fakte või tsitaate, seda suurem oht on tal ka libastuda
inimeste poolt pakutud toetust, abi ning rääkima ja jagama oma muresid/rõõme teistega (Sanford, Petajan, 1996: 10). · Innustada patsienti kasutama oma sisemist jõudu, et säilitada edasise elu jooksul positiivne enesehinnang (Sanford, Petajan, 1996: 7). · Soovitada patsiendil vajaduse korral pöörduda eriala spetsialisti poole (nt. psühhoterapeut, psühholoog) (Sanford, Petajan, 1996: 7). · Elukvaliteedi langus, mis on · Selgitada patsiendile, et pärast
vähem, kui täiskasvanud ja ka nende maks on väiksem. Kui noor joob, tõuseb tema vere alkoholisisaldus kiiremini. Seetõttu tekib ka joove kiiremini ja piisab väiksemast alkoholikogusest. Noore inmese organism on kergemini kahjustatav. Kuidas saada aru, et minust on saamas alkohoolik? Sage alkoholi tarbimine igapäevamuredega toimetulekuks. Kodustest ja ametialastest kohustustest kõrvalehoidmine. Vaidlused pereliikmetega joomise pärast. Madal enesehinnang, enda lugupidamise puudumine Otsus joomine maha jätta või vähem juua, mida ei suudeta täita. Mälulüngad- ei mäleta midagi, mis toimus joomise ajal. Põhjuste otsimine joomise jätkamiseks. Pereliikmete või teiste inimeste süüdistamine joomise algpõhjustest. Mis on pohmelus? Peale suurt alkoholi koguste tarbimist inimene uinub. Hommiku ärgates tunneb ta ärevust, süda puperdab, peas vasardab, keha on kaetud kleepuva higiga,
rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Häire avaldub alatoitumises ning sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksiaga inimene · mõtleb enamuse ajast toidule, söömisele ja kaloritele; · loob erinevaid reegleid seoses toidu ja söömisega; · jätab vahele ja väldib söömist avalikus kohas; · peidab sageli oma kõhnust ning eitab probleemi olemasolu. Alakaalu ja näljutamise tõttu jääb inimene ilma eluks vajalikust energiast, mitmetest vitamiinidest ja mineraalainetest. Seetõttu on anoreksia eluohtlik haigus.
individuaalse konfliktitaju eripäraseks. Seepärast on ka konflikti lahendamiseks tunnete teadvustamine ja sõnastamine väga oluline. Mäletan, et olin tollal otsingute teel, minus peitus rahulolematus oma tollaste tööülesannete ja motivatsiooni puudumise suhtes. Minu vähene enda soovide tulemuslik väljendusoskus sai saatuslikuks konflikti süvenemise osas. Täna olen teadlikum, kui oluline on end avastada ja tundma õppida: millised on minu väärtused, uskumused, enesehinnang ja -mõistmine ning käitumisharjumused ning nende seos konfliktidega. Kui ma jõuan selgusele, mida ma tõeliselt vajan ja mida tahan, suudan ma ka konflikte paremini lahendada.
Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: Passiivne ohver; Väljakutsuv ohver, Kiusajast ohver. Kiusamise tagajärjed Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate kohanemisraskustega. Õpilased, kes teisi kiusavad, on täiskasvanu eas viis korda tõenäolisemalt kriminaalse käitumisega. Pikaajaline kiusamine avaldab mõju lapse mina-pildile. Langeb kiusatava õpilase enesehinnang. Ta väldib edaspidi suhtlemist teiste inimestega. Teised õpilased väldivad sõprust vägivalla ohvriga. Nad on depressiivsed, ebakindlad, ärevad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Nende puhul on koolist väljalangemine üsna tõenäoline. Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad selle all, kui neid välditakse või kui neisse suhtutakse negatiivselt. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning
te suudate arvata vaid seda, et te ei jõua mitte mingil juhul rongile, siis olete pigem pessimist. Samal ajal aga realistidel pole täpset eelarvamust, kuna nad loodavad parimat, aga ei välista halvimat tagajärge. Nemad pigem mõtlevad sellele, kuidas kiiremini rongile saada, selmet püstitada eelarvamust. Võib arvata, et kõige parem variant oleks olla optimist. See on ka tõsi, kuna optimistil on üldiselt kõrge enesehinnang ja enesekindlus on suurem kui pessimistil (Tomley, 2018). “Ta on rõõmsam, tal läheb koolis, ülikoolis ja tööl paremini, ta on järjekindlam, naudib paremat tervist ning võib isegi pikemalt elada” (Tomley, 2018). Pessimismi ainus hea külg on sellega kaasnev turvalisuse tunne. Pessimisti jaoks on mõttetu isegi proovida ja vaeva näha teades, et võimalus läbi kukkuda on liiga suur. Näiteks kui mitte kutsuda inimest, kes mulle meeldib,
toime pandud isiku poolt, kes on vastutav lapse heaolu eest (Barnett, Manly & Ciccetti 1993; loengumaterjalid). Väärkoheldud lapsed peavad maailma ohtlikuks paigaks lisaks füüsilistele kahjustustele ja vaimsetele või intellektuaalsetele häiretele, mis võivad tekkida väärkohtlemise tagajärjel, puudub sellistel lastel üldjuhul usaldus täiskasvanutesse, nad on endassetõmbunud ning neil on madal enesehinnang. Lapse normaalseks arenguks on vaja tal turvalist keskkonda ja hoolivaid lähedasi, nende puudumisel aga võivad lapseeas kogetud negatiivsed sündmused mõjutada tema kogu edasist elu. Väärkohtlemise tõttu võib ohus olla lapse loomulik ja eakohane areng. R. Soonetsi (1997) sõnul saab lapsele suunatud vägivalda liigitada neljaks emotsionaalseks, psühholoogiliseks ehk vaimseks, füüsiliseks ning seksuaalseks. Iga
temperamenditüüp nähtav lapsel (eelkooliealisel). Hiljem varjutab puhta temperamenditüübile omase käitumise kasvatus, reageerimine teiste ootustele jms. Täiskasvanueas tuleb temperamenditüübile omane käitumine kõige rohkem esile kiiretes, emotsionaalsetes ja stressitekitavates olukordades, kui inimene ei jõua analüüsida seda, mida ta ütleb või teeb, või ei suuda käituda vastavalt sellele, kuidas ta teab, et tegelikult peaks või ta tegelikult tahaks. 131. Mis on enesehinnang? Enesehinnang on arvamus endast ja enda väärtusest. Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. 132. Mis eristab kõrge enesehinnanguga inimest ülikõrge enesehinnanguga inimesest? Kõrge enesehinnanguga inimene usub, et on sama väärtuslik kui teised ja just sellisena nagu ta on. Ta usub, et ta saab hakkama ning ebaõnnestumise puhul ei lange rivist välja. Ta teab, et
professionaalset abi Õdede-vendade vaheliste suhete mõju täiskasvanueas · Viimaste aastate jooksul on rohkem uuringuid keskendusnud lapseaas õdede-vendade vaheliste suhete kestva mõju kohta. Õdedel-vendadel võib olla tugev, pika-ajaline vastastikune mõju täiskasvanuteks arenemisel. · Uuringud näitavad, et pikaajalised õdede- vendade vahelise väärkohtlemise kogemise effektid võivad olla: - Depressioon, ärevus, madal enesehinnang - Võimetus usaldada; suhteprobleemid - Alkoholi ja sõltuvusprobleemid - Õpitud abitus - Söömishäired · Isegi vähem äärmuslik õdede-vendade vaheline väärkohtlemine lapseeas võib tekitada ebakindlust ja negatiivset minapilt täiskasvanueas. Õdede- vendade vaheline konflikt ei pea olema füüsiliselt vägivaldne, et omada pikaajalist emotsionaalset mõju. Emotsionaalne väärkohtlemine, mis sisaldab narrimist, nimekutsumist ja isoleerimist võib samuti
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Lo...
Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski nemad, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga; tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed, kel on head lähedased sõbrad, armastavad vanemad ja kõrge positiivne enesehinnang. Uurimuses osalenud meessoost vastajate jaoks teeb inimese õnnelikuks aga see, kui ta füüsiliselt atraktiivne, keskmiselt intelligentsem ja materiaalselt paremini kindlustatud. Seega pole kõik inimesed vanade eestlaste põhimõttega, et ,,saada sõpra ommõ inäbä kui sada ruubit rahha". Kas raha eest saab õnne osta? Vastus oleks natuke! Raha ei tee õnnelikus, aga seda on kahjuks tänases ühiskonnas väga vaja. Sa ei saa olla õnnelik , kui sul pole elamispinda.
Ma lihtsalt pole selle üli uhke. Sellise asjaga ei saagi eriti uhkustada ma usun, kuid eks see oleneb inimesest. Minu töö...see ei ole imetlust väärt, kuid vähemalt ma ei varasta. Nimelt ma töötan maailma vanima ameti peal olen prostituut. 2. Kas on õige järeldada, et te pole oma tööga rahu? Seda on väga õige järeldada. Mind on kutsutud igasuguste nimedega, mind on alandatud baarides ja see ei tekita just eriti head tunnet. Nooremana mul oli olemas enesehinnang, kuid nüüdseks on see täielikult kadunud. 3. Selge. Kuid kui te pole oma tööga rahul, siis miks te seda siiski teete? Armastus. Mind sunnib seda tegema armastus oma pere vastu olgugi, et meie pere pole täiuslik, kuid pole võimalik valida kohta, kus sünnid. Kui Jumal soovis nii, siis järelikult peab see ka nii olema. Ma leian, et kui minu töö suudab ära toita mingilgi moel meie pere, siis on see siiski õnnis tegevus
Kõrgem keskkondlik stress ja sotsiaalne isoleeritus Vanem on töötu või tal on ebastabiilne töö Tarvitavad alkoholi või narkootikume Vanematel on isiksusehäired Häirunud oma lapse adekvaatne tajumine 9. Millised sarnased tunnused esinevad väärkoheldud lastel? Traumaatilise stressi reaktsioonid (unehäired, halb isu, üldine ärevus) Paranoidsed reaktsioonid ja usaldamatus Madal enesehinnang Depressioon ja ennasthävitav käitumine Vähene enesekontroll ja käitumishäired Halb õppeedukus Primitiivsete kaitsemehhanismide kasutamine Isiksuse mitmesuse häire 10. Lapse väärkohtlemise ennetamine · Primaarne tegevus, mis on suunatud laste väärkohtlemise ennetamisele ühiskonnas tervikuna. Eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust, kujundada õigeid moraalseid tõeks
"Ma suudan kõike välja kannatada aga mitte naisterahva pisaraid..." Alistuva käitumise miinused kenaks olemise fassaad, mis varjab räpast sisu; elamata jäänud elu, tema tee valivad teised; puuduvad kestvad, siirad ja sügavad sõprussuhted- teesklus; liigne ohvrimeelsus sünnitab vastuolu ja viha-kaob kiindumus; suutmatus oma tundeid kontrollida (viha allasurumisega kaob ka kiindumus jne); migreen, astmahood, krooniline väsimus, nahahaigused, madal enesehinnang, depressioon, paranoilisus jne. Agressiivse käitumisega inimesele on oluline vaid MINA, teised on ebaolulised. Kontrollib ja võtab vastutuse. "Sa pead nii tegema!"; "Esmalt tee seda ja seejärel seda..." Agressiivse käitumise plussid agressorid suudavad kindlustada enda materiaalsete vajaduste rahuldamise; parem oskus end kaitsta-tugevamad, kiiremad ja kavalamad jäävad ellu, et edasi võidelda; oma saatuse kujundaja. Karistus agressiivsuse eest
harva nägemishallutsinatsioonid F30-F39 MEELEOLUHÄIRED - meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas - meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus *DEPRESSIOON (kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või ilma) - alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine *tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine *alanenud enesehinnang ja eneseusaldus * süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED
Kõrgenenud kontaktivalmidus (kambad). Liialdatud eksperimenteerimine iseendaga. Mõnikord toimub ,,keeldumine" täiskasvanuks saamisest. Ilmneb ülemäärane tundlikkus teiste arvamuste suhtes. Protest kodu, ühiskonna, rahvuse vm vastu. Toimub teiste rahvuste ülehindamine. Oma ja võõra liignel rõhutamine võib viia sotsiaalse isoleerituseni jm. Varases murdeeas (11-13 a) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 es-ks. Murdeeas tõuseb emotsioonide intensiivsus, juhitavus väheneb. Toimub meeleolude kiire vaheldamine (nt armastus-vihkamine; optimism-pessimis). Sel arenguperioodil tõuseb emotsionaalne autonoomia (iseseisvus tunnetes). Murdeea iseloomustab teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine (häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm). Tugevad emotsioonid on raskesti kontrollitavad, millest võib tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine
..6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutüdimus- või suitsiidmõtted, unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine''
Individualiseerumisprotsess. Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja
Richard Wagner 1813-1883 ELULUGU Wagner oli muusikaajaloo üks keerukamaid isiksusi tema tegevusvaldkonnad haarasid peaaegu kõike. Sünnikohaks Leipzig. 2 aastaselt hakkab kasutama võõrasisa, kes töötas Dresdenis näitlejana ja hakkas poissi kaasa võtma prooviderle,, etendustele. Sellest ajast saab alguse süvendatud huvi lavastuse ja kirjanduse vastu. Olles 15-aastane, kuuleb esmakordselt Beethoveni muusikat ja eriliselt sügava mulje jätsid 9. sümfoonia ja Avamäng Egmont. Noores mehes küpseb otsus kirjutada ka midagi ise. Wagneri haridustee kulgeb konarlikuks ja ebajärjekindlaks. Osa ssüüüd ioli kindlasti Wagneri raskel iseloomul, mis oli küllaltki konfliktne ja väga iseteadlik. Enesehinnang oli ülimalt kõrge. Tööülesanded viivad Wagnerit paljudesse suurlinnadesse. 1833. aastal töötab ta kappelmeistri, helilooja ja dirigendina Magdeburgis, Könisburgis, Kalingradis, Riias. Riiast põgeneb ta öövarjus Lääne-Euroopasse...
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
oma tegevuste suhtes, neil on raske kontsentreeruda, nad ei kuula teisi ja nende loovus väheneb. Erinevus depressioonist Läbipõlemise põhjusi tuleks otsida eelkõige töökeskkonnast – see on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb ebaõnnestunud katsetest tulla toime negatiivsete stressoritega. Kui depressioon on üldine seisund, siis läbipõlemine on töökeskne. Depressioonile iseloomulikud sümptomid: Madal enesehinnang Lootusetus Enesetapu tendentsid Neid ei loeta läbipõlemisele tüüpilisteks sümptomiteks. Kõik läbipõlemised ei saa alguse depressioonist kuid läbipõlemissümptomid võivad suurendada depressiooni riski. Erinevus stressist Stressi korral on kõike liiga palju : liiga palju kohustusi, mis nõuavad liiga palju nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Stressis inimene võib siiski ette kujutada, et kui ta
veendunud, et tema partner ei ole talle truu. Armukade ise püüab alati leida asitõendit salajasest suhtlemisest tema partneri ja kolmanda isiku vahel. Armukadedust võib esile kutsuda depressiooni seisund. Inimesel tekkivad probleemid enesehinnanguga ning tal võivad tekkida mõtted, et tema partner on suhetest tüdinenud. 3 Kergemini langevad armukadeduse lõksu inimesed, kellel on madalam enesehinnang või väiksem eneseusk. Harmoonilistel ja rahulolevatel inimestel esineb armukadedus tunduvalt harvemini. Tavaliselt esineb armukadedus rohkem naistel kui meestel. Õnneks saab armukadedust ka ise ravida. Toon välja mõned näited. Püüdke partnerile rääkida põhjusi, mis panevad teid armukadetsema. Ainult vestlemise teel partner saab mõista teid. Olge suhetes korrektne ja paluge seda ka oma partnerilt. Inimeste ebastabiilsus paneb mõnikord kahtlema.
Pealkiri: Valge-toonekurg Ladina keelne nimetus on Ciconia ciconia .Sisukord: 1. Välimus 2. Rahvapärased nimetused 3. Sümboline tähendus 4. Levik ja arvukus 5. Elupaigad 6. Pesad 7. Kasvamine 8. Toitumine 9. Vaenlased 10. Uskumused ja muistendid 11. Mõiste kaart toitumise kohta 12. Välimuse joonised 13. Enesehinnang 1. Välimus: Valge-toonekurg on suur, pikkade jalgade, pika kaela ja pika nokaga lind. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm. 2. Rahvapäraseid nimetused:
nii alla kui ülespoole, on osad mu sõpradest olnud töötud ja tõeliselt raskes seisus ja olen olnud mina ja vastupidi ka, on meil olnud rahaliselt väga häid aegu. Isegi mehed tulevad ja lähevad, aga tõeliste sõpradega sõprus jääb. Pealegi, sõpra tuntakse just hädas. Ükskõik, kellel häda, seda enam toetatakse. Mitte nii, et reise välja makstakse vaid pigem jagatakse jõudu, tunnustust, julgust ja hoolimist kui kellelgi deprekas on või enesehinnang ja usk olukorra paranemisse kipub langema. Kui sõbral on parasjagu majanduslikult raske peroiid, siis on elementaarne taktitunne, et ma ei hakka kirjeldama oma uut garderoobi ja mööblikomplekti, mis just sai muretsetud. Teise inimese tunnetega arvestamine on üks sõpruse alustest. Kui ikka tõesti sõbrast hoolid. Mina oma sõpradest väga hoolin, nemad minust ka. Teatud määral võib majanduslik erinevus mõjutada küll.
arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused. 3. Psüühilised protsessid 4. Motoorika: liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu. 5. Uni: unehäired esineb h.akt lastest pooltel- raskused uinuda, pinnapealne uni ja paljukordsed öised ärkamised. 6. Meeleolu ja emotsioonid- meeleolude kiire vaheldumine ning madal enesehinnang. Tihti avaldub sisemine pinge kehaliste kaebustena. Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid samas võib esineda ka suurem pärilik soodumus. 7. Suhtlemine: probleemid on iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult h.akt-sele omastest iseärasustest. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab h.aktiivset last 3põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel,
*tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi *tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku *tuletada meelde sündmusi, kohti ja juhtumeid minevikust millel on tähendus grupile *tuletada meelde vastaseid väärtuste ja suhtumiste intensiivistamine *kontrastide süvendamine *emo tekitamine *eesmärgi lihtsustamine *intensiivne verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kooskõlas kasutamine *avalikud rituaalid veenmisele vastuseisu suurendamine vastupidise hoiaku omandamisel *korge enesehinnang *kirjutada üles või öelda käitumine või käitumisviis *”kaitsepookimine” - ette hoiatamine - vastuargumentide pakkumine - nõrgad küljed Mis on eelarvamus? See on samuti hoiak. On eelnevalt kinnistunud hoiak, mis on negatiivne ning mida rakendatakse teatud sotsiaalse kategooria liikmetele. Ehk eelarvamus neg hoik indiviidi suhtes, mis põhineb indiviidi kuulumisel gruppi. Ületamiseks teed – koostöö ühiste eesmärkide nimel
· eelkõige puuviljad, mille puhul on saadavate suhkrute kogus ja maht on heas tasakaalus · mesi · marjad · teraviljatooted · köögiviljad · mahlad (samas on sealt valdavalt kadunud kiudained) 3. Mille poolest erinevad füüsiline ja emotsionaalne stress? Erinevad ilmingud: · füüsilised: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid · vaimsed/emotsionaalsed: masendus, ärevus, tundetus, ükskõiksus, madal enesehinnang, mäluhäired 4. Miks on paremad täisteratooted (pudrud, leivad jt.) võrreldes kõrgema sordi jahust valmistatud toitudega? · kõrgema sordi jahus jääb viljateradest järele vaid tärklisekontsentraat. Töötlemise käigus eemaldatakse vitamiinid ja kiudained. · täisteratoodetes on suur kiudainete osakaal ja oluliselt suurem vitamiinide osa. 4. Kirjuta punkthaaval tervisliku spordiala valiku kriteeriumid · meeldimine
Lisaks eelmainitule on ta ka väga ilus, mis ei jää enamikele just mitte märkamatuks. Nagu teistelegi, jääb Dorian silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes on pigem kinninsema iseloomuga ning omaettehoidev kunstnik. Esmasel kohtumisel avastas Basil Dorianis selle ,,miski", mille tõttu kunstnik peategeleasse kirglikult armub. Basil palub, kas Dorian lubaks teha endast portree sellest sai meistriteos. Basil'i meelitused ja sõnad toitsid aina Doriani, mille tõttu noormehe enesehinnang tõusis muudkui kõrgemale. Kunstnik on maalides üha rohkem Graysse kiindunud ning tahaks teda ainult endale hoida, kuid kunstniku sõber, Henry Wotton, kes on väga jõukas, sooviks osta endale Doriani protree ning ühtlasi ka tutvuda temaga. Mõistagi ei ole autorile meeltmööda Doriani tutvustamine, sest eelkõige muretseb ta noormehe rikkumatuse pärast. Paraku läheb kõik nii nagu elus minema pidi ning Henry kohtub Dorianiga, millest algab omamoodi armuafäär. Henry Wotton pani
positiivseteks emotsioonideks, mis kerge ja sageli ka mõõduka depressiooni korral on selgemini depressiivse patsiendi poolt subjektiivselt tajutav kui meeleolu alanemine. 3) Energia vähenemine väljendub kiirenenud väsitatavusena või püsiva väsimustundena ja kurnatusena. Iga tegevus nõuab tavalisest suuremat pingutamist, eriti tegevuse alustamine. 1 Depressiooni lisasümptomid 1) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine 2) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus 3) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul) 4) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku 5) enese-kahjustuse või suitsiidimõtted või -teod 6) häiritud uni 7) isu alanemine4 Depressiooni somaatilised sümptomid 1) huvi ja rahuldustunde kadumine tegevusest, mis normaalselt oli meeldiv 2) emotsionaalse reaktsiooni puudumine tavaliselt meeldivatele olukordadele ja sündmustele 3) liigvarajane ärkamine hommikul (kaks või rohkem tundi enne tavalist aega)
lendamine,vere nägemine ja mõne looma,näiteks koera kohtamine.Sellise situatsiooni lähenedes hakkavad vaevama ärevus ja pinge,kuni lõpuks tekib paanika.Elu on ahistatud,kui kardetud situatsioone seisab ees sageli või kui objekte on palju.Eriti käib see nende juhtude kohta,mil hirm kaasneb näiteks poeskäimise või üksi rongis või bussis sõitmisega. 3.3 Depressioon Haiguslik depressioon kuulub tundeelu-ehk afektiivsete häirete hulka.Depressiivsete kalduvustega inimeste enesehinnang on madal ja seda ei suuda tõsta ka tema saavutused.Seetõttu vajab ta teiste inimeste toetust,ehkki teisest küljest on tal tunne,et keegi ei hinda ega armasta teda.Sõltuvusega kaasnev sageli vaenulikkus,mida masendunu püüab tõrjuda.Lõpuks pöörab ta selle iseenda vastu.Depressiooni põhjustavad kõik kaotused,kõrvalvaataja meelest väga tähtsusetud. 4. MAANIA · Maania on raske meeleoluhäire,mida iseloomustavad meeleolu ülemäärane tõus või ärrituvus,kõrgenenud
27. Infarkti, astma, diabeedi olemus. 28. Hariduse ja vaesuse mõju tervisele. Haridus mõjustab tervist rohkem kaudselt, kujundades teiste mõjurite vahendusel ja kaasabil eeldused heaks terviseks. Need mõjurid on: • Töö – mure töökoha kaotamise pärast vüi töötus; rahulolu tööga • Majanduslik olukord • Sotsiaal-psühholoogilised ressursid: - sotsiaalne tugi - perekond või üksindus; - eluhoiakud – enesehinnang, tunnetatud sidusus – paremad haritumatel inimestel - elulaad – esmatähtis terviseressurss (liikumine, toit, suitsetamine, alkohol) • Inimese tervis oleneb suuresti tema väärtushinnangutest. Just kõrgharidusega inimesed on hakanud teravamalt tajuma, et vaimse töö edukuse tagab korras tervis. • Rahuolu -mida kõrgem on haridustase, seda enam ollakse rahul oma tervisega
mängida ja end varem lohutada kui poisid, nad hakkavad sageli poistest varem roomama. Sündides on tüdrukud juba neli kuni kuus nädalat poistest arengus ees. Isade tähtsus on oluline nii poistele kui tüdrukutele. Ilma isata kasvanud poisid on enamasti vägivaldsemad, vigastavad end sagedamini, satuvad pahandustesse, õpivad koolis halvasti ning kuuluvad hiljem juba teismeliste jõukudesse. Ilma isata kasvanud tüdrukutel on madalam enesehinnang, nad alustavad suguelu nooremalt, rasestuvad, lasevad end partneril kolkida ja jätavad kooli pooleli. Sageli on vastassoost vanem võtmeisik kasvava lapse enesekindluse kujundamisel. Tüdrukutel aitab isa luua arusaama endast kui targast ja huvitavast inimesest ning võib õpetada neile erinevaid oskusi (kalapüük, autosõit jne.). Need poisid, kelle ema naudib nendega koosolemist, tunnevad end tüdrukute seltskonnas vabamalt.
tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha, käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused; uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine, väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine, konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal enesehinnang, depressiivsus). Sõltuvus: uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus, suurenenud uimastite üksinda tarvitamine on tekkinud võõrutusnähud, mistõttu kasutamise või mittekasutamise vahel puudub valikuvõimalus; uimastisõltuvuse eitamine kõrge taluvus uimastite (väljaarvatud alkohol) suhtes;
KEILA GÜMNAASIUM 10 B INIMESE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Miniuurimustöö Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 1. Tervislikud eluviisid 4 2. Tervislik toitumine 5 Kokkuvõte 6 Uurimuse analüüs 7 Kasutatud materjalid 8 Lisa 9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks "Tervislik toitumine", kuna see teema pakkus mulle suurt huvi. Toidu tegemise juures hakkavad mõtted s...
Annaga. 1. Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal. See väljendub tema mõtetes pärast Kitty äraütlemist, kus ta väidab, et ei imestagi et temasugusele ära öeldi. Ta tundis, et ei olnud Kittyt väärt ja leidis et kõigil teistel on tema ees eeliseid. Levin oli täiesti individuaalne karakter ning teda ei saa rühmitada ühessegi seltskonda. Ta eelistas maaelu linnaelule ning perekonda, kas või üksinudust, suurele seltskonnale. Ta tundis, et tema koht on maal,
juhtima, julgustab õppijaid isiklikke eneserefleksiooni ja eesmärke seadma. kriitilise · Arendab õpilaste sotsiaalseid ja mõtlemisvõime, õpioskusi. teadmiste ning · Suunab õppijaid ennast analüüsima, et tahteliste omaduste neil kujuneks positiivne enesehinnang arengut, loovat ja adekvaatne minapilt. eneseväljendust. · Teeb koostööd õppeasutuse siseste ning väliste tugisüsteemidega · Õppija arengu (logopeed, sotsiaalpedagoog, karjääri- hindamine ja ja õppenõustamiskeskused), aidates hindamisest
suitsetanud või suitsetavad, alustasid juba enne kümnendat eluaastat. Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki. Vastavalt kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutele4, on suitsetamislevimus nelja aastaga tõusnud 13-aastaste poiste seas 15%-lt 16%-le, samavanuste tüdrukute seas aga langenud 12%-lt 11%-le. Igapäevasuitsetajaid 13-aastaste koolipoiste seas on 6%, tüdrukute seas 3%.
Paremal rindkerel mastektoomia haav. Kehatemperatuur 37.2 C. Haige on depresiivne kuna kahe kuu pärast järgneb keemiaravi. 4. Õendusprobleemid. Äge valu rinna piirkonnas, mis on tingitud kirurgilisest vahelesekkumisest (operatsioonist). Ebamugavustunne tingituna operatsioonihaava valust. Iiveldus, oksendamine tingituna narkoosijärgsest seisundist. Infektsioonioht tingituna naha terviklikkuse häirest. 5. Õendusprobleemid. Häiritud enesehinnang , mis on tingitud moondunud kehakujust. Seksuaalne düsfunktsioon tingituna keha imidzi muutusest, oma välimuse tajumisest. Teadmiste defitsiit enesehooldusest. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM 1.Tugev operatsioonihaava valu (VAS skaala ja patsiendi hinnangu järgi) 6-7 palli tingituna haava ümbruse tursest ja punetusest. EESMÄRK 1.Valu väheneb 1-2 pallini 15 minuti jooksul peale ravimi manustamist. Turse haava ümbert alaneb, punetus väheneb . 5
vaheldumised. · Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine. · Keelitamine, preemiad ja ähvardused ei aita, isegi kui isik lubab nälgimise lõpetada. Anoreksia tagajärgedeks on : Füüsilised · Alatoitlus, soolte haavandid · Veepuudus · Maohaavad · Tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused · Hammaste ja igemete kahjustused · Söögitoru kahjustused Psüühilised · Depressioon · Madal enesehinnang · Süü- ja häbitunne · Kahjustatud suhted perekonna ning halvenenud sotsiaalsed suhted üldse · Tuju kõikumised · Perfektsionism · "Kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine Anoreksia korral on ravi eesmärkideks -alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Anoreksia ravi on aeglane ning äärmiselt raske. Üldjuhul suudetakse leevendada vaid tõsiseid tagajärgi
SISSEJUHATUS Minu valitud artikkel kirjeldab ja uurib depressiooni põhjuseid ning selle levikut noorte seas, selgitab, miks inimesed langevad masendusse, millised on peamised depressiooni sümptomid ning liigid. Samuti sisaldab see artikkel nõuandeid, kelle poole pöörduda depressiooni ilmnemise korral ning mida peaks tegema kui mõni lähedane on depressioonis. Valisin selle artikli, sest tänapäeval on masendus ning sellest tulenevalt ka enesetapud väga aktuaalseks teemaks ning seda just eelkõige laste ja noorukite seas. Depressioon noorukitel esineb teistsugusel kujul kui täiskasvanutel ning seetõttu jääb see tihtipeale tähelepanu ja ravita. Kui depressioon jääb korralikult ravimata, võib see põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib depressiooni kui levinud psüühikahäiret, mille esinemise tundemärkideks on masendunud meeleolu, huvi ning rõõmu kadumine, madal enesehinnang, unehäired, häirit...
vähesega hakkama said, ihalevad veel suurematesse linnadesse ja kaubandus ning meelelahutus keskustesse, unustades ja kaotades seejuures ära iseennast Vähese raha ja võimaluste üle kurtmise asemel võiksid inimesed näha ja väärtustada kõike seda, mis neil elus ilma rahata käes on looduse ilu ja võimalus seda vabalt nautida. Uuringud näitavad, et pidevas rahapuuduses elavate inimeste peresuhted on keerulised, nende enesehinnang langenud ja tulevik näib lootusetu. Nad vaevlevad rahapuuduses ja elavad äärmiselt kokkuhoidlikult. Toit ja tervis on kehvad, neil puudub ravikindlustus, arstiabi ja ravimid pole kättesaadavad. Raske majanduslik olukord sunnib neid tihtipeale vastu võtma ükskõik missuguse töö, ka miinimumpalgast madalama palgaga ja ilma igasuguste sotsiaalsete garantiideta. Vahetaks elukohta, aga selleks ei jätku raha, lapsed on liiga väikesed vms.
Hiljem omavad kindlat sõpruskonda ! Nii populaarsus kui tõrjutus on üsna stabiilsed aspektid 11 Tõrjutud lapsed Agressiivsemad (kuigi vahel võivad olla kõrge sotsiaalse staatusega lapsed) Eemaletõmbunud Vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi Ei teki kindlat sõpruskonda Koolieas otsivad seltsi nooremate hulgast Hilisem akadeemiline raskus Üksindus, depressioon, madal enesehinnang Hilisem oht sattuda kiusamise ohvriks Risk liituda antisotsiaalsete kampadega 12 Sõprussuhted Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel Sõprussuhted kujunevad mugavuse alusel 3-4 a lapsed näitavad eelistusi koos tegutsemiseks konkreetsete lastega, sõnavarasse tekib sõna "sõber" Tüdrukute sõprussuhted on kinnisemad kui poistel Laste enesehinnangut tuleb toetada,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
