Esmased füüsilised sümptomid võivad olla: •väsimus; •peavalu; •lihaspinged; •seedimisprobleemid. Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks: •masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; •nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; •mäluhäired ja keskendumisprobleemid; •tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; •madal enesehinnang. Tööstressi põhjused: -füüsilised (pidev müra ja vibratsioon töökohal, isegi kõvasti töötav raadio, saastatud atmosfäär ja ohtlikud töötingimused) -füsioloogilised (ebamugav töögraafik, alatoitlus) -sotsiaal-psühholoogilised (halvad suhted kollektiivis, ülekoormus, isiklikud konfliktid kollektiiviga või ülemusega) -organizatsioonilised (ebaõiglane või ebaselge kohustuste jaotus, kõrge töötempo, minotoonne töö) https://et.wikipedia
Tal on alati uusi häid mõtteid ja lahendusi nagu varnast võtta. Põssale sobiks omaette kabinet, kus saab oma mõtteid ja tuleviku tööplaane mõelda ja korraldada. Põssa parim sõber keda ta saab usaldada on julge ja ettevõtlik firma juht. Sõbral on siinkohal väga suur roll, et Põssat julgustada , tema tegevusi ning mõtteid toetada. Kahekesi suudavad nad ettevõtet juhtida ning viia kõrgele tasemele. Üks tark ja tasane teine julge ja lärmakas. Põssal tõuseb enesehinnang , ta muutub suhtlemisel teistega julgemaks. Inimesed tahavad temaga suhelda ja julgustavad teda sõpradega väljas käima. Põssa seab endale eesmärgid : langetada kaalu, suhelda ja käija väljas sõpradega ja luua perekond.
ülemustega, naistele head suhted töökaaslastega. 10.Meeste jaoks on tähtis, mida nad on teinud, kui kaugele jõudnud, naistele see, kui vajaliku teistele tunnevad nad end olevat. 11. Naistel on suurem empaatiavõime, nad suudavad paremini reageerida partneri meeleolumuutustele, näoilmele jne. Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust. 12. Naistel on meestest madalam enesehinnang. 13. Poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab läbi kogu elu. Naised tunnevad suuremat süütunnet oma agressiivsuse üle ning kasutavad meestest sagedamini ja osavamalt varnalt varjatudagressiivsust. Sõnadega võivad nad tabada väga valusalt. 14. Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini 15. Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") 16
Perekonna teised liikmed tunnevad üksteise vahel väga suurt sidet, kuid keskmisele lapsele on kombeks end ühisüritustest ja tegemistest eemale jätta ja seda põhjusel, et ta ei tunne, et ta samasse gruppi kuuluks ja tal on väga raske õdede-vendade ning vanematega ühist keelt leida mis neid liidaks. See tekitab lapses üksiku ja ignoreeritud tunde. Seda saab vältida, kui pühendada kõikidele lastele võrdelt positiivset tähelepanu. · Madal enesehinnang Kuna keskmine laps ei tunne kuuluvust, võib sellest tekkida madal enesehinnang. Kuna teda pole piisavalt motiveeritud ega erinevates situatsioonides toetatud, õpetatud pidevat eneseusku, võib maailm tunduda talle väga raske paigana. Kui enesehinnangu probleemidega juba lapseeas tegelema ei hakata, avaldab see väga suurt mõju täiskasvanueas. · Suletus Lapsed, kes on sündinud noorema ja vanema vahel, ei juhtu kunagi olema liiga ekstravertsed
ei teagi ise, et selline kultuur on olemas ja et nad sinna kuuluvad; sellisel kultuuril puudub eneseteadvus. KIRJUTA SIIA:Emodel on olemas arusaam endast kui selle kultuuri liikmest. Emod ei kardagi olla emod, nad ei pelga seda varjata, sest nende riietumisstiil on vägagi silmatorkav. Need emod ,kes teavad üksteist, need pigem hoiavad kokku. 7. Milline on selle subkultuuri liikmete enesehinnang ja minapilt? Kas ennast ja oma kultuuri hinnatakse kõrgelt, kas peetakse teistest paremaks, kas tuntakse enda üle uhkust jne? KIRJUTA SIIA:Selle subkultuuri enesehinnang on madal. Nad ei taha teiste inimestega suhelda, ega ka oma probleemidest kellelegi rääkida.Ma arvan, et nad ei hinda oma kultuuri kõrgelt. Emod pigem ei tunne enda üle uhkust, nad ongi emotsionaalsed sellepärast, et nad ei saa ennast ümbritseva maailmaga hakkama.
Mr. Collins sai vaimuliku ameti tema kaudu ja seega oli see proua nende jaoks nagu kuninganna, kelle ees nad kummardasid maani. Üldiselt olid Collinsid lihtsad inimesed ning uhkust ei näidanud kellegi vastu üles. Benneti tüdrukud olid saanud isa käest korraliku kasvatuse ja nende hoiakud olid kõigi vastu enamvähem võrdsed. Nad kohtlesid kõiki sõbralikult ning austasid kõiki inimesi võrdselt. Enesehinnang Teoses oli väga kõrge enesehinnanguga tegelasi, lausa selliseid, kelle enesehinnang muutus juba egoks. (Bingley õed ja Leedi Catherine) Madala enesehinnanguga oli Charlotte Lucas. Ta polnud enam noor ning polnud ikka mehele saanud. Ta polnud ka ilus ega ka kuigi taibukas. Ta läks mehele Mr. Collinsile kuigi ta ei tundnudki teda. Ta teadis, et Collins pole just tema unistuste mees ning on väga rumal ja kole mees. Kuid Charlotte arvas, et ta ei saa nagunii kuskilt paremat meest ning läks ilma armastuseta mehele. Ülejäänudel tegelastel polnud enesehinnanguga probleeme
Jakob Arnold on muidu väga võimekas ja intelligentne insener,kuid tal pole eriti julgust, et enda projekte iseseisvalt teostada. Mees vajab alati ideede teostamiseks kõrvalist abi. Põhjuseks on arvatavasti karm perekondlik kasvatus ,mis ei võimaldanud isikliku arvamuse olemasolu, vaid kõik otsused võttis vastu perepea. Kuna lapsepõlves puudus Jacobil võimalus oma arvamust avaldada, siis täiskasvanuna puudub tal isiklik analüüsivõime ja samuti on tal ka madal enesehinnang. Selline olukord firmas on teistele töötajatele väga kurnav. Kolleegid või ülemus peavad alalõpmata ta töid kontrollima, see aga suurendab nende koormust ettevõttes. Alguses võivad kõik firmas viisakad ja lahked olla, aga kui Jacobi tülitused jätkuvad, siis tulevikus ei pruugi teda enam keegi aidata. MASLOW TEOORIA 5. Eneseteostusvajadus Minu arvates on see vajadus inseneril rahuldamata. 4. Austuse ja staatuse vajadus See vajadus ei ole mehel päris rahuldatud. Ta siiski
inimeste või sündmuste tema oskused ja võimed poolt määravad tulemuse VÄLINE KONTROLLKESE SISEMINE KONTROLLKESE VÄLINE MOTIVEERITUS SISEMINE MOTIVEERITUS Internaalsus vs eksternaalsus Internaalse isiksuse elufilosoofia: kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne minakontseptsioon Kontrollkese Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga
Armukadedus on emotsionaalne reaktsioon, mis tekib, kui suhet tuntakse ohustatuna. Kui inimene usub, et partner on pühendunud ainult temale ning pole huvitatud kellestki teisest peale tema, siis armukadedust ei teki. Armukadedaks võib muutuda ka ainuüksi niimoodi mõtlemisest. Armukadeduse kogemist mõjutab suhte kvaliteet. Seda võivad põhjustada näiteks sagedased konfliktid või emotsionaalne kaugenemine. Armukadeduse tundmisele aitab kaasa ka madal enesehinnang. Armukadeduse tunnet on raske alla suruda. Partneriga tuleks rääkida sellest, mis tema käitumise juures häirib ja miks. Tõsine konfliktiallikas ja väljakutse on abikaasa truudusetus. (Ülaltoodud materjal on õpikumaterjal) Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjusteks on näiteks olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; isiksuse omadused (iseloomujooned,
enda mälestustes kandma. Samuti teeb Ingerist tugeva inimese tema vanglas veedetud aastad. Pole just lihtne jätta oma lapsed ja kodu aastateks kellegi teise hoolde ning olla neist eemal. Olenemata sellest sai Inger vanglas palju uusi kogemusi ja teadmisi. Mis aga naise elu kõige enam muutis, oli vabanemine teda piinanud jänesemokast. Selle läbi sai Ingerist palju enesekindlam ja tugevam inimene kui varem. Inger ei pidanud enam häbenema oma välimust ning tema enesehinnang kasvas tänu sellele. Inimese tugevus sõltub tema tahtest midagi saavutada, sest kui on olemas siht, mille poole püüelda, siis töötab inimene selle nimel rohkem. Ma arvan, et Inger tahtis olla eeskujulik ja abivalmis perenaine. Ta soovis olla oma abikaasale hea elukaaslane ning lastele hea ema. Ingeri eesmärgid tegid teda tugevamaks ja vastupidavamaks. Inger ei andnud alla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. Kui midagi tema teele ette tuli, siis seda enam ta pingutas
Teksti peakiri oli seotud Maia kahe kõige olulisema küsimusega Aarnele, et kas tema on see tüdruk, keda Aarne on otsinud ning mida Aarne elult õigemini otsib (rida 36; 96). Maia ja ka Aarne peas on nii palju küsimusi, millele nad soovivad vastuseid leida. 2. Iseloomusta Maiat ja Aarnet ning nendevahelisi suhteid. Põhjenda tekstinäidetega. Maia on kartlik (rida 23). Ta kardab tulevikku ja tahab kindel olla, et Aarne teda ikka armastab (rida 30). Maial on madal enesehinnang (rida 14-18). Aarne on naiivne ja ei tea, mida elult tahta. Ta tahtis Maiat muuta ja ei osanud ning ka ei julgenud Maiale öelda, et mida ta elult otsib (rida 48-50; 90; 97-102). Maia ega Aarne ei tea, mida tulevik neile tuua võib. Tekst põhjal tundub, et Maia tegelikult ei tahagi seda suhet ning ka Aarne ei näe ennast koos temaga tulevikus. Ja selle pärast on õigustatud lõik tekstist: “Maia teadis juba, et mehed vastavad niisugusele küsimusele peaaegu alati jaatavalt.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
Kuigi neil pole mõnuained kättesaadavad, leidub vanemaid sõpru või tuttavaid, kes hoolitsevad selle eest, et noored saaksid alkoholi ja tubakatooted kätte. Halva seltskonnaga puututakse kokku enamjaolt pidudel ning tavaliselt pakutakse korralikule noorele alguses proovida alkoholi või narkootikime, millest ajapikku tekib sõltuvus. Teismelised võivad küll tajuda, et sellised sõbrad õhutavad neid valesid valikuid tegema, kuid nad on kaitsetud selle vastu. Noorte enesehinnang, motivatsioon ning tahtejõud elada võib vägivalla või kiusamise tõttu langeda. Kiusajad, olgu nad siis vanemad või keegi teine, ei hooli kiusatavast ega tema tunnetest. Nende eesmärk ongi just noorte elu ära rikkuda, neid „vale“ käitumise pärast karistades või muul põhjusel. Kui noored on sattunud sõltuvusse, on neil üksi võimatu pääseda sellest. Samuti halvale seltskonnale on tihti raske ära öelda ning selle grupi tegevustega minnakse lihtsalt kaasa
mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemine; kriitikavõime nõrgenemine; meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus. Lühiajaline toime Hirm ja paanika Alusetult kõrgenenud enesehinnang Tähelepanu, mälu ja psühhomotoorika häire, õpi- ja keskendumisraskused Unehäired Psühhoosi tekke risk, eriti neil, kel on pärilikke eeldusi selleks Muutub inimese maailmataju ja käitumine. Tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Olukorra väär hindamine Pikaajaline toime Tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes ja tekivad keskendumisraskused Sõltuvus
kasvu. Iseloomulik on mandlikujuline silmade lõige, kõõrdsilmsus. Esineb naha kratsimine, millest tekivad nahale kratsimisjäljed. k a va l d u m in e Sümptomid eh Kerge kuni keskmise raskusega vaimse arengu peetus ning sagedased käitumisprobleemid nagu ahne söömine, söögi varastamine ja otsimine ka prügikastidest Teismeliseeast tekivad psühhiaatrilised probleemid. Nad on emotsionaalselt labiilsed, kangekaelsed. Esineb depressioon ja madal enesehinnang, mis suureneb aastatega. Diagnoosimine Kromosoomide analüüs - selleks tuleb lapselt võtta vereproov, mille rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel.
Minu arvates on absurdne see, et mingi teatud lisa summa eest aastas on inimesed õnnelikumad sama palju, kui näiteks abiellumise puhul. Ma arvan, et abielu on midagi väga imelist ning 54000 lisa naela aastas sellega küll võrrelda ei saa. On inimesi, kelle teeb õnnelikuks lihtsalt see, et neil on olemas kodu ning toit laual. Sageli toob naeratuse näole ka teise inimese soe ja sõbralik naeratus. Õnnelikud on ka need inimesed, kellel on hea enesehinnang ning nad on rahul endaga. Kui see kõik kokku panna, ongi õnn- vähemalt minu jaoks.Õnn on see, kui Sul on hea meel selle üle, mida Sa saad. Õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Õnn on see, kui meeldivus on vastastikune. Õnn on vaikne, kestev rõõm väikestest asjadest. Õnn on asi, mida ühel on liiga palju ja teisel jällegi liiga vähe või üldse mitte. Aga varastada seda ei saa...nagu tunnetatav/vaimne raha, mida saad ja annad ära
Koolivägivald on õppeasutuse territooriumil toimuv väärkohtlev tegevus, mis on suunatud kindlale õpilasele. Sageli algab kiusamine juba varajases eas, mil väikesed lapsed ei suuda aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul ene...
Enesehinnang on inimese hinnang oma väärtusele, see mõjutab inimeste valikuid tegevuste ja tööde valikuid. Organisatsioonikäitumise aspekt ist oluline: põhimõtteliselt näitab see, kui hästi inimene end organisatsioonis tunneb, siin annab küllalt palju juhtidel ise ära teha. On selge, et kõrge enesehinnanguga inimene on enesekindlam (.... Mõjub veenvamalt, saavutab ,,eksperdistaatuse" seetõttu veidi kiiremini) · Positiivne enesehinnang tähendab tavaliselt, et inimene tunneb end organisatsioonis hästi, see parandab inimese motivatsiooni, vähendab stressi, vähendab töölt ära oldud aega jne Suurendab usku enesetõhususse (NB! Vestlustel kandidaatidele hea tunde loomise olulisus, uue töötaja sisseelamisprotsessi toetamine) · Negatiivne enesehinnang võib tekitada neg suhtumist, vähendada inimese hinnangul tema väärtust, usku oma enesetõhususse
vaimustus, uhkus jne. o Negatiivsed tundmused rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus · Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. · Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne, elulise faktorid, loodus, ilm, aastaaeg, teised inimesed, kunst jne. · Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia.
,, Dorian Gray portree" Katrin Karu 1.KU Oskar Wilde Romaan saab alguse kunstniku nimega Basil ja ja Dorian Gray tutvumisega. Olles hakanud Basilile silma, tekkisid Basilil Doriani vastu sügavad tunded, ning siis ta sooviski Doriani ilu ja nooruse õlivärvidega maalile jäädvustada. Doriani enesehinnang hakkas üha enam maalimise käigus kunstniku meelituste pärast tõusma. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree, vastutasuks lubas noormees anda oma hinge. Üsna pea tutvub Dorian Sibyliga, kes etendast räpasese teatris Shakespear`i. Dorian sattus
abiks, nõuga aitamine. Samuti peaksid olema inimesed sallivamad. Peaks olema salliv inimeste suhtes, sõltumata nende nahavärvist, rahvusest, soost, maailmavaadetest ning elulaadist. Kuid ei tasuks ära unustada, et tohiks sallida kuritegelikkust, teisi inimesi kahjustuvaid ning ümbrust kahjustavaid käitumisviise, sest see näitaks pigem juba ükskõiksust tema ümber toimuvale. Kuna kodust saab alguse suures osas inimese enesehinnang, mis lubaks tal sallida iseenda nõrkusi ning vigu ning olla sallivam ka teiste suhtes, siis võiks olla juba koduses kasvatuses selgitav töö vanematel oma lastele. Austada ennast ning teist inimest.Austada teise inimese soove, unistusi, maailmavaateid ning nende tööd ning tegemisi. Samuti tuleks olla kannatlikum kui teine inimene räägib, kiputakse ju hoogsalt ise sekkuma vestluskaaslase juttu ilma, et teine saaks oma lauset lõpetadagi.
Kontroltöö : Tunnet, Armastus,Kehkeel. Sotsiaalne küpsus Inimese sotsiaalne küpsus tähendab , et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama j tegutsem täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. Sotsialsuset küpsusest mõõta on raske, selle puudumine ilmneb eluga toimetulematuses. Tänapäeval tõendavad sotsiaalset küpsust teatud psüühilised näitajad: Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine Tal on adekvaatne enesehinnang Tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele Ei manipuleeri teistega Ei süüdista teist Reageerib vastavalt situatsioonile Ksutab oma aega otstarbekalt Oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab sallivus ehk tolerantsus.See eeldab, et ei anta hinnanguid, kui teadmised olukorrast võivad olla puudulikud. Ühtlasi on sotsiaalselt küps inimene võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest. SUHTED, NENDE OSAPOOLED
ajapikku välja see, et me olime piisavalt tugevad, vajaka jäi vaid massi ja arengut, mis ei sõltunud eestlastest. Arvan, et sõltumatud põhjused ületavad sõltuvad põhjused, sest ükskõik kui arenenud ka meie relvad poles, ei saaks siiski 1000 eestlast 100 000 sakslase vastu võitu etteaimavalt astuda. Siit tuleneb ka järgmine põhjus. Kuna eestlasi oli vähe, oli nende enesehinnang ja lootus sõda võita, juba ette väiksem kui näiteks sakslastel. Kaotatud oli küllalt lahinguid ja see juba näitas omakorda, et massi vähesusest tingitud probleemide oletatavad tagajärjed peavad igati paika. Samas oli olnud ka lahinguid, mida eestlased võitsid ja mis muutsid meie esivanemaid vaid julgemaks ja võidurõõmsamaks. Arvatavasti algaski põhiprobleem sellest, et eestimaad esindavaid
kuus on ~30 päeva, seega 2700 grammi. Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele Noored hakkavad suitsetama uudishimust soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret annab energiat; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil. Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet,
valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Paanikahäire- pidevalt korduvad ägedad paanikahood. Isiksushäired- sügavad, jäigad käitumismustrid. (düssotsiaalsus) Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim.
"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde Analüüs Tegevus toimub 19.sajandi teine pool Inglismaal (Londonis). 40-aastane Dorian Gray näeb välja nagu 20-aastane noormees, kes on tõeline džentelmen ja välimuselt väga kaunis. Ta jääb silma kunstnikule Basil Hallwardile, kes on Doriani ilust lummatud ja maalib portree, mis ei vanane. Basil kiidab Doriani taevani ja Doriani enesehinnang tõuseb lakke. Basili sõber Henry Wotton kohtub Dorianiga, kiindub Doriani ja räägib noormehele oma filosoofilistest mõtisklustest, mis panevad Doriani mõtlema ilu kadumise üle. Ühel hetkel märkab Dorian, et maal on hakanud vananema. Dorian arvab, et on hulluks minemas, tapab kohutaval viisil Basili. Dorian lööb noaga pilti augu, pilt muutub nooreks ja ilusaks tagasi, Dorian muutub vanaks ja koledaks. Hävitades maali, tappis Dorian iseenda.
Suitsetamise populaarsus noorte seas Suitsetamine on paljude noorte seas ärevust tekitavalt populaarne. Kui noored suitsetamisest loobuda ei suuda, sureb iga teine neist varajaselt. Suur osa noori hakkab tubakatooteid tarbima varases noorukieas. Koolilaste tervist käsitlevast uuringust “Health Behaviour in School-Aged Children Study”, kus analüüsiti 35 riigist pärit noorte suitsetamiskogemusi, selgus, et suitsetamist proovinud noorte arv kasvab hüppeliselt 11. ja 15. eluaasta vahel. 11aastastest noortest on oma sõnul vähemalt ühe sigareti suitsetanud umbes 15%. 15. eluaastaks on see arv kasvanud rohkem kui neli korda – 62%ni. Suitsetama hakkamise mõjutajateks on : ● Sõprade, vanemate ja perekonna mõju, eeskuju ● Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas ● Alguses on suitsetamine n-ö seltsielu osa ning esimesed sigaretid saadakse sageli sõprade käest. ● Tahtmine kuu...
1 Definitsioon Depressiooni all mõeldakse pikaajalist põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad ka sümptomid nagu enese alandamine koos haiglase süütundega, unehäired, aeglustunud motoorne aktiivsus või agiteeritud käitumine2 Depressiooni põhilised sümptomid · Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused · Alanenud keskendumisvõime · Alanenud enesehinnang · Süü- ja väärtusetusetunne · Pessimistlik suhtumine tuleviku · Elutüdimus- või suitsiidimõtted · Unehäired · Isumuutused Alanenud meeleolu/rõõmutus - Alanenud meeleolu näol on tegemist tundeelu häirega. Tundmused e emotsioonid on subjektiivne hinnang tegelikkusele. Emotsioonid ei ole teadliku kaalutlemise tulemus, vaid tahtest sõltumatud elamused. Seega võib alanenud meeleolu lugeda tundeelu häireks.3 Huvitus - Tahte väljenduseks on motoorne tegevus
sekundaarne dispositsioon (secondary disposition) spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, kuid üldisem, sisaldab eelistusi V. Isiksuse areng (process of becoming) integreeriv alge - mina ego, hing proprium (proprium) - kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks, eneseteadvus (self-awareness) ja tema funktsioonid (propriate functions) · keha-mina (bodily self) - 1 eluaastaks (oma keha) · mina-identiteet (self-identity) - 2 eluaastaks (keel, samasus) · enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine · mina-ekstensioon (self-extension) - 4 eluaastaks (mulle kuuluvad asjad, teistele hinnangu andmine) · mina-pilt (self-image) - 6 eluaastaks (võrdlused teistega, teiste ootustega arvestamine, kohusetunne · ratsionaalne mina (rational coger) - 12 eluaastaks (probleemide lahendaja, kompetentsus) · püüdlused (propriate striving) - 12-noorukiiga (elu eesmärgid, plaanid)
sekundaarne dispositsioon (secondary disposition) spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, kuid üldisem, sisaldab eelistusi V. Isiksuse areng (process of becoming) integreeriv alge - mina ego, hing proprium (proprium) - kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks, eneseteadvus (self-awareness) ja tema funktsioonid (propriate functions) · keha-mina (bodily self) - 1 eluaastaks (oma keha) · mina-identiteet (self-identity) - 2 eluaastaks (keel, samasus) · enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine · mina-ekstensioon (self-extension) - 4 eluaastaks (mulle kuuluvad asjad, teistele hinnangu andmine) · mina-pilt (self-image) - 6 eluaastaks (võrdlused teistega, teiste ootustega arvestamine, kohusetunne · ratsionaalne mina (rational coger) - 12 eluaastaks (probleemide lahendaja, kompetentsus) · püüdlused (propriate striving) - 12-noorukiiga (elu eesmärgid, plaanid)
Hinde“4” valis 19% vastanud naistest. 13% vastanuist arvas, et teama teadmised on halvad (hinne 2) kuid hinnet “1” ei valinud ükski naine. Naised 2 3 4 5 13% 25% 19% 44% Joonis14. Naiste enesehinnang rõivahoolduste teadmiste kohta 16 12.Mehed Ükski mees ei arvanud, et tema teadmised on nii suured, et saaks neile anda hinde”5”. Samas ei tahtnud ka ükski anda endale hinnet “1” ( Need hinded ka välja jäetud jooniselt 15) Kolm meest kuuest arvas enda teadmisi heaks (hinne4), üks mees andis endale hinde 3 ja kaks meest arvasid oma teadmisi halvaks (hinne2)
Usu sul hakkab kergem kui sa räägid. Jagatud mure on pool muret. Ega see mure nüüd nii suur ka ei saa olla, räägi lahendame koos mure ära jne. Kolmas, sõnadeta istumine lauas või võtan tooli juurde või kükitan, silitan vaikselt jne. 3. Mina teiste mõjutajana, enesekehtestajana Kõikide inimeste mõjutamine on võimalik siis, kui inimene ise annab selleks näoliselt loa. Selleks siis, et saaks mõjutamine toimuda, peaks inimestel olema enesehinnang madal, ta on otsustes väga kahtlev ja soovib pidevat tuge. Selliseid inimesi on minu arust kõige lihtsam mõjutada. Kui aga üritatakse mõjutada inimest, kes on oma põhimõtetes liialt kinni, siis on muidugi võimalik mõjutada natukene, kuid siiski mõjutamine on raskem. Olen isegi kohanud inimesi, kelle enesehinnang on madal, vaimselt on inimene nagu hävitatud, ta ei oska midagi ette võtta, mõtleb vaid surmale jne. Ma olen suutnud 2 aastaga
ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...............
MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte................................................................................................15
Teised väidavad, et inimene elab telekat vaadates on vägivaldususe välja! Argument: Hitschcook:mõrvad, telekasse ja eraellu ja seeläbi vähendas tänaval vägivalda Viktimiseerimine · V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks · Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Vikitimiseerimine: normaalseks saab ühes grupis agresiivsus teatud liikmete vastu. Ohvrid- eripäraga vt STIGMA ja ründajad liidrid. Ohver hakkab pika aja peale pidama normaalseks olukorraks. Ta arvab, et need on põhjendatud olukorrad!. Käitumisviisi: leppimine, edasisuunamine, grupi vahetumineu
45 > Saade algab kell 15.45. *Tänu kiiruse ületamisele …> Kiiruse ületamise tõttu… LOOGIKAVEAD *Tunnustuseks kaaluka panuse eest eesti ülikooli rajamisel vermiti ülikooli 300. aastapäevaks J. Skytte ja P. Põllu näoprofiiliga juubelimedalid. *Osavõtjaid tuli Tartust, Võru- ja Valgamaalt ning teistest Eesti linnadest. *Jõudes Soome, tuli meile vastu minu tädi mees. *Seilates ringi, ei takistanud teda mitte keegi. *Nende enesehinnang on tunduvalt kõrgem teistest kaasõpilastest. Kahemõttelisus *Mees vabastati vanglast 1. oktoobril võltsitud kohtumääruse alusel. *Teooriatunnis saame juba koos rühmaga avaldatud töid analüüsida. *Kindlasti kasutas ta neil aastail lubatud medikamente.
Kuid peamiseks põhjuseks võib pidada sõpru, kelle hulgas soovitakse heakskiitu ning mõistmist saavutada. Selleks, et noor inimene jõuaks oma elus uimastitarvitamise, mis veel halvem, sõltuvuseni, ei pruugi piisata vaid eeltoodud teguritest. Suurt mõju omavad ka riskifaktorid, mis küll ise ei ole otsesed uimastite tarbimisele mõjutajad, kuid on selle välja arengut soodustavad tegurid. Nende hulka kuuluvad näiteks inimese sotsiaalne taust, vale enesehinnang, mis võib olla nii liiga kõrge kui ka liiga madal, varasemad seotused narkootikumidega lähedaste seas, raske majanduslik olukord jne. Näiteks kui mõnel noorel on probleemid koduses elus, võib ta pääseteed näha uimastites kuna need aitavad nö põgeneda reaalsest elust ning ka sulanduda teistesse seltskondadesse, kus on sarnased probleemid, vaated elule ning suhtumine uimastitesse. Samas tekitab
materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks. Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus. Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu. Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu... Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu... Neljandaks: kuuluvus, enesehinnang, aneseaustus, enesekindlus, kiindumus, armastus, tunnustus, uudishimu, vastutus ja ühisvastutus... Viiendaks: eneseteostus, looming, vabadus, tõde, õigus, täiuslikkus... Kahe esimese astme vajadused sõltuvad materiaalsetest võimalustest, kolmas ja neljas ühiskondlikust korrast ja ümbritsevast keskkonnast. Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile. Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras:
● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest.
..........................................................................10 -Ettevõttepoolne korraldus.......................................................................11 -Hinnang oma teoreetilisele ettevalmistusele...............................................11 -Hinnang praktikale koolis........................................................................11 -Hinnang ettevõttepraktikale.....................................................................11 -Praktikandi enesehinnang.......................................................................12 Sissejuhatus Ettevõtepraktika kestusega 17 nädalat kokku sai läbitud ettevõtes Ericsson Eesti AS. Miks just see ettevõte? Ettevõte valisin, kuna seal on tegemist elektroonika ja automaatika süsteemidega, just see mind huvitabki. Peale selle, töötab seal palju minu tuttavaid, mis tegi töö eriti meeldivaks.
emotsioonideks, mis kerge ja sageli ka mõõduka depressiooni korral on selgemini depressiivse patsiendi poolt subjektiivselt tajutav kui meeleolu alanemine. 3. Energia vähenemine väljendub kiirenenud väsitatavusena või püsiva väsimustundena ja kurnatusena. Iga tegevus nõuab tavalisest suuremat pingutamist, eriti tegevuse alustamine. 2) Depressiooni lisasümptomid : 1) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine; 2) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; 3) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul); 4) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; 5) enese-kahjustuse või suitsiidimõtted või -teod; 6) häiritud uni; 7) isu alanemine. Depressioon jagatakse raskusastmete järgi ka rühmadeks: Kerge, mõõdukas, raske, psühhootiline. Depressiooni ravi korraldamise all ei mõelda kitsalt ravimeetodi valikuid vaid kõiki tegevusi, mis on seotud depressiivse isiku optimaalse raviprotsessi kindlustamiseks.
Nad pidasid Eestit mingisuguseks Venemaa osaks või lausa Venemaaks. See oli mulle väga vastumeelt ja lausa solvav. Kahjuks oskasid nad puudulikult inglise keelt ja see raskendas seletamist, et meil on juba üheksa aastat vabariik. See üllatas neid aga kas me pole tublid, suutes pärast sellist piina saada ja jääda siiani iseseisvaks? Mats peab jääma meie, eestlaste tunnussõnaks ja see ei tohiks tunduda alandavana. Olen eestlane, seega Mats ja suure tähega! Meie enesehinnang peab olema kõrgem ja loodan, et tulevikus nii ongi. Meil on selleks palju põhjusi, kuid nina ei tohi liiga püsti ajada. Vaadake, kuhu juba jõudnud oleme! Soovi korral on meil võimalus end tõestada näiteks Euroopa Liidus olles. Palju on teinud ka sportlased. Näiteks eelnevad Olümpiamängud, kus Gerd Kanter saavutas pronks ja Heiki Nabi hõbe medali. Võib välja tuua mitmeid eredaid hetki, mida teab terve maailm. See näitab seda, et Eesti on tulevikus
Väljendan ennast alati väga selgelt ja kõva häälega. Suhtlen väga vabalt, kuna mul ei ole hirmu võõraste inimeste ees. Vahel elan ka vihale minnes end teiste peal välja, aga olen alati andeks saanud. Välimuse poolest olen keskmise kehaehitusega, sinakashallide silmadega ja mustade juustega. Enda kirjeldamiseks on minu arvates parim anda just need kolm punkti, kuna see aitab luua silmeette isiksuse, milline ta välja võib näha. Ma ei ole endaga küll rahul, kuna enesehinnang on madal, aga olen saanud palju komplimente. Ehk suudan veel kunagi enesehinnangut tõsta. Minu hobideks on ristsõnade lahendamine, klaveri mängimine ja muusika. Olen käinud ka muusikakoolis, kuid peresiseste probleemide tõttu jätsin muusikakooli pooleli. Sain käia seal neli aastat. Muusikast kuulan ma meeleldi drum and bass'i, klubimuusikat ja dubstepi. Väga harva eelistan midagi rahulikku. Kuulan just sellist stiili muusikat kuna see sobib kokku mu iseloomuga kiire ja äkiline
(kumbagi ei tohi sellepärats taunida!!) Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid VAJATAKSE. Naised on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid ARMASTATAKSE. Kui naised pelgavad saamist, siis mehed pelgavad andmist. Kui mees vaikib, kipub naine kujutlema halvimat. Mehel on raske teha vahet kaastunde ja sümpaatia vahel. Ta ei salli haletsemist. Kui mees armastab naist, vajab ta vahel eemaletõmbumist, et saada taas lähedaseks. Naise enesehinnang on nagu laine tõuseb ja vajub. Kui ta põhja jõuab, on aeg teha suurpuhastust. Kui surutakse maha negatiivsed tunded, siis samamoodi surutakse maha ka positiivsed, ning armastus kustub. Kui mees toetab naise vajadust olla ÄRA KUULATUD, siis toetab naine mehe vajadust OLLA VABA. Meestel on õigus olla vaba ja naistel on õigus olla häiritud. Mehed ihkavad avarust, naised mõistmist. Kui teha mehest oma ainumas armastuse ja toe allikas, asetab see talle LIIGA SUURE KOORMA.
09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Ülesanne 1.2. Juhan Julgel on puhkepäeval kuus tundi vaba aega ja ratsionaalse inimesena püüab ta seda kõige otstarbekamalt sisustada. Juhanil on kolm põhilist hobi: metsajooks, aiatöö ja bridzimäng. Juhani enesetunne sõltub valitud tegevusest ja sellele kulutatud ajast, enesetundele tema poolt antud pallhinnangud kajastuvad tabelis. Metsajooks meeldib Juhanile väga, pärast esimest jooksutundi on tema enesehinnang suurenenud 10 palli võrra. Aga teisel tunnil kipub väsimus võimust võtma ja selle järel on enesehinnang suurenenud juba vähem. Kui Juhan hambad ristis veel kolmandagi tunni metsajooksu teeks, peaks ta seejärel tõdema, et enesehinnang on samasuur kui teise tunni järel. Kui ta veelgi kauem jookseks, muutuks tema enesetunne järk-järgult viletsamaks. Aiatöö on samuti mõnus, pärast esimest tundi on Juhani enesehinnang suurenenud 6 palli võrra,
oleksid kannatlikud sinu suhtes. Vili vajab järelküpsemiseks soojust, tihti sellest piisabki. On ka juhtumeid, kus läheb vaja isiklikumat, rohkem läbimõeldud ja suunatud abi, mida annavad psühholoogid. ( Maaleht 03.11.2005 Inge Tael) Kokkuvõtteks Noorukieas kujuneb välja noore maailmapilt ja ,,minapilt". Selle eas ei toimu inimesega enam suuri füüsilisi muutuseid, nagu murdeeas, kuid välja kujunevad noore enesehinnang ning ,,mina". Nooruseale järgneb juba täiskasvanuiga- selleks on noor jõudnud iseseisvuseni, mille poole ta terve noorukiea jooksul oli liikunud. See on varajane täiskasvanu iga. Intiimsus ja solidaarsus on ühed märksõnad, mis seda eluetappi iseloomustavad. Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ka ühistööd, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Noor kasvab välja sellest murdeeale loomulikuks loetavast mässumeelsusest
Enesetundmine, küps arusaam oma tugevustest ja nõrkustest, võime õppida iseenda ja teiste vigadest. · Julgus valmisolek proovida uusi asju, eksperimenteerida, võtta riske.(Arro, 2001) 2.2 Liidrikäitumise tüübid Liidrikäitumine on arendatav, nagu on ka selle aluseks olevad kompetentsid. Liidrikäitumise erinevad tüübid tuginevad peamiselt neljale omaduste grupile: 1. Eneseteadlikkus(iseendast arusaamine, adekvaatne enesehinnang ja enesekindlus) 2. Enesejuhtimine(enesekontroll, sihikindlus, saavutusorientatsioon, initsiatiiv, kohanemisvõime) 3. Sotsiaalne teadlikkus(arusaamine teistest inimestest ja organisatsioonidest, hooliv suhtumine) 4. Suhtlemisoskused(teiste mõjutamine, veenmine, arendamine, meeskonnatöö ja suhete arendamise võime, konfliktide vältimise ja lahendamise oskus)
● A kui mäng, manipuleeriv ● A kui sõprus, vähe kirge ● Ratsionaalne, kalkuleeriv ● Emotsionaalne, irratsionaalne ● Alturistlik Armastuse komponendid: ● INTIIMSUS- emotsionaalne komponent, lähedus ● KIRG- motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus ● PÜHENDUMINE- kognitiivne komponent, otsused suhtes olemise kohta Takistused läheduse kogemiseks: ● Madal enesehinnang ● Kiirustamine ● Läbitöötamata vaenulikkus ● Mineviku mõju ● Manipulatsioonid ● Rivaalitsemine ÜKSINDUS JA ÜKSILDUS R.WEISS: -Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) -Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslaste puudumine, võõras olemise tunne (teda ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksinda olemise korral:
thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
