-saada positiivseid hinnanguid -pälvida hoolitsust -leida tunnustust -leida mõistmist -väärida usaldust -väärida lugupidamist 7. Mida tähendab sõnaühend „sotsiaalne küpsus“? 8. - Sotsiaalne küpsus on oskus tulla toime erinevates olukordades, olla kodanik. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? 10. -positiivne ellusuhtumine 11. -adekvaatne enesehinnang 12. -adekvaatne hinnang teiste inimeste suhtes 13. Mis takistab inimest saada sotsiaalselt küpseks? 14. -haigused 15. -väärarengud 16. -alkoholism 17. -narkomaania 18. -asotsiaalne kasvukeskkond
sõpradega ja vanematega Sagedamini tõsiseid lahkhelisid ja riide vanematega ning sõpradega ·Vanemad ei kasva oma last. ·Lastel pole vanemaid. ·Kooli kiusamine. PÕHJUSED Vanemad ei kasva oma last. Lastel pole vanemaid. Kooli kiusamine. Sotsiaalsete oskuste arendamine noorte seas eesmärgid Suhtlemisoskuste areng Enese kehtestamise oskuse arendamine Enesekindlus ja adekvaatne enesehinnang Tunnete väljendamine ja tunnetega toimetulek Probleemide lahendamise oskuse arendamine Analüüsiva mõtlemise oskuse arendamine Prosotsiaalsete oskuste arendamine Kiviõli regiooni kooli õpilased. SIHTGRUPP Kiviõli regiooni kooli õpilased. TEENUSED Sotsiaaltöötajate nõustamine. Konsultatsioon psühholoogidega. Lapsevanematega koolitused. KOOSTÖÖ Kiviõli regiooni koolid.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Saabi detailide demontaas Aruanne Juhendaja : Andrus Küttä VANA-VÕIDU 2014 Töö eesmärgid: · Tutvuda mõningate Saabi osade kere osade demonteerimise meetoditega · Valida sobivad tööriistad demonteerimiseks · Demonteerida etteantud detailid Teostatud tööoperatsioonid: · Esmalt tuli eemaldada esistange, et pääseda poritiiva ja tulede juurde. Poritiiva eemaldamiseks kasutasin padrunvõtmeid koos nare ja leht- silmusvõtmetega. · Saabi tulede eemaldamisel sain teada, et vajalikeks abivahenditeks on erinevad kruvikeerajad ja leht- silmusvõtmed. Huvitav oli teada, et Saabi tulepistikud erinevad teiste automarkide omadest. · Kapoti eemaldamiseks kasutasin samuti naret, leht- silmus- ja padrunvõtmeid ning erinevaid kruvikeerajaid. Kapoti eemaldamist tuli al...
Kiire kaalutõus või järsk rasvumine Märkimisväärselt kahanenud liikumisvõime tänu kaalutõusule Sage kehakaalu kõikumine Eemaldumine erinevatest tegevustest või nende ärajätmine, kas piinlikkustundest oma kehakaalu pärast või emotsionaalsest tahtmatusest Sagedased varasemad rohked ebaõnnestunud dieedid Vähene söömine avalikes kohtades teiste ees, säilitades siiski suurt kehakalu Väga madal enesehinnang ning vajadus rohkemate ja rohkemate koguste järele Ravi ja abi Kompulsiivset ülesöömist ravitakse nõustamise ja teraapiaga. Keskmiselt 80 % kannatajatest, kes saavad professionaalset abi, paranevad täielikult või neil vähenevad sümptomid väga suurel määral. Gregg Jantzi sõnul (The Center for Counseling and Health Resources in Edmonds) on vähem kui 2% põdejatest, kes samal ajal kannatavad eluohtliku rasvumise all, raskelt ravitavad või neid ei suudeta üldse ravida
kus temast hoolitakse. Isa jõi kogu aeg ja pahandas poisiga. Teda ei huvitanud, mida poiss vabal teeb ja kuidas tal koolis läheb. Ka ema ei hoolinud Toomasest, ta polnud talle isegi helistanud. Samas oli märgata ka autoritaarset ehk kuulekust nõudvate vanemate mudelit – isa kogu aeg käskis poisil tööle minna, kuid oli samal ajal ükskõikne kõige muu suhtes (Baumrind 2008, Karton 2015). Autoritaarsetest kodudest pärit lapsed saavad koolis küll hästi hakkama, kuid nende enesehinnang on madalam ning depressioonitase kõrgem. Toomas oli küll tugev koolis, kuid tema enesehinnang oli madal. Ka Anna ema ja isa puhul oli tegemist kuulekust nõudvate vanematega. (Baumrind 2008, Karton 2015). Vanemad ei aktsepteerinud noorte suhet ning keelasid neil omavahel läbi käia. Anna ema väitis mitmeid kordi, et tema emana teeb endast kõik oleneva, et laps selliste inimestega kokku ei puutuks. Siinpuhul ongi tegu madala soojusega – vanematel nõudsid, et
· Kui pole võimalik Internetis olla, siis ei suuda ta mõelda muust, kui otsib võimalust, et Internetti minna. · Kui keegi Interneti kasutamise ajal segab, ärritub ja muutub vihaseks. · Vajadus olla Internetis iga kord järjest rohkem, et olla rahul. · Ei kontrolli/piira oma Internetikasutust. · Internet on olulisem, kui pere ja sõbrad. · Veedab terve öö Internetis. MIKS TEKIB? · Tekib inimestel, kellel on raske teiste inimestega kontakti leida, enesehinnang on madal. · Saavad interneti kaudu end paremini teostada. · Võrreldes reaalelu tutvustega on internetikaaslaste seas rohkem hinnatud. · Aitab põgeneda reaalsusest. TAGAJÄRJED · Reaalne elu jääb täiesti unarusse, mistõttu võivad tekkida probleemid lähedastega kuni perekonna lagunemiseni. · Tekivad probleemid tööl, mis võib kaasa tuua majandusliku laostumise. · Inimene võib langeda moraalse ja psüühilise traumani, mis võib lõppeda enesetapuga.
Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel. Kiusajateks on need, kes peavad end teistest paremateks. 102 Nende enesehinnang on väga kõrge, kuid tegelikkus ei pruugi olla üldse selline nagu nemad ise seda endale ette kujutavad. Sagedasti on õpetajad need, keda kiustatakse. Neid narritatakse, halvustatakse, mõnitatakse jne. Enamasti on vägivald õpetajate vastu vaimne, väga harva füüsiline. Kuigi on rakendatud väga palju erinevaid meetmeid koolivägivalla lõpetamiseks, pole see eriti palju aidanud. Vägivald on koolidse jätkuvalt tõusuteel. Üha enam kurdavad õpetajad ja
Õgimishood Ülemäärane kehakaalu kontroll · Eesmärk on kaalutõusu vältimine · Mõju üritatakse kaotada: Oksendamisega Lahtistite söömisega Range dieediga Nälgimisega Ülemäärase füüsilise koormusega Haiguse tekke põhjused 1. probleemid kodus ja koolis 2. probleemid sõpradega 3. probleemidest tingitud masendus 4. madal enesehinnang 5. abituse tunne 6. lähedaste toetuse puudumine 7. seksuaalne vägivald või ahistamine 8. märkused patsiendi kehakaalu kohta · Saab alguse ebaregulaarsetest toitumusharjumustest · Suudavad säilitada kontrolli oma toitumuse üle, teatud hetkel kontroll kaob · Buliimikud on sageli ka depressioonis
tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine · nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus · mäluhäired ja keskendumisprobleemid · tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha · madal enesehinnang · väsimus · peavalu · lihaspinged · seedimisprobleemid · unehäired · dipressioon Kuidas vabaneda stressist? Säilita positiivne hoiak: · Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta · Sea endale reaalseid eesmärke · Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv · Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda Muuda oma elustiil sinule sobivaks: · Planeeri tegevusi nii, et sul on nende tegemiseks aega
Kive võikasin ketaslõikuriga, mille küljes oli teemat ketas. Müüri ladumisel kasutasime majakaid. Akutrelliga kinnitasime majakaid. Vuugirauaga tegime vuuke. Uued omandatud töövõtted, tehnikad ja tehnoloogiad Eelnevalt tehtud tööd on omandatud juba varemate kogemustega. 3. Praktikandi hinnangud Hinnang praktikaettevõttele praktikaeesmärgi täitmisel Praktika juhendaja sai praktikaeesmärgi täitmisega hästi hakkama. Juhendas ja andis nõu, kui seda vajasin. Praktikandi enesehinnang tööülesannete täitmisel Sain tööülesannete täitmisega väga hästi hakkama, kuna olin varem sellist tööd teinud. Kuna meil oli just alles koolis pottsepatööd sain enda teadmisi kasutada. Hinnang töökultuurile ja tööohutusele ettevõttes Töö pidi olema kiire, korralik ja puhas. Töövahendid olid korras. Töökindaid sai kui oli uusi vaja. Katusel töötades oli ka turvavarustus. 4. Kokkuvõte praktikaperioodist Olen praktikaga rahul
siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks nad on kiusaja rollis. Sagedased põhjused on näiteks tähelepanu, enesehinnang on liiga kõrge või madal, kodune seisukord on kehv, igavus ja võib olla ka süütunde puudumine. Eks igal kiusajal oma põhjus, mida ta ise ei pruugi teadagi. Koolivägivalla vältimiseks soovitab Susan Swearer vanematel on lapsi mitte õhutada kättemaksule, kui nad oma mure on ära rääkinud ja ka pole soovitav kohe koolis tüli üles lüüa. Kannataja peaks hoopis rääkima sellest ja leidma lahenduse usaldusväärse isiku teel või kui nii ei saa mure
ÕENDUS Õed on terviseala professionaalid, kel on kõige "püsivam ja tihedam kokkupuude vanematsüklis olevate naistega". Õed on vastutavad tervise edendamise eest perede ja laste seas. Abil või hoolitsusel, mida naine saab raseduse ajal ja esimesel aastal peale sünnitust, võib olla pikaajaline mõju nii naisele kui ka tema lapsele. Ema-lapse rolli kujunemist mõjutab hoolitsus ja informatsioon, mida õed jagavad. INIMENE Mercer ei defineeri otseselt inimest, aga viitab inimese "minale". Tema arvates on inimese "mina" eraldiseisev teistest rollidest, mida inimene enda kanda võtab. Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist ku...
täita hingelist tühjust või saada lihtsalt jagu päevasest stressist ning probleemidest elus. Sümptomid · Kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane. · Süües suuremad portsonid, kui tavaliselt. · Häbist ja piinlikustundest tingitult üksi ja teistest eemal söömine, ka salaja söömine. · Ülesöömise järgselt süümepiinade ja kahetsuse tundmine. · Kiire kaalutõus või järsk rasvumine. · Väga madal enesehinnang. · Toidust fantaseerimine. Tagajärjed · Ülesöömisega kaasneb üldiselt süümetunne või hiljem ka depressioon. · Kompulsiivne ülesöömine viib väga sagedastel juhtudel kaalutõusu ning rasvumiseni. · Ravimata kompulsiivne söömishäire võib viia tõsiste meditsiiniliste häireteni: kõrge kolestorooli tase, mao ningseedeelundkonna haigused, diabeet, südamehaigused, kõrgvererõhutõbi, une apnea või sügav depressioon.
Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom ,mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidupaksuks tegevat mõju kaotada oksendamise ,lahtistite söömise, või muul moel.Buliimia on tänapäeva moodsa ühiskonna epideemiaÜhiskonnas levinud arvamuse kohaselt on paksus haiguse ja inetuse, kõhnus aga tervise, edu ja ilu sümbol. Seetõttu kasvab hirmuäratava kiirusega noorte arv, kelle enesehinnang sõltub vaid ühest näitajast: kehakaalust.Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt.Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim
infot nähtuste kohta (teadmised, faktid) · emotsionaalne komp- tunded, suhtumine ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud (meeldivus) · käitumuslik komp- inimese soov ja oskused käituda vastavalt olukorrale. Tööga seotud hoiakud: tööga rahulolu(vs rahulolematus), tööga seotus, organisatsioonile pühendumine. 21. Positiivne enesehinnang ja enesehinnangu probleemid organisatsioonis Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab 22. Hersey ja Blanchardi eestvedamisteooria Situatiivse teooria mudel. Juht peab valima oma käitumist vastavalt sellele, milline on
Sõbrad ütlevad, et olen .... Vanemad ütlevad, et olen ... Ise arvan, et olen .... Kui mul on hea tuju, siis ... Kui ma olen tujust ära, siis ... Pidulikul üritusel olen ... SIIT LÄHEME EDASI: lisa siia skeemi endale tähtsate inimeste arvamusi, tähistades need endale teadaoleva sümboliga. Mida nad sinu kohta ütlevad? Lisa nüüd see, mida sa ise kõige selle kohta arvad. ENESEHINNANG Minapildi alusel kujuneb enesehinnang, mida saab jaotada kaheks: hinnang iseendale (kasulik on iseennast tunda) enda austamine (kasulik on olla positiivne) Kõik arvavad midagi Annavad hinnanguid Sildistavad Määravad Nimetavad jne Teiste ja enda arvamused mõjutavad seda, kuidas meie ise oma MINA hindame, mida endast arvame. See ongi enesehinnang ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Erinevad testid, näiteks www.rajaleidja.ee NB! TESTIDE TULEMUSI TULEB ENDAL
· Elatanu iga (55/60- 75) Mälu nörgeneb, keskea järgne periood, pensionile · Vanuriiga (75- 90) Suureneb üksildus, sõltuvus teistest, taandareng süveneb MINA-PILDID JA MINA KAITSEMEHHANISMID MINA Isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale Enesehinnang on suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale: Madal, adekvaatne ja kõrge enesehinnang Mina-pildid on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused. Materiaalne mina. Kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud isikule(minu keha, minu varandus) Sotsiaalne mina- see, mida kaasinimesed minust arvavad Vaimne mina- inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum Populaarne mina- millisena ma teistele end näitan
Näiteks tavaliselt põhjustab see kehakaalu tõusu ja rasvumist. Lisaks võib kompulsiivne ülesöömine põhjustada kõrget kolesteroolitaset, diabeeti, südamehaigust, kõrgvererõhutõve ja depressiooni. Pikaajalised kõrvaltoimed võivad olla neeruhaigus, artriit, luude hõrenemine ja insult. Rasketel juhtudel võib see põhjustada isegi surma. Teised negatiivsed tagajärjed on näiteks liigne raha raiskamine toidule, süütunne ning madal enesehinnang. [3] 4. Abi saamine ja ravi Selgitatakse, kuidas saada hakkama, kui esineb kompulsiivne toitumishäire või kui on soodumus selle tekkeks ja kuhu saab abi saamiseks pöörduda. Kirjutatakse programmidest ("12 sammu programmid") ja võtetest, millega saab kompulsiivset toitumishäiret ravida. Söömishäirete ravis võidakse kasutada individuaal-, pere- ja grupiteraapiat, tugirühma koosviibimisi, toitumisalast nõustamist ning vajadusel ravimite
........................................................................................................5 4. Sissejuhatus .......................................................................................................................6 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesannete põhjal.............................................................7 6. Praktika sisu ......................................................................................................................8 7. Enesehinnang......................................................................................................................9 8. Kokkuvõte........................................................................................................................10 9. Lisad.................................................................................................................................11 4. Sissejuhatus Praktika eesmärgiks oli ...
emotsioonidejuhtimise oskusi, reguleerivad paremini oma käitumist (Denham & Burton, viidatud Eisenberg, 2005 j). Tundeelu seosed laps motivatsioonilise arenguga Enesehinnang on üldise motivatsiooni aluseks - kui mul on usk iseendasse, on ka usk ettevõetud projekti õnnestumises. Viienda ja seitsmenda eluaasta vahel areneb võime end võrrelda teiste omavanustega. Lapsed hakkavad mõistma, et teised jälgivad ja hindavad neid. Suureneb teadlikkus sellest, mida teised neist arvavad enesehinnang võib siin all suuresti kannatada saada. Lisaks kognitiivsetele võimetele sõltuvad lapse tulemused õppimises suuresti tema hoiakutest õppimise suhtes, entusiasmist, avatusest ja püsivusest eesmärkide poole võidelda. Kõik oleneb sellest, kui suure väärtuse laps paneb ülesandele/tegevusele ja samuti on mõjutajaks tema ootused ja uskumused. Kes ei usu oma võimekusse, peavad ülesannet raskeks. Lapsed, kes usuvad enda võimekusse reageerivad ebaõnnestumisele pigem
· Laps · Perekond · Kaaslased · Õpetajad · Koolikeskkond · Ühiskond Lapsega seotud faktorid · Riskifaktorid · Kaitsefaktorid · Raske temperament · Kerge temperament · Neuroloogilised · Seltsivus kahjustused, · Kõrged võimed, traumad. kooliedukus · Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang · Halvad sotsiaalsed · Sõprade leidumine oskused, halvad · Head suhted suhted kaaslastega. kaaslastega Pere ja koduga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed ·Vanema psühhopatoloogia, kriminaalne käitumine, alkoholism, · Vanemate haridus toimetulekuprobleemid. · Autoriteetne ·Direktiivsed ja kriitilised vanemad kasvatusviis
b. Isiksus (ego, persona) inimese tajuvus endast sellisena nagu ta reaalsest on c. Isiksuse arengu lõppsiht milline tahab inimene olla ideaalpildis, sinna poole inimene liigub koguaeg. 2. Positiivne suhtumine armastus, tähelepanu osutamine. Läbi uuringute leidis, et lihtsalt positiivsest suhtumisest pole piisavalt, peab olema tingimusteta positiivne suhtumine (eriti tähtis ema suhtes lapsega, see kujundab kogu lapse elu, sest enesehinnang kujuneb seal) ei tohi esitada tingimusi, et olla millegiga/kellegiga rahul. 3. Positiibne enesehinnang see kujuneb läbi positiivse suhtumise 4. Kongruentsus tähendab seda kuivõrd ideaalne- ja reaalne-mina kokku lähevad. Mida rohkem kokku lähevad seda suurem on tõenäosus hälvete tekkeks Täielikult funktsioneeriv isiksus (aktualiseerinud inimene): 1. Avatus kogemustele vähe kaitse kätumisi 2
· Sarnasusteooria hästi sobivad ühe pere esimene ja teise pere viimane laps. · Lähedusteooria parter valitakse lähtudes elu- ja töökohast, nt peretuttavate hulgast. · Heterogaamia partnerid on võimalikult erinevad, tasakaalustavad suhet. · Sümbolikasutusteooria keelekasutus. Mees ja naine Psühholoogilised erinevused · Mehed on käitumislaadilt agressiivsemad · Naistel esineb varjatud agressiivsus · Meestel on alati enesehinnang kõrgem, soovivad töötada juhtuval positsioonil · Enesehinnang on madalam, ei taha valida vastutavat ametikohta, sest on vajalik enesekindlus ja agressiivsus · Meestel on väiksem empaatiavõime, nad on konkreetsemad · Naistel suurem empaatiavõime, reageerivad näoilme ja tujudemuutusele, naised on kannatlikumad, vajavad käitumises viisakust ja tähelepanu · Mehed katsetavad, riskivad, uurivad · Naised eelistavad vähem riskida, lähevad välja kindla peale
Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohutuid emotsionaalseid muutusi. Sünnitus tähendab ka suuri hormonaalseid muutusi. Pärast sünnitust toimuvad ema
perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud kohustusi ja varalisi õigusi. Abielu sõlmisel kaasnevad kohustused on näiteks perekonna ülalpidamine ja vastutus ühise majapidamise korraldamise eest. Suhtes püüavad mehed tihti probleeme üksinda lahendada, sest kardavad näida nõrgana, kui ei suuda oma perekonna eest seista. Pigem just aga peaks probleemist rääkima, sest koos on lihtsam neile lahendusi leida. Abielu ja võrdväärse partnerluse eelduseks on hea ja positiivne enesehinnang. Kui inimene on veendunud oma tubliduses ja väärtuslikkuses, siis ta suudab samasugusena näha ka teisi. Abielus on tähtis ka truudus. Tänu sellele saavad inimesed usaldada ja austada teineteist. Saadud negatiivse kogemuse kaudu kaotatakse usaldus, mistõttu ei ole võimalik enam teise peale loota. Truudus võib olla ka lojaalsus ning pühendumine. Kui üks osapooltest tahab tingimata olla tugevam pool, siis selline suhe ei ole teisele rahuldustpakkuv. Ilma usalduse,
soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Depressioon ja madal enesehinnang Süü ja häbitunne Halvenenud sotsiallsuhted Tujukõikumised Perfektsionism Ülesöömishood Tahtlik oksendamine Lahtistite või organismist vett väljaviivate ravimite tarvitamine Rangete dieetide, nälgimise ja ülemäärase füüsilise liikumise kasutamine Järgneb masendus ja enesehalvustamine Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised Negatiivsed emotsioonid: Väsimus Ärevus Tüdimus Masendus
Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam. Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine põhjustavad stressi ning organismi nõrgenemist. Samas tuleb aga hoiduda esmapilgul kiirest ja mõjusat toimet avaldavatest suitsetamisest, alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Nende tarbimine avaldab organismile pöördumatut kahju. See, mida me iga päev sööme ja joome, kujundab meie toitumistava. Sõltuvalt saadaolevaist toiduaineist on see maailma eri paigus erinev.
3)Agressiivne ja stereotüüpne käitumine 4)Laienenud pupillid 5)Kiire pulss 6)Kõrge kehatemperatuur ja higistamine 7)Värisemine ja lihaste tõmblemine 8)närvilisus,rahutus,ärrituvus 9)Püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla 10)kõhnumine. AMFETAMIIN(STIMULANDID) Click icon to add picture Kanep(depressandid) Mõju ja tunnused: 1)põhjuseta õnnetunne ja naeruhood 2)jutukus ja elav käitumine 3)aja,ruumi ja vahemaade väär hindamine 4)kõrgenenud enesehinnang,vähenenud enesekriitika 5)keskendumisraskused,mäluhäired 6)aeglased refleksid,koordinatsioonihäired 7)laienenud pupillid,silmad punetavad ja läigivad 8)suu kuivus 9)imal,magus lõhn 10)Võimalikud hallutsinatsioonid KANEP(DEPRESSANDID) Click icon to add picture Hallutsinogeensed seened(looduslikud Tarvitamine ja mõju: Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Mõju:
· Suur karvakasv kehal või näo (selle põhjustab toidu vähene valgusisaldus) · Ülisuur füüsiline tegevus · Ebanormaalne kaalukaotus · Menstruatsiooni puudumine või ebakorrapärasus · Juuste väljalangemine Mis on anoreksia tagajärjed?Füüsilised: · Alatoitlus, soolte haavandid · Veepuudus · Maohaavad · Tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused · Hammaste ja igemete kahjustused · Söögitoru kahjustused .Psüühilised: · Depressioon · Madal enesehinnang · Süü- ja häbitunne · Kahjustatud suhted perekonnada ning halvenenud sotsiaalsed suhted üldse · Tuju kõikumised · Perfektsionism · "Kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine Anoreksia ei ole mingi nali või eputamine. See on väga tõsine haigus ning haige inimene ise on tihtipeale võimetu ennast ise aitama. Kui tunned, et sul võib olla toitumishäire või kahtlustad, et su sõbral või lähedasel on toitumishäire, siis otsi kindlasti abi! Anoreksia võib lõppeda surmaga!
SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 tk); · 32 kooliõde vestlesid iga õpilasega individuaalselt; · küsimustik, kus 11 küsimust; · tervisekontroll, kehakaal, pikkus, KMI. MILLISED TULEMUSED SAADI · Ülekaalulisust 16,7% osalejatest, rasvumine 3,2% :l; · tüdrukud ülekaalulised enamasti 6 ja 7 aastaselt, poisid 16 aastaselt; · seosed televisiooni ja arvutiga siis kui üle 2 tunni päevas; · seoseid kooli nautimise ja
unehäired söömishäired enesevigastus või suitsiidimõtted või teod lühimälu häired DEPRESSIOONI SÜMPTOMID Kehalised Psüühilised Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja energia kadumine Huvideringi ahenemine Võimetus tunda rõõmu Suhtlusprobleemid Süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted STRESS Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul Click to edit Master text styles
Erinevad komponendid Kognitiivne ehk mõtlemise osa Emotsionaalne komponent Füsioloogiline osa Käitumuslik osa Füüsilised sümptomid väsimus; peavalu; lihaspinged; seedimisprobleemid. Psühholoogilised sümptomid masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; mäluhäired ja keskendumisprobleemid; tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; madal enesehinnang. Käitumuslikud sümptomid muutused söögiisus rohke alkoholi ja tubaka tarbimine rahutus agressiivne ja vaenulik käitumine intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid (nt karjud, puhked nutma) muutused tööharjumustes asjade edasilükkamine, tegevusetus või liigne rabelemine hajameelsus, unustamine, keskendumisraskused Koolistress Põhjused: liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded Kuidas leevendada stressi?
koolikaaslase asjade võtmist, nende lõhkumist ja määrimist, peksmist ja raha ning asjade "pommimist". Vaimseks vägivallaks peetakse norimist, kaaslase mõnitamist, eiramist, tema kohta laimujuttude levitamist ja ähvardamist. Ise olen märganud, et tavaliselt kiusatakse uusi õpilasi. Lapsi, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi, on paksemad, kuid ka neid kellel läheb õppimine väga hästi. Lapsi, kes on füüsiliselt teistest nõrgemad, kellel on madalam enesehinnang ja neid, kes on pärit vaesemast perekonnast. Ma olen tähele pannud, kiusatakse teisi ikka selle pärast, et nad on teistest kuidagi erinevad. Minu arust on kiusajad sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud, vägivaldsest perekonnast pärit lapsed, kes tahavad teiste silmis populaarsust võita või halva õppeedukusega lapsed. Vahel ka lapsed, kes on üleoleva suhtumisega teistesse õpilastesse. Kiusajad ise kardavad, et ka nemad võivad sattuda ohvriteks.
Laps ei saa jonnida emaga, kui ema ei jonni lapsega. Meie kultuur aga annab tihti automaatse õiguse last korrale kutsuda ja süüdistada. See käitumine võib lapsi traumeerida. Me üritame ennast laste silmis kuudavaks teha. Paljud mäletavad lapsepõlvest ehk ka lauset ,,Laps räägib siis, kui kana pissib!" Vanemad peaksid mõtlema, mil määral nad on sellised vanemad, nagu nad lapsena eales olla ei soovinud. Lapse enesehinnang kujuneb aastate jooksul ja kildhaaval, sellele loovad aluse varajased kogemused, lähedased ja kõik muu lapsepõlves toimunu. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et igaühest võib õige toetuse abil kasvada ennast väärtustav ning enda ja teistega suurepäraselt hakkama saav isiksus, on vaja vaid kannatust, rahulikku meelt ja õiglustunnet.
Ettevõtte rajamine ja sellega kaasnevad olulised valikud Esimesed sammud 1.etapp ettevõtja enesehinnang ja eesmärkide seadmine Kas üldse sobid ettevõtjaks? 2.etapp planeerimine Analüüsides olukorda toodanguturul, pannakse paika müügiprognoos, sellest lähtub ressursside vajadus ja viimasest tuleneb finantseerimise suurus. Esimesed sammud 3.etapp ettevalmistamine · Vali ettevõtte asukoht ja ärinimi · Hangi vajalikud registreerimised ja load · Kujunda logo, visiitkaardid jne · Pane paika raamatupidamissüsteem · Paigalda seadmed ja mööbel ·
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Mis on konflikt? Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt Konfliktide tüübid Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud,ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad,enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konfli...
See tundub meie väikse riigi kohta väga suur arv. Eesti koos teiste baltimaade, venemaa, Soome, Ungari ja Sir Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2009. aastal sooritas eestis enesetapu 269 inimest, 2002. aastal 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim- 614. Umbes 80% enesetapu läbi surnutest on mehed, sest nad ei ole nii avatud kui naised. Põhjused miks enamus teismelisi sooritavad enesetappu on stress, koolisvägivad, vanemate lahutus, madal enesehinnang, segadus, pinge, vigastused, lein, kannatused. Kõige suurem probleem on nende seas arvatavasti koolisvägivald. Sellest ei juleg paljud lapsed rääkida, sest nad on pideva hirmu all , et vägivaldne koolikaaslane võib talle midagi teha. Põhilised vägivalla tunnused on peksmine, raha nõudmine, ähvardamine ja palju muud. Ma usun, et kool, sõbrad ja perekond on vastutatav kõikide nende enesetapude ees. Kui
lapse sündides võib probleemiks saada kadedus. Kõige iseloomulikum vanimale lapsele on vastutustunne Teine laps perekonnas Last hakatakse kergesti võrdlema vanema lapsega Tekib surve, sund võistelda endast vanemaga Teine laps võib püüda saavutada parimaid tulemusi, et näidata, et ta ei jää vanemast õnnaksest maha. Üksik laps perekonnas Kogu vanemate hool ja tähelepanu kuulub neile Ainsal lapsel on kõrgem enesehinnang Nõrgaks küljeks on vähene koostöökogemus omaealiste ja vanematega. Üksikud lapsed peres võivad olla minakesksed Õnnaspositsiooni mõju suhetele täiseas Harjumus vastutada ilmneb perekonna vanima lapse hilisemaski käitumises Vanem õde on harjunud pere nooremaid kontrollima ja käsutama, aga ka aitama ja toetama Teistest mõnevõrra raskem võib kooselu korraldamine olla üksikul lapsel. Tänan tähelepanu eest!
Seedimisprotsessid Unehäired Suitsetamine või alkoholi tarbimine Muudatused toitumisharjumustes Pere ja sõprade vältimine Häired igapäevastes tegevustes Seksuaalprobleemid Äärmuslikud reaktsioonid vägivallapuhangud Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks masendus ärevus ülemäärane muretsemine ärrituvus tähelepanu halvenemine ükskõiksus keskendumisvõime halvenemine madal enesehinnang suutmatus teha tulevikuplaane Tööstressist võivad tekkida järgmised haigused südame ja veresoonkonnahaigused ainevahetushäired luu ja lihaskonnavaevused depressioon pahaloomulised kasvajad Inimesed on erinevad stressi vastuvõtmisel (talumisel) Kuidas ennetada tööstressi? Korraldada töötajatele koolitusi pingelistes olukordades toimimiseks Koolitada keskastmejuhte- kuidas alluvaid abistada ja nendega suhelda
Õpilasekeskses pedagoogikas on õppimine ja õppeaine vahend lapse arenemiseks, mitte eesmärk iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama intellektuaalse võimekusega õpilane tunneb end kaotajana, tema enesehinnang langeb ja sellega kaasnevad muud probleemid. Noorel inimesel jäävad avastamata oma koht ühiskonnas ja eneseteostamise võimalused. Õppekava tuleb laiendada, võttes arvesse erinevused võimetes ning arvestades vajalike erialadega, mis praegu on alaesindatud ja kus tegelikult akadeemiline potentsiaal ei ole nii tähtis. 1 Õpilaste nõustamise üldised eesmärgid: 1. õpilase huvide kaitsmine, 2
TEKIVAD ARMUMISED, SEKSUAALSUHTED. IDENTITEEDI KUJUNEMINE · KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE · MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA · ELUKUTSE VALIK (MURDEEA LÕPUL) · IDENTITEET KUJUNEB KIIREMINI NEIL, KELLELE EI SURUTA ARVAMUSI PEALE, NT VANEMATE POOLT · KUI IDENTITEETI EI SAAVUTATA, TEKIB ROLLISEGADUS JA ÄREVUS SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG · VARASES MURDEEAS (11-13 EA) SUURENEB KONFORMSUS JA MÕJUTATAVUS EAKAASLASTE POOLT. SÕPRUSSUHTED OMANDAVAD MURDEEAS UUE KVALITEEDI. ENESEHINNANG ON KÕIKUV, STABILISEERUB TAVALISELT 16-18 ELUAASTAKS. SELLEST TULENEB EMOTSIONAALNE KÕIKUMINE NING KONFLIKTID MURDEEAS ON NORMAALSED. · EMOTSIOONIDE INTENSIIVSUS TÕUSEB, MEELEOLUDE KIIRE VAHELDUMINE, ISESEISVUS TUNNETES, SUUR HAAVATAVUS JA TUNDLIKKUS. VÕIMALIKUD PROBLEEMID · SÖÖMISHÄIRED - KÄSITLETAKSE PSÜÜHILISTE HÄIRETENA. ESINEB ROHKEM MURDEEALISTEL TÜDRUKUTEL JA NOORTEL NAISTEL. · PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMINE · ALAEALISTE (SOOVIMATU) RASEDUS
emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine. Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema Oma igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on sageli raske mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast. Murdeealise identiteedi kujunemine on seotud paljude erinevate probleemidega.
See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust vastutada selle eest . Nad ei oska võtta seisukohta . Paljud lapsed arvavad , et süüdi on nemad . Naised ja lapsed keda pekstakse , tunnevad end süüdi olevat , neisse süstitakse sisse madal enesehinnang , millest on väga raske välja tulla. Seda näitab ka kogemused miks paljud pered seda varjavad ja ei julge seda tunnistada . Kuigi peks on õudne ja isegi kurvalt vahel lõppev , ei saa seda siiski võrrelda moraalse vägivallaga . Aastatega murdub inimeste vaim , jääb alandus ja puudub igasugune enesehinnang . Kuid mitte alati . Osa inimestele on kõlvatu käitumine elunormiks . Nagu näiteks pedofiilid , isad ja kasuisad kes vägistavad oma lapsi oma ihade rahuldamiseks .
tingimusi loodud. Neile on iseloomulikud probleemid kohanemisel keskpärasusega ja autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus. Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, tujumuutused, rahmeldamine jms. nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiivsete lastega. Aspergeriga sarnased jooned võivad avalduda sobimatu koolikeskkonna või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Sepp 2010). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisugu...
arvutimängude mängimine mõjuvad kahjulikult: need nõrgevastavad empaatiavõimet, vähendavad sotsiaalseid kontakte ja madaldavad vägivaldse käitumise künnist. Paljude impulsiivselt ja kontrollimatult vägivaldsete laste ja noorukite käitumisel on ränk taust, nad on saanud korduvalt tunda hülgamist. Üldiselt tunnustatud käsituse järgi kandub lapsepõlves nähtud ja kogetud perevägivald edasi järgmisele põlvkonnale, seda ennekõike eeskujude varal õppimise vahendusel. Lapse hea enesehinnang põhineb kogemusel, et ta on hea ja väärib armastust sellisena, nagu ta on, ilma mingite saavutusteta. Lapse enesehinnang pole püsiv omadus, olgugi et kaasasündinud temperament seda mõjutab. Rahulikud ja hea kohanemisvõimega lapsed võtavad ka oma arengukriise rahulikult, tulise loomuga ja intensiivsed lapsed aga viskuvad neisse hooga. Emadele ja isadele ei ole siin muud nõuannet kui jälgida olukorda ja olla kuuldel. Rõõmustagu koos rõõmutsevaga ja pakutagu lohutust pettumushetkel
.........5 4.2. Ettevõttepoolne korraldus....................................................................................5 4.3. Hinnang oma teoreetilisele ettevalmistusele........................................................5 4.4. Hinnang praktilistele töödele koolis.....................................................................5 4.5. Hinnang praktikale ettevõttes...............................................................................5 4.6. Praktikandi enesehinnang..................................................................................6-7 5.INDIVIDUAAL ÜLESANNE..................................................................8 5.1. Individuaalülesanne näidised....................................................................................9 KOKKUVÕTE ..................................................................................10 LISAD .............................................................................................11
Koolikiusamine RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu õpivad pare...
tehastes, sest nende tööjõud on eriti odav ja nendega on lihtne manipuleerida. Naised suunatakse erinevatesse bordellidesse osutama seksuaalteenuseid. Jube on mõelda sellele, milline elu on inimkaubanduse ohvritel. Nad peavad taluma vägivalda ja alandamist. Veel jubedam on see, et bordellide külastaja võib olla iga kolmas mees, kes tänaval sulle vastu jalutab. Ma arvan, et klientideks on mehed, kes kardavad naistega luua lähisuhet, kellel on madal enesehinnang, kes ei ole oma praeguse suhtega rahul või kelle jaoks ongi seks nagu ostetav kaup. Inimkaubandus on probleem, mis ei kao maailmast täielikult mitte kunagi. Selle vähendamiseks peaksid kõik riigid tegema tihedamalt koostööd, karmistama seadusi, tegema ennetustööd ja kontrollima piire. Inimestele peaks inimkaubanduse teemal tegema loenguid. Ohvreid peaks julgustama sellest rääkima ja looma neile ohvriabi keskused.
ABORDIPROBLEEM Esile tuleb süütunne koos kahetsuse, süümepiinade, häbi, alanenud enesehinnang, õudusunenägude ja minevikupiltidega. Sageli esineb vaenulikkus, viha meessoo vastu. Viha võib pöörduda abikaasa vastu ning naisel võib ilmneda seksuaalseid häireid. Nutmine, meeleheide ja depressioon on tavalised tunnused, võib esineda enesetapukatseid. Et valu leevendada, otsib naine abi alkoholist või narkootikumidest. See olukord viib valimatute suguliste vahekordadeni. Ilmneb ka tundekülmus emaliku soojuse ja õrnuse asemel. Abordijärgset stressi saab ravida tavakoolitustega psühholoogidest psühhiaatritest ja psühhotroopsetest ravimitest ei pruugi palju abi olla. Tervenemine on pikk protsess ning selle jooksul vajab naine ühe või mitme inimese pidevat emotsionaalset tuge. TERVENEMISPROTSESSID: 1. Esituse tühistamine. Naine teadvustab abordi ja tunnistab, et osales oma lapse tapmisel. 2. Lein. Nain...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
