Juhtumiplaan: MARI Probleemid Rahapuudus-> Töötus -> Ei otsi intensiivselt tööd Madal enesehinnang Stress Ressursid Toetav pere Hooldusoskused (tugevused, Eluase olemas Koduperenaise oskused võimalused, sh Arvestatav haridustase Piirkonnas on tööpakkumisi teenuse saaja enda Kohusetundlikkus pere suhtes ressursid, mis aitavad kaasa juhtumi Hea tervis lahendamisele) Elukoht linna lähedal (transport 5x päevas)
enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kellel on madalam enesehinnang või pärit vaesemast perest. Ohvriteks valitakse just need inimesed, kes on tuntavalt nõrgemad. Esimene samm, mida kiusatav üldse teha saab, ongi probleemist rääkimine! Kiusajateks on tavaliselt need, keda on ennast varem kiusatud, kas kodus või nooremas klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub
enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla. Kõrge enesehinnanguga isikud optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William James väljendas seda järgnevalt: enesehinnang = edu : taotlused ERI MINADE TEOORIA Edward Tory Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad: · Tegelik mina (milline usun end olevat) · Ideaalmina (milline tahaksin olla) · Võimalik mina (arusaam sellest, milliseks võin muutuda) Uskudes, et tegelik mina ja ideaalmina erinevad suurelt, on inimene kurb ja rõhutud. Ka
kindlaid võtteid. Kui mõtled oma puudustele, püüa suunata mõtted headele külgedele endas, mis puudusi üles kaaluvad. Võibolla sa ei ole klassis kõige pikem ja võibolla sa ei ole priimus, aga sind on põhjust kadestada võrkpallis, joonistamises või kitarrimängus. Pea meeles igal inimesel on erinevad anded ja sinu võimed arenevad pidevalt. Siin on mõned sammud, mis aitavad enesehinnangut tõsta: Pea meeles, et enesehinnang sisaldab palju enamat, kui ainult see, kas su väljanägemine sulle meeldib. Kiire kasvamise ja muutuste tõttu välimuses langevad paljud teismelised lõksu, arvates, et kogu nende enesehinnang sõltub sellest, kuidas nad välja näevad. Ära unusta sisemist ilu. Mõtle sellele, mida sa hästi oskad ja mis sulle meeldib, ning arenda end selles suunas edasi. Ole uhke uute oskuste üle ja annete üle, mis sul on. Jaga oma võimeid teistega. Tee sporti
kasutamist, meeskonnatöö võimet ning kõrget stressitaluvust.Samas pole väga oluline vastutuse võtmine, projektide initsieerimine ning inimestevahelistest suhetes domineerimine. · juht / strateeg ... on IT-inimene, keda ei paelu tänane päev ja tehnilised üksikasjad. Ta on loov vaim, kelle pilk on pigem suunatud inimvoogude ja teadmiste, tehniliste arengute ning trendide homsele päevale. Tema initisatiivikus, kõrge enesehinnang ja veenmisvõime teevad tast tihtipeale varakama inimese, kui paljude teiste it-alade viljelejatest · kujundaja / disainer Teie isiksusele sobib it-ga seotud valdkondadest kujundaja, disaineri, küljendaja ja copywriteri erialad. Kujundaja on iseseisev, loominguline inimene, kelle kõrge enesehinnang ning tugev argumenteeritus teevad temast töökollektiivi 'humanitaari' · süsteemiadministraator
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja Kaubanduse osakond Liis Kikas MADAL ENESEHINNANG referaat Juhendaja: Kaire Välba Tartus 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................... 3 1. ENESEHINNAG ................................................................................. 4 1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5 2. MADAL ENESEHINNAG.............
TÄNAPÄEVA NOORTE IDEAALID Tänapäeva noortel on oma ideaalid. Ideaalid on eeskujud, kes on kõrgema positsiooniga ja populaarsed ning kellega noored püüavad sarnaneda. Seltskondades on tavaliselt välja kujunenud juhid, keda kõik austavad ja kelle sõna peetakse kõige tähtsamaks. Noored peavad tähtsaks enda kehtima panemise ning nende arvates on oluline, et kõik käiks nii nagu nemad tahavad. Mõndadel on selline oskus olemas. Seetõttu on nende enesehinnang kõrge ja nad tunnevad ennast hästi. Madalama enesehinnanguga noortel on raske oma sõna maksma panna ja selle pärast tunnevad nad, et ei suuda millegagi hakkama saada. Nad arvavad endast halvemini. Eeskujudeks peavad nad enda vastandeid ehk need, kes on endast heal arvamusel ja kelle enesehinnang on kõrge. Igalühel on keegi, kellega ta proovib sarnaneda. Mõndade noorte eeskujudeks on need, kes on populaarsed, kuid midagi tunnustamisväärset nad korda pole saatnud. Tihti on
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
d teised on pahased, inimsuhted on halvad,selline inimene on üksi, sisimas tunneb, ta ei pea endast lugu Alistuv käitumine- nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tahaplaanile jätmine teised on tähtsad 100%, tema on 0%. Ei tõsta häält, ei vaidle, tagasihoidlik. +d väldib konflikte, paistab hea, tal ei ole vastutust, saab tähelepanu. d ei ole oma arvamust, ei võeta tõsiselt, tast ei peeta lugu, enesehinnang kannatab, tunneb üksildasene, välja jäätuna, ebavajalikuna, pole eluga rahul Kehtestav käitumine- mõlemi eelmise plussid, oma eesmärgi saavutamine viisil, mis arvestab ka teiste õiguste, soovide ja vajadutega, 50%ja 50%,mõlemad on tähtsad, võitja-võitja meetod, , väldin konflikte, arvesta suhtlemise tõketega,pean lugu teise inimese mõtetega, teeb arusaadavas, saab ennast välja elada, temast peetakse lugu, head ja positiivsed inimsuhted
Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Kuidas haigestutakse? Harilikult algab kõik mõõdukast dieedipidamisest, mis läheb üle rangeks enese ja toiduvaliku jälgimiseks ja/või söömasööstudeks, mida on raske peatada. Tekkepõhjused Märkus kehakaalu suhtes Vägivald, ahistamine Igasugused probleemid Lähedaste toetuse puudumine Madal enesehinnang jne. Anoreksia nervosa Enim märgatav söömishäire on söögiisutus ehk anoreksia . Anoreksia on tahtest juhitud nälgimiskuur. On äärmuslikult kõhnad. Enamasti on selle häire tunnused ühtemoodi ja arstide poolt hästi ära tuntavad. Haigel on veendumus, et ta kaalub tegelikust rohkem. Tunnused ja sümptomid Paljude kultuuriliste ja bioloogiliste mõjude tulemus. Madal enesehinnang. on väga tundlikud kehakaalu suhtes.
Põltsamaa Ametikool Õpilase nimi Gr. PRAKTIKA ARUANNE Õpetaja/Juhendaja: I Ees- ja perekonnanimi 2 Kaarlimõisa 2009 Sisukord Vajalike dokumentide loetelu* Tiitelleht Sisukord 1.Leping 2.Praktika programm 3. Hindamisleht 4. Sissejuhatus 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesande põhjal 6. Praktika sisu 7. Enesehinnang 8. Kokkuvõte * - kõik sinisega kirjutatud juhtnöörid ja suunavad märkused tuleb kustutada enne lõplikku salvestust ja väljaprintimist 1. Leping.........................................................................................................................3 ........................................................................................................................................3 2. Praktika programm.....................................................
TOITUMISHÄIRED BULIIMIA Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine
· inimese arvamused enese kohta pärinevad sellest, kuidas ta teistele paistab ja millised hinnangud talle antakse Mina-esitlus (E. Goffman) · Iseloom on tegelikult enese esitlus, kujutlus, mille me esitame endast, et teised aktsepteeriksid meid sellisena, nagu me tahaksime Mina kaks poolust Enesehinnang Enesehinnang väljendab suhtumist endasse. Mida suurem on lahknevus ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda madalam on enesehinnang Negatiivne Positiivne · Tihti halvustavad ennast · On enesekindlad ja peavad endast lugu · Ei tunneta oma vajalikkust · Peavad end vajalikeks · Ei tunneta oma võimete piire · Peavad end võimekateks
psühholoogilise aparatuuri abil, Ki tegevus on määratud instrutksioonidega ja Ki teab, millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge. - Loomulik eksperiment Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes. - Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
samad. Ei läinud küll 100% täppi aga sinna poolele mis ühildus minu arvamusega. Testiga võib üldjoontes rahule jääda. Neid teste analüüsides sain ma aru, et teste ei saa päris 100%-t võtta. Testi tegemisel loeb väga palju hetke emotsioonidest. Läbi nende testide sain enda kohta nii mõndagi teada. Mulle meeldivad need testid kus ma saan ennast pärast analüüsida mis läks täppi ja mis mitte. 1.3 Enesehinnang Tegime veel enesehinnangu testi, kus pidime leidma 20 sõna mis minu enda omadustega kokku sobivad ja 20 sõna, mis on ideaalsel inimesel. Sõnad olid ette antud, kust pidime ise valiku tegema. Sain sarnaseid sõnu 5. Täpne, hoolikas, visa, õrn ja kaasaelav. Seega on mu enda enesehinnang madal. Ma arvan,et mul ei ole enesehinnang madal. Sest ma olen siiras, liikuv, arglik, ettevaatlik. Olen tähelepanelik nii enda kui ka teiste inimeste suhtes. Proovin alati olla aus
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega.
hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb ülekuumenemise eest. See lisarasv on omamoodi energiareserv, mistõttu naised on vastupidavamad Psühholoogilised erinevused: Agressiivsus- poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab läbi kogu elu. Naised tunnevad suuremat süütunnet oma agressiivsuse üle ning kasutavad meestest sagedamini ja osavamalt varnalt varjatud agressiivsust. Sõnadega võivad nad tabada väga valusalt. Enesehinnang- naistel on meestest madalam enesehinnang. Kui vaadelda naisi nende madalama agressiivsuse seisukohalt, võib madalam enesehinnang aidata seletada nende vastumeelsust valida kõrge vastutusmääraga elukutse, mis on valdavalt meeste pärusmaa, kuna seal on agressiivsus ja enesekindlus eduks vajalikeks eeltingimusteks. Suhtlemine- naistel on suurem empaatiavõime, nad suudavad paremini reageerida partneri meeleolumuutustele, näoilmele jne. Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad
- kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus; - pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe Kutsar, (1999). Lähedusest paarisuhetes. Akadeemia, 4, 747-766 ) (Clinebell & Clinebell): Seksuaalne Emotsionaalne Intellektuaalne Esteetiline Loominguline Rekreatsiooniline Töine Kriisilähedus Kohustustel põhinev Vaimne Takistused läheduse kogemiseks (ibid) - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne, et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine,
jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * ebaralistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust, haridus Uimastid. Mis on uimastid? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsuvad esile
Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikkuse või alaväärsuse tekkimise aeg, vajadus lahendada konflikt töökuse, kohusetundlikkuse ja alaväärsuse vahel. Sellel eluperioodil saab ahnus, omamiskirg. Oraal- agressiivne faas-laps hammustab. Täiskasvanueas sarkasm, agressioon, klatsh, ka hammustavate kommentaaride tegemine on alguse enesehinnangu kujunemine, mis võib kujuneda negatiivseks. Nooremas koolieas oluline autoriteet- eriti õpetaja autoriteet. Formeerub enesehinnang, sellega seotud. II-ANAALNE FAAS(1 -3 a) Personaalsuse arengul oluline. Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust. Poistel tekivad probleemid õppimises. Oluliseks saavad vastassoost sõbrad, tekib demonstratiivne perioodi ülesanne- õppida iseseisvust ja seda, et ära tunda ja tegeleda negatiivsete tunnetega. III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad
·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994) Korrelatsioon · Positiivne/ Negatiivne /Puudub · Kesk miste erinevuse statistiline olulisus · Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib
Lugejad on valinud Marguse ning tema noorsooromaani 2012 aasta hinnatumate eesti kirjanike sekka. Margus Karu on sündinud 11.septembril, 1984 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala. Hetkel on ta Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent. Ainestikku sai autor üldiselt elust enesest. Probleemid mida ta käsitles on kõik meile tuttavad. Teemad mida autor käsitleb on järgmised: kodused probleemid vanematega, koolis toimub kiusamine, madal enesehinnang, pidev enesetõestamine, noorte eelarvamused, lihtsameelsus ning ärakasutamine ja petmine. Margus Karu sõnum lugejale on see, et igaühe elu on tema enese kätes ja see, mida me ise oma elust kujundame, on meie teha. Samuti leiab ikka ja jälle rõhutamist teiste inimeste individuaalsuse ja omapära austamine. Autor kutsub noori üles võitlema ja iseendast parim välja pigistama, kui raske see ka poleks. Tegelased: · Johannes- minategelane · Grete- Johannese kaksikõde
Sheridan & Walker 1999 järgi, rõhutatakse käitumise mõju teistele. Sotsiaalse kompetentsuse määravad tavaliselt lähedaste isikute arvamused, kellega laps suhtleb. Sotsiaalne kompetentsus on otseselt mõjutatud isiku minakontseptsioonist . Minakontseptsioonis omakorda võime eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse. Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003). Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang. Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes (näiteks kooliedukus). Stabiilne versus situatiivne enesehinnang Stabiilne ehk loomupärane enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist. Muutlik
Inimene on mees + Ülesanne on meeldiv – Sotsiaalne soodustamine (positiivne mõju) Teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat tööd kui üksi olles Mõnikord teiste inimest juuresolek siiski alandab tegevuse efektiivsust Sotsiaalse soodustamise eksperimendid Sotsiaalset soodustamist mõjutavad Ülesanne on lihtne + Ülesanne on keeruline - Kõrge enesehinnang + Madal enesehinnang – Pikaajaline ja spontaanne Turumajandus Adam Smith- iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa õldise heaolu kasvule. Nähtamatu käsi suunab majandust efektiivsema ressursside paigutuse suunas. Freidrich A. Von Hayek- vabas turumajanduses tekib spontaanselt efektiivsem süsteem kui tsenraalse planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum aju meie planeedil. Avaliku arvamuse mõiste kaks külge
Aga kui ma iseloomustaks teile hetkel ühte võõrast inimest ja lisaks tema kirjeldusse, et ta lemmikuks muuuskiastiiliks on heavy metal, millisena te teda ette kujutaks? Muidugi te arvaks, et uksest siseneb kohe varvasteni musta mantliga mees, kellel on tank saapad jalas ja pikad mustad juuksed tuharani. 2015. aasta tehiti, aga üks uurimus erinevate muusikastiili armastajate isikupäraste omaduste kohta, mis on kujunenud üldiseks ja selgus, et jazz-i kuulajatel on kõrge enesehinnang, nad on loovad ja oskavad kergemini lõõgastuda. Heavy metal-i kuulajatel on madal enesehinnang, on loovad, mitte töökad ja leebed. Kolmandaks ma väidan, et muusika ühendab meid kõiki. See on tõsi, sest kui sul on sõbrad, kes kuulavad sama muusika mis sina, on teil ühiseid teemasid millest arutada ja mille üle vaielda. Samuti ka muusika festivalid ühendavaid teatud muusikastiili kuulajaid ja on lihtsalt heaks meelelahutuseks.
Endassetõmbuv Hoolimatud oma pere suhtes Õrnahingeline (Krõõda vastu) Järjepidev Kangekaelne Norija ideerikas Otsekohesus Kiuslik Mure tuleviku pärast Ärpleja Kõrge enesehinnang Pearu Oli tegutseja tüüp, kuid Andres mõtleja.
aega vähem. Sellise eluga ei ole rahul poeg. Vaba aja veetmise võimalused Kogu oma vaba aja veedab lastega. Toetajad probleemide puhul Sõbrannaga saab rääkida. 4. Psüühilise ja kehalise seisundi üldhinnang Valdavad emotsioonid Masenduses, väsinud. Taiplikkus, keskendumisvõime Saab aru, et on abi vaja. 5. Kliendi välimus ja käitumise iseärasused Näoilme Valdavalt tõsine. Käitumise iseärasusi ei märka. 6. Kliendi enesehinnang Kuidas hindab tahtejõudu, pingetaluvust, muutumisvalmidust? Tahtejõudu on, pingetaluvus on nõrk. Maria on valmis muutusteks. Enesehinnang kooskõlas või lahkuminev kaasinimeste arvamustest? Kohati lahkuminev, kohati kooskõlas kaasinimeste arvamusega. Millisena hindab ise oma toimetuleku ressurssi? Ise hindab rahuldavaks. 7. Kliendi raskuste arengulised tegurid
levitajatest. Suureneb vajadus raha järele, samas väheneb suutlikkus töötada. 6)Seksuaalne sõltuvus - Rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitust - frigiidsus,impotentsus. Uimastite pikaajalise kasutamise tagajärjel ei osata kainena suhteid luua, ei olda võimelised seksuaalolukorraks. Millised teguris takistavad/soodustavad sõltuvusse jäämist? Tarbija omadused - Vanus, sugu, mina-pilt ja enesehinnang, organismi üldseisund, geneetiline eelsoodumus. Ümbritsev keskkond - suhted peres, vanemate kasvatusstiil, majanduslik olukord, kooli mikrokliima, sõpruskond. Uimastitarvitamise eripärad - tarbitava aine omadused, tarvitatava aine kogus, aine tarvitamise sagedus ja aeg. Uimastiseotuse astmed, kes on tarvitajad? Proovimine, eksperimenteerimine : * uimastite väikestes kogustes ja etteplaneerimata proovimine. * uimastite katsetamine uudishimust. * madal uimastitaluvus.
- Kohusetundlik - Tagasihoidlik - Koostööaldis - Otsustusvõimetu - Meeldiv - Diktsioon ebaselge -Töökas - Liiga täpne -Rõõmsameelne - Kriitiline - Viisakas - Madal enesehinnang - Sihikindlus - Ei saa raskete klientidega hakkama Opportunities Võimalused Threats Ohud - Osalemine koolitustel -Läbipõlemine - Keeltekool - Stress -Karjääriredelil tõusmine - Firma pankrot -Uute inimestega tutvumine -Koondamine
saagiks. Proaktiivsed Annavad põhjust norimiseks ja õrritavad teisi. Kiusamiseohvrid elavad sissepoole ja eitavad kõike, mis nende ümber toimub. Paljudel juhtudel vanemad on teadmatuses, mis nende lastega väljaspool kodu toimub. Mõndadel juhtudel ohvrid kardavad rääkida kellelegi oma murest, kuna kiusajad on neid ennist ähvardanud. Kiusamistagajärjed: Alates kiusamise hetkest õpiedukus ja enesehinnang langeb, tekib isoleeritus eakaaslastest ja kartus enda eest seista. Kiusamise mõjutused pikemas perspektiivis madal enesehinnang, ebakindlus oma võimete suhtes, ebatervete suhete loomine, söömishäired, depressioon, hirm, suitsiidimõtted. Lahendusmeetodid. Koolivägivalla vastu kasutatavad meetodid: Riiklikul tasandil Haridusministeeriumi poolt seadustes fikseeritud meetmed koolivägivalla ohjeldamiseks.
küsimustes 3. Piiramatud suhtlemisvõimalused, võimalik olla pidevalt kursis oma sõprade käekäiguga o säilib kontakt ka nendega, kes viibivad kaugel o materiaalne kokkuhoid selleks, et sõpradega kokku saada, tuleb leida selleks sobiv koht. Kõige sagedamini osutuvad selleks kohvik, kino või mõni üritus, mis kõik eeldavad rahalisi vahendeid 4. Kõrgem enesehinnang tänu positiivsele tagasisidele piltidele kommentaaride ja hinnete näol 5. Virtuaalne märkmik lihtsam meeles pidada tuttavate sünnipäevi ja ees ootavaid üritusi Suhtlusportaalide negatiivsed küljed: 1. Soovimatu reklaami peale surumine 2. Madal enesehinnang halvustavate kommentaaride ja hinnete tõttu piltidele 3. Suhtlus võõraste isikutega o pealetükkivad välismaalased o oht sattuda ahistajate küüsi 4
1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2. Turvalisuse või kaitstuse vajadused (Safety needs) sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus 3. Kuuluvuse ja armastuse vajadused (Belongigness and love) sõprus, kuuluvus perekonda (gruppi), koosolemine, armastus 4. Tunnustatuse vajadused (Esteem needs) enesehinnang, saavutused, enesekindlus, unikaalsus, staatus 5. Eneseteostuse vajadused (Self-actualization needs) spontaansus, loovus, sõltumatus, teiste aktsepteerimine, enda aktsepteerimine, sisemise potentsiaali realiseerimine Reeglid · Kõrgemad vajadused tekivad evolutsiooniliselt hiljem. · Kõrgemad vajadused tekivad arengus hiljem. · Kõrgemad vajadused pole otseselt seotud ellujäämisega.
1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2. Turvalisuse või kaitstuse vajadused (Safety needs) sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus 3. Kuuluvuse ja armastuse vajadused (Belongigness and love) sõprus, kuuluvus perekonda (gruppi), koosolemine, armastus 4. Tunnustatuse vajadused (Esteem needs) enesehinnang, saavutused, enesekindlus, unikaalsus, staatus 5. Eneseteostuse vajadused (Self-actualization needs) spontaansus, loovus, sõltumatus, teiste aktsepteerimine, enda aktsepteerimine, sisemise potentsiaali realiseerimine Reeglid · Kõrgemad vajadused tekivad evolutsiooniliselt hiljem. · Kõrgemad vajadused tekivad arengus hiljem. · Kõrgemad vajadused pole otseselt seotud ellujäämisega.
Buliimia Sisukord · Mis on buliimia? · Buliimia tekkimine. · Tagajärjed. · Ravi buliimiale. · Minu arvamus. Mis on Buliimia? · Söömishäire · Söömisepiiramine · Kontrolli kaotamine · Ülesöömine Buliimia tekkimine. · Halvad emotsioonid · Mõnitamine Tagajärjed. · Hambaemaili kahjustus · Marrastused sõrmedel · Enesetapukatsed Ravi buliimiale. · Posiitivsed muutused · Madal enesehinnang · Psühhoteraapia Minu arvamus. Minu arvates on buliimia raske haigus, millesse on lihtne sattuda, kuid raske sellest haigusest välja tulla. Räägitakse tihti milline on "ideaalkaal" ning paljud soovivad ka omale "ideaalkaalu" ning hakkavad seejärel dieeti pidama, mis võib viia buliimiani. Seetõttu võiks ära kaotada iluetiketid, et millised on koledad ja millised ilusad inimesed, sest tegelikult on ju iga inimene omamoodi ilus.
TERVES KEHAS TERVE VAIM LIIS LIIVAMÄGI TOITU- MINE TÖÖ JA PUHKUSE VAHELDUMINE HÜGEE TERVISLI N K ELUVIIS HOIDUMINE KAHJULIKES T LIIKUMIN TEGEVUSTE E ST NÄO, HAMMAST NAHA, RIIETE, E KÄTE JA JALATSIT JUUSTE TERVISHOI JALGADE E PUHTUS D PUHTUS PUHTUS TOITUMINE NAUDI TOITU, MIDA SA SÖÖD TOITU MITMEKÜLGSELT ÄRA MAIUSTA LIIGA TIHTI ÄRA SÖÖ LIIGA PALJU RASVAST TOITU UNI MAX. 14 12 10 8 6 4 2 0 KOOLIEELIKUD KOOLIEALISED TEISMELISED NOORED TÄISK. MAX. LIIKUMINE NAUDI LIIKUMIST LIIGU PIDEVALT LEIA KAASLANE LIIKUMISE HARRASTAMISEKS KUIDAS SUURENDADA LIIKUMIST? KÕIK SAAB ALGUSE SINUST ...
teatud käitumishälvetega ja saavad seetõttu tõrjutuks näiteks oma eakaaslaste poolt. Kurb paratamus või annab ka siin midagi ära teha laste vanematel? Peamine on välja selgitada lapse käitumishälvete põhjused ja on lapsevanema kohus teha kõik endast olenev, et laps sulanduks oma igapäevasesse keskkonda. Kui tõrjutus tuleneb näiteks füüsilisest puudest, siis on omaksed ja lähedased suure probleemi ees, kuna lapse enesehinnang võib kahjustuda terveks eluks. Tänapäeva ühiskonnas peabki nägema ränka vaeva inimestega, et viimased suudaksid mõista muutuste põhjuseid ja aksepteeriksid fakti, et indiviid ei ole vaimse puudega ja erineb teistest vaid oma füüsise poolest ja on ise ka seeläbi õnnetu. Tavainimestes äratab ratastooli nägemine segaseid tundeid ja nad pigem väldivad kontakti toolis olijaga. Tehes neile selgeks, et maailmas on palju asju, mida nemad veel ei mõista ja selles
BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi. Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised.
7. klassi INIMESEÕPETUSE REFERAADI TEEMAD. 23.Teismelise terviseriskid. 24. Stressi maandamise destruktiivsed teed. (S.t. ei leevenda stressi) 25. Stressi maandamise konstruktiivsed teed. (S.t. aitavad stressi leevendada) 26.HIV.AIDS. 27.Uimastite kahjulikud mõjud. 28.Teismeline ja suits. 29.Teismeline ja alkohol. 30. Stressitegurid. (S.t. tekitavad stressi) 31.Enesehinnang ja käitumine. 32.Suguhaigused ja nende vältimine. 33.Murdeea tähtsus inimese arengus. 34.Enesekasvatuse osa inimese kujunemises. 35.Teismelise mured. 36.Tervislik eluviis. 37.Sõltuvus. 38.Konfliktide lahendamise rahumeelsed võimalused. 39.Tervislik toit. 40.Ennastkehtestava käitumise eelised. 41.Õnn. 42.Õppimise viisid. 43.Sport sõber või vaenlane? 44. Poisist meheks. (teema poistele) 45. Tüdrukust naiseks. (teema tüdrukutele)
WHO KÄSITLUS TERVISEMÕJURITEST PERSONAALSED TERVISE MÕJURID · RAHU GENEETILINE PÄRAND · PEAVARI VANUS · HARIDUS SUGU · SOTSIAALNE TURVALISUS ELUKOHT · TOIT KEHAKUJU · SISSETULEK ENESEHINNANG · VÕRDÕIGUSLIKKUS ENESEUSK TEATUD FUNKTSIOONIDE SOORITAMISEKS · STABIILNE ÖKOSÜSTEEM VÕIME REALISEERIDA OMA TERVISEPOTENTSIAALI. · SOTSIAALNE ÕIGLUS VAEGURLUS. (Kasmel 2007.) · JÄTKUSUUTLIK RESSURSSIDE KASUTAMINE · INIMÕIGUSTE AUSTAMINE JA VÕRDUSUS. (WHO 1986.) Kasmel, A. (2007). Tervise determinandid. Tartu Ülikool, tööstushügieeni õppetool. Tartu. [Ettekanne].
Depressioon Ülljo Pihus 11a Mis on depressioon • Püsiv meeleolu alanemine • Emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele • Kujuneb järk-järgult pika aja jooksul, mitmete tegurite koosmõjul • Tingitud Neurotransmitteri funktsioonihäirest Sümptomid • Kurvameelsus, meeleheide • Huvide vähenemine • Suhtlusprobleemid • Madal enesehinnang • Negatiivne mõtlemine • Unehäired • Väsimus ja energia kadumine • Võimetus tunda rõõmu • Enesetapu mõtted Levik • Eestis 5,6% • Maailmas u. 5% kannatab raske depressiooni käes • 10-15%-l on kerge depressioon • Depressioon igal viiendal inimesel maailmas • Naiste haigestumus kõrgem kui meestel Ravi • Ravitakse ravimitega – antidepressandid • Psühhoteraapiaga • Elekterkrapmraviga
toimida, sh. otsustada ning vastutada nii isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris. Ta on võimeline ja valmis sotsiaalseks interaktsiooniks, säilitades sealjuures sõltumatuse ning iseseisva mõtlemisvõime. Enesehinnang - kujuneb kogu elu vältel, võrreldes pidevalt oma tegelikku tegevust ja käitumist vastavate ideaalidega. Kaasaegses komplitseeritud ühiskonnas tagab inimese väärika toimetuleku eelkõige tema adekvaatne ning positiivne enesehinnang, mis väljendab austavat suhtumist iseendasse. Arenenud enesehinnang on tähtis aktiivsuse moraalne stiimul, mis juhib indiviidi käitumist ja kindlustab seose ümbritseva keskkonnaga. Enesehinnangust sõltub olulisel määral inimese valmidus omaks võtta enda elu juhtiva subjekti positsioon. Enesejuhitavus - teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida. Viimast peetakse tänapäeva muutusterohkes maailmas üheks peamiseks elukvaliteeti määravaks teguriks
Hoiak koosneb 3st komponendist: · kognitiivne e tunnetuslik komp- sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi ja infot nähtuste kohta (teadmised, faktid) · emotsionaalne komp- tunded, suhtumine ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud (meeldivus) · käitumuslik komp- inimese soov ja oskused käituda vastavalt olukorrale. Tööga seotud hoiakud: tööga rahulolu(vs rahulolematus), tööga seotus, organisatsioonile pühendumine. 24. Enesehinnang ja selle seos organisatsioonikäitumisega. Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab. 25. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine, erinevad infokanalid. Ametlik suhtlemine- eesmärk on kindlustada, et ametlik teave jõuaks sinna, kus seda on tarvis, ja sel ajal, kui tarvis
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise
Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangud Kogukond iseseisvad liikmed Mitmekesisus demokraatlik kool/riik Kasutatud kirjandus http://www.dalton.org/default.aspx http://en.wikipedia.org/wiki/Dalton_Plan http://en.wikipedia.org/wiki/The_Dalton_School http://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Parkhurst http://www.google.com/ pildid Aitäh!
mõjutajatest. Alapeatükk ,, Vaimse tervise olemus" Vaimne tervis on oluline tervise osa. See väljendub võimes õppida ja keskenduda, oskuses puhata ning tulla toime oma tunnetega. Vaimne tervis sõltub oluliselt mõtlemisest ja tahtest. Alapeatükk ,, Vaimse tervise mõjutajad" Vaimse tervise mõjutajad on: otsustamine, õppimise koht, puhkus, uni, enesehinnang, emotsioonid,mõtlemine ja tahe. Väga oluline on õppimise või töötamise koht ehk koht, kus vaimne tegevus toimub. Kindlasti on oluline, et tooli ja laua kõrgus vastaksid õppija kasvule. Jalad peaksid toetuma maha või selleks mõeldud jalatoele. Kui koos küünarnukiga lauale toetuda, peab keha olema sirge või veidi ette kallutatud. Valgus peaks töökohale langema vasakukäelistel ülevalt paremalt ja paremakäelistel siis vasakult.
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid,
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus Alisia Vassiljeva TABB14 ENESEHINNANG ETTEVÕTJANA Kodutöö Õppeaine: Ettevõtluse alused Õppjõud: Juhan Teder Tallinn 2016 ENESEHINNANG ETTEVÕTJANA Kodutöö Kõik inimesed, keda ma olen oma elus kohtunud, on täiesti erinevad. Kindlasti erineb väga palju nende välimus, käitumine ja harjumused, aga kõige rohkem, minu arvates, erineb inimeste iseloom. Ja see sõltub paljudest teguritest: inimese vanusest, haridusest, ümbriskonnast, isegi sodiaakmärgist ja temperamendist. See kuidas nad tunnevad, mõtlevad, töötavad ja tajuvad maailma on ka erinev
-rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika -välimus -kehahoiak -zestid -häälitsused -puudutused -distants 8. Mida tähendab sotsiaalne küpsus? -Et inimene saab hakkama eluga ühiskonnas. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? - positiivne ellusuhtumine - adekvaatne enesehinnang - adekvaatne hinnang teiste suhtes 10. Nimeta sotsiaalset küpsemist takistavaid tegureid (3) - kaasasündinud arenguhäired, puuded - alkoholism, narkomaania - sattumine kuritegelikule teele
Villu saatust mõjutas see nii, et kuna ta kaotas käe ja oli pool pime siis ta ei oleks saanud hakkama. Seega ta ei saaanud Kõrbojale peremeheks. Kõrboja Rein oli ka selle vastu, et vigane saaks peremeheks. 6.Villu ei läinud sellepärast Kõrbojale peremeheks, sest ta oli vigane. ,,Ühte ütlen sulle, ema: vigaselt ei minda Kõrbojale peremeheks, vähemalt mina ei lähe."(lk.92) Villu arvates ei ole temast kasu Kõrbojale. Katku Jüri aitas ka kaasa sellele, et Villu end halvasti tunneks. Enesehinnang oli maha tambitud. Sealt ka see arvamus arvatavasti, et temast ei ole enam kasu. Raamatu lõpp: Villu lasi end maha ning Kõrbojale perenaine võttis Kõrbojale elama Eevi.
KONFLIKTID PEREKONNAS. ARMUKADEDUS, PETTUMUSED, KÕRVALSUHTED. LAHUTUS. K. Anissimova, O. Lihhatsova Konfliktid perekonnas. · Elus on sageli meeldi inimesed võitlevad ebakõlad omavahel ja nad ei jõua kokkuleppele. Ja siis on konfliktid. · Konflikt on huvide, vajaduste või vää rtushinnangute kokkupõrge. · Igas perekonnas on oma konfliktid. · Tavaliselt konflikt võib olla mitu põhjust: · ebakõlad · rahalisi vajadusi · kõrge enesehinnang abikaasa · kodused mured · Intiimsed mured · · Armukadedus. ·Üheks konflikti põhjuseks on armukadedus. ·Armukadedus on inimeste tundmus, ka seisund kellegi (ja või) millegi suhtes. ·Armukadedus võib olla normaalne ja ebanormaalne(sundmõtetega,psühholitiline ) · · Armukadeduse põhjused: · Hirm kaotada kallimale · Ebakindlus,et partner sulle meeldib · Üksilduse hirm · Teisugused kompleksid ja hirmud · Kõrvalsuhted.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
