Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur! (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur! Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada mida nad tunnevad ja päriselt tahavad. 5. Iseloomusta miljööd, peategelasi, analüüsi nende käitumist. Kes või mis on nende elu mõjutanud? Torvald Helmer on mees, kellele meeldib ettekirjutusi teha, meeldib, kui allutakse tema korraldustele, meeldib, kui tema käske täidetakse vastu hakkamata. Temale meeldis, kui
Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur! (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur! Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada mida nad tunnevad ja päriselt tahavad. 5. Iseloomusta miljööd, peategelasi, analüüsi nende käitumist. Kes või mis on nende elu mõjutanud? Torvald Helmer on mees, kellele meeldib ettekirjutusi teha, meeldib, kui allutakse tema korraldustele, meeldib, kui tema käske täidetakse vastu hakkamata. Temale meeldis, kui
· Õiglus on irrelevantne · Konfliktikultuur (tulenes aumõistest): · valvelolek enda au suhtes · alaline valmisolek teisi haavata · Riikide katsed kehtestada vägivalla monopol, keelata duellid. 19. saj. duellide kõrgaeg Mandeville uhkusest ja au · Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad "taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega · Antiikaegne voorus versus germaani au · Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine · Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine · Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga
Ta oleks sellest rõõmu tundnud. Tal oleks elus olnud hoopis teised prioriteedid. Võib-olla ei olekski ta nii halb inimene olnud. Kuid siis ei oleks ka see raamat see olnud mis ta oli. 16. Minule isiklikult meeldis see teos. Huvitav lähenemine oli kuidas inimese patud ja inimese pahed joonistuvad maalil olevale pildile. Kuidas nii õilis noor inimene oma hinge saatanale müüs. Pakun, et Wilde ei mõelnudki et Doriani tegelik elu armastus võis olla mõni naine, pigem tema ise. Liialdane enesearmastus on hukutav. Püüdes elada paremini ja rohkem kui inimesele määratud, saab Dorianist egoistlikes püüdlustes ilu poole hukatus nii endale kui teistele. Autor näib hoiatavat nii väärtuste iseenesestmõistetavateks pidamise kui ülehindamise ja liialduste eest ükskõik milles.
Ta oleks sellest rõõmu tundnud. Tal oleks elus olnud hoopis teised prioriteedid. Võib-olla ei olekski ta nii halb inimene olnud. Kuid siis ei oleks ka see raamat see olnud mis ta oli. 16. Minule isiklikult meeldis see teos. Huvitav lähenemine oli kuidas inimese patud ja inimese pahed joonistuvad maalil olevale pildile. Kuidas nii õilis noor inimene oma hinge saatanale müüs. Pakun, et Wilde ei mõelnudki et Doriani tegelik elu armastus võis olla mõni naine, pigem tema ise. Liialdane enesearmastus on hukutav. Püüdes elada paremini ja rohkem kui inimesele määratud, saab Dorianist egoistlikes püüdlustes ilu poole hukatus nii endale kui teistele. Autor näib hoiatavat nii väärtuste iseenesestmõistetavateks pidamise kui ülehindamise ja liialduste eest ükskõik milles.
,,Tões ja õiguses" põimuvad kolm teemat. Erinevate peremehetüüpide otsimine. Pearu küüned enda poole, püüab kõike saavutada valedega. Andres võtab korraga liiga palju ette. Töö tõttu kaotab pere ja oma tunded. Hundipalu Tiit ideaalilähedane peremees. Armastus väga erinevatel tasanditel. 1) vanemad ja lapsed 2) armastus töö ja maa vastu 3) sõpradevaheline armastus 4) inimese ja omandi vaheline armastus 5) enesearmastus 6) jumalaarmastus 7) armastus teadmiste vastu Tõe ja õiguse teema. 1) Andres ja Pearu (I, V osa) 2) Indrek ja jumal (II osa) 3) Maurusega seotud probleemid (II osa) 4) Revolutsioon mille nimel võideldi? (III osa) 5) Abielutasand (IV osa) 6) Ühiskond äri, kultuur (IV osa) 7) Pearu tunnistab, et tõde on Andrese pool (V osa) 8) Tiina ja Indreku suhted selguseni (V osa) Paralleelid piibliga:
mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik on elu seega sõprade ringis, poliitikast eemal. Õnn on teatud passiivne seisund. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene on seesmiselt lõhestatud, ihade rahuldamine sõltub välisest, tekivad konfliktid teiste inimestega. Tõelised voorused on vaid vagadel kristlastel. Kuid surelik inimene ei saa tunda kunagi rõõmu suurimast hüvest (õnnest), nad saavad vaid oodata tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Poliitikast: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas ta on hädavajalik, et
Taevalik armastus on puhas. Tuleb püüelda Jumala poole ja põlata iseennast. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Kui inimesed on omakasupüüdlikud, kuid siiski valgustatud, siis suudab ühiskond toimida. Tulemuseks on kasu kõigile. Inimene vajab tunnustust, selle kindlustamiseks peab ta seda pakkuma ka teistele(moraal ja kombed). Inimene küll matkib ligimese armastust, kuid tegelikuks ühiskonda liikumapanevaks jõuks on enesearmastus ja uhkus. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Loodus on loodud harmooniliselt. Inimesed ei hoolitse ainult iseenda, vaid ka kõigi teiste eest. Inimene on seltskondlik, ta ihaldab teiste seltskonda, naudib seda omakasupüüdmatult. Selline armastus võib laieneda kaasinimestelt ühiskonnale, see saab juhtuda, kui riik on ,,hea". Riigi teeb heaks kodanike armastus riigi vastu patriotism
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heate...
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi? Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid...
inimestest diagnoosida ka üht eelnevatest patoloogiatest. Histrioonilist inimest iseloomustavad tähelepanu ja imetluse ihalemine ning düssotsiaalset inimest teiste tunnete põlgamine ja mitteaustamine. Piirialast tüüpi isiksusehäiret iseloomustab emotsionaalne muutlikkus, eriti juhul, kui sellise häirega isik pettub talle olulistes suhetes. Enamik vaimse tervise professionaale usub, et nartsissistlike inimeste enesearmastus on ebakindel ja kergesti ohustatav. Nad hoiduvad tunnistamast äpardumist ja seavad endale väiksemaid eesmärke, mida on kerge saavutada. Ja kui sul esimene kord ei õnnestu, käitutakse nii nagu poleks seda tegevust varem teinud. Nad võivad oma äpardumistes teisi süüdistada. Nartsissistid vajavad, loodavad ja nõuavad oma kõrge enesehinnangu pidevat toetamist ning on üllatunud ja tunnevad ennast reedetuna, kui neid mingilgi moel eemale tõrjutakse või kritiseeritakse. Et säilitada oma
Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Moraal põhineb kokkuleppel, see kõigile kasulik Kaastunne Hobbes'i järgi Isegi kaastunne on egoistlik tunne sama häda võib tabada ka meid endid Ta väidab, et kõige vähem kaastunnet selliste õnnetuste vastu, mis tuleneb suurest patususest ja kõige vähem kaastunnet hädas, millest mõtlevad, et see võiks neid endid kõige vähem tabada.
Kaasaja suurim ebaõiglus oli tema jaoks see, et rahva enamik peab taluma kurnamist aristokraatliku vähemuse poolt. Tugev ühiskond oli Rousseau arvates selline, kus elu sisu määravad praktilised ja voorusepüüd niisiis see, mis on lähedane loodusele. Inimestest ja loodusfilosoofia Rousseau veendumuste kohaselt on õnnelik ja tugev see, kes võib seda, mida ta tahab, ja kes rohkem ei taha. Täiesti enesesse süvenev enesearmastus on rahul niipea, kui meie tõelised vajadused on rahuldatud. Niipea, kui me hakkame ennast võrdlema teistega, pole me enam rahul. Ei võigi olla, kuna me enese isiku edu nõuab ka teiste tunnustust, mis aga on võimatu. Seda liiki enesearmastust nimetab Rousseau kurjaks egoismiks. Ta idealiseeris inimese looduselähedust, mida iseloomustavad vabadus ja võrdsus. Rousseau leidis aga ka, et ei ole võimalik tagasi pöörduda inimkonna lapsepõlve juurde.
soov. 2) Emaarm - hoolitsus lapse kasvamise eest ning tähendabki soovida lapse eemaldumist enesest. 3) Erootiline armastus - teise inimesega täielik ühtesulamine ja kokkukuulumise iha. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Külget lapse elu jaatamisel: 1) Hoolitsus ja vastutus, mis on absoluutselt vajalikud lapse säilitamiseks ja kasvutingimusteks. 2) Suhtumine, mis istutab lapsesse armastuse elava vastu, tunde. 3) Enesearmastus. 4) Jumalaarmastus - armastamisvajaduse alus eraldatuse kogemuses ning sellest tingitud vajaduses eraldatuse ängist kokkukuulumise kogemuse abil üle saada. - Transtsendentsivajadus - inimese üks põhilisi vajadusi, mis kasvab välja eneseteadvustamisest - asjaolust, et inimene ei ole rahul olendi rolliga, et ta ei suuda nõustuda sellega, et on lihtsalt lauale visatud täring. Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu
seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1. Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi
olema. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikut ei käitu, sest reflekteerides saame me sellest aru (südametunnistus). 10. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest, 18. saj Väidab, et moodne inimene ei ole võimeline õnnelik olema. Arutlustes eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Loomulikku inimest iseloomustab enesearmastus. Ta on teistest sõltumatu, ei taha halba, ei taha muljet avaldada, ei tunne nende eest hirmu, Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud loomulike enesearmastuse asemel on eneseimetlus ehk uhkus, ta peab ennast teistest paremaks, võrdleb ennast teistega ja tal on pidev mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. Ta on valmis hävitama oma eesmärkide nimel.
saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel); - stress (emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom) - kirg (sügav, tugev, pikaajaline seisund) Emotsionaalne intelligentsus on oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine. Oskus end rahustada, oskus toime tulla oma raskemeelsuse või ärritusega. Kolm positiivset baasilist hoiakut enese suhtes: - enesearmastus (pean endast ja teistest lugu sellisena, nagu olen ja nemad on); - sallivus (selle aktsepteerimine, et sa oled ainulaadne ja sellisena väärtuslik); - eneseusaldus (julgen proovida ja katsetada, usaldan enda ja teiste valikuid). Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Probleem on küsimus, mille vastust lahendaja ei tea ja millele vastuse otsimiseks on lahendajal motiiv. Sageli pole probleem ,,nähtav", indiviid peab probleemiks sümptomit
protoaines. · ,,Nukumaja"-draama Teema: Nora kasvas rikkas peres ilma muredeta. Helmer jääb haigeks ja laenu saamiseks võltsib Nora oma isa allkirja. Sõnum: igast väikesest valest kasvab suur! (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur!) Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada mida nad tunnevad ja päriselt tahavad. Sündmustik: Sõideti puhkusele Itaaliasse, raha sai Nora väidetavalt isa pärandusest, kuid tegelikult hoopis laenas Krogstadilt. Kui Helmer Krogstadi vallandada tahtis, ähvardas mees, et kui see juhtub, siis räägib ta ära, et Nora võltsis oma isa allkirja. Krogstad lastakse ikkagi lahti, mees ei anna Norat kohtusse, vaid saadab kirja Helmerile.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
Pole hirmsamat kõrbe, kui elu ilma sõpradeta. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust. Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust. See, mida inimesed tavaliselt sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, vastastikune huvide eest hoolitsus, teenete vahetus ühe sõnaga suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta. Inimesed, kelle kõrval võime vaikselt käia, ilma et tekiks piinlik tundmus, need on meie sõbrad. Meie vaenlased pole need, kellelt meie ei või midagi õppida, vaid need, kellelt meie ei taha midagi õppida. Inimene tunneb teise juures ikka ainult seda, mis ta on oma isiku juures ära tundnud.
võimetuses omal jõul saavutada õnne ja "ülimat hüve". Nende täitumatu õnneihas piinab neid ning nad nad loodavad kergeusklikult oma õnne vähemalt tulevikuski tabada. Pascal tegi järelduse, et inimesed ei ela, vaid nad kavatsevad elada. Nenede tegelik elu on vahendiks võimaliku elu elamiseks, mis kätte jõudes osutub illusoorseks. Kõigele, ka ühiskonna üvele, isiklikku hüvelolu eelistades jõuab egoistist inimene oma traagilisse finaali. Enesearmastus häbistab enese lõplikult. Lisaks julmusele ilmneb nüüd ka tema arutus, sest ta ei saavutanud seda, mille poole kõige rohkem püüdles. Pascal eitas egoistlikku õnne ja ükskõiksust võõra kannatuse suhtes. Elu ohverdamist õhiskonna heaks, nagu seda teevad mõned inimesed, pidas ta õigeks. Murederohkes maailmas rahulollu tardumise mõistis ta hukka. Ta ütles, et muredele andumine ei ole häbiasi, häbi on lõbukoorma all ägamine
17.Lootosesööjad e. lotofaagid kes seda sõid, unustasid kodumaa 18.Maailma naba Omphalos, Apollo tempel, tähelepanu tahtev inimene 19.Medeia katel kaotatud nooruse igatsus 20.Meudsa koletis, kellel olid juuste asemel maod 21.Mendaadid Dionysose saatjad 22.Midas Früügia kuningas, kui midagi katsus see muutus kullaks 23.Minotaurus härja pea, inimese keha 24.Moirad saatusejumalannad (3tk) 25.Muusad kunsti kaitsejumalannad (9tk) 26.Nartsissism enesearmastus 27.Nektar jumalate jook 28.Nestor kangelane Trooja sõjas 29.Penelope kudumistöö mõttetu töö, midagi mis ei saa kunagi valmis 30.Proksustese säng sobimatu olukord 31.Sisyphose töö midagi lõputut tegema 32.Tantalose piinad see, kes on õnne kõige rohkem nautinud, kuid mitte selle vääriliseks osutunud 33.Tüliõun midagi mis tekitab tüli 34.Võõraste sulgedega end ehtima teiste saavutusi omadena esitama 35.Pyrrose võit edu saavutama ränga hinna eest 36
vastupidi. · Rumal armastus kire alusel on tekkinud pühendumine,hingeline lähedus puudub. · Sõbralik armastus hingelisele lähedusele on lisandunud pühendumine,kuid mitte kirg. · Täiuslik armastus kujutab endast kõigi kolme komponendi tasakaalu. Armastusi liigitatakse järgnevalt: · Vennaarm · Emaarmastus · Isaarmastus · Erootiline armastus · Enesearmastus · Jumalaarmastus Armastuse värvideteooria · Armastuse uurija John Lee on kasutanud oma armastuseteooria loomisel värvide metafoori. *Primaarsed ehk esmased : a) Eros b) Ludus c) Storge *Ülejäänud (esmaste tuletised) : a) Mania b) Agape c) Pragma · Eros armastus esimesest silmapilgust.k irglik,romantiline armastus
ohjeldamiseks langenud inimene on konfliktne inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus; püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (jansenistlik mõtleja) 'valgustatud enesearmastusest' kui ühiskonna ja majanduse alusest. Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest. * Looduses valitseb harmoonia inimene peab hoolitsema nii enda kui ka teiste eest, tal on selleks eeldused, ta armastab nii iseend kui teisi.
kuna inimene, kelle peale on häält tõstetud või keda ähvardatud, jätab selle meelde ja sellege rikutakse ära suhted. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtluspartnerit arvestavat käitumisviisi. Kehtestava käitumise puhul arvestatakse teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. KK võib toetuda eespool baasilistele isiksuse hoiakutele, nagu enesearmastus, sallivus, eneseusaldus. · Lorr&More : 1) sotsiaalne kehtestamine, 2)õigusi kaitsev, 3)direktiivne, 4)kehtestamine sõltumatuse saavutamisel. Tubbs&Moss kehtestamisprintsiipid: 1. Su ei õnnestu muuta teise inimese isiksust. 2. Inimesed ei loe sinu mõtteid. 3. Kellegi harjumus pole põhjenduseks, miks sa peaksid nende heaks oma huvid ohverdama. 4. Sa ei saa teha teisi õnnelikuks või õnnetuks. 5. Igas suhtes teiste
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta
33. Flora kuningriik Flora on taimeriigi allegooriline Rooma tüüp. Enamik antiikmütoloogilistest tüüpidest on lilledeks muutunud. 1) Aias. Tahtis saada Trooja sõja järgselt Achilleuse sõjarüüd. Ei saanud. Sai tegelikult Odysseus. Kukutas ennast lõpetuseks mõõga otsa ja tema verst sündis nelk. 2) Klytie. Klytie moondub päevalilleks. Armub päikesejumalasse Heliosesse (lad. Sol) ja pikaajalisest tema jälgimisest muutub päevalilleks. 3) Narkissos. Enesearmastus. Vahtis oma peegelpilti. Muutus nartsissiks. 4) Tädi on Echo kaja. Oli ilusaim nümfidest. 5) Tsentraalne figuur on Flora ise. 6) Krokus krookus ja Smilax kassitapp. 7) Adonis kreeka variant Egiptuse Osirisest. Adonis oli seotud lillede tärkamisega. Ta on üks hukkunud tegelane. Ta on Aphrodite armastatu. Saab metssea pärast surma. Kui Aprhrodite nutab, siis tekivad pisaratest punased roosid. Adonise verest tekivad anemoonid e. tuulelilled. Anemoonid olid antiikmaailma armastuse lilled
See kõik vähendab tugevasti noore neiu enesehinnangut. (Pimestavalt ilus naine hea hariduse, peene mõistuse ja tundliku hingega, kelle võlu kütkesse satub igaüks, kes teda näeb, -ja kes on sügavalt Õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. End halastamatult
inimesi ohjeldada langenud inimene on konflikte inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus; püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult. Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (jansenistlik mõtleja) 'valgustatud enesearmastusest' kui ühiskonna ja majanduse alusest. Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest. * Looduses valitseb harmoonia inimene peab hoolitsema nii enda kui ka teiste eest, tal on selleks eeldused, ta armastab nii iseend kui teisi.
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
kahetseta valikuid, teise puhul kahetsetakse ja kardetakse. Kõik etapid tekivad eelmiste tulemusena. 11. Fromm Võõrandumise mõiste lisaks majanduslikule- ei kontrolli oma lõpp-produkti on sotsiaalpoliitiline otsus ühiskonnas ei loe ja psühholoogiline inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides ära kasutada. Lootev inimene ülim võime on armastada. Erinevad armastuse liigid : vanemlik, vennalik-õelik, erootiline, enesearmastus ja jumalaarmastus. Isiksuses käsitleb vajadusi : suhtlemisvajadus armastus positviine, türannia negatiivne; vajadus ületada olemasolevat loomine, hävitamine; vajadus kindluse ja seotuse järele vendluse ja sõpruse tunne liigikaaslaste vastu, rahva vastu; samastumisvajadus minaga samastumine, väliselt etteantud asjaga samastumine; vajadus süsteemi järgi ei ole positiivset, vb see kui leiab elu usu, negatiivne, kui kaotab eripära selle juures. 10
patune inimene armastab end, mitte jumalat maine armastus Lihahimu Enesekesksus, omakasu poole püüdlemine Sõprussidemed üksikisikutega, kiindumus kaduvasse Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks taevane armastus Puhas armastus Püüdlemine jumala poole, iseenda põlgamiseni Üldine armastus kõigi vastu Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest valgustatud enesearmastus ehk omahuvi seisneb selles, et parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust valgustatud enesearmastusest tulemuseks kasu kõigile 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest looduses valitseb harmoonia enda ja teiste eest hoolitsemine mille aluseks on armastus
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: ...
Tema jaoks on tähtis tunnete harmoonia hinges, mis viib vooruslikule tegutsemisele ja tagab ühiskondliku harmoonia, see tingibki õnneliku elu. Lahtiseks jääb, millist rolli mängivad välised asjad õnnes, ent on kindel, et õnnelik elu on ühiskonna teenistuses. Voorus on õnne paratamatu tingimus. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt
· Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, · Tulevik on olemas üksnes meie ootustes. sest inimene peab ka iseennast armastama, muidugi vastavalt inimese kohale maailma · Mõlemad ei ole tegelikult tõelised. väärtuste skaalal. · Jumala silme ees on aga minevik, olevik ja tulevik · Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat üheaegselt. armastada ja iseennast salata. · Loodu ja ajalisus · Väär enesearmastus suubub enesekasusse. · Aeg on vaid seal, kus on maailm oma muutustega. · CARITAS JA CUPIDITAS Niisiis ei loonud Jumal maailma vastavalt mingile · Pöördumisel muutub cupiditas caritaseks. Jumala ajavoolule. armastus äratab inimese
Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu Kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle. Rousseau 2. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub
Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest I Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) põhivajaduste rahuldamine Sõltumatu: ei taha teistele halba ei võistle nendega 4 ei püüa muljet avaldada ei tunne hirmu Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Sõltuv: sõltuvus asjadest sõltuvus tunnustusest
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve
Kuid sellel reisil kasutab inimene laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. Kuid armuda ei tohi vahendeisse. Vahettegemine uti jafrui vahel moodustab hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala. Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on ''ordinata dilectio''(korrastatud armastus). Armasta ja tee, mida tahad. Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, sest inimene peab ka iseennast armastama, muidugi vastavalt inimese kohale maailma väärtuste skaalal. Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat armastada ja iseennast salata. Sellest olenedes ehitab üles ka riigi käsitluse. Tõe otsimise tee See on tee meelelises välismaailmas inimvaimu sisemaailma ja sealt edasi südamesse: Jumala kui tõe aluspõhja juurde. Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu printsiip- Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita. Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on olemas tõelisus, mis siesab sõltumatuna meie
Seepärast julgesti välja, mis sul südame peal on, kui sa minu rahule arvad hoolimist võlgnevat. Tähendan veel, et oleme üksinda. Ainult Juta on kodus, ja see on ülal oma ärklitoas. Leo (vagusa kindlusega). Et sa järele ei anna sinu sõna peale, Lilli! Tuli, mida sa nimetasid, ei ole mitte õle- ega kulutuli ta põleb juba kaheksa aastat. Lilli. Järgemööda? Leo. Vahet pidamata. Teatud vahe see oli imaginatsioon. Haavatud enesearmastus arvas ta kustutanud olevat; sina tulid ja aitasid aset vee all hoida ma petsin ennast ja sind! Juba võõrsil milpas tuha alt mõnda aega lõkkekeelekesi välja ebamäärase igatsuse näol, mis hoidis lennusuunda kodu poole ja kasvas alaliselt närivamaks, ning siin, üleeile, äkitselt nagu äikese süütel siin lõid leegid mul üle pea. Lilli (kuivalt). Sinu äkiline vastuseis, minuga kodumaal kirikliku laulatuse teel ka seaduse mõttes
Teamised=jõud, vaja, et teha ini loodusest sõltumatuks. Kõige olul teadmised saame kogemuste kaudu. Ainult neist kogemustest saadud teadmiseid on võimalik rakendada ühiskonna heaks. 2. Augustinuse õpetus kahsesugusest armastusest ja riigist AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST RIIGIST JA ARMASTUSEST Augustinuse arvates võib ajalugu käsitleda kui võitlust kahe jõu ehk riigi jumalariigi ning maise riigi vahel. Need põhinevad armastuse erinevatel vormidel. Maise riigi loob enesearmastus (cupitas), mis võib areneda isegi jumalapõlguseks. Jumalariik rajaneb armastusel jumala vastu (caritas), mis võib areneda enesepõlguseks. Nende välised avaldumisvormid on vastavalt riik ja kirik, ometi leidub mõlemas vastaspoole vaimulaadi esindajaid. Seetõttu põimuvad tegelikus ajaloos mõlema poole taotlused, kuni aegade lõpus nad eraldatakse teineteisest ja võitjana jääb püsima jumalariik. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka
Lihahimu (libido) köidikud vs puhas armastus (delectio). Enesekesksus Looja põlgamiseni vs püüdlemine Jumala poole iseenda põlgamiseni. Sõprused üksikisikutesse ehk kiindumus kaduvasse vs üldine armastus kõigi vastu. Maine riik, mis on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks ja taevane riik, mis on täiuslik harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest ,,Valgustatud" enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma (maiseid) eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia, mille aluseks on armastus. Inimene on loomu poolest sotsiaalne ja naudib seltskonda. Seega suudab ta laiendada oma armastust (ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud
234. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult 235. Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust 236. Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust 237. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 238. See, mida inimesed tavaliselt sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, vastastikune huvide eest hoolitsus, teenete vahetus- ühe sõnaga suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada 239. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem 240. Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta 241. Inimesed, kelle kõrval võime vaikselt käia, ilma et tekiks piinlik tundmus, need on meie sõbrad. 242. Meie vaenlased pole need, kellelt meie ei või midagi õppida, vaid need, kellelt meie ei taha midagi õppida. 243
Maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik selleks, et enesekeskseid inimesi ohjeldada langenud inimene on konfliktne inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus, püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult; Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4) Pierre Nicole ,,valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Jansenist. Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust ,,valgustatud enesearmastusest" (omahuvist) ja annab tulemuseks kasu kõigile. 5) 18. sajandi alguse valgustajad (Shftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest
Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt. Eneseülistuse moraal e minaism: · Nietzsche o Peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi valitsedes teisi, enne kui neamd hakkavad valitsema meie üle. o "tugev võidab. Üksi vägivalla, vägistamise akt pole sisemiselt ebaõiglane, kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav. · Hobbes o Inimene on loomult egost, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtnäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. o Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surra. o Isegi kaastunne tuleneb egoisimist. Loodusseisund ja Leviatan · Elu ilma reegliteta ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks usalduseks ja koostööks, oleks vaid kaootiline anarhia, kus egoisitd püüaksid
rahul) - Psühholoogiline võõrandumine (inimsuhted, teist inim vaadeldakse, et kuidas temast kasu saada). Mõjutused: - Idapoolne kultuur - Eksistentsialism o Inimene on optimistlikum tema sõnul, on võime armastada, mis eritstab meid muudest liikidest. Vanemlik armastus Vennalik, õelik Erootiline Enesearmastus Jumalaarmastus Isiksusekäsitlus põhineb vajadustel, mida saab rahuldada pos ja neg teel. 1) Suhtlemisvajadus + läbi viie armamastuseliigi -läbi valitsemise, türannia (allutamine endale) 2) Vajadus ületada olemasolevat (muutuste vajadus) +loomeprotsessid -hävitamine, agressiivsus 3) Kindluse, seotuse ja juurtevajadus +sõprus, side inimestega, vendlus
et inimesi üksteise eest kaitsta. JUMALIK, millel põhineb TAEVANE riik. Taevane armastus on puhas. Jumalaarmastus sinnamaani, et põlatakse ennast. Armastatakse kõiki üldiselt, mitte kedagi üksikult. seega on taevariik täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (jansenistlik mõtleja) ,,valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile. Kuidas toimib kaubandus? Miks on ühiskonnas kombed ja viisakus? ,,Valgustatud" enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada enda lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust "valgustatud enesearmastusest", mille tulemus on kasu kõigile. Kogu ühiskondlik koostegevus ei taandu riigile nagu kombed ja viisakus. Valgustatud enesearmastus tähendab omahuvi, mis saavutatakse kõige paremini, kui teisi aidatakse
peremeheta suhe, kus kõik on võrdsed ja valitsejaks võib olla ka nõrk ning igaühel on vaba voli. Iga riigikorda iseloomustab vastav sõprus. Türannias esineb sõprust kõige vähem, suhe on pigem nagu peremehel ja tööriistal ja demokraatias kõige rohkem, sest võrdsete vahel on palju ühist. IX RAAMAT: „Veel sõprusest“ ● Erinevad ootused ja erimeelsused sõpruse puhul, heateo osutamine ja vastutasumine. ● Sõpruse katkestamine. ● Enesearmastus. ● Kas õnnelikule inimesele on sõpru vaja? ● Kui palju sõpru peab olema ja kas neid on vaja rohkem õnne või õnnetuse puhul? X RAAMAT: „Õnnest ja naudingust“ Kõige suuremat loomutäiust tähendab kommete juures see, kui tuntakse rõõmu selle üle, mis peab, ja vihatakse seda, mida peab. Ühed nimetavad naudingut hüveks, teised jälle vastupidi, et see on täielikult kõlvatu —
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
