Ecuador ise energiavarasid ei impordi. · Ecuador toodab oma elektrit hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades ning impordib seda ka naaberriikidest. · Ecuadori elekrtienergia toodang inimese kohta on ca 707 kWh aastas, mis võrreldes Eestiga (1200 kWh) on ca poole vähem ning võrreldes näiteks Jaapaniga kümme korda vähem (8612 kWh) Selle põhjal võib hinnata riigi arengutaset madalaks. · Ecuadori energiamajandus vajab arendamist ning tõhustamist, milleks võimalusi pakub erinevate energiaallikate (nafta ja maagaas) tootlikkuse suurendamine ning energiakasutuse arendamine ja tõhustamine. · Põllumaad on kogu Ecuadori territooriumist 5,7% ja istanduste all on 4,8% territooriumist. Poolel maa-alast asub asub mets, rohumaad peaaegu et puuduvad. Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes...
19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37 12. Teenindus........................................................................................................................39 1...
Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on teg...
Maailmas tarbitakse 1% Päikeseenergia 1970 a võeti kasutusele spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid Kasulik püüda otsekiirgust Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India, Tuuleenergia Geotermaalenergia Alternatiivenergia plussid ja miinused Regioonide energiamajandus ja -tarbimine Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud...
· Hooldustööde tegemata jätmine · Keskkonna saastumine (happesademed) · Metsa tulekahjud 9) Kui suure osa peab moodustama Eesti metsaseaduse kohaselt mets riigi pindalast? 20 % 10) Mis on maailmamere peamisteks probleemideks ja mis on nende põhjused? Bioloogilise produktiivsuse vähenemine- mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse jäätmed, keemiarelvade, radioaktiivsete jäätmete uputamine). Suur ja ebaühtlane kalapüük. 11) Millega tegeleb energiamajandus ? Tegeleb energiavarade uurimise, hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 12) Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks 13) Mis ajastul võeti kasutusele kivisüsi? Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud....
· Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm...
NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon, asutati 1994, eesmärk aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid ASEAN Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, asutati 1967, eesmärgiks liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, asutati 1960, eesmärgiks kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel ENERGIAMAJANDUS Eelised Puudused Kaevandamine Tootmine Nafta Tooraineks mitmetele Kallis tööstus Lähis-Ida riigid USA Venemaa toodetele Taastumatu Kesk-ja Lõuna- Saudi-Araabia Suur kütteväärtus Ameerika...
Rootsi Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ü...
Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. SISUKORD .......................................... 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS ............... 3 1.1.Üldandmed ................................. 3 1.2.Geograafiline asend ...................... . 4 1.3.Arengutase ................................. 6 2. RAHVASTIK ................................... 8 3. ENERGIAMAJANDUS ....................... 12 4. PÕLLUMAJANDUS ........................... 14 4.1.Looduslikud eeldused ...................... 14 4.2.Majanduslikud eeldused ................... 15 KOKKUVÕTE ...................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS ..................... 17 LISA 1 ................................................18 LISA 2 ................................................19 LISA 3...
Suuremad linnad Hispaanias on Madrid, Valencia, Barcelona, Seville ja Malaga. Kõigi suuremate linnade teket on mõjutanud veekogu olemas olu. Eriti on mere lähedus mõjutanud sadamalinnade Barcelona, Valencia ja Malaga teket. Palju on aidanud suuremate linnade tekkele kaasa nende asumine tasasematel aladel. Kõige enam ilmneb see kiltmaal asuva Madridi kujunemises. 8. Energiamajandus 1. Hispaanias leidub energiavarudest kivisüst ja turvast, mida leidub Hispaanias kõige rohkem,ning tootnaftat ja maagaasi, mille osakaal energiamajanduses on suhteliselt väike. Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia, geotermaalenergia ja bioenergia näol. Energiatootimine Hispaanias (tuhandetes tonnides) 2. Hispaanias imporditakse energiavaradest kivisüsi ja turvast, keskmiselt imoporditakse petrooliumi ja maagaasi...
Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Majandus Holland on kõrge arengutasemega tööstus-põllumaa. Tähtsamad majandusharud on energiamajandus , põllumajandus ja tööstus. Energiamajandus Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt. Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin. Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult (2400 mrd. kuupmeetrit) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal. Maagaasi toodetakse...
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...
Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad ko...
4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ................................................................................. 9 9. PÕLLUMAJANDUS ....................................................................................... 11 10. KESKKONNAPROBLEEMID ........................................................................ 12 11. METSAMAJANDUS ................................................................................... 13 12. TÖÖSTUS...
15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ........................................................................................................................................ 19 Energiamajandus .............................................................................................................................. 20 Põllumajandus................................................................................................................................. 20 Peamised põllukultuurid............................................................................................................... 20 Metsandus...
3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus .......................................................................................................................... 4 4. Põllumajandus.............................................................................................................................. 5 5. Metsamajandus ja metsatööstus....................................................................................................5 6. Tööstuse areng...
Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakor...
Muutus sai alguse 1960-ndatel ja 1970-ndateks jäi linnastumine domineerivaks ainult ühes riigis Hispaanias. Kuues riigis (Austria, Iirimaa, Itaalia Norra, Portugal ja Sveits) oli linnastumine lakanud, aga polnud veel asendunud kontraurbanisatsiooniga. Ranniku linnastumine koos üha avarduvate töövõimalustega põhjustas intensiivse rände sisemaalt rannikule. 16 5. Energiamajandus 5.1 Energiavarad -nende eksport ja import Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. 17 Nafta tarbimine vähenes 2005. aastal (võrreldes 2004. aastaga) veel 3%. Päevas tarbis riik 1...
Kokku tarbitakse Indias elektrienergiat 517 miljardit KWH aastas, see teeb inimese kohta umbes 500 KWH aastas, mis on minu arvates väga minimaalne kogus, ligikaudu 11 korda väiksem hulk elektrienergiat, mis eesti eelmisel aastal inimese kohta(5500KWH) tarvitati. Ühtlasi näitab see, et riik on alles arengumaa, kuna pole vajadust või võimalust tarvitada nii palju kui arenenud euroopa riikides. Riigi energiamajandus muutub tõhusamaks ise iga aastaga, kuna jälgides prognoose ja viimase aasta arengut, võib julgelt väita, et olukord riigis läheb aina paremaks. Kindlasti ei näita see 500KWH elektritarbimist veel, et see oleks kogu energia mis tarvitatakse, sest kindlasti kasutavad vaesemad inimsed odavamaid energiaallikaid, nagu eelnevalt välja toodud puit ja lehma-koogid toidu ja vee keetmise jaoks, sest maakohtades kindlasti isegi pole elektrit saadaval....
Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bot...