ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
SKT koosnemine majandussektoritest: põllumajandus 4,6%, tööstus 27,4% teenindus 68% Tööjõu hõivatus erinevates majanduse sektorites: põllumajandus 10%, tööstus 25% ja teenindus 65% Põllumajanduslikud tooted: nisu, oder, kartulid, puuviljad; vill, veise-, lamba- ja talleliha, piimatooted, kala Tööstus: toiduainetööstus, paberi- ja puidutööstus, tekstiilitööstus, masinaehitus, autotööstus. Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. 10. Energiamajandus Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel Waikitol asuv kaskaad. Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Aastas toodetakse 38.39 miljonit kWh energiat. 11. Hankiv majandus Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Üle poole Uus-Meremaa pindalast hõlmab karjamaa. Kasvatatakse veiseid (8,6 mln.) ja lambaid (50,1 mln
Kesk-Tsiilis on hõrendikke ja võsa ning ka igihaljas segamets, kus kasvavad peamiselt lõunapöögid. Lõuna- Tsiilis on okasmets, mus kasvavad peamisel männid. 3. Millises riigi osas paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid paiknevad Tsiili lõunaosas. 4. Millised võiksid olla selles riigis peamised metsadega seotud probleemid? Selles riigis on kõige suurem metsaga seotud probleem see, et metsa on väga vähe. B. ENERGIAMAJANDUS 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Tsiilis leidub kivisütt, naftat ja maagaasi. 2. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Pole õrna aimugi. 3. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Elektrienergia toodang inimese kohta on 1,6 MW·h. 4. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Tsiili võiks rohkem kasutada oma kiirevoolulisi jõgesid energia saamiseks. C. METELLURGIA 1
Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. Saksamaa majandus Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: masinad ja varuosad sõidukid kemikaalid metallid toidukaubad tekstiilid Saksamaa põhilised impordiartiklid on: masinad sõidukid kemikaalid toidukaubad tekstiilid metallid Saksamaa majandus Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi(kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaa ja Eesti majandussuhted Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas
Geograafi tasemetöö konspekt 1. (alates lk 67) Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.(lk 69) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündmus- ja suremuskordaja vahe promillides. (lk 74) Rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3.religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4.pereplaneerimise võ...
Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb? Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu? Toiduainetööstus Tekstiili-, naha-, PÕLLUMAJAN jalatsi-, DUS farmaatsiatööstus jmt Energiamajandus http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flock_of_s heep.jpg Kuidas oleme seotud maailma põllumajandusega? Nimetage teistest riikidest Eestisse toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid ...
Lumi, Raivo Vetik, Rein Rutsoo, Tonis Saarts http://riigiteadused.tlu.ee/elvalikaine/file/Kodanikeyhiskonna_moiste.pdf https://www.siseministeerium.ee/30410/ http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11711&op=archive2 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kodaniku%C3%BChiskonna_arengu_kontseptsioon LISAD Lisa1.Majandussektrorid Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Äriteenused Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade kaevandamine Metallurgia Haridus Kergetööstus Riigivalitsemine Toiduainetööstus Teadusuuringud Ehitus Infotöötlus Finantstegevus
Lähedal on ka lennujaamad.Suurbritannias on inimesi rohkem lõunapool sest seal on natuke parem kliima ja tasasem kui põhjas. Põhja-Suurbritannias on mägised alad. Suurbritannia on linnastunud riik, koguni 80% rahvastikust elab linnades. 7. Majandusorganisatsioonid Suurbritannia kuulub Euroopa Liitu, WTO’sse, NATO’sse ja UN’isse. Suurbritanniast on tuntud sellised firmad ja kaubamärgid nagu ASDA, Jaguar, BBC,vodafone, Land Rover, Bentley ja British Petroleum. 8. Riigi energiamajandus 2005. aastal toodeti 6357 KW/h elektrienergiat inimese kohta. Suurbritannia on väga arenenud ja inimesed kasutavad palju elektrienergial põhinevaid seadmeid. Suurbritannias on palju rahvast, mille tõttu mõeldakse seal loodussäästlikuma energiatootmise peale. Seal on kasutusele võetud hüdro-ja tuuleenergia ja arendatakse seda. Valitsus mõtleb heitgaaside vähendamisele. 20-ndal sajandil oli põhiliseks energiaallikaks kivisüsi, millest tuli palju kahjulikke jääkprodukte.
Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb? Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu? Toiduainetööstus Tekstiili-, naha-, PÕLLUMAJAN jalatsi-, DUS farmaatsiatööstus jmt Energiamajandus http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flock_of_s heep.jpg Kuidas oleme seotud maailma põllumajandusega? Nimetage teistest riikidest Eestisse toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary
Eksporditakse peamiselt käsitöölisi punutisi, saematerjali ja puitlaastplaate. Puitlaastplaatide jaoks on vaja häid masinaid ja üllatav on see, et Nigeril on vahendeid nende tootmiseks. See on hea, et riigid ekspordivad juba valmis toodangut. Sellest võib järeldada, et riigis kasutatakse toorainest tulev tööjõud ära ja mitte midagi ei lähe ilma tööjõudu kasutamata välja. Andmed Nigeri metsa- ja puidutööstuse kohta on üsna puudulikud. 3. Energiamajandus Riik Soome Niger Energia saamise võimalused Biomass, nafta, Tuumaenergia tuumaenergia, kivisüsi, Kivisüsi, maagaas, hüdroenergia, Nafta, turvas, tuuleenergia 6 Päikeseenergia 2
....................................................... 6 3.1. Rahvastiku paiknemine............................................................................7 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.....................................................7 3.3. Linnastumine............................................................................................ 9 4.Majandus....................................................................................................... 10 4.1. Energiamajandus.................................................................................... 10 4.2. Põllumajandus........................................................................................ 10 4.2.1.Kliima................................................................................................ 11 4.2.2.Mullad............................................................................................... 11 4.2.3.Tootmine................................................
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
hulka. Linnastumine Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76% (2003 aasta). Suured linnad asuvad rannikutel, peamiselt riigi lõunaosas. See on tingitud sellest, et mere ääres on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on klimaatiliselt soodsam. Kuna Norra sisemaa on üsna mägine ja alles rannikulähedased alad on tasasemad siis on mõttekas sinna rohkem linnu rajada. Energiamajandus Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib, põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on
vähemusrahvus, linnastumine, arenenud ja arengumaa; MAJANDUS · analüüsib etteantud riigi (sh Eesti) loodus- ja majandusgeograafilist asendit; · teab ja oskab analüüsida olulisemaid Eesti majandust mõjutavaid tegureid: looduslikud ressursid, tööjõud, kapital, turg; · analüüsib jooniste abil majandusharude arengut Eestis; · teab Eesti peamiste majandusharude: põllumajandus, metsamajandus, energiamajandus, toiduainete-, masina- ja kergetööstus, turism arengueeldusi (positiivsed ja negatiivsed küljed); · teab erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning arengueeldusi Eestis; Mõisted: majanduse struktuur, majandusharu, eksport, import, transiitveosed; KESKKOND JA INIMENE · teab üldjoontes globaalsete keskkonnaprobleemide (kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
Tartu Descartes´i Lütseum Küprose majanduse analüüs Karola Siimsalu Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Põllumajandus Küprose põllumajanduslikult kasutatav pindala on 125200 hektarit. Arvestades Küprose enda pindala on see suhteliselt suur ala. Pinnamood Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Põllumajanduslikust vaatest pinnamood on väga muutlik, vahelduvad ebatasane rannajoon, liivased rannad, kivised künkad ja metsaga kaetud mäed. Paraku seetõttu ka kõik...
uue metsa teket. Mõlema riigi andmeid vaadates on märgata seda, et enamus metsa kuulub eraomandile Brasiilia puhul 288 miljonit hektarit ja Suurbritannias 70%. Kaitsealla võetud või riigile kuuluv metsa ala on Suurbritannia puhul 30% ja Brasiilial 124 miljonit hektarit. Lugedes ja võrrelnud erinevaid andmeid on näha, et metsamajanduses ning puidutööstuses on arengu riik Brasiilia ja arenenud riik Suurbritannia. III. Energiamajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Elektri tootmine (miljardit kWh) 537.6 [1] 335 [2] Elektri eksport (kWh) 467 millionit [1] 2.72 miljardit [2] Elektri tarbimine (miljardit kWh) 483.5 [1] 319.1 [2] Elektri import (miljardit kWh) 40.33 [1] 20.5 [2]
Hiina, Itaalia) allhankena ostetakse õmblustööd - kõik disainid on välja töötatud Eestis Suhtelise eelise printsiip - selle kohaselt toodab mõni riik teatud kaupu alati väiksemate kulutustega kui teine. Seetõttu on riigil kasulik spetsialiseeruda just neile toodetele, milles tal on suhteline eelis. 8.Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaalsektor põllumajandus energiamajandus kaubandus aiandus masinatööstus äriteenused metsandus keemiatööstus tervishoid kalandus metallurgiatööstus haridus maavarade kergetööstus riigivalitsemine kaevandus toiduanetööstus teadusuuringud HANKIV MAJANDUS ehitus infotöötlus TÖÖTLEV finantstegevus MAJANDUS TEENINDAV
linnadest üle miljoni inimese 2,698,652 elanikku. Dar Es Salaam asub rannikualadel nagu ka Zanzibar. Tansaania suuruselt teine linn, Mwanza, asub samuti suure veekogu Victoria järve läheduses. Tansaania pealinn, Dodoma, mis asub aga sisemaal, on Tansaania suurimate linnade nimekirjas suuruselt kaheksas. 26% kogu Tansaania rahvastikust elab linnades ning 2010. aasta seisuga suureneb aasta jooksul linnastumine 4,7% võrra. 7. Energiamajandus Põhilised energiaallikad Tansaanias on petrooleum, hüdroenergia ja kivisüsi. Energia, mida saadakse biomassist, milleks on puit ja kivisüsi, moodustab 93% kogu riigi poolt tarbitavast energiast. Tansaanias leidub mineraalidest kulda ning kütustest kivisüsi ja maagaasi. Tansaania ei ekspordi energiavarasid ning impordib ainult petrooleumi 2008. aasta seisuga 32,680 barrelit päevas. 39,5% Tansaania elektrist toodetakse fossiilsetest kütustest soojuselektrijaamades ning
energiaressurssidest nagu näiteks päike, tuul, vesi jne on tänases maailmas aina tähtsamaks muutuv energiatootmisviis. Küsitlusest selgus, et teadlikus taastuvenergia kohta eestlaste hulgas osutus suhteliselt kõrgeks. Algselt oli autor arvanud vähesemat teadmist. Kõrge teadlikus on ilmselt põhjustatud eelkõige laiast kajastamisest meedias. Eestlased peavad taastuvenergiat väga vajalikuks. Võib uskuda, et inimesed on endale selgeks teinud milline on hetkel energiamajandus olukord ning mõistavad, et fossiilseid kütuseid ei jätku enam kauaks. 23 Eestlaste seas on nii päikeseenergia, tuuleenergia, biokütuse, hüdroenergia, geotermaalenergia kui ka tuumaenergia pooldajaid, kuid kõige rohkem pooldatakse siiski kõigi ressursside kooskasutust. See on ka kõige töökindlam variant, sest mingi ressursi abil on alati võimalik energiat toota. Samuti
a 24,5 mln t/a, sellest u ¾ läheb ekspordiks). Ecuador ise energiavarasid ei impordi. · Ecuador toodab oma elektrit hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades ning impordib seda ka naaberriikidest. · Ecuadori elekrtienergia toodang inimese kohta on ca 707 kWh aastas, mis võrreldes Eestiga (1200 kWh) on ca poole vähem ning võrreldes näiteks Jaapaniga kümme korda vähem (8612 kWh) Selle põhjal võib hinnata riigi arengutaset madalaks. · Ecuadori energiamajandus vajab arendamist ning tõhustamist, milleks võimalusi pakub erinevate energiaallikate (nafta ja maagaas) tootlikkuse suurendamine ning energiakasutuse arendamine ja tõhustamine. · Põllumaad on kogu Ecuadori territooriumist 5,7% ja istanduste all on 4,8% territooriumist. Poolel maa-alast asub asub mets, rohumaad peaaegu et puuduvad. Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes
linnades? Linnades elab 81 % rahvastikust. 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Miks suurlinnad paiknevad just nii? Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, sest seal on hea veetransporditeed kasutada, mis on odav ja kasulik. Samuti rannikul mäestike ümber, sest brasiillased tegelevad aktiivselt mäetööstusega. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Brasiilias leidub naftat, kivisütt ja maagaasi. 2. Milliseid energivarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Brasiilia impordib naftat ja maagaasi, ekspordib suhkruroost tehtud autokütust. 3
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus 2 Filipiinid on riik, mille leidsid esimesed asukad 30000 aastat tagasi ja oli esimene Kagu-Aasia riik, mis sai iseseisvaks peale Teist maailmasõda(1946). See saarterikas riik on ka ainus riik maailmas, mis heiskab lipu tagurpidi, kui on sõjaolukord. Tegemist on maailma suurima sõnumite saatjate riigiga (350-4...
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus ..............................................................................................
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, ...
Üldandmed Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin(elanikke: 3 397 000), mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas pii...
enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see, kui hästi Eesti suudab Euroopa Liidu poolt antavad toetust ära kasutada paljuski sellest, kui aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad Eestis on haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Eesti energiaressurssidest on pikka aega olnud domineeriv põlevkivi. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata energiasäästlikkusele ning taastuvate energiaressursside rakendamisele. Antud valdkonda toetatakse läbi Energiamajanduse arendamise prioriteetse suuna 2,264 miljardi krooniga. Ettevõtlust ja turismi toetatakse 7,8 miljardi krooniga, kaudsemalt toetatakse ettevõtluse
Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis e...
võib olla keskkonnale oluline Võtme kriteeriumid konkreetseid mõju (nii positiivne kui ka ja tehnilisi nõudeid negatiivne); seejärel tuleb majutusettevõtte tüüpilistele rakendada vastavaid tegevusvaldkondadele: juhtimistegevusi. - vee- ja energiamajandus, nõuded sisekliimale; - puhastus-koristustööd ning territooriumi korrahoid; - toitlustamine (kohalike toiduainete kasutamise
• Info- ehk teadmusühiskond (NT: Rail Baltic) Heaoluriik Soov parandada toimetulekuvõimalusi. • Industiaalühiskonna tagajärg • Riigi klassikalised funktsioonid • Kord ja turvalisus • Kaitse välisvaenlaste eest • Toimetulekuvõimaluste parandamine • Teenused • Väljamaksed Majandussektorid Primaarne sektor • Põllumajandus • Metsamajandus • Kalandus • Maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor • Energiamajandus • Masinatööstus • Keemiatööstus • Metallurgia • Kergetööstus • Toiduainetööstus • Ehitus • Jne Tertsiaarne sektor • Kaubandus • Äriteenused • Tervishoid • Haridus • Riigivalitsemine • Teadusuuringud • Infotöötlus • Finantstegevus • Jne Riik ja riigivõim Poliitilised ideoloogiad Riigi tunnused • Organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga.
95-99 4 000 4 000 9 000 19 000 100+ 1 000 1 000 2 000 4 000 7 5.3 Rahvastiku tihedus Rahvastik paikneb suh- teliselt ebaühtlaselt.Tihe- damini on asustatud suu- remate linnade ümbrus, eriti veel ,aga pealinnas ja selle ümbruses.Tihe- dalt on asustatud jõgede kaldad ja tasasemad alad. See tähendab,et mägised alad on vähe austatud. VI Energiamajandus 8 Tuletades meelde ,et Serbias ja montenegros leidub naftat,maagaasi kui ka kivisütt.Küllaltki tähtsal kohal on ka vee ehk hüdroenergia. 80.aastate lõpuks oli Serbia ja Montenegro energiapoliitika suunatud sisseveetavate energiaallikate piiramisele ja järjest rohkem kohaliku energia kasutamisele palju täiuslikumal viisil.Töötlemata toornaftat hakati asendama kivisöega ning järjest suuremat rõhku pandi hydrojaamade ehitamisele
................................ 15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ........................................................................................................................................ 19 Energiamajandus.............................................................................................................................. 20 Põllumajandus................................................................................................................................. 20 Peamised põllukultuurid............................................................................................................... 20 Metsandus..............................................................
Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoon...
See on tingitud sellest, et riigi keskosas paiknevad suuremad linnad ning ka suuremad järved. Võrreldes Ida- ja Kagu-Etioopiaga on suhteliselt tihedamalt asustatud ka Lääne ja Põhja-Etioopia. 2.4 Suuremad linnad ja linnastud 2.5 Rahvastik linnades Etioopias elab linnades vaid 1/5 kogu rahvast. 2.6 Linnade paiknemine Suuremad linnad paikenvad Kesk-ja Põhja-Etioopias. Nendesse piirkondadesse on linnad tekkinud, sest seal asuvad riigi suurimad veekogud (järved, jõed). 3. Energiamajandus 3.1 Energiavarad riigis Peamised energiaallikad Etioopias on puit, biokütus (loomasõnnik) ning ka nafta. Tohutust veejõust kasutatakse vaid 2%. Maagaasivarud on 24,92 mrd. M3 (2002), kuid varu on kasutusele võtmata. 3.2 Energiavarade eksport ja import Etioopiast eksporditakse maavaradest mujale kõige rohkem naftat. 3.3 Elektrijaamad Etioopia on üks vähestest Aafrika riikidest, kus on võimalik toota elektrit hürdoelektri- ja geotermaaljaamades. 3
Linnades elab 17,250,000 inimest. Argentina pealinnas Buenos Aireses elab 2,7 miljonit inimest. Buenos Aires asub La Plata lahe kaldal. 8. Tööjõud Suur osa riigi rahvastikust töötab põllumajanduses ja tööstuses. Tööpuudus on 13,8% 9. Rahvastikupoliitika Minu arvates võiks kehtestada sellise seaduse nagu on Hiinas ,et alates teisest lapsest peab hakkama makse maksma. Sest rahvastik kasvab seal nii kiiresti ,et seda peab pidurdama Argentiina energiamajandus 1. Milliseid traditsioonilisi energiavarasid leidub Sinu valitud riigis? Energiavaradest leidub maagaasi ja naftat. 2. Milliseid alternatiivseid energialiike kasutatakse selles riigis? Alternatiivenergia liik Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid tegurid tuuleenergia Ookeani ääres on palju tuult ja Liiga kulukas vaba pinda.
tagantjärele - projektid tuleb eelnevalt ellu viia ja kulutused enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see, kui hästi Eesti suudab Euroopa Liidu poolt antavad toetust ära kasutada paljuski sellest, kui aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Alljärgnevalt on välja toodud täiendavalt struktuurifondide vahenditele jagatavad EL toetused valdkondade kaupa: · Areng · Energiamajandus · Grandid · Haldusvõimekuse tõstmine · Haridus · Infoühiskond · Keskkond · Kodanikuühiskond · Konsultatsioonid ja kontaktid · Kultuur · Laenud · Lapsed · Linnakeskkonna areng · Majandus ja ettevõtlus · Meedia · Noored · Põllumajandus · Rahvusvahelised suhted · Regionaalareng · Siseturvalisus · Sotsiaalküsimused · Tarbijakaitse
SKP: 53,7 miljardit SKP kasv: 2,5% aastas Inflatsioon: 2.1% aastas Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust Eksport: Riided ja tekstiil, elektroonilised osad, Eksport kala, aedviljad, sitrusviljad, nafta fosvorväetis. Import: tekstiil, nafta, nisu, kommunikatsiooni varustus, seadmeid , elektrienegriat, gaasi ja plastmassi. Graafikutelt on näha, et imporditakse rohkem kui eksporditakse. Nii import kui ka eksport kasvavad alates aastast 2007. Energiamajandus Elektrienergja kasutus riigis: 22.21 billion kWH (2009) Asub elektrienerja kasutuse poolest edetabeli 69. asukohal. Kütuste kasutaine riigisiseselt Naturaalset gaasi kasutakse 570 million cu m (2010) riik asub 98. asukohal Petrooliumi kasutakse 203,600 0,04 Fosiilsedkütused bbl/day (2011) Hüdroenergia Petrooliumi ekporditakse 0,21 Teised
Väga oluline sektor on ka turismindus, mis tõi aastal 2005 Malta riigile kasumit 568 miljonit dollarit. Riik toetab turismi arengut investeeringute ja programmidega ning teeb seda tõhusalt. Pealinna Valetta elava liiklusega sadam Grand Harbour viitab sellele, kui oluline on laevandus majandusele. Malta importkaubandus partnerid on Itaalia, Suurbritannia, Usa ja Saksamaa. Imporditakse enamasti keemiat, tooraineid, kütust ja toitu. Energiamajandus 8 Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %. Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese- ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele energiale, tuuleenergiale ja püütakse energiat saada ka biomassist.
Õhku saastavad paljud meile märkamatud tegevused, näiteks satub kosmilist tolmu planeedi Maa igale ruutkilomeetrile aastas 0,07 kg. Inimtekkelised õhusaasteallikad. Inimene vajab eluks palju energiat. Peamised inimtekkelised õhusaaste allikad on tööstus, põllumajandus ja seal kasvatatavad loomad. PK16-PE, Georg Roosalo Õhu saastamine ja sellest vältimine. Energiamajandus ja tööstus Üha suureneva energiatootmise ja -tarbimise tõttu on kasvanud kahjulikud mõjud nii keskkonnale kui ka inimesele endale. Kõik energia tootmise viisid avaldavad keskkonnale mõju kuid kõige saastavamad on need energia tootmise viisid, kus kasutatakse fossiilkütuseid. Energiatootmine avaldab mõju ka veereziimile ja mikrokliimale ning seda kaevandamiste ja ehituste näol. Oluliselt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD..........................
Joonis 7: USA tähtsamad ekspordipartnerid Joonis 8: USA tähtsamad impordipartnerid Arvestades, et USA kliimas saab kasvatada peaaegu kõike ja ka maavarasid on laias valikus, ei peaks hinnamuutused maailmaturul USA majandust palju mõjutama. Välismajanduse mõju inimeste üldisele heaolule kujuneb peamiselt elukalliduse muutumise ja kallimate import-toodete kättesaadavuse kaudu. Energiamajandus USA-s leidub traditsioonilistest energiavaradest maagaasi, naftat, kivisütt jt. USA-l on suurimad kivisöe varud maailmas. Kivisöe- ja naftavarude paiknemist iseloomustavad joonised 1 ja 2. Joonis 9: USA söevarud Joonis 10: USA naftavarud Alternatiivenergia liik Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid tegurid
Suure osa masinaid impordib Kuuba USA'st umbes 150 miljoni dollari eest aastas. Masinatööstus on Kuubal tähtis osa nii toiduainetööstuses kui keemiatööstuses. Agraar: 5.1% Tööstus: 27.2% Teenindav: 67.6% (2006 est.) Viimasel ajal on Kuuba keskendunud just turismile, milles masinatega on suhteliselt vähe tegemist. Turismist tuleb üsna suur osa Kuuba majandusu sissetulekust. (Factbook; 2007) Kuuba energiamajandus Elektrienergia Elekter toodang: 15. miljardit kWh (2005) Elekter tarbimine: 14. miljardit kWh (2004) Elekter eksport: 0 kWh (2004) Elekter - import: 0 kWh (2004) Kui võrrelda Kuuba elekritootmist Eesti omaga, kus see on 9,2 miljardit/kWh, siis rahvaarvude suhet vaadates on Kuuba vähemarenenud riik kui Eesti. Elektrienergia import ja eksport Kuubal puudub, arvatavasti nii geograafilise asukoha kui poliitiliste põhimõtete tõttu.
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE · Arengutaseme näitaja Türgi SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 9000 Sündimus 19 Suremus 6 Imikusuremus 25 Keskmine eluiga (N/M) 74/69 Kirjaoskus % 87,4 Hõive põllumajanduses % 11,2 · Türgi on tööstusriik. TÜRGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu1 * NATO 2 ...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Sissejuhatus Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi ...
5 in/km2), sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Honduraasisja Marokkos. ● Suur rahvastiku tihedus on riigi põhja ja idaosas, kus on tasane reljeef, kuum ja niiske kliima. Eriti suur rahvastiku tihedus on pealinna ümbrustes. ● Jordaania lääneosas ja põhjaosas on kõrb, selleparast seal on väike rahvastiku tihedus. ● Kõige suuremad linnad on Amman(pealinn) - 1.036.330 inimest, Zarqa - 395.227 inimest ja Irbid - 250.645 inimest. Energiamajandus ● Põhiline energiavara on põlevkivi. ● Kahe energiaploki ehituseks on plaanitud kolm ja pool aastat ning esimene kohalikust põlevkivist toodetud elekter peaks tänase plaani kohaselt jordaanlasteni jõudma 2018. aasta lõpus. Eksport ● Jordaania suurimad ekspordiartiklid on rõivad väetis kaaliumkarbonaat köögiviljad ravimid. ● Jordaania tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk...
RAHVASTIK 1996. aastal elas riigis 29250000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Rahvastiku juurdekasv pole viimasel ajal märgatavalt suurenenud ega ka vähenenud. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%, prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7% moodustavad muud keeled. Kõige levinumaks usuks oli riigis katoliiklus (45%), 12%-ga järgnesid kongregatsionalistid, 8%-ga õigeusklikud ning ülejäänud 35% moodustasid muude usulahkude poo...
Tööohutus SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine......................................................... 4 1.1. Keskkonnasõbralikumad automudelid .......................................................4 2. Elektrienergia.....................................................................................................4,5 2.1 Energiamajandus..........................................................................................5,6 2.2Biokütus........................................................................................................6,7 3. Miks on vaja CO2 kinni püüda ja ladustada?....................................................7 3.1 Kuidas ja kus on võimalik CO2 kinni püüda?..................................................7,8 3.2 Kuhu CO2 ladustada?........................................
Tansaanial välja suremis ohtu pole, kuna rahvastik on kiiresti arenev. 5. Linnastumine Tansaania rahvastikust elab linnades 32% inimestest. Suuremad linnad on kujunenud sinna, kus on head kaubateed, head põlluharimis võimalused ja ka töökohti peab olema. Suurimad linnad (elanike arv): Dar es Salaam..............1360000 Mwanza.......................223000 Tanga...........................188000 Dodoma........................204000 Sansibar........................158000 6. Energiamajandus 6.1 Energiavarad Tansaanias leiduvad loodusvarasid on üsna palju. Need on kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Kaardilt same näha nende asukohti. 6.2 Eksport, import Tansaania ekspordib: kohvi, tubakat, teemante, teed, nelki, sisali kiudu jm. Kohv on kõige tähtsam välisartikkel. Selle tootmine annab tööd enam kui 2 mln inimesele. Teed ja sisalit kasvatatakse peamiselt mõisates. Tee toodang on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
