Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikk...
Tuuleenergia Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleener...
Praeguseks riigipeaks on Philippe I. Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi. Majandus Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Belgia majanduse võtmesektoriteks on toiduainetööstus, biotehnoloogia, transport ja logistikatööstus, autotööstus, kosmose- ja lennundustööstus ning farmaatsiatööstus. Belgia energiamajandus põhineb enamjaolt naftal ja maagaasil (neid imporditakse), millele järgnevad kivisüsi ja tuumaenergia. Põhilise elektrienergia annavad tuumaelektrijaamad ja soojuselektrijaamad. Belgias tarbib üks inimene aastas umbes 5000 kWh. Belgia on väga kõrge elatustasemega riik Põllumajandus moodustab Belgia tootmissektori lõikes vaid 1% ning varustab eelkõige siseturgu. Haritav maa moodustab üle poole riigi kogu pindalast. Kõrge tootlikuse tagavad spetsialiseerumine
RAHVASTIK 29,384,297 (juuli 2017) (45. koht) Keskmine rahvastiku tihedus: a) Nepal: 202 in/km2 b) Hiina: 137 in/km2 c) India: 336 in/km2 SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Keskmine eluiga: 70,7 aastat mehed: 70,1 aastat naised: 71,3 aastat maailmas: 155. koht Lapsed: 36% Tööealised: 60% Vanemaealised: 4,3% Sündimus: 19,5 per 1000 Suremus: 5,6 per 1000 Imikute suremus: 27,9 per 1000 Demograafiline plahvatus LINNASTUMINE Linnas elab 19,4% rahvast. Ennustatav kasv aastas: 3,08% ENERGIAMAJANDUS https://atlas.media.mit.edu/en/pr Energiavarade poolest väga vaene ofile/country/npl/ Import: petrolium ja õli Indiast Elektrienergia toodang inimese kohta: 134 kW (127. koht) 76% elanikest on elekter PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduslikult kasutatav maa: 28,8% Pinnamood muudab põlluharimise keeruliseks MULLAD Väga mitmekesised Liiv-settemullad kõige viljakamad Teised mullad ei ole enamasti
· Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm
kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Majandus Holland on kõrge arengutasemega tööstus-põllumaa. Tähtsamad majandusharud on energiamajandus , põllumajandus ja tööstus. Energiamajandus Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt. Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin. Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult (2400 mrd. kuupmeetrit) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal. Maagaasi toodetakse
E. Peamiseks tootmisüksuseks on uurimis-ja teenindusasutus . Majanduse struktuur Primaarne Sekundaarne Tertsiaarne sektor ehk sektor ehk sektor ehk hankiv töötlev tööstus teenindus majandus Põllumajandus Kõik Teenindus, , kalandus, tööstusharud, veondus, jahindus, energiamajandus äriteenused, metsandus, , ehitus pangandus, mäetööstus infotöötlus, ehk haridus, maavarade tervishoid, kaevandamine teadus jne, Mida arenenum on riik, seda rohkem inimesi on hõivatud teenindussektoris ja seda vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik,
ajalooliste vahetus ning reisimisteede ümber. Valitsus on üritanud, vahelduva eduga, julgustada migratsiooni äsja niisutatud pinnasele, kuivendatud kõrbe poolt. Hoolimata sellest, inimeste elamise poportsioonid maakohtades on jätkanud vähenemist, sest inimesed kolivad linnadesse otsides tööd ja paremat elustandartit. 8 Energiamajandus Egiptuse mineraal- ja energiaresurside hulka kuuluvad petrooleum, naturaalne gaas, fosfaat, kuld ja rauamaak. Toornaftat leidub peamiselt Suezi väinas ja Lääne kõrbes. Naturaalset gaasi leidub peamiselt Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes. Õli ja gaas moodustavad umbes 7% SKT-st 2000/01 rahandusaastal. Petrooleumi ja sellega seotud toodete eksport ulatus $2,6 billionini aastal 2000. 2001
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse....................................................
.................................................................................5 3.4. Taimestik ja loomastik......................................................................6 4. Rahvastik.....................................................................................7 4.1. Rahvastiku paiknemine......................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................9 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................10 6.1. Mida kasvatatakse Indias...................................................................10 7. Metsamajandus...............................................................................11 8. Transport.....................................................................................12 9. Turism....
kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. SISUKORD .......................................... 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS ............... 3 1.1.Üldandmed ................................. 3 1.2.Geograafiline asend ...................... . 4 1.3.Arengutase ................................. 6 2. RAHVASTIK ................................... 8 3. ENERGIAMAJANDUS ....................... 12 4. PÕLLUMAJANDUS ........................... 14 4.1.Looduslikud eeldused ...................... 14 4.2.Majanduslikud eeldused ................... 15 KOKKUVÕTE ...................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS ..................... 17 LISA 1 ................................................18 LISA 2 ................................................19 LISA 3 ................
Praeguse seisuga on OPEC-il kaksteist liikmesriiki. (Kasutatud www.tarkinvestor.ee artiklit ,,OPEC") OPEC-isse mittekuuluvad, kuid siiski naftat tootvad riigid, on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Ameerika Ühendriigid ise naftat ei ekspordi, vaid kasutab seda omatarbeks riigi siseselt. (Kasutatud www.tarkinvestor.ee artiklit ,,OPEC") Seega on maailmas hetkel kokku seitseteist naftat eksportivad riiki, kellest sõltub pea kogu maailma energiamajandus. Juba aastakümneid on maailmamajanduses olnud väga aktuaalseks teemaks just energiajulgeolek. Lihtsamalt öeldes kujutab energiajulgeolek endast seda, et tuleb saada edukalt hakkama energiatootmise majanduslike ja tehniliste probleemidega. (Kasutatud www.diplomaatia.ee artiklit ,,Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast") Viimase neist muudab eriti keeruliseks maavarade ammendumine, mis mõjutab seeläbi esimest ehk majanduslikku poolt
Saksamaa Üldandemed: Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on teg...
Riigi tööleht 3 – metsandus, kalandus, põllumajandus. Märts 2010 Riik:Suurbritannia Nimi: Metsandus 1. Ava järgmine link. http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ . Vali oma riik. Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Kui suure osa riigi pindalast katavad metsad (%)? 2. Millised on valdavad puuliigid?Leidsin esimeselt töölehelt, et peamised puuliigid on tamm, pöök, mänd, kask. 3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafili...
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
04.08) Energiajulgeolekust Julgeoleku ohud: · Riigid kaotavad tähtsust · Piirid ei eralda enam · Mitte-sõjalised aspektid tähtsustuvad · Julgeolek saavutatav vaid kollektiivselt · Indiviidid mobiilsed, kontrollimatud · Ennetamine kui ainus toimiv lahendus · Pidev ressursside ümberjaotamine Energia stabiilne kättesaadavus on ülimalt oluline nii majanduse kui ka kogu ühiskonna toimimiseks. Energiamajandus on maailmastumisest tingitud vastastikuse poliitilise, majandusliku ja ökoloogilise sõltuvuse kaudu seotud välis- ja julgeolekupoliitikaga. Energiajulgeoleku määravad riigi geopoliitiline asend, sõltuvus välismaistest energiatarnijatest ja suutlikkus ise energiat toota. · Energia kättesaadavus energiaallikad (kodumaised, rajatagused) tarneturvalisus (terrorism, õnnetused, avariid) · Energianõudlus (globaalsed trendid) · Energiaturud
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik..............................................................................................
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
1. Millega tegeleb energiamajandus?(3) Energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamiseks tarbijatele. 2. Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? A)Taastuv ressurss, mis leiab nii kasutamist kui ka tsüklilist moodustumist. B)Taastumatu-kasutatakse kui ei moodustu ehk valekasutuse korral saab otsa kunagi, ressurss ei taastu. C)Ammenduvad loodusvarad on niisugused, mis võivad lihtsalt otsa saada. Osade, nn taastuvate loodusvarade arukas käsutamine võimaldab neid uuendada, taastada ja uuesti käsutusele võtta. D)Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 3. Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) Taastuvate energiaallikate kasutamine on ...
Puittaimed seovad atmosfäärist süsinikku, mis fotosünteesi järel akumuleerub biomassis. Üldiselt talletavad metsad 20100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui näiteks põllumaa ning mängivad ülitähtsat osa atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsades, peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest (sh. juurtes) orgaaniliselt seotud süsinikust. Enamjaolt tugineb meie energiamajandus fossiilsetele kütustele: inimkond kasutab miljonite aastate vältel fotosünteesis salvestatud energiat, mistõttu süsihappegaasi hulk aina kasvab. Ulatuslik uute metsade rajamine, sealhulgas eriti seni metsata territooriumide uuendamine kiirekasvuliste puuliikidega mõjutaks kindlasti ka üldist süsinikubilanssi, kuna aitaks vähemalt mõnel määral siduda fossiilsete kütuste põletamisel õhku paisatavat süsinikuheidet.
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Selgita mõisted Ekstensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, l...
India Rootsi Prantsusmaa Türgi Itaalia 0 50 100 150 200 250 300 350 74. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; milliseidd energiaressursse riigis leidub, kas neid kasutatakse; milliseid energiaressursse sisse ostetakse Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, energiakriis; TÖÖSTUS 75. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike; 76. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; 77. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 ...
EL – Euroopa Liit, Majandus ja poliitilne ühendus. 27 liikmesriiki. NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse organisatsioon, tegeleb majanduse ja kaubandusega. Organisatsiooni eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid.USA, Kanada ja Mehhiko. ASEAN – Kagu-Aasia Maade Assotsatsioon, tegeleb majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamisega. APEC – Aasia ja Vaikse Ookeani majandus koostöö foorum. 21 riiki. Energiamajandus, telekommunikatsiooni ja transpordi areng MERCOUSER – Lõuna Ühisturg. Tegeleb ühisturundusega ja tollindusega. Argentiina, Brasiilia, Paraguai, Uruguai. OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Sinna kuulub 12 liikmesriiki.
moodustavad ettevõtte arvestustegevuse ja analüüsi süsteemi. Abipersonal – koristajad, valveteenistus jne. Töölised . kelle ülesandeks on vahetu tootmistegevus Töölised jagunevad: 1. Põhitöölised- töötavad seadmetel,pinkidel jne. 2. Abitöölised- abistavad põhitöölisi,troppijad jt. Masinaehitusettevõttes,tehases on tavaliselt põhitootmine ja abitootmine,mid kindlustab põhitootmist: Remondi ja energiamajandus Materjalide ettevalmistustsehh.jaoskond jne. Transporditšehh Laomajandus Söökla jt. Vajalik tööjõu arvutus ja personali valik- Lähtume sellest, et aastas on 365 päeva.Kõik päevad ei ole tööpäevad.Koostatakse töölise tööaja bilanss. Sellest nähtub,palju on meil tegelikke töölkäimise päevi ehk palju on meie käsutuses tegelikku tööaega päevades,tundides.Arvutame kalendrist kokku, palju on laupäevi ja
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakor...
html) Kaart: Suuremad linnad Kõige suurem asustatus on Bangkokis kuna sealne turismindus on kõrgelt arenenud. Olulist rolli mängib ka see, et Bangkok on ühtlasi ka Tai pealinnaks. Linna suureks plussiks on mere äärne asukoht. Peale selle on linn jõudsasti arenenud võrreldes Põhja-Taiga. Palju väidetakse ka seda, et Bangkokis ei näe tõelist Tai rahvale omaseid kultuure ja eluolusid. Kuid sellegi poolest on Bangkok tuntud kui turismi linn. Energiamajandus Energiatootmine: 114,700,000,000 kWh Energia väljavedu: 0 kWh Energiatarbimine: 107,300,000,000 kWh Energia sissevedu: 980,000,000 kWh Fossiilenergia tootmine: 92.26 % Tuumaenergia tootmine: 0.00 % Hüdroenergia tootmine : 6.33 % Teised energialiigid: 1.41 % Naftatootmine: 230,000 barrelit päevas Maagaasi tootmine: 22,280,000,000 cu m Nafta tarbimine: 851,000 barrelit päevas Maagaasi tarbimine: 29,150,000,000 cu m Nafta sissevedu: 0 barrelit päevas Maagaasi sissevedu: 5,200,000,000 cu m
Suurem osa Hispaania elanikest elab linnades. Suuremad linnad Hispaanias on Madrid, Valencia, Barcelona, Seville ja Malaga. Kõigi suuremate linnade teket on mõjutanud veekogu olemas olu. Eriti on mere lähedus mõjutanud sadamalinnade Barcelona, Valencia ja Malaga teket. Palju on aidanud suuremate linnade tekkele kaasa nende asumine tasasematel aladel. Kõige enam ilmneb see kiltmaal asuva Madridi kujunemises. 8. Energiamajandus 1. Hispaanias leidub energiavarudest kivisüst ja turvast, mida leidub Hispaanias kõige rohkem,ning tootnaftat ja maagaasi, mille osakaal energiamajanduses on suhteliselt väike. Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia, geotermaalenergia ja bioenergia näol. Energiatootimine Hispaanias (tuhandetes tonnides) 2. Hispaanias imporditakse energiavaradest kivisüsi ja turvast, keskmiselt imoporditakse petrooliumi ja maagaasi
Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiinide põhireedel: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Oluline soovitus : pikaaegse parenteraalse toitumise korral tuleb silmas pidada vitaminide defitsiidi tekkevõimalusi ning lisada vitamiine haigete parenteraalsele toidule. Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB VÄLIMUSE EEST R=CH2OOR1 = retinooli ester Üldnimetus on retinoidid. Juba vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja raviks soovitati maksaekstrakti. Ühendi eraldas munarebust ja võist E. McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab li...
Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kujumine: 1. Agraarühiskonnas energia tarbimine väike - algeline energiamajandus. Kasutati tööloomade jõudu, puitu, sõnnikut. 2. Majanduse arenedes võetakse kasutusele tuulikud ja vesiveskid - piiratud kasutusalad, ei võimalda energiat transportida 3. Tehnoloogiline murrang 18/19 saj. vahetusel oaneb aluse energiamajandusele - kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina laialdane kasutuselevõtt. 19. saj. nn. söeajastu 4. Tehnoloogiline murrang 19/20 saj
ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda: Primaarne sektor – põllumajandus, kalandus, maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor – energiamajandus, masinatööstus, ehitus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, kergetööstus Tertsiaarne sektor – kaubandus, äriteenused, haridus, infotöötlus, tervishoid, riigivalitsemine, finantstegevus 10. Heaoluriik - miks tekkis, mida taotleb, kuidas ellu viiakse? Tekkis industriaalühiskonna tagajärjel. Riigi klassikalised funktsioonid- kord ja turvalisus, kaitse välisvaenlaste eest. Toimetulekuvõimaluste parandamiseks teenused ja väljamaksed. 11
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad)
osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks. 3 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed
· Hooldustööde tegemata jätmine · Keskkonna saastumine (happesademed) · Metsa tulekahjud 9) Kui suure osa peab moodustama Eesti metsaseaduse kohaselt mets riigi pindalast? 20 % 10) Mis on maailmamere peamisteks probleemideks ja mis on nende põhjused? Bioloogilise produktiivsuse vähenemine- mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse jäätmed, keemiarelvade, radioaktiivsete jäätmete uputamine). Suur ja ebaühtlane kalapüük. 11) Millega tegeleb energiamajandus? Tegeleb energiavarade uurimise, hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 12) Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks 13) Mis ajastul võeti kasutusele kivisüsi? Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud.
Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avatud meretuultele. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedamat aega. See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. Norra energiamajandus on vähe saastav keskkonnale ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Virmalised Norras esineb loodusnähtus, mida kutsutakse virmalisteks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
järgmised metsade hävimist põhjustavad nähtused? · PIDEVAD METSATULEKAHJUD: Austraalias, USA · HAPPEVIHMAD: Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Tsehhi · PIDEV PÕLLUMAADE LAIENDAMINE METSADE ARVELT: Aafrika, Kagu- Aasia · METSADE RÖÖVRAIE: Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia · SUUR PUIDU KASUTUS: Euroopa Energeetika ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA T ÄHTSUS: I Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? V: Looduslik energiavarade hankimine, elektri-, soojusenergia, mootori kütuse tootmine ja energia toimetamine tarbijale. II Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? V: joonis õp. lk. 66 III Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? V: Taastumatud energiad annavad rohkem soojust, taastuvad aga väiksema efektiivsusega. IV Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks?
Esmane biomass – puit Teisene biomass – erinevad jäägid: põhk, saepuru, sõnnik jt BIOKÜTUSED Biodiisel Bioetanool Biometanool Biobutanool Biogaas Prügilagaas Roheline energia on taastuvatest energiaallikatest keskkonnasäästlikult toodetud energia Missioon – loodusehoid Energiasääst Energiasäästu võimalused: Energia tootmisel Energia ülekandel Energia tarbimisel KOKKUVÕTE Kaasaegne energiamajandus baseerub odaval fossiilsete kütuste energial Energiatarbimine kasvab kiiremini, kui rahvaarv Seoses traditsiooniliste fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi,, maagaas) kasutuskõlblike varude lõppemisega maailmas lähemate aastakümnete jooksul on tulevikus vaja neile leida asendusenergiaallikaid Fossiilkütuste kasutamise vähendamise eesmärgil arendatakse taastuvate energiaallikate kasutamist. Tuleviku energeetikasüsteem peab kombineerima
See ei ole väga kõrge ega eriti madal. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,04. Filipiinide rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis, kuna rahvastik suureneb, kuid kasvutempo langeb. · Linnastumine Filipiinide suuremad linnad on Quezon City, Manila (pealinn), Davao, Cebu ja Zamboanga. Linnades elab 49% rahvastikust. Enamik suurtest linnadest on tekkinud rannikule või suurte teede äärde. · Energiamajandus Filipiinidel on suured energiavarud, sealhulgas nafta, maagaas ja kivisüsi. Energia tootmiseks kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia. Riik ei ekspordi ega impordi energiat. Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades. Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh. · Metsamajandus ja metsatööstus
Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad. Igaüks teeb vastavalt seda, mille jaoks tal on parimad eeldused ja võimalused. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsektor ehk Sekundaarsektor ehk Tertsiaarsektor ehk esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus kaevandamine Laevaehitus Turism Kergetööstus Finantsteenused Ehitus Riigivalitsemine 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.- 18
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE..............................................................................................................
metsa läheb tarvis, et toota vajalik paber, palgid ja loomulikult küttepuud. Kokku tarbitakse Indias elektrienergiat 517 miljardit KWH aastas, see teeb inimese kohta umbes 500 KWH aastas, mis on minu arvates väga minimaalne kogus, ligikaudu 11 korda väiksem hulk elektrienergiat, mis eesti eelmisel aastal inimese kohta(5500KWH) tarvitati. Ühtlasi näitab see, et riik on alles arengumaa, kuna pole vajadust või võimalust tarvitada nii palju kui arenenud euroopa riikides. Riigi energiamajandus muutub tõhusamaks ise iga aastaga, kuna jälgides prognoose ja viimase aasta arengut, võib julgelt väita, et olukord riigis läheb aina paremaks. Kindlasti ei näita see 500KWH elektritarbimist veel, et see oleks kogu energia mis tarvitatakse, sest kindlasti kasutavad vaesemad inimsed odavamaid energiaallikaid, nagu eelnevalt välja toodud puit ja lehma-koogid toidu ja vee keetmise jaoks, sest maakohtades kindlasti isegi pole elektrit saadaval.
......................................................................... 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ................................................................................. 9 9. PÕLLUMAJANDUS ....................................................................................... 11 10. KESKKONNAPROBLEEMID ........................................................................ 12 11. METSAMAJANDUS ................................................................................... 13 12. TÖÖSTUS ...............................................................................
............................. Jaapan Uurimustöö ................... ................... Jõhvi 2009 Sisukord: 3................................................................................................Riigi üldiseloomustus 4.........................................................................................................Riigi arengutase 4....................................................... Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5...................................................................................................................Rahvastik 6..................................................................... Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 7.............................................................................................................Linnastumine 8................................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandu...
(8,5 in/km²) 12. Linnastumine Norra on linnastunud maa. 79% elanikkonnast elab linnades. Suured linnas asuvad rannikutel. Peamiselt riigi lõunaosas. See on tingitud sellest, et mere ääres on paremad ühendusteed teiste linnade ja maakondadega. Samuti on olluliseks teguriks ka mägine sisemaa, kuhu on raske linnu rajada. 6 13. Tähtsamad linnad 7 14. Energiamajandus Energiavarudest leidub Norras naftat, maagaasi ja kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Energiavarade eksport: Energiavaradest ekspordib Norra toornaftat, maagaasi ja elektrienergiat. Need moodustavad ekspordist umbes 63%. Inport: Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. (Ei käi energiavarade kohta) Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhju...
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
................................................................................6 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis........................................................................... 6 4. Poliitika................................................................................................................................... 8 5. Majandus.................................................................................................................................9 5.1 Energiamajandus.............................................................................................................10 5.2 Põllumajandus.................................................................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................
..............................................................................15 5.3.2 Kas rahvastik vananeb.....................................................................................................15 5.3.3 Meeste ja naiste eluiga.....................................................................................................15 5.3.4 Sündimus ja suremus.......................................................................................................15 6. Energiamajandus (Lisa 5)...............................................................................................................16 6.1 Energiavarade kaart.................................................................................................................16 6.2 Energiavarade eksport ja inport...............................................................................................16 6.3 Toodetakse energiavaras......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
