kulutuste/vajaduste peale. · Probleem: Valitsus kulutab enamuse raha sotsiaalprogrammidele, selle asemel, et investeerida infrastruktuuri nagu teed ja sadamad. Need tasuks ära pikas perspektiivis · Probleem: Kui toormaterjalide hind peaks kukkuma, mõjutaks see kogu majandust. -8- Energiamajandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
- Suured kalatöötlemisettevõtted - Annab enamiku maailma kalatoodangust 4. Ookeanipüük - Hakkas levima 20. sajandil - Püügiga on seotud terve laevastik: - Püügilaevad - Baaslaevad - Transportlaevad - Rannikul terved kalasadamad - Sellega tegelevad rikkad kõrgelt arenenud riigid (USA, Jaapan, ka Norra) 5. Kalakasvatus Energiamajandus Tegeleb: 1. Energiavarude hankimisega 2. Elektri tootmisega 3. Kütuste tootmisega 4. Soojusenergeetikaga Energiavarud Energiavarud on loodusvarad või loodusnähtused, mida inimene tänapäeva tehnoloogiataseme juures suudab kasutada Energiavarud jagunevad: 1. Taastuvad 2. Taastumatud Taastuvad: 1. Päikeseenergia 2. Tuuleenergia 3. Prügienergia 4. Hüdroenergia 5. Lainete energia 6
Energia säästmine Uurimistöö 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis....................................................................................
Reserv 421,66 13,03 Välisraha hinnang Kvoot 3,236,40 100,00 SDR miljonites % paigutamine SDR osakond 470,55 100 Neto kumulatiivne paigutamine Valdamine 112,66 23,94 12. ENERGIAMAJANDUS ENERGIA Gaas (miljard kuupjalga) Tootmine 1056,2 1096,7 1116,4 1159,0 1185,2 1235,0 1274,5 1307,5 1422, 1511,6 NA 2 Tarbimine 718,0 751,6 759,1 797,0 841,1 887,7 916,8 931,33 947,2 951,1 NA Kogu 338,2 345 357,3 362,0 344,1 343,3 357,6 376,3 475 NA NA eksport/imp ort
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa ...
KONTROLLTÖÖ ENERGEETIKA Millega tegeleb energiamajandus? Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks, milliseid kasutatakse Eestis? Nimeta ja oska näidata kaardil suuremaid nafta ja gaasi leiukohti ning tootjais riike? Iseloomusta nafta- ja gaasitööstust? TV lk. 40-41 Nimeta tahkeid kütuseid ja oska kaardil näidata nende leiukohti? Nimeta riike kellel on suuremad kivisöe varud, oskad kanda kaardile? Nimeta suurimad kivisöe tootjad ja eksportijad, oskad kanda kaardile? Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk?
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele. Energiaallikad: taastumatu- enerigaallikas, mida ei saa korduvkasutada (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi), taastuvad- energiaallikas, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankeri...
Austraalia on üks maailma tähtsamatest kivisöe eksportiatest. Peale selle ekspordib ta veel vedelat maagaasi ja metalle. Energiavarasi riik ei impordi. Austraalia on viiendal kohal maailmariikidest energiatarbimises. 2001 aasta kohaselt kulutati energiat 5.71 TOEd inimese kohta, mis tähendab, et vastavalt energiale kulutati 5.71 tonni naftat inimese kohta. Praegu on Austraalia energiamajandus vägagi arenenud. Aina rohkem hakatakse kasutusele võtma alternatiivseid energiaallikaid ja taastuvaid loodusvarasid. Arendatakse tehnoloogiat, et rohkem energiat saada lainetest ja tuulest, mis aitab kaasa riigi arengule. Päikeseenergiat üritatakse laiendada kõrbetesse kaugemale, kuid kapitali jääb väheks. Allikad: http://www.energyaustralia.com.au/ http://www.nationmaster.com/graph/ene_usa_per_per-energy-usage-per-person http://www.ret.gov
seemneid ja puuvilju.Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. . Kasvatatavad loomad: Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%. Energiamajandus Leiduvad kütuselised maavarad: Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %. Elektrienergia tootmine, energialiigid: Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
SKT sisemajanduslik kogutoodang ehk kaupade ja teenuste jagunemine ühe inimese kohta aastas ameerika dollarites. NT: 2003.a. Eesti 3400 dollarit Norra 33 470 dollarit Riigi puhul näitab SKT elukvaliteeti ning inimese puhul ostujõudu. Regionaalpoliitika maha jäänumate maakondade edasi aitamine riigi poolt. Energiamajandus Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale. Meie kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi, seejärel on tähtsuselt teine küttepuit ning siis turvas. Põlevkivi kasutatakse lisaks elektrienergia saamiseks ka keemitööstuses, kus seal saadakse sellest kütteõli, vaike ja veel teisigi tooteid. Turvast freesitakse ning sealt saadud turbapuru pressitakse briketiks. Eestis ei mängi nii suurt rolli roheline energia, kuna meie vee-energia varud on psikesed ja tuuleenergia omad samuti.
Austraalia Joosep Tiismus Austraalia vapp Austraalia lipp Rahvastikukasv Austraalia majandus SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 4,1% Tööstus 26% Teenindus 70% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal Põllumajandus 3,6% Tööstus 21,1% Turism Sydney ooperiteater Uluru
Kool Nimi Klass UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas ...
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
............................................................................... 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37 12. Teenindus........................................................................................................................39 1
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: ...
eluiga on 69 aastat ja naiste 77aastat. See on suhteliselt kõrge näitaja. ( tv 82) Sündimus on 10 , suremus on 13 ja väikelaste suremus on 6,1 . (tv 82) sündimus on vähenenud. Linnastumine Linnades elab 65% rahvastikust (tv. 82) Budapest, Miskolc, Györ ja Szeged asuvad jõe ääres ja Pec'i sai rajatud esimene ülikool Energiamajandus Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Põllumajandus
PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu- mõõna energia, Merelainede ja hoovuste energia, Geotermiline energia)
72 aastat, naistel 78 aastat. · Tööealiseid moodustavad kogu rahvastikust 64%, töötud moodustavad aga 7% kogu rahvastikust. · 83% rahvastikust elab linnades. · Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga · Keskmine eluiga on küllaltki kõrge. · 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). Usundid Tsiilis: 9 III Energiamajandus Milliseid energia-ja loodusvarasid leidub selles riigis? Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. Tsiili impordib: Tsiili ekspordib:
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiir...
(4tk) 1)sündimus 2)suremus 3)sisseränne 4)väljaränne 6. Rahvastikurände põhjused? a) poliitiline tagakiusamine b) religioon c) sõjad d) looduskatastroofid e) üle rahvastikus f) meditsiiniline tase g) hea haridus h) soodne kliima i) parem töökoht/palk 7. Linnastumine? Linnastumine- majanduse ja rahvastiku linnadesse koondumine ja linliku elulaadi levik 8. Etnos? Etnos-ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm, kellel on oma keel ja asuala. 9. Energiamajandus? Energiamajandus- on rahvamajandus haru, mis tegeleb: a) Looduslike energiavarade hankimisega (ammutamine, kaevandamine) b) Nende ümbertöötlemisega elektriks c) Kätte toimetamine tarbijale. 10. Energia majandus etapid? 1. Hankimine 2. Ümbertöötlemine 3. Tarbijale kätte toimetamine 11. Kaasaegse energiamajanduse peamised energia allikad? Nafta,maagaas,kivisüsi,vesi,tuumaenergia,veeenergia... 12
0 Prantsusmaa 1 Alternatiivenergia Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Maailmas tarbitakse 1% Päikeseenergia 1970 a võeti kasutusele spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid Kasulik püüda otsekiirgust Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India, Tuuleenergia Geotermaalenergia Alternatiivenergia plussid ja miinused Regioonide energiamajandus ja -tarbimine Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiilia...
suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid ● Energiamajandus: 40% naftasaadused, 14% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia Ungari ● Fakte ● Pealinn: Budabest ● Pindala: 93 030 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne vabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit ● Rahaühik: Forint Fakte ● Suuremad linnad: Budabest, Gyor, Kecskemet, Pecs ● Rahvaarv: 9 941 000 ● Kõneldavad keeled: saksa, ukraina, slovakkia,
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
.............................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus.......................................................................................................................... 4 4. Põllumajandus.............................................................................................................................. 5 5. Metsamajandus ja metsatööstus....................................................................................................5 6. Tööstuse areng...........................................................................
...........................................................................................9 2.2 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................10 2.3 Soolis- ja vanuseline koosseis.........................................................................................11 2.4 Linnastumine...................................................................................................................13 3 Energiamajandus ..................................................................................................................14 4 Põllumajandus.......................................................................................................................15 5 metsamajandus......................................................................................................................16 6 tööstus..................................................................................................
Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%,Sveits 4,4% (2009) Import Saksamaa põhilised impordiartiklid on · masinad · sõidukid · kemikaalid · toidukaubad · tekstiilid · metallid Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland 12,71%, Prantsusmaa 8,3%, Belgia 7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria4,55%, USA 4,25%, Sveits 4,07% (2009). ENERGIAMAJANDUS Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kWh elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ( Ruhi tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
7% ning avalik haldus ja riigikaitse oli 8.8%. Vaesus Maltas 2012 aasta uuring näitas, et inimeste palgast 15% jääb alla sissetuleku ja see loeti vaesuse suhtelisuse piiriks. Alla 18-aastaseid isikuid, kes vaevlevad vaesuse käes, on 23%, ning inimesed, kes on vanuses 65+, nende vaesusepiir on 17%. Tähtsamad majandusharud Malta tähtsamad majandusharus on põllumajandus, energiamajandus, tööstus ja teenindus. Põllumajandus Hõive põllumajanduses on alla 10-ne %. Põllumajandus mängib Maltas suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28% eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse, kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6 miljonit (USA dollarit) ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit (USA dollarit) .
ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keem...
KODUNE KONTROLLTÖÖ ENERGIAMAJANDUS. Leia vastused. 1. Millega tegeleb energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarude hankimisega, nendest kütuste, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. 2. Põhjenda, miks loetakse energeetikat kogu maailma majandust käigus hoidvaks majandusharuks. Kuna kui poleks energiat siis tööstus ja põllumajandus oleks aeglane ja inimesed peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks.
Geograafia Maailma metsatüübid: Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad, mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaad...
MAAKERA ENERGIAPROBLEEMID ENERGIAMAJANDUS 5 peamist energiaallikat: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Taastuvenergia Nafta, maagaas, kivisüsi PROBLEEM Järjest enam inimesi maailmas elab jõukamalt energia tarbimine suureneb Valdav osa energiast saadakse fossiilsetest kütustest ja nende põletamine jätkub kasvavas tempos atmosfääri saastumine Fossiilsete kütuste põletamine suurendab kasvuhoonegaaside hulka kliima soojenemine Üle poole maailma energiast tarbitakse Põhja riikides, kus elab 1/5 maailma rahvastikust Energia tarbimine ühe inimese kohta näitab sageli riigi üldist arengutaset ENERGIA TARBIMINE KASVAB Kasv tuleneb arenevate tööstusmaade arvelt. Arenenud riikides jääb energia tarbimine samaks STATISTIKA Viimase 20-30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse...
langeb. AIDSiga riigis tõsiseid probleeme pole. HIVi või AIDSi on nakatunute arv täiskavanutest on 0,5 %, mis on võrreldav näiteks Kanadaga. Nepali rahvaarv kasvab kuina iive on positiivne, küll aga on aeglustunud rahvastiku kasvu tempo. Kui rändesaldu on ka tulevikus negatiivne aeglustub rahvastiku kasvutempo veelgi. 8 5) Riigi energiamajandus Nepali energiamajanduse kohta täpsem info puudub. On vaid teada, et Nepal endal energiavarasid pole, kui alternatiivenergiad välja arvata. Nepal impordib 12, 500 barrelit naftat päevas, mis on, arvestades riigi rahvaarvu, siiski suhteliselt väike kogus. Sellele või võrdluseks tuua näiteks Eesti, kus imporditakse 28,170 barrelit naftat päevas. 9 6) Riigi põllumajandus
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis....................................................................................
ja Palermo (670 820). Muutus sai alguse 1960-ndatel ja 1970-ndateks jäi linnastumine domineerivaks ainult ühes riigis Hispaanias. Kuues riigis (Austria, Iirimaa, Itaalia Norra, Portugal ja Sveits) oli linnastumine lakanud, aga polnud veel asendunud kontraurbanisatsiooniga. Ranniku linnastumine koos üha avarduvate töövõimalustega põhjustas intensiivse rände sisemaalt rannikule. 16 5. Energiamajandus 5.1 Energiavarad -nende eksport ja import Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. 17 Nafta tarbimine vähenes 2005. aastal (võrreldes 2004. aastaga) veel 3%. Päevas tarbis riik 1
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
sündimus ja suremus ja rahvaarvu mõningane kahanemine. Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 73% rahvastikust (2008 aasta seisuga). 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Sveitsis leidub vee-energiat (53%) ja tuumaenergiat (42%). Ülejäänud energiaallikad moodustavad vaid 5% (soojusenergia jne). Sellega on Sveits saavutanud peaaegu CO2 vaba keskkonna. Elektrijaamade kaart 2. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Kuna Sveitsis kasutatakse peamiselt vee-energiat, siis ei ekspordi ta energiat teistesse
Energiamajandus. Kordamisküsimused. Õppimiseks vajalik materjal: õpik lk.65-84, koolielu.ee 2 energiamajanduse osa (taastuvad energiaallikad ja taastumatud energiaallikad). Tunnimaterjal vihikus. 1) Millega tegeleb energiamajandus?(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu
Metsatüüp - metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Elurikkus e bioloogiline mitmekesisus - ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas
· Hiljem Karl Suur ja kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia kirikuriik · Saksa-Rooma riik 800.a · 15.saj Charles VIII- esimene Itaalia sõda Habsburgide ülemvõim · 18.saj Napoleoni sõjakäigud · 1861.a iseseisev kuningriik, 1947.a demokraatlik vabariik MAJANDUS · SKT(2015) teenindussektor 74%, tööstus 23,7% ja põllumajandus 2,3% · Maa põhjaosa paremal järjel · Majandus on languses · Töötuse tase 11,9% · Väliskaubandus · Energiamajandus sõltub impordist · Turism · Ekspordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa , Ameerika Ühendriigid · Impordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina. KULTUUR · Rikkalik arhitektuuripärand · Rooma riigi aeg, gooti ja romaani stiil, renessanssarhitektuur · Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael ja Tizian. · Palestrina, Monterverdi, Vivaldi, Paganini, · Pasta ja pitsa RIIGI ERIPÄRAD
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTL...
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda ...
Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes). Naftat toodavad 664 000 barrelit päevas. Gaasi toodavad 47,5 miljardit m³ päevas. Metallurgia Fosfaadid Rauamaak Kuld selle kaevandamine on kiirelt kasvav tööstusharu. Hiiglaslikud puutumatud kullareservid Ida kõrbes (eriti Sukari mägedes). Masinatööstus
Põllumajandus 65% Taani kogupindalast leiab kasutamist põllumajanduslikul otstarbel. Tänu kõrgele tootlikusele kaetakse sellega 3x’lt siseturu vajadused. Seetõttu on oluline põllumajandus saaduste väljavedu. Põhiharu on loomakasvatus, mis annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paikneb Jüütimaal, kasvatatakse palju teravilja, millest tähtsamad on nisu ja oder ~3%. Tööstus 1. Energiamajandus Tuuleenergia annab ~30%. Nafta ja gaas – tootmisel Norra ja Suurbritannia järel kolmandal kohal. 2. Tööstusharud ja tooted Tuulegeneraatorid Laevad Meditsiinitehnika Kodumasinad Seadmed põllumajandusele ja toiduainetetööstusele Ehitusmaterjalide tööstuse seadmed 3. Toiduainetetööstus Lihatööstus – kõikvõimalikud variandid; sealiha ekspordilt
Energia... ...ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele ...on vajalik igasuguse töö tegemiseks, järelikult ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata ...on soodsam säästa kui toota on absoluutselt taastumatu, st. kord kulutatud või hajunud energiat ei saa enam iial kokku koguda ega uuesti tarvitada ...on veel piisavalt odav? + kommentaar II. Energiamajandus... Kuna energia on vajalik igasuguse töö tegemiseks, ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata. Energiamajandus on see osa riigi kogu majandusest, mis tegeleb: looduslike energiavarade hankimisega nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks nende kättetoimetamisega tarbijatele Energia hind sisaldub kõikide toodete hindades. Seepärast sõltub kogu
elulaad, suhteliselt suletud geograafilises ruumis elav ühiskond. 12) Primaarsektor, selle paiknemine ning mõjud keskkonnale: primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Hõlmab põhiliselt USA, Kanada, Austraalia, LAV-i, Venemaa, Jaapan, Indoneesia ja Euroopa territooriumi. Kui seda kõike liiga laastavalt ja mõtlematult teha, siis on see keskonnale fataalne. 13) Maailma energiamajandus, metallurgia ning selle paiknemist mõjutavad põhjused: energiamajandus majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga; metallurgia tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metallitoodete valmistamisega. Paiknemist mõjutavad energiaallikate ja maagi asukoht, tavaliselt töödeldakse neid samas kohas, kus hangitakse.
kalandusel. 3) Kaevandatakse rauda, rauamaaki. 4) Mõlema riigi põhjaosad on mägised piirkonnad. 5) Töötav elanikkond moodustab poole mõlema riigi elanikkonnast (üle 50%) 6) Peamine usund on Katoliiklus. 7) Mõlema riigi riigikord on parlamentaarne vabariik. 8) Avatus ookeanidele/meredele samadest ilmakaartest (N-ei piirne, S-piirneb, E-ei piirne, W-piirneb) 9) Töötuse määr ~16% 10) Energiamajandus põhineb osaliselt nii hüdro- kui ka tuuleenergial. Erinevused kahe riigi vahel: 10p. 1) Portugalis kaevandatakse paljusid erinevaid metallimaake, mida Horvaatias ei kaevandata (nt tina, hõbe). 2) Portugal impordib naftat, Horvaatia ekspordib naftat. 3) Horvaatias on valitsevalt metsapruun- ja leet-pruunmullad, aga Portugalis valdavalt kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruun- ja hallid pruunmullad
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.Süsi 1850(30%), tipp hetk 1900(79%)aastatega langeb.Puit tipp hetk 1850(70%)langus edasi. Nafta 1880 hakkas hoogu koguma, tipp hetk 1970(45%).Gaas alates1900 tõsu teel.Vesi 1900 suhteliselt madal koguaeg. Tuuma energia 1970 aastast senini.Euroopa vanad sõekaevandused UK, Saksas; Poola, Ukraina; Vene. Uued Siberis, Sileesias. P-Ameerika vanad Apalatside piirkond.Uued USA, Kanada. Paiknemise põhjused: Söe varude otsa lõppemine ja kvaliteedi halvenemine. Kaasnevad probleemid: Uued varud paiknevad sügaval või on madala kvaliteediga seega tuleb kaevandamine kallim.Tekkisid tehismäestikud, mille taastamine nõuab suuri kulutusi. Põhja ja pinna vee reostus. Taastuvad energia ressursid:Vee,tuule,päikese,geotermaal,bio-ja massienergia.Taastumatud res:nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi, põlevkivi,turva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
