Internet/TV 26,80 0,41 KOKKU 230,92 3,56 1.8 Võimalused energia säästmiseks Planeeritud remonditööd aitavad kindlasti tõsta hoone energiatõhusust. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi vahetamine omab suurt osatähtsust hoone energiakasutuse tõhusamaks muutmisel. Kuna tähtsamad tööd on suuremahulised, siis tuleb arvestada laenu võtmisega nende teostamiseks. Energiakulu kokkuhoid võib olla ligikaudu 20%. Laenu tagasimakse ajal on küll suuremad jooksevkulud, kuid samas hoitakse pidevalt kokku energia tarbimise pealt, mille hind pidevalt kallineb. 1.9 Korrashoiukulude muutumine olenevalt remondi finantseerimisviisist ja loodetavast energiasäästust Hoone remontimise vajaduse ja korrashoiu eest vastutab sisuliselt korteriühistu. Seetõttu on hoone üldkuludes ka remondifond 0,32 /m2, mille abil saab remonttöid teostada. Seega üks
Üheks Igapäevaseks ressursi liigtarbimiseks on pidev elektrienergia liigtarbimine, ikka ja jälle unustatakse tuppa kus parasjagu ei olda tuli põlema või lihtsalt ühiskond on harjunud valgusreostusega, mistõttu põlevad inimtühjades tänavates tänavavalgustused, samuti ka poodide vaateakned säravad tuledes ka keset ööd, samuti ka reklaamtahvlid, mis tekkitavad omakorda üsnagi suurt valgusreostust. Peale selle, et eelpool mainitu tekitab valgusreostust, tekib ka tohutu energiakulu, mida tegelikkuses inimestel pole vaja. Tegemist on vägagi suure energiakuluga, mille otstarve on süvendada enamjaolt inimeste tarbimist. Mis omakorda soodustab erinevate ressursside ületarbimist. Elektrit toodetakse Eesti puhul enamjaolt põlevkivi energiast, põlevkivi on taastumatu maavara, mille puhul tuleks tarbimisega ettevaatlik olla, et ressurss otsa ei saaks. Kuna elektrienergia tarbimine on üsna ebaratsionaalne, siis on raiskamist väga palju
saetee on laiem kui teistel saagidel, saekettad võivad liigse koormuse tagajärjel kuumeneda ning ketas võib muutuda mittejäigaks, jämedate palkide saagimine on raske, saeketaste korrashoid nõuab kõrget kvalifikatsiooni ning suurt vilumust 46. Lintsaagide eelised: suur etteande kiirus, ühtlane lõikamise kiirus, kogu saagimise ajal ühtlane lõikenurk, saetud materjali pinnakvaliteet on ühtlane ja hea, saetud materjali mõõtmete täpsus, kitsas saetee, suhteliselt väike energiakulu 47. Lintsaagide puudused: saekorrashoid nõuab hästikoolitatud töölist, saeoperaator peab olema, saekorrashoiuks vajalikud seadmed on kallid ning see nõuab suurt pinda 48. Lintsaed saab jaotada järgnevalt Lintsaed jagunevad kaheks: horisontaalsed- ja vertikaalsed lintsaed Samuti: Mudeli lintsaag, millel lindi laius on vähem kui 6mm, Tisleri lintsaag saelehe laiusega 6-75 mm, Hööveltsehhi lintsaag lehe laiusega 75-180 mm, Palgi lahtisaagimise lintsaag lindilehe laiusega üle 180 mm 49
liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad. Regionaalne tasand: nt EL LK alates 1970ndatest, Natura alad. Siseriiklik: rahvuspargid, LK alad. Energia - Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast - Nafta, maagaas, kivisüsi. Tuumaenergia u. 6 % energiast. Taastuvad energiaallikad 7% - Päike, tuul, vesi, biomass ja biokütused, geotermiline energia. Energiakulu seotud GDP-ga. USA tarbib 25% maailma energiast aastas. Hiina energiakulu kiiresti tõusmas. Ökoloogiline jalajälg - Maa võime toetada rahvastikku. Kui palju maad kulutatakse inimese "elatamiseks". Rahvusvaheline koostöö, säästev areng. Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm, 1992 ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro, 2002 ÜRO Säästva arengu konverents, Johannesburg. Kokkulepped : 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konventsioon ning selle protokollid, Viini
vajalikud sihtide saavutamiseks, teeb kindlaks missugust abi on vaja kolleegidelt, kannab ette tulemustest kui töö on tehtud. Liider - hoolitseb sihtide saavutatavuse eest, aitab kehtestada tasakaalu meetodite keerukuse ja tulemuse väärtuse vahel, osaleb plaanide alternatiivide arutlustes, aitab saada koostööd ja toetust, jälgib töö edenemist. Meeskonnatöö puudused: 1)Logelemise efekt - töö tõhususe vähenemine 2)Ringelmanni efekt - energiakulu meeskonnasisestele suhetele 20. Töötajate hindamine Töötajate hindamine võimaldab juhtidel anda töötajatele tagasisidet nende töö kohta ja seada tuleviku eesmärke. Personali hindamise alaliigid on: 1. kandidaatide hindamine personali valikul 2. inimeste töösoorituste hindamine 3. töötajate potentsiaali hindamine 21. Hindamismeetodid PERSONALI HINDAMISE MEETODID: Tagasivaate meetod: Enesehinnang:
uid laiema leviku saavutasid nad pärast II maailmasõda. Kui veel 50 aastat tagasi oli plastide kasutus praktiliselt olematu siis tänapäeval läheneb tarbeplastide (polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüpropüleen jt.) kogukasutus metallide omale ning plastide kasutusalad laienevad pidevalt. Põhjuseid, miks plaste kasutatakse on mitmeid: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid
Nende asemele on tulnud palju erinevaid lampe, mis on kasulikumad ja säästlikumad. Täiustatud hõõglambid (lisades pilt nr. 1) Säästulambid (lisades pilt nr. 2) LED-lambid (lisades pilt nr. 3) 3.1. TÄIUSTATUD HÕÕGLAMBID Neid on kahte sorti: ksenoongaasiga täidetud ja infrapunakattega halogeenlambid. Halogeenlampide pluss on nende hea hämardatavus, sisselülitamisel kohe saavutatav täisvalgus ja madal hind. Nende miinus on lühike tööiga ja suurem energiakulu kui teistel energiasäästlikel lampidel, kõrge töötemperatuur ja saadavus ainult sooja valge valgusena. Ksenoongaasiga täidetud halogeenlampe on nii tavalise hõõglambi välimusega kui ka spetsiaalse halogeenlambi sokliga. Tavalisest hõõglambist on need ainult kuni 25% efektiivsemad ning 2016. aastal jäävad neist tootmisesse vaid spetsiaalse sokliga mudelid. Tavalisi hõõglampe ja täiustatud hõõglampe võib visata olmeprügi hulka. 7 3.2. SÄÄSTULAMBID
arvutisüsteeme. • Edu saavutamiseks tuginetakse uusimatele teaduse saavutustele. Arengutendentsid • Majanduslikud tegurid • Seadmete / aparaatide detailide utiliseerimine ja • Hinnalt odavate seadmete ekspluatatsioon (kasuta- vanarauaks minevad kulud mine) ei kujune lõppkokkuvõttes alati kõige • Seadmed peavad olema utiliseeritavad odavamaks (suur energiakulu, toote kvaliteediga • Tänapäeva seadmed on toodetud põhiliselt rooste- kaasnevad prob-leemid jne.) vabast terasest • Aparaadid /seadmed peavad võimaldama kiirendada • Seadmete amortisatsiooni aeg suureneb tööprotsessi, protsessi automaatjuhtimist ja • Tööohutuse tegurid automati-seerimist • Seadmed / aparaadid peavad vastama ettenähtud • Energiasäästlikkus
[12] Soojuspaisumine Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Mõne osa kavandamisel tuleb sellega arvestada. [12] Vormitavus Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. [12] Mehaaniline töötlemine Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. [12] Liitmine Liitekohad on tihti profiili juba sisse kavandatud. Lisaks saab alumiiniumelemente liita keevitamise (sula- ja hõõrdkeevitus), teipimise ja liimimise teel. [12] Elektrijuhtivus Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. [12] 13 Peegeldamisvõime
eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see muidugi tahtepingutust, kuid hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik. Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu
12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? 1)Organismi põhiainevahetuse energiakulu 2)Toidu seedimise ja omastamise energiakulu 3)Kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? sest neid organism ei ole suuteline sünteesima, metioniin, isoleutsiin,leutsiin,lüsiin,fenüülalaniin,treoniin,trüpofaan,valiin,histidi in,türosiin,selenotsüsteiin 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks?
12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? Mitokondri maatriksis. 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat. Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? organismi põhiainevahetuse energiakulu toidu seedimise ja omastamise energiakulu kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? Asendamatuid AH ei ole organism võimeline ise sünteesima: fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin; neid leidub näiteks munasm lihas, kalas, hernestes, ubades, teraviljas. 4
pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM: valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga tiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g vrra (0,8 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tga) 28. LMMASTIKUBILANSS; JAGUNEMINE: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist vljunud lmmastikukoguste vahel. LM. BIL= toidu N2- vljaheite N2- uriini ja higi N2 TASAKAALUSTATUD BIL. rganismi tulnud ja org. vljunud lmmastikukogused on vrdses e. tavalises rahuolekus. POSITIIVNE BIL
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 2...
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
sõltuvuses toidus olevatest ainetest. Iga elusorganism tema elutalitluse ajal pidevalt kasutab erinevaid aineid. Suurem osa nendest ainetest n.ö põletatakse, mille tulemusena vabastatakse energia. Seda energiat organism kasutab keha temperatuuri ülalhoidmiseks, normaalseks siseorganite tegevuseks (süda, kopsud, närvisüsteem jne) ja eriti füüsilise töö tegemiseks. Peale selle, organism loob pidevalt juurde uusi rakke ja kudesid. Keha töö ülalpidamiseks on vajalik, et kogu energiakulu oleks taastatud. Selle energia allikaks on ained, mida inimene saab koos toiduga. Viimasel ajal on kõvasti muutunud oluliste toitainete tarvitamine. Ning kahaneb ka süsivesikute tarvitamine. Haigused, mis on seotud vajalike toitainete puudusega, on esile kutsutud mitterahuldava raua, tiamiini, kaltsiumi jne ainete kogusega toidus. Õige toitlustus on kõigeenne hästiorganiseeritud ja õigeaegne organismivarustus vajalike toitainetega, kuid
Viimasest on Eestis ehk juttu tehtud kõige vähem, kuid ka päikeseenergeetika võib tulevikus meile oluline olla. Paljude ekspertide arusaamad tuleviku energeetikast viitavad ühel või teisel moel sellele, et lähiajal võiks elekter meie kodudesse jõuda päikesepatareide kaudu. Samal ajal ei jõua elektrienergia juba praegusajal ligi kolmandikuni maa elanikkonnast. Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk on tohutu: 178 000 TW. See arv ületab kogu inimkonna energiakulu samal ajavahemikul umbes 15 000 korda. Eesti-suurusele pindalale langenud energiast piisaks, et täielikult rahuldada maailma praegused vajadused. 2030. aastaks peaks pooljuhtpäikeseenergeetika seadiste (päikesepaneelide) abil toodetud elektrienergia hõlmama umbes 4% maailma elektritoodangust ja aastaks 2040 ligi 10% (praegu hõlmab pooljuhtpäikeseenergeetika maailma elektritoodangust ligikaudu 0,01%). Et
ml lahjat alkoholi). Füüsiline koormus. Igapäevane mõõdukas füüsiline koormus on kasulik kõikidele inimestele. Füüsiline koormus ja liikumine tugevdab lihaseid, treenib südant ja kiirendab ainevahetust. Samuti alanevad vererasva näitajad (kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu. Siiski ei tohiks diabeetikud üle pingutada ja peaksid treenima vastavalt enesetundele. Ülekaalulistele sobiks hästi kõndimine ning ujumine ja nooremad võivad tegeleda jooksu ja muude rohkem pingutust nõudvate aladega. 9 Tüsistused Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis võib aastatega kahjustada peaaegu kõiki elundeid
Mängu intensiivsus sõltub vastastest, millisel tasemel mängitakse ja milline on mängu iseloom (Delamarche ja Bideau, 2011). Mängu aktiivsete ja passiivsete faaside vaeldumine toimub iga 3-20 sekundi järel. Intensiivne pingutus koos liikumise koordinatsiooni ja rütmi muutustega põhjustab funktsionaalseid muutuseid kardiovaskulaarses-, närvi- ja hingamissüsteemis (Verkhoshansky,1996). Käsipall on seotud ka suurte energiakulutustega. Käsipallurite energiakulu võistlusmängus on meestel 17-23 kcal/min ja naistel 14-17 kcal/min (Ignatjeva, 1983), mida mõjutavad mängu intensiivsus ja vastase tase (Kotzamanidis jt, 1999). 2.1. Aeroobne-anaeroobne suutlikkus Sportlase liigutustegevuse muster ja sellele vastav südame löögisagedus (SLS) annab ülevaate füsioloogilistest aspektidest võistkonnaaladel. (Delamarche ja Bideau, 2011). Kuna käsipallimäng nõuab mängijalt erinevate kehaliste võimete kasutamist suurel koormusel on
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwa...
Yoga Flow tund põhineb Ashtanga Joogal, aga asendite järjekord on erinev. Ashtanga Joogas on alati kindel järjekord, aga Yoga Flow-s võib õpetaja järjekorda muuta. Yoga Flow mõjutab meie heaolu igal tasandil nii füüsiliselt, mentaalselt, emotsionaalselt kui ka spirituaalselt. Seda tundi iseloomustab hästi sogan: Yoga Flow jooga naeratusega. (Kompus 2015:1). Mida enam igapäevast füüsilist aktiivsust, seda suurem on organismi igapäevane energiakulu ja seda suurem on kasu tervisele (Dursine 2009: 43). Ideaalne liikumismaht on 30 minutit mõõdukat kehalist aktiivsust iga päev ja 2-3 tundi suure intensiivsusega treeningut nädalas, nii kulutad kokku 2000 kcal nädalas. Südame treenimiseks sobiva intensiivsuse saab leida, arvestades pulsisagedust. Soovitatav pulsisagedus liikumise ajal on 60-70% maksimaalsest ealisest pulsist. Maksimaalse ealise pulsisageduse saab arvutada, lahutades arvust 220 vanuse aastates, näiteks kui mina olen 35-
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
13 ... Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi juures. Külmumine toimub progresseeruva kiirusega. Niiskuse ja vee "halvad sõbrad" (Rooste, Hallitus, Mädanik, Vetikad, Bakterid, Seened, Soolad, Saasteained ) Niiskuskahjustused (biol.lagunemine, külmakahjustused, soolakahjustused, keemiline ja füüsiline lagunemine, määrdumine, suurenenud energiakulu, terviseriskid) 14 7 ... Vesi liigub ehitise ja keskkonna vahel näiteks: Raskusjõu mõjul (vertikaalsademed, nõrgvesi) Tuule mõjul (horisontaalsademed) Pritsmetena (ka üles suunas) Veeauruna veeauru rõhkude erinevuse tõttu Veeaur liigub ka konvektiivselt liikuva õhuga kaasa
"Loomne ja ka taimne rasv on väga oluline sapiväljuti, teiste sõnadega: toidurasv kutsub esile sapipõie tugevaid kokkutõmbeid, mille tagajärjel sapp väljub sapiteede kaudu peensoolde, kus kulub rasva seedimiseks. Kui sapi eritumine on vähene, siis rasva seedimine halveneb, mistõttu organism saab vähe rasvas lahustuvaid vitamiine (A,D,E,K) ja teisi rasvas lahustuvaid elutähtsaid aineid. Rasv on vajalik ka energiakulu katteks ja organismi soojusregulatsiooniks ja elundite kaitseks vigastuste eest. Eluks vajaliku rasva saab kätte ka tailihast, võist ja taimeõlidest. CLA CLA konjugeeritud linoolhape - 1987.a veiselihas määratud vähivastase toimega rasvhape - Leidub mäletsejaliste lihas ja piimas: veiselihas, lambalihas, juustus , võis. - Väidetakse, et CLA'l on palju tervisele kasulikke omadusi: alandab vere kolesteroolitaset tugevdab immuunsüsteemi
Seega, kui muutub mõne kulukäituri väärtus, põhjustab see muutusi kogu kalkulatsioonis. Tellimusjärgse kalkuleerimise puhul jagunevad kulud konkreetse tellimuse otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud on otseselt seotud konkreetse tellimuse täitmisega, näiteks otsene materjali- või tööjõukulu. Kaudkulud on kaudselt seotud tellimuse täitmisega ning neid ei saa seostada otseselt konkreetse tellimusega. Näiteks seadmete amortisatsioon, energiakulu, kaudne tööjõukulu (meistrite, osakonna juhatajate palgad) ning muud tootmiskulud. Kulude jagunemine tellimusele/tööle on kirjeldatud joonisel 1. 6 Kulude jagunemine tellimustele Otsene materjal OTSEKULUD T Otsene tööjõud E
seejärel valke, eeskätt lihasvalke. Süsivesikud katavad ligikaudu 60% ööpäevasest energiavajadusest. Kõrgeim süsivesikute vajadus on 14 17 aastastel noorukitel, kusjuures noormeestel on see suurema lihasmassi tõttu suurem kui samavanustel neidudel. Päevane süsivesikute vajadus on otseses sõltuvuses indiviidi kehalisest aktiivsusest ja kehalisest koormusest. Kehaline koormus tõstab oluliselt süsivesikute vajadust. Mida suurem on kehaline koormus ja sellest sõltuv energiakulu, seda rohkem vajab organism süsivesikuid. 87. Vee tähtsus organismis, laste veetarbimise eripära. Organism omastab vaid lahustunud toitaineid, kusjuures kõige olulisemaks lahustiks on vesi. Inimese igapäevane veevajadus sõltub east ning on otseselt seotud ainevahetuse intensiivsusega, sealhulgas rakendatava kehalise koormusega. Täiskasvanu vajab puhkeolukorras ööpäevas 35 ml vett ühe kehamassi kg kohta, imik aga kaks korda rohkem. Lapsed on vee defitsiidi osas väga tundlikud. 88
2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks.
metalle. Kuni 20 saj koondus terase ja malmi tootmine söe leiukohtadesse. Nüüd saab kasutada sulatamiseks ka elektrit ja maagaasi, sulatusettevõtted on paigutatud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse. Suurimaks terase tootjaks on Hiina Jaapan ja USA. Alumiiniumi tootmine kerge ja vastupidav. Lennuki, laevaehituses, elektrijuhtmete valmistamisel. Tööstuslikult toodetakse metalli boksiidist. Alumiiniumi tootmisel suur energiakulu tehased odava elektriga piirkonnas. Varasemal ajal koondusid tehased mäestikupiirkondadesse odav hüdroenergia. Tänapäeval sadamalinnades, suurte gaasijuhtmete läheduses. Kõige enam toodavad alumiiniumi Hiina, Venemaa, USA ja Kanada. Usa ja Kanada veavad kogu boksiidi sisse. Kergtööstus 16:07 Tekstiili ja rõivatööstus, naha ja jalatsitööstus
2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüüdurid- Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad. Nende puhastusastet saab suurendada, kui asetada gaasivoolu teele püstvaheseinu, mille tulemusel tolmuosakesed eralduvad. Põrkevõredega suuneltolmupüüdurid on väiksemad, aga nende energiakulu on suurem. Tsüklontolmupüüdurites sadeneb aerosooliosake tsentrifugaaljõu toimel. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla. Puhastatud gaas tõuseb üles ja väljub kesktoru kaudu. Tolmufiltrid- puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtermaterjali, kus sõelaefekt ning
kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid. · Õhemad plekkpaneelid kerge kerega autod · Uus disain ja kujundus · Paigaldusrobotite kasutamine · Lühem paigaldusaeg · Väiksem erikujuliste kummitihendite laoseis · · · Konstruktsiooni jäiksus suurem kui 40% , kerekujundus, mis vähendab massi , väiksem kütusekulu , optimaalsed aerodünaamilised omadused , tootmiskulude vähendamine , väiksem energiakulu. · Muutused autotootmisel · Märkimisväärsed muutused, mis on toimunud lähiaastatel: · Klaasipaigaldus liimide omadused peavad vastama järgmistele nõuetele: 1. Elektriline juhtivus / takistus(alumiiniumkered / tagaklaasi soojendus) 2. Raadiolainete sagedud (integreeritud raadioantennid) 3. Nihketugevus (kergkonstruktsiooniga autokered) · EL tehnilised ohutusnõuded 4. NCAP ohutustesti standart (karmimad nõudmised passiivse ohutuse suurendamisel) ·
lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu optimum - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g. Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra (0,8 – 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tööga). 11.Lämmastikubilanss – tasakaalus, positiivne, negatiivne; millist informatsiooni saab valgu ainevahetuse kohta? LÄMMASTIKUBILANSS iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel • LÄMMASTIKUBILANSS=(Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2)
Eesti Rohelise Liikumise märgis tõmbamaks tähelepanu keskkonnasõbralikele toodetele kaubanduses TEABE ASUKOHALE viitav sümbol; Tootega ei ole läbi viidud loomkatsetusi; Toode ei kahjusta osoonikihti; Kõik õigused kaitstud. Märk on kasutusel Ameerikas. Tegemist on originaaltootega ENERGIAMÄRGIS - näitab elektriseadme energiakulu: A - kõige väiksema elektritarbimisega TOOTEL ON 2 AASTANE GARANTII 19 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised Põhjamaade Sertifitseerimisagentuuri "The Nordic Certification Service - EMKO" nimetuse alla on
25. Mis on ökoloogiline jalajälg - Bioloogoiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbitavate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks. 26. Mis on ökoloogiline seljakott - Tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. 27. Mida uurib elutsükli analüüs - Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Selleks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju keskkonnale alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28. Nimeta 3 globaalset keskkonna probleemi - Maakera ülerahvastatus; Loodusvarade ammendumine ja kasutamine; Looduse mitmekesisus; Energiakasutus; Saastumine. 29
kasutusvõimaluste arv; (3) Tarbija kulutused kaubale; (4) Tarbijate kohanemisaeg; (5) Hinnatase. 8 26. Nimetage pakkumise hinnaelastsuse mõjurid? Pakkumise hinnaelastsus tähendab seda, et kui suur mõju on hinnamuutusel pakutavate toodete kogusele. Sellisel juhul on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. Pakkumise hinnaelastsust mõjutavad tegurid on: (1) Muutused tootmise piirkuludes (nt. tehnoloogia muutus, energiakulu või tööjõuhind); (2) Muutus müüjate või tootjate arvus; (3) Ootuste muutus. 27. Selgitage täieliku konkurentsi olemust ja tunnuseid? Täielik konkurents – turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, kes pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad nõudmise-pakkumise põhjal. Täieliku konkurentsi tunnused on: (1) Müüjaid on turul palju ning ükski müüja ei suuda turuhinda mõjutada; (2) Tooted ei erine oma omaduste poolest eriliselt; (3) Müüjatel on
Meelde !!! Kui emisepiima energiasisaduseks võtta 5 MJ/kg, siis saab 1 kg kehamassiga toota ligikaudu 4 kg piima. Sigadel on 12% keharsvasisaldust, kui emis on lahjem siis on jama majas. Lean sow syndrom (LSS). Lahja emise sündroom. 19. Imetavate emiste partsiaalsed tarbenormid (elatustarve, piimatootmistarbe kalkuleerimise meetodid). 20. Sugukultide söötmisnormide partsiaalne arvestus : elatustarve, kehamassi juurdekasvu tarve, reproduktsioonitarve ( energiakulu paaritamiseks, ejakulaadi energia). SUGUKULTIDE SÖÖTMISNORMID Elatustarve ligilähedane emistega 415 kJ KM 0,75 KEHAMASSI JUURDEKASVU TARVE 7-9 kuu vanuses hakatakse noori kulte kasutama ja nende kehamass on ~150 kg. Täiskasvanud suurt valget tõugu kult kaalub 300 kg, isegi 400 kg. Noored kuldid ei peaks väga kiiresti kaalus juurde võtma, see takistab noorte ja imetamisel lahjunud emiste paaritamist, muudab jalad nõrgaks.
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
Jaguneb tsentraalne ja perifeerne. Tsentraalne antakse signaal, asub seljaaju rinna-ja nimmesegmentides. Perifeerne signaal jõuab elunditeni vastavate seljaaju närvide koosseisus. Närvid - vastavate segmentide seljaajunärvi koosseisus; sümpaatilised närvid, mis kulgevad elundite suunas. Domineerib pingeseisundis ja reguleeriv roll on organismi aktiivses seisundis, näiteks tugeval lihastööl, tugeva valu või muu emotsionaalse seisundi korral, seda iseloomustab suurenenud energiakulu. Innervatsiooni iseloom stimuleeriv pingeseisungis. 70. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused, närvid, innervatsiooni iseloom. Jaguneb tsentraalne ja perifeerne(parasümpaatilised kiud juhivad väikevaagna tööd). Asub seljaaju ristluu osas. Närvid III PAN silmaliigutajanärv, VII PAN näonärv; IX PAN keele-neelunärv, X PAN uitnärv. On domineeriv lõõgastusolekus, tegeleb energavarude kogumisega. Reguleeriva rolliga on siis kui organism on puhkeseisundis.
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
8181 demontaaziga koos laenutusega 82 Ajutised tehnosüsteemid 823 Valgustus 8231 Ajutine valgustus 270 jm 0,1 1,3 351,0 83 Masinad ja seadmed 832 Mobiilkraana 8321 Autokraana 120 tund 89,48 10737,6 835 Betoonipumbad Segurauto (7m3) koos 61 kord 23,0 1403,0 betoonivalamisega ja 8351 auto pesuga 86 Energiakulu 861 Elektrikulu 8611 Ajutine elektrikulu objektil 9 kuu 1,0 16570,0 149130,0 862 Veekulu 8621 Ajutine vee kulu objektil 9 kuu 1,0 2662,0 23958,0 Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] 87 Veod 874 Jäätmekäitlus Jäätmete vedu konteineriga 200 m3 1,0 160 32000,0 8741 20m3 EHITUSPLATSI 9 ÜLDKULUD 91 Juhtimiskulud 911 ITP palgad
Nende väljatöötamist ja arendamist on peamiselt mõjutanud vajadus leida alternatiivi naftapõhjustele toodetele ja rohkem kasutada taastuvaid loodusressurse. Kuna bioplastikute kasutuselevõtu põhiliseks takistuseks on hind. Nafta- ja maagaasi hinnade kasv, annab jõudu plastmassi tootmiseks taastuvatest loodusressursidest. Nafta kõrge hind stimuleerib huvi uutes uuringutes nende alternatiivsete plastikute valmistamis tehnoloogijate täiustamiseks. Mitme bioplasttoote valmistamisel on energiakulu ja CO2- heide väiksem kui sarnaste tavaplasttoodete puhul. Euroopa uuringute andmetel, polümeerid tärklise põhjal tagavad eneergia kokkuhoidmist (12 J -40 J) plastiku tonni kohta ja heitmete vähendamist (0,8 t- 3,2 t)- CO 2 iga plastiku tonni kohta, võrreldes ühe tonniga polüetüleeni, mis on saadud orgaanisest kütusest. Õliterade põhjal valmistatud plastikute suhtes, kasvuhoonede gaaside vähendamine CO2-
Enim levinud on esimene viis. Selle puudus on osa toorme tuhaks põlemine. Põlemisprotsessi saab kontrollida ainult sisselastava õhu kogusega. See meetod sobib piirkondadesse, kus tooraine on odav. Teisel viisil kuumutatakse retorti väljastpoolt lokaalse põletiga. Hapniku juurdepääs toormele on minimaalne ja täpselt reguleeritav. Materjali kuumutamiseks võib kasutada ka väljuvaid gaase. Kolmas meetod on kallim, kuid tagab puusöe suure saagise ja vähese energiakulu. Retordis olevat puitu kuumutatakse kütteõliga (võib kuumutada ka puitkütust kasutades) seni, kuni hakkavad eralduma puugaasid. Need suunatakse retordi alla koldesse, kus puugaas hakkab põlema. Sellega on tagatud edasine söestumiseks vajalik energiakogus ja lisakütteõli (puitu) ei vajata. Kuna ahjus on korraga kaks retorti, mida vahetatakse umbes kuue tunni tagant, annab enamiku vajalikust energiast töödeldav puit ise. Puidusöe kasutamine
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
sõidukitel umbes 18%. Isegi, kui päikesepaneelid oleksid tunduvalt tõhusamad, kui nad on praegu, ei oleks nende abil ikkagi võimalik sõita veel rahuldavat teepikkust. Elektriauto Elektriauto kasutab liikumiseks ühte või mitut elektrimootorit. Järgnevalt toon välja elektriautode eelised ja puudused. Elektriauto eelised: · auto ise ei saasta keskkonda · müra on väiksem · auto kiirendus on parem · ei vajata käigukasti · energiakulu ja energia maksumus on väiksemad · elektrimootor on väga lihtne ja töökindel · mootori kasutegur ulatub 90 protsendini · mootor käivitub mis tahes välistemperatuuri juures · mootori kiirus ja moment on kergesti juhitavad · elektrimootori maksimaalne moment on kaks-kolm korda suurem nimimomendist, st vajaduse korral saame suure kiirenduse · enamiku auto kineetilisest energiast saab pidurdamisel tagastada akusse · liiklusummikus elektriauto ei vaja energiat ega saasta keskkonda
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. Õpilane Mairo Tikerberi, Autoriõigus: Mairo Tikerberi, 2010 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................
väliskeskkonna temperatuuriga T2 T0 ning T1>T0 . Kui T2=T0 siis on soojusallikaks väliskeskkond
(õhk, maasoojus, põhjavesi jne), kui aga T2>T0 siis on soojusallikaks väliskeskkonnast kõrgema temp-
ga keha, näiteks kanalisatsioonivesi või jahutusvesi.
3) Kombineeritud külmutus – soojuspumpprotsessid. Nendes protsessides on alumise soojusallika
T2
1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict’i tabelites (ÕIS’is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%. PAV 1kcal ühe kilogrammi kohta tunnis. Toitaine omastamisel ja seedimisele kulub lisaks umbes 7% üldisest energiakulust
Elektrofiltreid liigitatakse kuivadeks (kus eraldatakse kuiva tolmu) ja märgadeks (kus eraldatakse veeauru kondenseerumise tulemusena niiskunud tolmu, piisku ja udu). Kuivelektrofiltrid on enamasti plaadikujuliste sadestuselektroodidega, märjad toru-kujulistega. Märgasid elektrofiltreid kasutatakse näiteks väävelhappetööstuses raskelt eralduva väävelhappeudu kinnipüüdmisel. Elektrofiltrite keskmine puhastusaste on 99 %. Nende eelisteks on suhteliselt väike energiakulu gaasi puhastamiseks, võimalus töödelda kuuma (400-500°C) ja keemiliselt agressiivset gaasi ning ka väga väikeste tolmuosakeste (alla 0,1 µm) eraldamiseks. 3. Gaaside märgpuhastus Märgpuhastus on üks tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid. Märgpuhastus ehk gaasipesu. Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud, võib gaasis dispergeeritud tolmu- või vedelikuosakesi eraldada ka gaasi pesemisega märgpuhastusseadmetes
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...
esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli 29,7 kJ(2,95kcal)
taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine. 7. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid Ökoloogilised tehnoloogiad kasutavad ära ökosüsteemi isereguleerimise nähtust või kahjustavad olemasolevaid ökosüsteemis väljakujunenud tasakaalu võimalikult väheses ulatuses. · Põhumaja · Savimaja odavam, loomulikud vormid, lihtne ehitusviis, materjalid lähistelt, vähene energiakulu, vastupidav · Passivmaja hästi soojustatud, õhutihe, ilma külmasildadeta, päikeseenergia passivne kasutamine, minimaalsed soojuskaod ja energiakulud · Kargomaja · Elektriautod Energia skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Saadakse: · Kütuste põletamisel · Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes · Tuumaenergiat kasutades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
