Lisaks toote/teenuse märgistamisele tuntakse ka ökomärgiseid, mis peavad andma tarbijale informatiivset teavet: toode on taaskasutatav, toodet võib põletada jne. Ka tuntakse märke, mis propageerivad näiteks puhtuse hoidmist. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist. Keskkonnamärgistamisel on mitmeid eeliseid: informeerib kliente: milline on nende ostust tulenev mõju, annab võimlause vähendada energiakulu, ladustatava prügi hulka jne. parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele (loe: Puhtam tootmine kui eduka äri alus). turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele
Seejärel toimub koheselt kiire jahutamine külmas vees, et väljtida ülekeetmist ja riknemist. 3.3. Hautamine Hautamine on toiduainete aeglane kuumutamine väheses vedelikus, tihedalt suletud nõus. Hautamise head küljed on, et praktiliselt puudub võimalus roa põhjakõrbemiseks, kui vaid pidada meeles rooga pisteliselt kontrollida ja vajadusel vedelikku lisada. Ruumi tungib suhteliselt vähe toidulõhnu, madal temperatuur aga nõuab väikest energiakulu. Huvitav fakt on, et 1930. aastatel nimetati tükeldatud liha ja köögiviljade hautamist stoovimiseks või stuuvimiseks, küllap oli siis eeskujuks alamsaksa keelest pärinev stowen või ingliskeelne stewing. 3.4. Praadimine 12 Praadimine on toiduainete kuumutamine rasvas või kuival pannil temperatuuril 150 - 180 °C.
[15] Michigani Ülikooli poolt tehtud uurimuse kohaselt kulub puuris kasvatatud loomade nahast kasuka tootmiseks 15 korda rohkem energiat kui sama kasuka valmistamisel kunstkarusnahast. Üks suurimaid kuluallikaid on toit, mis valitakse tavaliselt võimalikult odava hinna järgi. Selle tulemusena võidakse karusloomakasvatuste loomade toiduks kasutada muuhulgas ka kolmandatest riikidest imporditud geneetiliselt muundatud toidulisandeid, mis tähendab aga suurt energiakulu sööda transpordile. Loomade elushoidmise jaoks enne nülgimist kulub Kanada näitel ühe naaritsakasuka tootmiseks kokku 3 tonni sööta ning ühe rebasekasuka tootmiseks tonn sööta. [6] Karusnahakasvatuste keskkonnaohtlikkuse hindamisel on välja jäetud puuride ja teiste tootmisvahendite energiakulu. Samuti see, et karusnahast esemeid valmistatakse väiksemates kogustes ja käsitööna, mis muudab tootmisprotseduuri iseenesest energiakulukamaks
positiivne mõju, · kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, · aitab sageli astma ravis, · ujumises esineb lihasvigastusi suhteliselt harva, · ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel, · ujumine ei tunne vanusepiire, · ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele. (TABEL 1) 5 TABEL 1 Energiakulu (kcal / tunnis) Kehakaal(kg) 50 60 70 80 90 100 Selili 507 608 710 811 913 1014 Rinnuli 468 583 680 778 875 975 Vabalt - aeglaselt 384 461 538 614 691 768 Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele: - ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele 5DELFI. Naistekas (2011) [www] http://naistekas.delfi
Patsient/klient kaebas, et temal ,,kõik valutab", kondid, käed, liigesevalud, valud õlavööpiirkonnas ja alaseljas. Ta sai ja õpetas koos nõustajaga valik hingamis- ja venitusharjutusi. Peale MI nõustamist hakkas iga õhtul teha füüsilised harjutused (õlavööpiirkonnale, kätele ja terve kehale). Nüüd kui ta tegeleb harjutustega korralikult valud kaovad. Kui füüsilist aktiivsust on rohkem iga päev, siis on suurem organismi igapäevane energiakulu ja kasu tervisele on suurem. Liigset kehakaalu aitab vähendada suurem energiakulu. Igapäevane füüsiline aktiivsus vähendab söögiisu, mõjub kiirendavalt organismi ainevahetusele ja kehaenergiakulu kiirusele puhkeolekus. Füsioloogilised muutused, mis toimuvad inimkehas füüsilise aktiivsuse pärast, on põhjused kehakaalu ja liigsete rasvade vähendamiseks organismis. (Drustine 2009: 43). Patsient saab aru, et tema riskitegurid on ülekaal, vähene kehaline aktiivsus ja ebatervislik
põhikäive; *vanusest - kõrge lapseeas ja kiire kasvu perioodil, langus ilmneb alates 40-ndatest, *soost naistel 10% madalam kui meestel, *keha koostisest - naistel on suurem rasvkoe hulk ja see kude on vähemaktiivne võrreldes lihasega. Samast asjaolust tulenevalt on erinev ka samast soost, võrdse kehakaaluga, kuis erineva kehakoostisega inimeste AV põhikäive. 2.Toidu termiline efekt on toidu seedimise ja omastamisega seonduv energiakulu. 10% üldisest energiakulust, ilmneb 15-30 minutit pärast söömist, suurim efekt valgurikkal toidul. 3.Kehaline aktiivsus 20% üldisest energiakulust tavalisel inimesel, väga individuaalne. Organismi üldist energiakulu väljendatakse sageli AV põhikäibe ühikutes, st koefitsiendi kaudu, mis näitab mitu korda ööpäevane energiakulu ületab AV põhikäibe. Kuna mainitud koefitsiendi arvuline väärtus oleneb peamiselt kehalise aktiivsusega seotud energiakulust,
Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas väga habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Tegelikult on tavaline aknaklaas vaid tahke vedelik. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi, seega on tal väga pikk elutsükkel. Klaasi tootmise põhiliseks keskkonna mõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaastus. Materjalina on klaas väga keskkonnasõbralik, sest temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid. Kuid samas klaas ei lagune looduses: prügilas või mujal keskkonda sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel
Tallinna Ülikool Kokkuvõte Murdmaasuusatamine on ideealne tervisesporiala talvisel perioodil, sest rahulikul liikumisel saame juba piisavalt hea koormuse, mis mõjub meie tervisele hästi. Siinkohal ei ole oluline vanus, sest koos võivad suusatada ja mõnusalt aega veeta nii noor kui vana. Tähtis on õige riietus ja hea tervis suusatama minnes. Soovitatav on ka tähelepanu pöörata tehnikale, sest hea tehnika annab parema sõidunaudingu ning energiakulu on väiksem. Eestimaa erinevas paigus on mitmeid kauneid suusaradasid, mida pidevalt hooldatakse ja mis ootvad suusasõpru libisema. 10 Tallinna Ülikool Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/aktiivne- puhkus/talisport/murdmaasuusatamine http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://terviserajad
Nende sõlmede ülesanded? · Kokkulöömissilinder, kus toimub võitera moodustamine · Eraldussilinder, kus eraldatakse võiteradevaheline pett. Seal saab ka võitera jahutada vee piserdamisega võiterale · Teksturaator, kus või pressitakse. Samuti toimub seal deodoreetimine ja soovitud lisandite või juuretise lisamine, veesisalduse normaliseerimine 12. Miks eelistatakse piima separeerida 40-50 °C temperatuuril? Rasva eraldumine on parem ja sellega seotud energiakulu väiksem. Ei sobi pastöriseerimata piima puhul mikroorg, areng. Jahutada kiirelt pärast sep., et ei toimuks lipaaside mõjul lipolüüsi Saavutatakse parim koorimistäpp 13. Missuguses vahemikus võib olla või valmistamiseks kasutatava koore rasvasisaldus? 38 - 42% / 30-50% 14. Kas kõrgema rasvasusega koort kasutatakse tavaliselt pidev- või tsükkeltoimelistes võimasinates? Tsükkeltoimelisel või valmistamisel soovitatakse kasutada veidi madalama rasvasusega koort
mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Venemaa moodustab 64% kogu Soome energiavarude impordist. Samuti on Soomes suurim elektri tarbimine ühe elaniku kohta terves Euroopas. Soome on eeskujulik taastuvenergia kasutaja ning uuringud on näidanud, et selle protsent tõuseb aastatega veelgi. Niger saab oma energiavarud peamiselt ekspordi teel, kusjuures riik on võimeline ainult 43% kogu energiakulu vajadusest ise tootma. Tuumaenergiat saadakse lõunanaabri, Nigeeria, käest, kellel on võimsad uraani varud. Tõhusaim energiaallikas Nigeris on päike. Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Nigeri elanikel pole vahendeid selle suure energiakoguse tarbimiseks, mida päike seal soodustab, kui Nigeril
Lisaks toote/teenuse märgistamisele tuntakse ka ökomärgiseid, mis peavad andma tarbijale informatiivset teavet: toode on taaskasutatav, toodet võib põletada jne. Ka tuntakse märke, mis propageerivad näiteks puhtuse hoidmist. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist. Keskkonnamärgistamisel on mitmeid eeliseid: · informeerib kliente: milline on nende ostust tulenev mõju, annab võimlause vähendada energiakulu, ladustatava prügi hulka jne. · parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele: · turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele
ja suurendada kehalist aktiivsust. Toiduga saadav energia ja kulutatav energia tuleb viia tasakaalu. Iga toit, mis suhu pistetakse, sisaldab energiat! regulaarne kehaline koormus · vähendab südame-veresoonkonna haigustesse hai- gestumise ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks; · vähendab luuhõrenemise ohtu; · vähendab suhkurtõve ohtu, kuna suhkru ainevahetus paraneb; · reguleerib kehakaalu, kuna energiakulu suureneb ja rasvade ainevahetus paraneb; · langetab vererõhku; Kaalu vähendamisel on abi toidu- · parandab enesetunnet; päeviku pidamisest! · maandab stressi. 7
ei ole? 17 5.3. Toiduvajadus Elamiseks vajab inimene toitu. Kui palju on inimesel vaja ööpäevas toitu, et säilitada elutegevus? Kuidas seda hinnata? Selleks oleks vaja teada kui palju energiat inimene päevas kulutab liikumisele, mõtlemisele, jne. ning kui palju soojusenergiat päevas eritub naha kaudu, hingamise kaudu ja teistel viisidel. Kogu see energiakulu tuleb toiduga katta, kusjuures tuleb arvestada seda, et toitu ei omistata 100 %. See on väga keeruline ülesanne. Sellega tegelevad teadlased aastakümneid. Sellise töö tulemusena on kindlaks tehtud, kui palju inimene keskmiselt kulutab energiat ühes sekundis kehapinna 1 m2 kohta. Nimetame seda suurust erienergiakuluks Ee . Tegevus Ee ( J/s m2 = W/m2) Magamine 40
SISUKORD SISUKORD............................................................................................... 2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. d...
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest......................
Autonoomse külmagregaadiga seadmete puhul kontrollige vähemalt kord kuus, kas kondensaator on puhas. Puhastage kondensaatoriribid tolmuimejaga ja kontrollige, kas ribidevaheline ruum on puhas, pehme seebilahus. 6 Külmseade tuleb sulatada, kui autustil on härmatisekihi paksus üle 5 mm. Paksu härmatisekihi puhul kõrgeneb jahutava toote temperatuur, pikeneb masina töötamise aeg ja suureneb energiakulu. 7 2 KASSASÜSTEEM Kassad ja kassasüsteemid on kujunenud tänapäeva jaekaubanduse lahutamatuks oasaks. Kassasüsteemis kasutatakse erinevaid lisaseadmeid. Need on ühendatud kassasüsteemiga ja võimaldavad klientide mugavat ja kiiret teenindamist. Kasutusel on Riisipere kaupluses peamiselt: kassad (2 tükki); kaalud (2 tükki) üks kaal kassaga ühenduses, teine kaal väljastab ainult etiketti;
Cambridge Lund Uppsala Silicon Valley 7.Tea ja oska kanda kaardile rauamaagi,boksiidi peamised leiukohad. Rauamaak: Hiina, Brasiilia, Austraalia, India Boksiit: Guinea, Austraalia, Brasiilia, Jamaica 8.Tea ja oska kanda kaardile suurimad terase, alumiiniumi tootjad riigid. teras: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa alumiinium: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Brasiilia, Austraalia 9.Millised on alumiiniumitööstuse ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? kuna alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu kallis siis – odava elektri piirkondadesse Sadamalinnad – kuhu on odav maaki vedada suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika lähedusse riigid, kel on endal boksiiti (tööstuslikult toodetakse alumiiniumit boksiidist) 10.Millised on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud? Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse. Kuni 20
Muud kulud 3 KOKKU 67,795 KATTETULU 1 6,40 Muutuvkulud 1 kg 0,96 lambaliha tootmisel (eluskaal), €/kg Söödakulu 1 kg lambaliha 0,56 tootmisel (eluskaal), €/kg Kattetulu 1 kg lambaliha 0,12 tootmisel (eluskaal), €/kg Energiakulu 1 kg 124,4 lambaliha tootmisel (eluskaal), MJ/kg Tulud ja kulud 13 TULUD €/a KULUD €/a MÜÜK PÜSIKULUD Loomade 17500 Masinad ja 697 elusmüük seadmes Loomade 2700 Kindlustus 226,45 lihana müük
jagunevad määrdeained vedelateks, plastseteks, tahketeks ning gaasilisteks.1 Määrdeainetele esitatavad nõuded Mootoriõlid peavad olema hea määrimisvõimega, termiliselt stabiilsed, omama head pesemisvõimet, väikese tuhasisaldusega, kõrge leektemperatuuriga ja madala hangumistemperatuuriga.1 Jõuülekandeõlid ei tohi vahutada ega oksüdeeruda, peavad kaitsma detaile korrosiooni eest, säilitama määrimisomadused nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel, vähendama energiakulu hõõrumise ületamiseks ning vähendama hõõrdepindade kulumist ja vältima sööbimist.1 Plastsed määrded ei tohi kergesti vedelduda, lahustuda vees ega sisaldada mehhaanilisi lisandeid, peavad olema koostiselt ühtlased, töötingimustele vastava paksusega ja kaitsma detaile korrosiooni eest.1 Jahutusvedelikud peavad olema võimalikult väikese viskoossusega, kõrge keemistemperatuuriga ja ohutud käsitsemisel, ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi,
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
Pastöriseerimis temperatuuride järgi ( madalalt, kõrgelt ja keskmiselt kuumutatud) 39. Miks kasutatakse lõssipulbri tootmisel väga erinevaid lõssi pastöriseerimise režiime? Võib aga kasutada ka erirežiime, millega saab reguleerida lõpptoote viskoossust. See pastöriseerimine oleneb funktsionaalsest omadusest /kasutusalast. 40. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Põhjuseks on see, et vadaku puhul on eemaldatavat vett palju. 41. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks e. instantpulbriteks? Täispiima- ja lõssipulbreid. Mõeldud lõpptarbijale, lahustuvus 98-99%, lahustuvad mõnekümne sekundi jooksul, kiiresti ka külmas vees ja ilma mehaanilise mõjutuseta. 42. Millisel juhul instantpulbreid põhiliselt kasutatakse?
Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini. Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel. Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3. Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule 4. Saaki kasutada maist hilissügiseni peaaegu kadudeta 5. Väärindavad kõige paremini mineraalväetisi 6. Rohusöödad on mäletsejatele bioloogiliselt täisväärtuslikuks söödaks. Rohusöötadel tähtis koristusviis!! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet! Rohumaade rajamine Maa-ala valik Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad.
vastavalt selle raskusastmetele? Võrrelda saadud tulemuste vastavust tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormidele eeldusel, et antud tööruumis tehakse tööd kategoorias I B (EVS 916:2012). Seejuures pöörata tähelepanu ka aastaajale. Kuidas ja mille põhjal aastaaegu eristatakse? Töö kategooria töö piiritlemine füüsilise koormuse järgi inimorganismi üldise energiakulu alusel. Kategooria Ib: tööd, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus. (500-630 kJ/h). Külm aastaaeg, välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 °C ja alla selle Optimaalne temperatuur 19-23 °C, saadud tulemused on selles vahemikus. Lubatud õhu suhteline niiskus 40-70%, saadud tulemused pole selles vahemikus. Optimaalne
AINE JA ENERGIAVAHETUSE FÜSIOLOOGIA Ainevahetuse e metabolismi all mõistetakse neid protsess, kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni kaigus muudavad toitainetesegu( valkude , lipiidide ja süsivesikutega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energiallikateks. Anabolism-vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine Katabolism-kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Otsene e direktne kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel kalorimeetri abil( soojusisolatsiooniga ruum). Kaudne e indirektne mõõtmine kalorimeetsia põhinev organismis poolt kasutatud hapniku hulga mõõtmisel . Hapniku soojusväärtus( hap iku kaloriekvivalent)- suurus, mis näitab kui palju vabaned soojust 1 l hapniku kasutamisel bioloogilisel oksudatsioonil. 1 g glükoosil vabaneb 4. Kcal 1 g valgul vabane 4 kcal 1 g triloleiini vabaneb 9 kcal
Liigutustegevuse analüüs võib olla: 1) Liigutuste kvalitatiivne ehk subjektiivne analüüs Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle (hindaja/treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist On põhiline tead...
mikroorganismide kasvu, seina määrdumist või viia veeauru kondenseerumiseni. Veeaur kondenseerub, kui temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kui suhteline niiskus on 100%. Hallituse kasvuks sobiv suhteline niiskus toatemperatuuril algab 75…80% juurest. Madalad pinnatemperatuurid suurtel aladel vähendavad soojuslikku mugavust, tulenevalt eelkõige suuremast õhuliikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest. Külmasillad suurendavad hoonete energiakulu. Piirdetarindite soojusjuhtivuse üldise vähenemise juures on hoone soojuskadude külmasildade suhteline osakaal kasvanud. Kuna hoone välispiirete (välisseinte, põrandate ja katuste) soojuskaod arvutatakse välis- piirdeosa soojusjuhtivuse ja sisemõõtudega arvutatud pindala järgi, tuleb nurkade (välissein- välissein, põrand-välissein ja katuslagi-välissein) lisasoojuskaod võtta eraldi arvesse geomeetriliste joonkülmasildade lisajuhtivustega
[1] Kuigi rõivaste taaskasutus on üllas idee, on viimastel aastakümnetel levinud viletsa kvaliteediga kiirmoodi ummistanud taaskasutuspoed madalakvaliteediliste riietega, mida keegi osta ei taha. Ka need rändavad veelgi suurema keskkonnamõjuga lõpuks prügimäele. [20] Rõivaste transport üle maailma mõjutab keskkonda õhku paiskunud CO2 näol. Samuti on tänapäevastes taaskasutuspoodides rõivad pestud ja triigitud ning ripuvad riidepuudel. Sellest tulevneb suurem energiakulu nii rõivaste hoolduse kui ka poe ülalpidamise pärast. Samuti on odavad sisseveetavad riided mõjutanud kohalikku majandust: näiteks suleti 1980ndate lõpus Sambias suure välismaise konkurentsi tõttu 75st kohalikust rõivafirmast 51. [2] 6.2.2. Redisain Kõige keskkonnasäästlikum ja lihtsam viis on aga omaenda riiete ümber disainimine. [20] Seda saab teha ise või paluda abi disainerilt või käsitöömeistrilt. Riided võivad saada uue elu
◦ Elanikkonna teavitamiseks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused Toiduenergia vajadus Makrotoitained- valgud, rasvad süsivesikud Vesi Mikrotoitained – vitamiinid ja mineraalained Alkohol, kofeiin Toidusoovitused Toiduohutus Uni, puhkus, biorütmid Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine Toitainete tarbimine ja tervisemõju Põhiainevahetuse energiakulu (2006) Energiatarve rahuolekus on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga (publitseeritud 1919) MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas Põhineb kliinilisel vaatlusel Energiakulu, Henry (2005) valemid, MJ päevas, baseerub kas kehamassil või kehamassil ja pikkusel
Audentese Erakool ,,Sportlaste toitumine" Uurimistöö Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tsernõsev 8.a klass Juhendaja: Tiina Annuk Tallinn 2014 Sisukord 1.Toitumine ja sport....................................................................................................................4 2.Spordialad ja toitumine............................................................................................................5 3.Tulemused................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................
Sel juhul eilasta kasutatud vett loodusesse, vaid suunatakse uuesti ringlusesse. Nii vajatakse tootmises tunduvalt vähem vett. Väga palju materjali kulub toodete pakkimisele. Paljudes maades pööratakse suurt tähelepanu pakkematerjalide korduvkasutamisele. Nagu näha, on võimalusi säästva eluviisi rakendamiseks juba praegu ja igaüks peaks mõtlema, kuidas ise elada säästvalt. Kuime vähem kaupa ostaksime, peaks neid ju ka vähem tootma. Seega vähendaksime nii tooraine- ja energiakulu ning tootmisega kaasnevat keskkonna saastamist. Samti tekitaksime vähem jäätmeid. 1 Kokkuvõte Jäätmed on maailmas väga suur probleem. Sellele pööratakse tähelepanu järjest rohkem ja rohkem. Paljudes maades on hakatud prügi sorteerima, et osa materjalidest uuesti kasutusele võtta. Maailmas tekib siiski palju jäätmeid mida loodus ei suuda lagundada
Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aa...
Heaperemehelik looduskasutus ja -kaitse saab toimuda vaid riikidevahelises koostöös ja piirkondade eripära arvestades.Toetame sellist Euroopa Liidu keskkonnapoliitikat, mis loodusressursside kasutamisel ja kaitsmisel arvestab üleeuroopaliste eesmärkide kõrval võrdväärselt ka liikmesriikide kohalikke eripärasusi ja traditsioone. · Taotleme Euroopa Liidus säästva, keskkonnahoidliku energiapoliitika väljatöötamist ja rakendamist, mis tagab välisõhu kaitse ning energiakulu pideva vähenemise tootmises ja olmes. · Taotleme kliimamuutuste tagajärgede leevendamiseks teadusuuringute ja eriprogrammide tegemist. · Toetame Läänemere strateegia vastuvõtmist ja rakendamist. Kaitseme merekeskkonda ja mereelustikku. · Peame vajalikuks linnaruumi ja tööstuspiirkondade elukeskkonna kvaliteedi tõstmist uute innovaatiliste abinõude väljatöötamise ja rakendamise teel. · Toetame tervikliku energiasüsteemi väljaarendamist, mis koosneb taastuvenergia
Kui põhitoiteelemendid antakse kompleksväetistena, mis juba sisaldavad mikroelemente, siis pole eraldi mikroelemente juurde vaja anda või anda ainult erilistel puhkudel näiteks kui taimel on mõne mikroelemendi puudus. 24. Iseloomusta kompleksväetiseid, kuidas neid kasutatakse? Kompleksväetised sisaldavad mitut toiteelementi, on võrreldes lihtväetistega palju otstarbekamad, kuna nad sisaldavad vähem ballastainet, on kontsentreeritud, sööstavad tööjõudu ja energiakulu. Taimetoitained asuvad kompleksväetise igas graanulis kindlas vahekorras. Kompleksväetiseid kasutades lähtutakse põhitoiteelementide (K;N;P) sisaldusest: N-ülekaal kasutatakse kevadel ja kasvu ajal, P ja K-ülekaal- kasutatakse kevadel. Sügisel ja kasvuajal. 25. Mineraalväetiste efektiivsust mõjutavad tegurid. · Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub suurel määral muldade huumusesisaldusest, ilmastikust ja PK väetiste kasutamisest.
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise ...
aastaselt 182 cm pikk. e) Valmistame saadud funktsiooni graafiku: vanus 9 13 18 7 pikkus 132,5 154,5 182 121,5 Mari kasv 200 150 pikkus 100 50 0 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 vanus Ülesanne 5. Paarismajas elava perekond Laane energiakulu oli 2200 kWh, selle eest tuli koos kindla nn ampritasuga tasuda 269 eurot. Nende naabril oli kulu 3500 kWh, mille eest tuli naabril tasuda 425 eurot. a) Koostada elektrienergia tarbimist kogu majas kirjeldav avaldis, tähistades energia tarbimist x ja kulu eurodes y. b) Milline oli 1 kWh elektrienergia hind? c) Kui suur oli tasutavas arves sisalduv püsiv ampritasu? d) Valmistada elektrienergia tarbimist kirjeldava funktsiooni graafik. Lahendus.
!! 9. MIS ON INSULIIN? Hormoon, mis reguleerib organismi veresuhkru taset. 10. MIS ON KEHAMASSI INDEKS? Näitab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi saamiseks jagatakse inimese kahakaal (kg) pikkuse (m) ruuduga MBI=Kehakaal (kg) : Pikkus (m)2 11. MIS ON KALOR? 1kilokalor on energiahulk, mis on vajalik 1 liitri vee soojendamiseks 1 kraadini, seda saab mõõta ja arvutada: Soovitud kalorihulk päevas: Põhiainevahetus= kehakaal (kg) * 24 Põhiainevahetus energiakulu, mida organism vajab rahulolekus Kerge töö tegija= kehakaal (kg) * 35 Füüsilise töö tegija= kehakaal (kg) * 45 12. MISSUGUSED ON HEAD ALAD ÜLEKAALULISTELE? Ujumine, vesivõimlemine, kepikõnd, jalgrattasõit, võimlemine 13. MILLISED SPORDIALAD ON PARIMAD RASVAPÕLETAJAD? Kepikõnd, jooks, rattasõit, uisutamine 14. MILLISES JÄREKORRAS RASVKUDE VÄHENEB? Naistel- nägu, käed, rinnad; kõhu ülaosa, sääred; reied; puusad, tuharad, kõhu alaosa
temperatuuriindeks, temperatuuriindeksi kriitiline tase Eesti elamutele, külmasilla joonsoojusläbivus Külmasild – tarindi osa, mille soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojus- läbivusest. Jaguneb: geomeetrilisteks-, konstruktiivseteks- ja ehitus vigadest tulevateks külmasildadeks. Geomeetrilised külmasillad: seina välisnurk, akna ja seina liitekoht, tellissidemetega sein jne. Külmasildede mõjud – suurendavad hoonete energiakulu. Piirdetarindite soojusläbivuse üldise vähenemise juures on hoone külmasildade osakaal kasvanud. Külmasillad põhjustavad madalama sisepinna temperatuuri, mis omakorda põhjustab suuremat suhtelist niiskust. Kui suhteline niiskus ületab kriitilise piiri, tekib mikroorganismide ja hallituse tekkimise oht. Madalad pinnatemperatuurid vähendavad ka soojuslikku mugavust. Temperatuuriindeks fRsi – suurus sisepinnatemperatuuride kriitilisuse hindamiseks.
tuleb vastandada tootest saadav kasu. Teisel pool on ,,rohelised", kes arvavad, et taastumatul ja ammenduval ressursil põhineva ja suurte tootmise kui toote keskkonnamõjudega materjalide kasutamine ei ole õigustatav. Kuidas tehakse plastikkotte? Erinevalt paberkottidest tehakse plastikkotid naftast, mis on taastumatu tooraine. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleeni nimetatakse vastavalt ka polümeeriks nr 4 (LDPE) või polümeeriks number 2 (HDPE). Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001.aastal kulus Lääne-
töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. Ergonoomiliselt õige arvutitöökoht Arvutiga töötaja töökoht tuleb planeerida nii, et otsesed valgusallikad ei asetseks töötaja otseses vaateväljas, akendel peab olema ees valgust reguleeriv kate. Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Õige mikrokliima tagamine ruumi temperatuur, niiskus ja õhuliikumise kiirus. Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Kuna kontoritöö energiakulu on väike, siis töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 25 kraadi sõltuvalt aastaajast. Töölaud peab olema piisavalt suur, et mahutada sellele käepäraselt kõik tööks vajalik ning reguleeritav vastavalt kasutaja füüsilistele omadustele. Jalgade jaoks peab lauaalune piirkond olema paraja sügavusega, soovitavalt 60cm. Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid www.woodhouse.ee www.arvuti.ee
pakkeühikut. Pakendamise / pakkimise viis ja kasutatavad materjalid peavad tagama pakkeühiku hermeetilisuse (vee-, veeauru-, õhu- / gaasikindluse jne), valguskindluse ja piisava mehaanilise tugevuse. 26. Mis eesmärgil pakendatakse rasvarikkad piimapulbrid inertse gaasi keskkonda (modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasva oksüdatsiooni ja tagada toote pikk säilivusaeg. 27. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Vadak sisaldab keskmiselt 94% vett, vadakupulber 3-5% 28. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks ehk instantpulbriteks? Mõeldud lõpptarbijale Lahustuvus 98-99%(lahustuvuse indeks 1-2ml) Lahustuvad mõnekümne sek jooksul Lahustuvad ka kiiresti kkülmas veel ning ilma meh. Mõjutuseta Aglomereeritud(tolmuvabad), aglomeraatide läbimõõt 50-3000 mikrom Madal puistetihedus (0,35-0,4 g/cm3)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust Nugade ostmisel on tähtis noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud. Terav nuga on hea ja kuulekas tööriist, kuid teravusel on ka piir. Laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, koorimisnoa puhul aga võiks seda vältida. Veekeetja Kuigi erkpunane veekeetja passiks koju kööginurka hästi, ei maksa värvi õnge minna veekeetja puhul on olulisema...
Paarilised kromosoomid ehk homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erandi moodustavad mehe sugukromosoomid X ja Y) Sugurakkudes on igast paarist 1 kromosoom IV PT. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Passiivne transport ei nõua energiakulu. Võimalusteks on difusioon (aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas; difundeerub hapnik verre ja süsihappegaas verest välja; taimede puhul toimub enamasti vastupidine protsess) ja osmoos. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide
Valgud 8 Organismile on kahjulik nii valguvaesus, kui ka kestev liig. Valgurikas dieet liigne valk toidus toob Ca organismist välja ja põhjustab maksa ja neerude hüpertroofiat (elundi liigne suurenemine). Valguvaene dieet võib tekkida lastel, nad muutuvad apaatseks, kasv pidurdub ja tekib kehvveresus. Valgu puuduse esmaseks tunnuseks on organismi kaitsevõime langus. Valkude liig aga koormab seedenäärmeid ja neere ning suurendab energiakulu toidu omastamisel. Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415% toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10 12 % toiduenergiast. Vähese kehalise koormuse korral on soovitav valgukogus meestel 7098 g ja naistel 5075 g. Suure füüsilise koormuse korral tõuseb valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59%
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015). Argentiina...
ladustatud materjali ei kaitsta sademete eest. Tänapäeval on ehitamisega kiire ja ehitusniiskuse kuivatamiseks ei kipu aega jääma. See aeg tuleb siiski leida, sest hallitanud, mädanenud või külmkahjustustest rikutud konstruktsioonide vahetamine on keeruline ja kulukas. NIISKUSKAHJUSTUSED 1. Bioloogiline lagunemine. 2. Külmakahjustused. 3. Soolakahjustused. 4. Keemiline lagunemine. 5. Füüsiline lagunemine. 6. Määrdumine. 7. Suurenenud energiakulu. 8. Terviseriskid. HALLITUS, MÄDANIK JA VETIKAD Kui puit mädaneb siis arvatakse tihti, et see on seotud materjali vanusega ja et sinna pole midagi parata. Aja jooksul laguneb kõik, kuid puidu lagunemist põhjustavad mädanikseened, mille eoseid on kõikjal meie ümber. Seente arenguks ja kasvuks on tarvis teatud tingimusi- sobilikku temperatuuri ja niiskust, toitaineid ning hapnikku. Kuiv puit ei mädane. Mädanikseened kahjustavad puiti kõige enam. Need liigitatakse
(www.toitumine.ee/diabeet) 4. FÜÜSILINE KOORMUS Igapäevane mõõdukas füüsiline koormus on kasulik kõikidele inimestele. Füüsiline koormus ja liikumine tugevdab lihaseid, treenib südant ja kiirendab ainevahetust. Samuti alanevad vererasva näitajad (kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu. (Täht, E 1999) Füüsilise koormuse soovitused on igale diabeetikule individuaalsed ja selletõttu on vajalik pidada nõu endokrinoloogi või diabeediõega, eriti kui o vanus on üle 40 eluaasta o esineb kõrge vererõhk o esineb kõrge kolesteroolitase o esinevad tüsistused või kaasnevad haigused o inimene suitsetab o diabeet on kestnud aastaid DIABEEDIGA ON VÕIMALIK ELADA TÄISVÄÄRTUSLIKKU ELU, KUI JÄRGITAKSE D1ABEEDIALASEID NÕUANDEID JA SOOVITUSI, HOIDES
4.2 Sulfiidist Esimesel viisil vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid. Selleks läheb kusagil 15-25 tundi, et kõik kahjulikud lisandid välja põletada. Saadud toorvask kangidena või plaatidena, mille puhtus on 98.5% kuni 99.5% läheb leek- või elektrolüütilisele rafineerimisele. Sellel protsessil on väga suur energiakulu kuni 350 kWh ühe tonni vase tootmiseks. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2, kuid leidub ka vaskoksiide CuO. 6 4.3 Vaskoksiidist (CuO) Teisel viisil kasutatakse väävelhapet, et maagist saada kätte vaske. Kivim, mis sisaldab
Niipalju kui ainet/massi protsessi või masinasse suunatakse, peab sealt seda ka välja tulema mingil kujul. See on aluseks materiaalse bilansi koostamisel. Toodangu arvutused, tehnoloogilistes normaliseerimisarvutustes, skeemid jne. 4. Energia jäävuse seadus ning selle olulisus Nii palju kui energiat protsessi suunatakse, peab sealt ka väljuma. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Energiakulu arvutamine protsessides, energiakadude määramine, keskkondade puuduvate alg- või lõpptemp määramine jne. 5. Protsessi toimumise kiirust määrav põhiseadus Protsessi toimumise kiirus on võrdeline liikumapaneva jõuga ja pöördvõrdeline takistusega. 6. Millega mõõdetakse mida? Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku. 7
82 Ajutised tehnosüsteemid 821 Vesi ja kanalisatsioon 2 punkt 822 Elektripaigaldis 2 punkt 823 Ajutised valgustused ja liinid koos pärastise eemaldumisega 91 jm. 824 Sideseadmed 1 punkt 86 Energiakulu Komunaalteenused 7 kuud 87 Veod 874 Jäätmekäitlus 14 m3 jäätmekonteineri rent 7 kuud 14 m3 konteineri tühjendamine 28 tk 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 91 Juhtimiskulud 911 ITP-meeskonna palgad projektijuht koormus 0,5 9 kuud
Mõju allikas - kus reostus (aine või energia) tekib, levikutee - mille kaudu reostus levib, sihtmärk - objekt, millele reostus mõjub, mõju - mida reostus objektile teeb. Keskkonnamõju - Organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest täielikult või osaliselt tulenev igasugune, ebasoodne või soodne muutus keskkonnas. Keskkonnaaspekt ja keskkonnamõju näited autosõit -> õhu saastamine, pesemine -> vee saastumine, arvuti kasutamine -> energiakulu. Risk - mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm. kahju tekke võimalus. Keskkonnarisk - üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju, risk inimese tervisele, ökoloogiline risk. Keskkonnakahju - Sündmus, mis on tekitanud keskkonnale kahjuliku muutuse. Kahju võib tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
