JÕUSAAL Referaat Tallinn 2009 Tänapäeval on võimalik treeninguid läbi viia jõusaalis. Nii muusika saatel kui ilma, üksinda või rühmatreeninguna. Sõltumata ilmast, aastaajast või kellaajast. Jõusaali külastajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningseadmeid, mis võimaldavad koormust doseerida ja hinnata mõju organismile (jooksurajad, velotrenaöörid, crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha t...
Parksepa Keskkool Uurimustöö Elektrienergial töötavad masinad kodus, energiakulu ja selle energia maksumus Koostaja: Rando Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets Parksepa 2013 Töö käik: · Tee tabel kodus olevate elektritarvitite kohta, märgi iga tarviti taha tema nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles märkida iga päev nii päevase kui ka öise energiakulu kohta. · Uuri vanematelt, millist energiapaketti kodus kasutatakse. Küsi vanematelt Eesti Energia arvet, kas paberkandjal või internetist. Uuri sealt, millistest komponentidest koosneb 1kWh hind. Arvuta nädala kestel kulutatud elektrienergia maksumus sarnaselt arvel näidatuga.
Anni Võro 11a Elektrienergial töötavad kodumasinad, energiakulu ja selle energia maksumus kodus. TÖÖ EESMÄRK: Arvutada ühe nädala jooksul tarvituatud elektrienergia hulk ja selle eest tasumisele kuulunud summa. KODUS OLEVAD ELEKTRITARVITID Elektritarviti Nimipinge Võimsus Sagedus Arv Teler 220-240 V 150 W 50 Hz 1 Külmkapp 220-240 V 120 W 50 Hz 1 Veekeetja 220-240 V 1850-220 W 50 Hz 1
Parksepa Keskkool Uurimistöö Elektrienergial töötavad masinad ja energiakulu kodus ning selle energia maksumus Koostaja: Kärol Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets 1. Elektitarvikud minu kodus Seade Nimipinge (V) Töösagedus (Hz) Võimsus (W) Veekeetja 220-240 50 2000 Pesumasin 230 50 2200
. ÕIGE 9. Suure intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab C-jooksmine 10.Kehalise aktiivsuse osaline mõju metaboolse sündroomi riski vähendamisel seisneb A-väheneb LDL ja suureneb HDL 11.Vastavalt eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringule on elanikkonnas vabal ajal vähemalt 2x nädalas kehaliselt aktiivsed A- 30-40 % elanikkonnast 12.Milline peaks olema tervisele soodsa kehalise aktiivsuse ligikaunde energiakulu nädalas B- 1000 – 2000 kcal 13.Kogu päevasest energiakulust kulub inimesel üldiselt kehalisele aktiivsusele C – 15% ja enam kogu organismi ööpäevasest energiakulust 14.Kas järgmine väide on tõene või vale? Kehalist treeningut iseloomustab korduvus planeeritus ja struktueeritus ÕIGE 15.Kas järgnev on T või V? Kehaline aktiivsus aitab kaasa organismi insuliinitundlikuse vähendamisele VALE 16.Milline väide ei ole tõene
Esemetele, mille mõõtmed on 0.5 – 1 mm, optimaalseks nägemiskauguseks loetakse ? 12 – 15 cm Mitu % moodustab kõnni hoofaasi kestus normaalsesl kõnnil ühe sammutsükli kestusest? 40 % Milline väide iseloomustab isokineetilist dünamomeetria? luukangide liikumine toimub konstantse nurkkiirusega Kui töötades energiakulu on 8 – 10 kcal/min. Kas kehaline töö on: raske Mida uurib kliiniline ergonoomika? Uuritakse haigete poose, trantsporti ning proteeside juhtimist Absoluutne nurk keha kahe segmendi vahel on? nurk horisondi ja kehaasendi vahel Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult? positiivne töö + negatiivne töö Kas õhu suhteline niiskuse suurenemisel haistmisretseptorite tundlikkus? Väheneb Töövõimet määratakse? Töö hulga, kvaliteedi, intensiivsuse ja kestuse alusel
kilekotte ja toidupoes käies kasutan alati paberkotte, siis puudutas teema mind isiklikult. Tänapäeval on kilekottide meeletu kasutamine toonud kaasa väga palju erinevaid probleeme, mille mõningaid teemasid käsitlengi oma referaadis. Loodetavasti seda lugedes tekib ka teistel kaaskodanikel olla rohkem keskkonna sõbralikum. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrval produktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. (Pesti 2013) Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001. a kulus Lääne-Euroopas sellist plastikut 35kg ühe inimese kohta. (Pesti 2013) Me kõik kasutame kilekotte
kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam. KOKKUVÕTE Tervislikuks toitumiseks peab sööma õigetes kogustes toitaineid, soovitatavalt 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Et püsida normaalkaalus peab olema energiakulu ja saadav energia tasakaalus, selleks vajame me liikumist. Lisades on ära toodud ka ideaalsed tervislikud taldrikutäied. Kergem on olla normaalkaalus kui ülekaalus ja selleks me vajamegi tervislikku toitumist, et püsida selles heas kaalus. Kui me oleme normaalkaalus, siis ei pea me muret tundma ka paljude haiguste pärast. Tervisliku toitumise kohta on nii palju eri ideoloogiaid ja soovitusi, kuid silmas tuleb pidada üht: süüa tuleb selleks, et elada, mitte elada selleks, et süüa.
Sama juhtub ka toiduõlide kuumutamisel üle 200E , korduval praadimisel või kuumutatud salatiõlide kasutamisel. Käesoleva juhendi eesmärgiks pole üksikute toiduainete säilitus- ja töötlustingimuste üksikasjalik analüüs, vaid ainult probleemile tähelepanu juhtimine, sellepärast siinkohal nendel küsimustel pikemalt ei peatuta. Töö nr. 24. Toitumise analüüs Töö koosneb neljast etapist: 1. Ööpäevase energiakulu arvutamine. 2. Valkude, lipiidide, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete individuaalse vajaduse leidmine. 3. Menüü koostamine. 4. Leitud vajaduste (etapid 1 ja 2) ning menüü põhjal toiduga (etapp 3) saadava võrdlus ja selle põhjal järelduste ja ettepanekute tegemine. 1. Ööpäevase energiakulu arvutamine Variant A: Ööpäevane energiatarve leitakse põhiainevahetuse (PAV) ja kehalise aktiivsuse koefitsiendi (KAK) korrutisena: Q = PAV × KAK
Laboratoorne töö Organismi ööpäevase energiakulu ja menüü analüüs Eesmärk : 1. Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga
Seega, tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Maksimaalne südame löögisagedus arvutatakse valemi järgi Mehed 220 vanus Naised 226 vanus Tervisespordiga alustaja peab alustama aeglaselt Eesmärgiks on kohaneda regulaarse kehalise aktiivsusega - treeningmaht alustada 3 korda nädalas korraga 20 min, edaspidi juba 3 4 korda nädalas 60 min. - energiakulu suurendada nädalas 1500 kalorilt 2000 ni - harjutamisel eelistada aeroobset treeningut Alustada tuleks aeglaselt, 20 30 min treeningule peab kindlasti järgnema päev puhkamiseks ja taastumiseks. Soovitav alustada jalgrattasõidu, tervisekõnni, jooksmise, kepikõnni, ujumisega. Juba 4 6 nädala pärast tunneme, et enesetunne on paranenud, magame rahulikult, hommikune pulsisagedus on veidi langenud. Nüüd võime koormust suurendada juba 40 50 minutini, 8 nädala
500 T8 madalrõhu Eurot luminofoorlambid 400 LLL 65W ALDP 4000K 300 200 100 0 500h 1000h 2000h 5000h Kokkuvõte (1) v Kõige energiakulukam on kasutada hõõglampe. Aasatne energiakulu on 2628 kWh, mis maksaks 262,8 eurot. v Säästulampide puhul on aastane energiakulu 604 kWh, mis maksaks 60,4 eurot. v Kõige energiasäästlikumad on LED-lambid. Aastane energiakulu on 350 kWh, mis maksaks 35 eurot. v Korteri aastaseks säästuks tuli 25,4 eurot. v LED-lampide tasuvusaeg oleks 5 aastat. Kokkuvõte (2) v T8 madalrõhu luminofoorlampe kasutades on aastane energiakulu 4742 kWh, maksumusega 474,2 eurot. v
· Jahutooted o Valge sai, koogid, keeks, jne. · Rasv, rasvarikkad toiduained ja rasvased road o Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane, paneeritud road, jne. · Alkohol Energiavajadus erinevatel spordialadel võib kõikuda väga suures ulatuses 3000 kilokalorist kuni 12000 kilokalorini. Näiteks: · Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. · Tour de France pikimad etapid 12000kcal. · Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) · Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal · Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal · Korvpallur 5500kcal · Võimlejad, baleriinid 1200 2000kcal JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas.
1500-20001; 3000-5000 Kasutustundide arv aastas, 2 800-1900 (väikesed); arvestatuna maks. koormusele 2300-28003; 1300-1600 4000-6000 (suured) Tehniline eluiga, aastad 20-30 20-30 30-60 Süsteemi efektiivsus, % 15-17 9-12 65-85 Energiakulu seadmete keskmine suur väike ehitamisel Energiakulu seadme tühine tühine tühine kasutamisel 3000-36001; 10000-13000 4000-9000 (katustel);
Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv)
2.2. Suhtelise õhuniiskuse normivahemik auditooriumis on 25%-60% 2.3. Süsihappegaasi sisalduse normivahemik on 500 ppm CO2. 3. Soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt külmale aastaajale (EVS 916:2012) on 0,18 m/s. 4. Tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd kategoriseeritakse (EVS 916:2012) vastavalt selle raskustasemele järgmiselt: 1) kerge füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu moodustab kuni 500 kJ/h (kategooria Ia tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust) ning 500 kuni 600 kJ/h (kategooria Ib kuuluvad tööd, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus); 2) keskmise raskusega füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu moodustab 630 kuni 840 kJ/h (kategooria IIa) ja 840 kuni 1050 kJ/h (kategooria IIb). Kategooriasse IIa
2. kodune töö Karin Erimäe MT-3 Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), elu- ja magamistubades 1,0 l/ (sm2) või 7 l/s inimese kohta. Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia:
Kodutöö nr. 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetes toodud üldõhuvahetusest 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -6 oC, RH= 90% Sisetingimused: õhutemperatuur 23 oC, RH = 40% 1 Välisõhu veesisaldus pv W =0,622∙ pt − p v pv =0,90 ∙ 368,5=331,65 Pa pt =101325 Pa 331,65 kg W =0,622∙ =0,00204
Valga Gümnaasiumi Üheksandike Keemiline Ajaleht Neljapäev,01.veebruar.2007 Hind: Õpetajale hinde eest H6W & H21W halogeenid? Mis need veel on ja mida ksenoon ja krüptoon siia puutuvad? Aknad ja energiakulu. Uuemad paketakanad on täidetud ka krüptooniga. H4 lampide testi jaoks tähendab, et enamikus autodes lihtsamaks lugemiseks jämedalt 2 korda vôimsam. "materjali" kokku ajades on need kasutatavad ainult arvestage, et valgustugevuste Hoopis karmid lood on aga komistasin ma igasuguse gabariittuledes, kuna piduri- ja VAHE tabelis 20 ühikut gabariidilampidega. eksootika otsa
omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest loetakse ohututeks klaasideks tänu metallvõrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale Armeeritud klaas ehk sardklaas Klaas kui pakendimaterjal Osa toorainetest saadakse Eestis klaasipuru näol, mis moodustab hetkel klaastaara valmistamises keskmiselt ainult ca 1025% Klaasi tootmise peamiseks keskkonnamõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste Oluliselt vähem energiat, kui teiste, näiteks alumiiniumist valmistatud toodete tootmisel Klaas kui pakendimaterjal Klaasi tootmise peamiseks keskkonnamõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste. Oluliselt vähem energiat, kui teiste, näiteks alumiiniumist valmistatud toodete tootmisel Kui puhast klaaspuru oleks turul piisavalt, võiks klaaspuru osakaal klaastaara valmistamises olla
Näiteks võivad suure lihasmassiga sportlased selle klassifikatsiooni järgi osutuda ülekaalulisteks. Seepärast võib rasvumist hinnata ka vöö- ja puusaümbermõõdu järgi. Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele. Mul on 77cm/ 98cm= 0,7857 Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict’i valemiga. Harris-Benedict’i valem: PAV, MEHED 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) – (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, NAISED 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas 655,1+ (9,563* 55 ) + ( 1,850* 158)- ( 4,676* 35)= 1309,705
GMO-Organism, kelle pärilikkusetegurid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine PAV-Energiakulu indiviidil, kes lamab täielikus kehalises ja vaimses rahuolekus termoneutraalses keskkonnas ca 12 t pärast eelmist toidukorda. Minimaalne energiahulk, mis kulub rahuolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks PAL-Koefitsient, mis iseloomustab organismi kogu energiakulu ööpäevas ning on antud võrreldes põhiainevahetuseks vajaliku energiakuluga KMI-Keha mass (kg) jagatud pikkuse ruuduga (m2) Sööma peame selleks, et saada eluks vajalikku energiat Söömine kui tegevus annab meile meeldivaid aistinguid ja seob meid teistega, samuti on see kui rituaal, mis käib kaasas paljude meile tähtsate sündmustega
· tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, tangained, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. Kui palju vajab inimene toitu? Organismi normaalseks elutegevuseks ja kasvamiseks vajlikud toidukogused on erinevad ning sõltuvad mitmest tegurist (kasvukiirus, kehaline aktiivsus). Lastel on energiakulu 1 kilogramm kehakaalu kohta 3-4 korda suurem kui täiskasvanul, kusjuures poistel on energiakulu omakorda suurem kui tüdrukutel. Teismeliste toiduvajadus on eriti suur kiire kasvamise ajal puberteedieas. Toidu hulk oleneb kindalsti ka kehalisest aktiivsusest. Kehaline aktiivsus peab olema seotud tarbitud toidu kogustega mida rohkem süüa, seda rohkem tuleb ennast ka liigutada. Mitteaktiivsete inimeste jaoks on toidu kvaliteet tunduvalt olulisem kui aktiivsete jaoks
Eelised: säästab teisi energiavarusid ja keskkonda, taastuv, tööjõudu vajab minimaalselt, tasub rajada ka lihtsalt maja kütmiseks, vee soojendamiseks. Puudused: sõltub ilmast, kallis tehnoloogia, pidevad hoolduskulud,ehitus kallis,tekivad ohtlikud jäätmed. Geotermaalenergia- elekter,kütteks, soojus. Varud:laamade äärealadel,kus on õhuke maakoor. Tootjad: USA,Island, Itaalia,Jaapan, Prantsusmaa,Uusmeremaa. Eelised:mõju keskkonnale on minimaalne, suur energiakulu,ei reosta CO2ga,tasub rajada ka väikese tarbimise korral. Puudused: maasisest energiat on raske kätte saada, vulkaani või maavärina oht.
Led monitor võrreldes teiste monitoridega loob hea pildi vähese energiaga. Plasma monitor- Plasma monitore tehakse firmade poolt nagu: Panasonic, Fujitsu ja Pioneer.Plasma monitorid kasutavad üle 16 miljoni värvi ja neil on 160 kraadine vaatenurk. Plasma monitorid on väga õhukesed ja need sisaldavad ioonidega gaase mis asuvad lampides monitori sees.Plasma monitorid valgustavad pimedat tuba vähe võrreldes LED monitoridega.Plasma monitoridel on vähendatud energiakulu tänu Panasonicu firmale kes töötas kaua aega et igalt poolt kärpida monitori energiakulu. 4 Kokkuvõte Kui oled huvitatud mängudest ja filmi vaatamistest ja soovid paremat pildi kvaliteeti vali endale LED monitor kuna LED monitor on just mõeldud selle jaoks ja LED monitorid ei kurna silmi
ja kergesti õpitav, samas turvaline ning kättesaadav igaühele. · Kepikõndi harrastatakse värskes õhus see on tervislik ja värskendav. · Kepikõnd ei vaja erilisi tingimusi, keppidega võib käia metsas ja pargis, linnatänavail ja maanteel, rannas ja rabas. · Kepikõnd on sobiv tervisespordiala nii vähetreenitud inimesele kui ka neile, kes soovivad harjutada suurema koormusega. · Kepikõnd tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, märgatavalt suureneb südame löögisagedus, kepikõnd arendab vastupidavust ja suurendab hapnikutarbimise võimet võrreldes tavalise käimisegaa. · Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina. · Tõstab energiakulu tavalise käimisega võrreldes kuni 55% · Tõstab südame löögisagedust kuni 17 lööki minutis · Suurendab hapnikutarbimist tavalise käimisega
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut.
Räägitakse kehalisest aktiivsusest kui trennist, mõnikord nimetatakse ka lihtsalt liikumist kehaliseks aktiivsuseks. Seega, kehalise aktiivsuse mõiste on väga lai ja seda tõlgendavad erinevad ühiskonnagrupid erinevalt. Siiski eestlaste liikumine on küllaltki vähene- aktiivselt tegelevad sellega 10% naistest ja vaid 15% meestest. Kehaline aktiivsus on igasugune skeletlihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuliku oleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaguneb : põhiainevahetuseks kuluv energia, kehatemperatuuri säilitamiseks kuluv energia ja kehaliseks aktiivsuseks kulv energia. Kui rääkida energiast, mis kulub kehaliseks aktiivsuseks, siis see moodustab päevasest energiatarbest viisteist protsenti. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. See on selge, et kehaline aktiivsus on vajalik keha õigeks funktsioneerimiseks
olemas kõik ülalpool nimetatud tsoonid Peamisel kohal toidujää valmistamise masin, samuti automaadid külmamahla ja/või gaseeritud vee valmistamiseks Juurdepääs väljaspoolt Sügavkülmkapp e.külmuti ( freezer) Toodetakse kahte tüüpi: vertikaalsed, horisontaalsed Kapp-külmutite eelised, miinused - väiksema pinna hõivamine - parem ülevaade sisust - kapi lihtsam korrashoidmine - Vajadus sagedasemaks sulatamiseks - suurem energiakulu Sügavkülmkapp Kirst-külmutite eelisd, miinused - väiksem energiakulu - Vajadus harvem sulatada - mahutavus suurem ( riiulid puuduvad) - hea soojusisolatsioon, suur külmapidavus ( t° säilib 36-72 tundi kaant avamata) - sageli ratastega, et liigutada. Alarmlambid, mis teatavad temp.muutustest - Suurema põrandapinna hõivamine - piiratud ülevaade sisust, TO raskendatud kättesaamine Külmkamber Kiirestiriknevate toiduainete säilitamiseks
Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Klassikalisest sõidustiilist.......................................................................................................4 2. Riietus.....................................................................................................................................5 3. Energiakulu.............................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud allikad........................................................................................................................8 2
Elva linnal on reovee puhastusjaam kuhu kogutakse kõik reovesi kokku. Maksab 18,82eurot/ m3 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate? Päevas kulub umbes 45l pesemiseks, 20l hambapesuks, 30l nõudepesuks ja söögitegemiseks, 120 l wc. Kokku 215 l Energia 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? Selleks et 100w pirn põleks 1h kulub 0,05kg põlevkivi juhul kui elektrijaam töötab 30% efektiivsusega. 2. Milline on Teie majapidamise kõige suurem energiakulu allikas - milline seade tarbib kõige rohkem elektrit? Kõige suurem energiakulu suvel kuumaveeboilerid, talvel soojuspump ja põrandakütted vannitubades. 3. Kas Te kasutate kompaktpirne (nn säästupirne), kus ja miks? Enamustes kohtades on kompaktpirnid. Vanu pirne oleme vastavalt vajadusele välja vahetanud (kui eelmine pirn on läbi läinud on asemele pandud kompaktpirn). Hõõglambid on jäänud harvakasutatavatesse ruumidesse kus nad ikka veel töötavad nt kelder, kuur.
kasu ainult kontrollitud dieedi korral 2. Treenida lihaseid 23 korral nädalas 3. Viia miinimumini igapäevane istumis- ja ekraaniaeg lähtuda vajadusest, mitte võimalusest Kehalise aktiivsuse seos vaimse tervise ja elukvaliteediga. Kehalise aktiivsuse intensiivsus. Madala, keskmise ja kõrge intensiivsusega tegevused (sh näited lisast 3.1). Tugev kehaline aktiivsus / kõrge intensiivsusega liikumine (vigorous intensity physical activity) kehaline tegevus, millega kaasnev energiakulu on rohkem kui 6 metaboolset ekvivalenti (MET) ja mille tagajärjel südame löögisagedus kiireneb oluliselt ning sagenenud hingamise tõttu on rääkimine raskendatud. Mõõdukas kehaline aktiivsus ehk keskmise intensiivsusega liikumine (moderate intensity physical activity) kehaline tegevus, millega kaasnev energiakulu on 36 metaboolset ekvivalenti (MET) ja mille tagajärjel südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid samaaegselt on võimalik vabalt vestelda
Teoreetiline taust: Kuna langenute surma põhjustas alajahtumine, mis oli tingitud vee madalast temperatuurist. Sellega seoses on organismidel välja arenenud kehatemperatuuri reguleerimismehhanism, mis lubab neil toime tulla ulatuslikus välistemperatuuri vahemikus. (+ väliskeskkonna tingimustega kohanemine nõuab alati lisa energiakulu) Vaatame näiteks energiakulu iseloomustava suuruse nn ainevahetusliku erivõimsuse, mis iseloomustab ajaühikus tehtavad energiat. Inimese anivahetuslik erivõimsus on rasket füüsilist tööd tehes 300 kcal/m2h ja nendel sõduritel vees lõdisedes 250 kcal/m2h kuhu lisandub omakorda veel see energia, mis kulub keha temperatuuri säilitamisele.(Loide, K.-R. 1998. ,,Füüsika I". Tartu. KÜÕ Kõrgem Sõjakool.)
vahel kestab kuni pulss taastub alla 120 (väga madalate pulsilävede korral lasta pulsil taastuda allapoole Tervise ehk taastumise pulsitsooni); Intervallmeetod: pingutus pulsiga anaeroobse läve ümber 5 min, teha 4 kordust, taastumispaus korduste vahel 1 min. Monitooring ja määramine Sportlase toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada
Eelised: Puudused: merelaevadega saab vedada väga suuri Sõltuvus looduslikest tingimustest kaubakoguseid Suurte ja kalliste sadamate rajamise vajadus vedude madal omahind Vajadus koondada suuri veosekoguseid tööviljakus on kõrge tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste Suhteliselt väike energiakulu korral Mereteede piiramatu läbilaskevõime võimalik kasutada vaid rannikuriikidel Suur mahutavus ja kandevõime (praamid ja sadamate asukoht tankerid) Laevaremonditehasete ehitamise vajadus Eriti on ökonoomne kaugemate vedude puhul (üle ookeani) Siseveetransport Head küljed Negatiivne
inimorganismis erinevad energiat vajavad protsessid. ATP lagundamisel vabaneb energia, mida kasutatakse lihaste tööks ,aga ka erinevates sünteesi-ja transpordiprotsessides. ATP lagundamisl tekib ühtlasi ADP,mis on kasutatav ATP taastootmiseks rasvade ,süsivesikute ja valkude oksüdeerimisel vabaneva energia toel.ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Inimese organismi üldine energiakulu on võrdne ainevahetuse põhikäibe, liikumisega seotud energiakulu ja toidu termilise efekti summaga.Ainevahetuse põhikäive on energiahulk, mida inimese organism vajab elutegevuse alalhoidmiseks täielikus puhkeseisundis.Inimese liikumisega seotud energiakulu sõltub paljudest asjaoludes, sealhulgas liikumise kiirusest ja kestvusest,liikumise viisist, keskkonnateguritest,indiviidi keha massist.Toidu termiline efekt on enegria hulk, mis organismil kulub toitainete omastamiseks toidust
inimorganismis erinevad energiat vajavad protsessid. ATP lagundamisel vabaneb energia, mida kasutatakse lihaste tööks ,aga ka erinevates sünteesi-ja transpordiprotsessides. ATP lagundamisl tekib ühtlasi ADP,mis on kasutatav ATP taastootmiseks rasvade ,süsivesikute ja valkude oksüdeerimisel vabaneva energia toel.ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Inimese organismi üldine energiakulu on võrdne ainevahetuse põhikäibe, liikumisega seotud energiakulu ja toidu termilise efekti summaga.Ainevahetuse põhikäive on energiahulk, mida inimese organism vajab elutegevuse alalhoidmiseks täielikus puhkeseisundis.Inimese liikumisega seotud energiakulu sõltub paljudest asjaoludes, sealhulgas liikumise kiirusest ja kestvusest,liikumise viisist, keskkonnateguritest,indiviidi keha massist.Toidu termiline efekt on enegria hulk, mis organismil kulub toitainete omastamiseks toidust
Esimesed olümpiamängud toimusid Ateenas aastal 1896. Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Teiseks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu-jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Jooksutehnika Hea jooksutehnika eesmärgiks on säästa jõudu. Tuleb vältida ebaökonoomseid liigutusi, et väiksema jõukuluga saavutada paremaid tulemusi. Jooksmiseks tuleb väljalülitada mittevajalike lihasrühmade tegevus ning tuleb vältida kramplikkust. Kõige õigem jooksuviis on pingevaba, kus liigutused muutuvad automaatseks. Jooksul ei tohi samme tahtlikult venitada ega lühendada. Käte töö annab jooksule tasakaalu ja rütmi. Käed
Harjutusülesanne elektrikaupade märgistusest Mida tähendavad märgid elektriseadmetel? 1. vastab Euroopa Liidu ohutuse nõuetele (kontrollitud ohutus) 2. energia tarbimine (euromärgis), näitab elektriseadme energiakulu, A on kõige väiksema energiakuluga 3. isesulatustehnoloogia külmkapil 4. külmiku seinad, uksed ja sisepind on kaetud anorgaanilise hõbedakihiga, mis tagab hügieenilise puhtuse 5. -6 ° C (Sügavkülmiku sisetemperatuuri näitaja, üks helves tähendab -6°C) 6. ökoloogiline toode 7. energiaklass 8. rahvusvaheline energiatõhususe märk, tarbib keskmisest samatüüpi seadmest
Elektripliit Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2016 Elektripliit Pliit, mis muudab elektrienergia soojuseks Muutus populaarseks puit ja gaas pliitide asemel Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu Kontrollitavad pöördlülititega Suur energiakulu Peab olema maandatud Grupis peab olema elektrivoolukaitselüli Pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele Keraamiline Tasase soojendamispinnaga pliit Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni Kiirgus soojendab toitu Ajalugu 1859, George B Simpson, elektriline soojendi 1897, William Hadaway, automaatselt kontrollitav elektripliit 1905, David Curle Smith, Kalgoorlie pliit Ei olnud populaarsed kuni 1930ndateni
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass SUUSATAMINE Referaad Mõisaküla aprill 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 2 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis......................................................................... 3 Esmakordne suusatamine........................................................................................................ 3 Haigena harjutamine................................................................................................................ 3 Riietumine................................................................................................................................ 4 Õiged Suusad ja Suusatamine...............................................................................................
· Reovee ärajuhtimise hinnad Tartus on 1.2-2,928 /m³ sõltuvalt saastatuse klassist. Elumajades peaks kehtima madalaim tariif ehk 1,2/ m³ 3. Kui palju vett me kasutame? · Umbkaudse arvutuse kohaselt kasutame kokku vett umbes 240 liitrit Energia 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100W pirn põleks 1 tund? · 150 grammi põlevkivi ning 20-30 liitrit vett jahutamiseks elektrijaamas 2. Milline on meie majapidamise kõige suurem energiakulu allikas? · Kõige suurem energiakulu kuu lõikes jaguneb tõenäoliselt üsna võrdselt elektripliidi, kuppelahju ja veekeedukannude peale(keegi keedab midagi praktiliselt kogu aeg). 3. Kas me kasutame kompaktpirne (säästupirne)? · Tõsiste vaatluste tulemusena selgus, et kompaktpirnid on ühiselamu- boksis kasutusel köögis ja ka WCs. Prügi 1. Kus asub lähim:
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasu...
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveev...
Tervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse põhimõtted Referaadi koostaja: - Juhendaja: - - Põhikool Tervisliku toitumise põhimõtted ●Tuleb süüa nii palju, kui vajad ●Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras ●Võid süüa kõike mis maitseb aga mõõdukalt. ●Söö mitmekesiselt Toidupüramiid Kehalise aktiivsuse põhimõtted ja nende kasutamine igapäevaelus ● Iga päev peab kõndima värske õhu käes või jalgrattaga sõitma ● Liikumisega kaasneb ka energiakulu ● Kehaline aktiivsus nõuab ka erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi ● Kehaline aktiivsus on on tervisliku eluviisi tähtsamaid koostisosi ● Aktiivne liikumine aitab hoida haigusi eemale ● Et vabaneda stressist ja pingetest on kasulik minna õue jalutama Tagajärjed halbade toitumisega ja vähese liikumisega ●Väsimus ● halb enesetunne ●näljatunne ja magusaisu ●Rahutus ●Unetus ●Ülekaal ●Vererõhu tõus ●haigestumised Kokkuvõte
18o C. · Sõltub keha pindalast, keskmiselt: Naistel 157 kJ/m2 tunnis (37,6 kcal) 1kcal = 4,185 kJ...1kJ=0,239 kcal Meestel 167 kJ/m2 tunnis (39,9 kcal) · Lastel on see palju suurem ja alates 40-ndast eluaastast väheneb (mõnikümmend kcal aasta kohta). · Individuaalselt erinev, oleneb kilpnäärme talitlusest: alatalitluse korral väheneb kuni 20% üle suureneb Keskmine päevane energiakulu kehakaalu kg kohta (Apps,Cohen,Steel.1996) Mehed, kJ Naised, kJ kcal kcal Imikud <1a. 460 kJ/kg 11,0 kcal/kg Lapsed, 4-6 a. 6 300 8 400 1500 - 2000 Lapsed, 10-15 a. Kuni 21 000 Kuni 17 000 Kuni 5 000 Kuni 4 000 Ametnikud, üliõpilased, 25 a
Mida uurib kliiniline ergonoomika? a) Uuritakse haigete poose, haiget ning proteeside juhtimist b) Uuritakse haigete iseloomu eripärasid c) Uuritakse haoigete tervisliku... (siia peab tulema midagi küsige borja käest) d) .............(siia peab tulema midagi küsige borja käest) Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingutele? a) Põlved ja sääred b) Selg ja jalapõhjad c) Otsmik ja põsed d) Sõrmeotsad ja huuled Kui töötades energiakulu on 8-10 kcal/min. Kas kehaline töö on? a) väga raske b) raske c) mõõdukas d) kerge Lihaskontraktsioonide iseloomu aluseks võtta eristatakse: a) lokaalset ja regionaalset tööd b) hoidvat ja tugevdavat tööd c) dünaamilist ja staatilist tööd d) üldist ja fikseerivat tööd Milline näitaja iseloomustab akuutset ... kurnatust? a) Tahtelise pingutuse poolelõõgastus on vähenenud 10% võrra b) Veres võib pH olla langenud .6,8.... ja lihastes 6,4- ni
ja jää valmistamise seadmeteks. Kõiki külmikuid kasutatakse eri otstarbel ja kõikidel külmikutel on erinevad temperatuurid. KÜLMIKUTE ARENG LÄBI AJA Masstootmisse jõudsid külmikud alles peale teist maailmasõda. 1950- 1960ndatel tegi külmikute areng suuri edusamme. Hakati tootma masinaid, mis sulatasid iseseisvalt ja valmistasid ka jääkuubikuid. Keskkonnakaitse muutus külmikute juures tähtsaks 1970-1980ndatel, kui hakati arvestama nii energiakulu, kui ka freoonide mõju keskkonnale. Kodune külmkapp on samuti palju muutunud. Kui algselt oli see kas ühekambriline lihtne kapp või kahekambriline külmkambriga kapp, siis tänapäeval on lisandunud mitmed uued võimalused. Müügil on kapid, mis sulatavad ennast ise, omavad sügavkülma osa või ka ringleva õhu funktsiooni. 1995. aastal avaldati andmed, mille kohaselt oli külmkapp 99,5%-l USA elanikest. Võrdluseks võib tuua 1955.aasta, siis polnud külmikut kahel perel kümnest
● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega ● Õhuvahetus ● Maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas. Miinused ● Ehitustööde kvaliteet ● Akende avamine kütteperioodil Kasutatud materjalid http://www.monaro.ee/mis-on-passiivmaja https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja http://www.passiivmajad.ee/index.php?page=100& http://www.aeroc.ee/index
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
