Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
23.11.2017 Aktiivsete põrgete teooria Vaatame võrrandi v Toimub ensüümi denaturatsioon eksponentkuju selle sisu on tõenäosus, et antud põrkel on energia T Ea või üle selle. RT on keskmine soojusliikumise energia, energiad on sellega läbi jagatud. 25° juures on RT (8,314J/molK)298K2,5kJ/mol. Tuleb vaadata, kuidas muutub: Kui T0, siis 1/ , siis eksponent läheneb 0-le (exp0) järelikult kiiruskonstant on 0. Kui T, siis eksponent läheb 1-ks (exp1). Eksponent on positiivne ja väärtused jäävad 0 ja 1 vahele. Sisuliselt tähendab tõenäosust, et osakene omab energiat, mis on suurem või võrdne kui aktivatsioonienergia
molberti-maalidelt isikupärastema „dripping“- tehnikaga maalide suunas. „Mural“ on esimene Pollocki suuremõõtmeline maal. Mõnda aega rippus see ka tema galeristi Peggy Guggenheimi korteri seinal. „Full Fathom Five“ on esimene lõpuleviidud „dripping“-tehnikas tehtud maal, mille pinnalt võib leida lisaks suitsukonidele ka kilde, sente, tikke, nööpe ja ühe võtme. Kirjanik Werner Haftmann leidis, et maal on kui seismograaf, millesse on salvestunud kunstniku energiad, meeleolu ja olek. „Autumn Rhythm: Number 30“ oli Pollocki 1950. aasta isikunäituse üks enim tähelepanu pälvinud teos. Maali peeti fenomenaalseks oma kontrollitud, kuid ometi juhusliku kompositsiooni tõttu, millel on kunstikriitiku Rothko sõnul sealjuures joovastavalt rahustav mõju. 7. Yves Klein
Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. 20. Põhimõistete definitsioonid (oma sõnastuses, ärge loengust otsige!): Karakteristlik kiirgus, spektraaltermid, aatomimudel, lainefunktsioon, kvant-arvud. Karakteristlik kiirgus on kehade koostisesse kuuluv aatomite kiirgus (joonkiirgus). Spektraaltermid on sagedused (Rydbergi valem) ja energiad: (Bohri mudelis). Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Lainefunktsioon on lainevõrrandit esitav funktsioon: Kvant-arvud on täisarvulised kordajad, mis tähistavad lainepikkuste arvu orbiidil:
Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. 20. Põhimõistete definitsioonid (oma sõnastuses, ärge loengust otsige!): Karakteristlik kiirgus, spektraaltermid, aatomimudel, lainefunktsioon, kvant-arvud. Karakteristlik kiirgus on kehade koostisesse kuuluv aatomite kiirgus (joonkiirgus). Spektraaltermid on sagedused (Rydbergi valem) ja energiad: (Bohri mudelis). Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Lainefunktsioon on lainevõrrandit esitav funktsioon: Kvant-arvud on täisarvulised kordajad, mis tähistavad lainepikkuste arvu orbiidil:
Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). Keha koguenergia ja seisuenergia avaldises ei võeta arvesse keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud valise välja olemasolust. Ei arvestata keha potentsiaalse energia muutumist välises jõuväljas. On teada seda, et kõik energiad „taanduvad“ potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ? Kõik kehad eksisteerivad peale hyperuumi ka tavaruumis, kus on olemas aeg ja ruum. Aeg on pi- devalt „liikuv“. Aeg ei jää kunagi „seisma“. Liikuvatel kehadel on üksteise suhtes kineetiline ener- gia. Aga kõik kehad liiguvad ka aja suhtes või vastupidi. Aeg ei ole mingisugune objekt. See on ka ainus vahe – erinevus
Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojus- hulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 ja selle maksimaalne võimalik väärtus m = (T1 - T2) / T1 , kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad. Termodünaamilised potentsiaalid on siseenergia U, vaba energia F, Gibbsi vaba energia (Gibbsi potentsiaal) G ja entalpia H. Vaba energia F = U TS on "tark" (tööks muundatav) osa süsteemi siseenergiast U. Korrutis TS seevastu on "rumal" (kaootiline, korrapäratu, tööks mitte muundatav) osa siseenergiast. Entalpia H = U + pV = pV + F + TS on siseenergia ja antud oleku saavutamiseks tehtud töö pV (seisundi tekkeparameetri) summa
42 Hübridisatsioon Igas elektronkihis (st. iga peakvantarvu väärtuse korral) omavad väiksema kõrvalkvantarvuga orbitaalid madalamat energiat kui suurema kõrvalkvantarvuga. Elektronid, otsides madalama ener- giaga olekut, täidavad seetõttu esmalt s ja alles seejärel p-orbitaalid. Väga lähedase energiaga orbitaalidel võib aga toimuda nende hübridiseerumine, mis võrdsustab kõigi hübridisatsioonis osale- vate orbitaalide energiad ning võib anda summaarse "energiasäästu". Hübridisatsiooni käigus orbitaalide koguarv ei muutu, muutub aga nende kuju ja orjentatsioon ruumis. Vaatleme s ja p orbitaalide hübridisatsiooni. Et on vaid üks s aga kolm p-orbitaali siis hübridisatsioonis võivad peale s-orbitaali osaleda kas üks, kaks või kõik kolm p-orbitaali. Hübridiseerunud orbitaal meenutab p-orbitaali, kuid tema õlad on ebaproportsionaalsed. Need
Teame relativistlikku massi Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). On teada seda, et kõik energiad ,,taanduvad" potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ? Kõik kehad eksisteerivad peale hyperuumi ka tavaruumis, kus on olemas aeg ja ruum. Aeg on pi- devalt ,,liikuv". Aeg ei jää kunagi ,,seisma". Liikuvatel kehadel on üksteise suhtes kineetiline ener- gia. Aga kõik kehad liiguvad ka aja suhtes või vastupidi. Aeg ei ole mingisugune objekt. See on ka ainus vahe erinevus
Teame relativistlikku massi: Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). On teada seda, et kõik energiad ,,taanduvad" potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ? Kõik kehad eksisteerivad peale hyperuumi ka tavaruumis, kus on olemas aeg ja ruum. Aeg on pi- 68 devalt ,,liikuv". Aeg ei jää kunagi ,,seisma". Liikuvatel kehadel on üksteise suhtes kineetiline ener- gia. Aga kõik kehad liiguvad ka aja suhtes või vastupidi. Aeg ei ole mingisugune objekt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
