temperatuuri); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, higistavad, taimedel toimub transpiratsioon kudede ning mõningate hormoonide õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide koostisesse.GLÜKOOS C6H12O6 ehk ringeelundkondade töö (veri, lümf); viinamarjasuhkur.Kõikide organismide peamine Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode energiaallikas.Tekib fotosünteesis, loomad saavad areneb vesikeskkonnas; Vee tähtsus rakus: On hea toidust,Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees veresuhkru sisaldust. FRUKTOOS C6H12O6 ehk nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades,
heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga
Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga
Taimede ehitusmaterjal (nt. taimede rakukestad) Kitiin koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. Glükogeen koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. · ÜLESANDED Energeetiline esmane energiaallikas,ehituslik Struktuurne selgroo välistoes, taime, seeneraku kestas Varuaine tärklis, glükogeen Osalemine biosünteesil DNA, RNA Bioregulatoorne hormoonid Kaitse antikehad loomadel, taimedel külmumise vastu. · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist; õhust kergemad ja hüdrofoobsed, ei lahustu vees.
Toidutööstuses. Seened ka toidus. Organismide lagundajad. 4. Aine- ja energiavahetus. Bioloogia I lk 84-100. a) Metabolism, assimilatsioon, dissimilatsioon Metabolism- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga jaguneb assimilatsion ja dissimilatsioon. Dis-organismi kõik lagundamisprotsessid. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Sahhariidid esmane ja kõige kiirem energiaallikas. Ass- organismi kõik süntessiprotsessid. b) Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs- Aeroobne- tsütoplasmavõrgustikusm lagundatakse püroviinamarihape. Anaeroobne- ehk käärimine. Moodustub piimhape või etanool. c) Fotosüntees ja selle tähtsus- rohelised taimed sünteesivad süsihappegaasist ja veest. Selleks vaja valguskiirgust. Jaguneb valgus ja pimedusstaadiumiks. Vee
peab olema viis takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge ja naistel 0,762 m kõrge ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk, naistel 3,06 m ja 3,66 m lai. Jooksja peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi [4]. 1.3. Jooksja toitumine Toit on inimese peamine energiaallikas. Organism vajab vähemalt 40 toitainet, mida jaotatakse 6 gruppi. Nendeks on valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalid ja vesi [1]. Kõik need nimetatud toitained on jooksjale väga vajalikud. Jooksmisega tegelejate toit peab olema täisväärtuslik ega tohi anda tühje kaloreid. Seega peaks iga regulaarselt jooksmas käiv inimene hoiduma peamiselt suhkrust ja alkoholist. Suhkruid sisaldavad sokolaadid, koogid, keeks, pannkoogid, vorst, munakollane.
elektrijaamadele. Alternatiiviks on tuuma energia, millest on toodetud elektrit üle poole sajandi. Tuuma energiast elektri tootmisel on nii häid, kui ka halvasid külgi. 3.1. Suur kasutegur Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus massiühiku kohta võrreldes fossiilkütustega. Tuumaenergiat toodetakse enamasti uraanist. Uraani eeliseks on see, et ta on väga kontsentreeritud energiaallikas, mis on kergesti ja odavalt transporditav. Energia tootmiseks vajaminevad kogused on palju väiksemad kui kivisöel või naftal. Ühes kilogrammist looduslikust uraanist on võimalik toota umbes 20000 korda rohkem energiat kui samast kogusest kivisöest. Tänu sellele, et tuumaenergiast elektri tootmine on nii suure kasuteguriga, on uraanist elektri tootmine ka väga odav. [4] 3.2. Süsiniku vaba energia
· Sportlasele vajaliku kehakaalu säilitamine. · Energiavarude tagamine kehaliseks tööks, eeskätt glükogeenivarud vastupidavuskoormustel. · Taastumise kiirendamine peale kehalist pingutust. Toitumise alused · Toitumise tähtsus o Toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga o Toit on tarvilik energiaallikas Toidu kogus sõltub o soost, o kehapikkusest, o kaalust, o kehalise aktiivsuse suurusest Sportlase jaoks on kõige olulisemad · Vajadustele vastav toitumine (piisav kalorite hulk) · Organismi vajaliku koormustaluvuse tagamine (taastumine) · Toitainete omavaheline suhe Toitumine oleneb kulutatud kaloritest · Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise
maltoos (linnasesuhkur), sahharoos (peedi ja roosuhkur), laktoos (piimasuhkur) 3) Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (taimerakkudes varuaineteks; nt tärklis, tselluloos) tselluloosikiud muudavad taimerakkude kestad tugevaks) glükogeen (loomsetes rakkudes varuainena) itiin (seenerakkude, putukate koostisosa) Ülesanded: esmane energiaallikas varuainena ehituslik · inuliin moodustunud fruktoosijääkidest · probiootikumid (bakterid, kes elavad inimesega sümbioosis, aitavad lagundada kuidainedid (polüsahhariidid) jm aineid, mida inimene seedida ei suuda) Kuidained sisaldavad inuliini ja tselluloosi · prebiootikumid (kuidained mida lisatakse toidule, soodustamaks probiootikumide kasvu Nukleiinhapped · DNA desoksüribonukleiinhape
mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha valkudest moodustab sidekoevalk kollageen. Rasvadest ja süsivesikutest valkusid sünteesida ei ole võimalik, seega vajab organism toiduga söödavat valku. Valgud 2 Biokatalüütiline ja regulatoorne roll. Kuuluvad ensüümide ja hormoonide koostisesse. Tagavad normaalse ainevahetuse. Kiirendavad organismis toimuvaid reaktsioone. Valgulise päritoluga hormoonid reguleerivad metabolismi. Energiaallikas, 1 g valgu lagunemisel organismis vabaneb 4,1kcal. Valkude arvelt kaetakse keskmiselt 12% päevasest energiatarbest. Kaitsefunktsioon ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest (epiteel ja sidekoevalgud, antikehad, vere hüübimine jne.) Aktiivne kaitse moodustavad antikehad ja teised kaitsevagud Passiivne struktuurvalgud nt. naha ja küünte valgud Valgud 3 Elutähtsate ainete transport. Verevalgud seovad ja
Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid Tartu Sisukord 1. .Metsavarud........................................................................................................ 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus...........
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
maailmamere ülemises kihis temperatuur korge ja hapnikusisaldus samuti, alumises kihtides temp külm ning hapnikusisaldus termokliinis madal ja sügavamale minnes kasvab Hoovustesüsteem,hoovusteliigitus- Ekmani spiraal- teoreetiline joonis, mis tekib, kui tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning mille eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad erinevates suundades ja erineva kiirusega liikuma. Päike, selle mass, energiaallikas ning pinnatemperatuur- Päike on keskmise suurusega täht Mass 2*1030 kg, tihedus 1410 kg/m3, raadius 696000 km Päikese pinnatemperatuur ca 6000°C Elektromagnetiline kiirgus, mis jouab maapinnani (150 miljonit km) 8 1/3 min. Päikese sees toimuvad suure rohu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks · Paikese protuberantsid ja laigud, nende intensiivsuse ajaline dünaamika- Päikese atmosfääris intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste
nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia ehk energiaallikas on maaväline. Eksogeensed protsessid on näiteks murenemine, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, gravitatsiooniline edasikanne Murenemine on protsesside kogum, mille tulemusena maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Gravitatsiooniline edasikanne kivimite murenemine gravitatsiooni jõul ehk nt kukkumise, veeremise, libisemise tõttu.
Tärklis, tselluloos, glükogeen. 11. Mis on sahhariidide 2 peamist ülesannet? - Energeetiline funktsioon (glükoos), ehituslik funktsioon (tselluloos, kitiin). Kaitse (tselluloos, kitiin), varuaineline funktsioon, toiteline funktsioon (laktoos). 12. Mis on lipiidid, nende ülesanne? - Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Organismi energiaallikas. 13. Millised ühendid kuuluvad steroidide hulka? - Kolesterool, mitmed hormoonid (suguhormoonid), vitamiin D (kaltsiferool). 14. Kus moodustuvad hormoonid? - Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 2.4 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. - Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2
- polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: • suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu. • Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks. • Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö. • Tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalisruumilise püsimise ja arengu. 4) RNA maailma hüpotees - RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki
- polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: · suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu. · Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks. · Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö. · Tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalisruumilise püsimise ja arengu. 4) RNA maailma hüpotees - RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki
RAUD SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7. Lisaks............................................................................LK 11 8. Natuke ajaloost...............................................................LK12 9. Lõpetuseks.....................................................................LK13 Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta ku...
Baseerub massitoimeseadusele. · Raku tasemel. Baseerub ensüümide aktiivsuse reguleerimisele - allosteeriline regulatsioon, - kovalentne modifitseerimine, - ensüümide süntees, - ensüümide degradatsioon, · Organismi tasemel. Baseerub hormonaal- ja närvisüsteemile Homöostaas (kr.k. homöo - taoline) organismisiseste parameetrite stabiilsus ORGANISMIDE METABOOLNE KLASSIFIKATSIOON VASTAVALT SÜSINIKU- JA ENERGIAALLIKALE Klassifikatsioon Süsiniku Energiaallikas Elekronide Esindajad allikas doonorid Fotoautotroofid C02 Valgus H20, H2S, S jt. Rohelised taimed, anorgaanilised tsüanobakterid, ained fotosünteesivad bakterid Fotoheterotroofid Orgaanilised Valgus Orgaanilised ained Purpursed
- Kõikide organismide peamine energiallikas - Tekib fotosüntees - Loomad saavad toidust - Rakuhingamisel vabaneb energiat 17.6kJ/g - Veresuhkur - glükoos veres MONOSAHHARIIDID Glükoos e. Viinamarja suhkur -C6H12O6 Leidub mees, marjades. Omadused ; magus aine, lahustub vees, värvusetu. Sulamis temperatuur 83kraadi, keemisel laguneb ära. Moodustab tärklise ja suhkru hüdrolüüsi. Fruktoos - Ehk puuviljasuhkur - Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades - Energiaallikas Keemia 2012 Keemia 2012 - DISAHHARIIDID on süsivesikud milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline) suhkur mida on rohkel suhkurroos ja suhkrupeedis. 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoogijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanääretes. Lõhustumiseks vajalik ensüüm(laktaas), mis mõnel puudub. 4
liustike ja polaarmütside sulamise teel. Kivimite toimub Maa tahke materjali ja atmosfääri vaheline ringe, mida mõjutavad organismid. Ringluses osalevad tard--(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Biogeokeemiline osalevad taimed ja mikroorganismid, toitainete ringed, biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementiide ringete seas eristatakse 5 suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (suletud) seejuures ei muutu
ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass. Fosiilsed kütused fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav
Ülejäänud energia vabaneb ja hajub soojusena. Seega läheb alati osa energiat kaotsi. Seal, kus on olemas elu, on alati vaja energia juurdevoolu. Seega ei saa eluslooduses kunagi olla kinnist energiaringet, kus üks kindel energiahulk muudkui ringleks mööda elusorganisme. Universumis üleüldiselt valitseb aga energeetiline tasakaal. Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus. Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks. HINGAMINE KÄÄRIMINE PÕLEMINE
MÕTTEVIIS 1. RENESSANSS Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest.1 Renessanssi taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lip...
aktiinifilamendi. 5.2 Müosiin Müosiinmolekuli 6 alfa-hlikaalset polüpeptiidset raskahelat keerduvad ümber üksteise moodustades müosiinimolekuli saba. Müosiinipeakestel on ATPaasne aktiivsus (seovad ja lõhustavad ATP) ning aktiini ja regulatoorsete kergahelate sidumisalad. Hing lubab müosiinipeakestel saba suhtes teatud nurga ulatuses painduda, mis on lihaskontraktsiooniks hädavajalik. ATP roll: · ATP on kontraktsiooni vahetu energiaallikas: tema hüdrolüütilise lõhustumise energiamuut kasutub müosiinipeakeste liikumiseks (keemiline energia konverteerub mehhaaniliseks) · ATP hüdrolüütilise lõhustumise energiamuudu arvel eemaldab Ca-pump sarkoplasmast kaltsiumiioone (vastu kontsentratsioonigradienti) 6. Vereplasma valgud Vereplasma proteinogramm elektroforeesi abil eraldatud valgud. Jaotus: · albumiinid · globuliinid ( 1, 2, , ) Vereseerumis: Prealbumiin
liikumiseks. Lisaks on see ka tähtis majandussektor, kuna see moodustab rohkem kui 9% ELi kogulisandväärtusest (panusest majandusse). Säästvate ja innovaatiliste transpordivahendite kasutuselevõtul on oluline roll ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Ühiskonna liikuvuse suurenedes on ELi poliitika eesmärk aidata transpordisüsteemidel toime tulla selliste suurte probleemidega nagu ülekoormus, mis raskendab nii maantee- kui ka lennuliiklust, kestlikkus (transpordi peamine energiaallikas on endiselt nafta, mis on keskkonna ja majanduse seisukohast jätkusuutmatu), õhukvaliteet, taristu, mille kvaliteet on ELis ebaühtlane ning konkurents. (Europa, ELi transpordipoliitika) Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika põhineb diplomaatial ja rahvusvahelistest eeskirjadest kinnipidamisel. ELi rahvusvahelise rolli puhul on olulised ka kaubandus, humanitaarabi ja arengukoostöö. ELi välis-
energia ela, Brasiili energia endal käest võtta, veeringlus paigast ära, * Brasiili a, suhteliselt odav, madal potentsiaal geograafiliselt a, Kanada töös hoidmisk, kütust erinev Kanada kulub vähe Tuule- Taani, USA, Elektri Emissioone pole, taastuv Potentsiaal geograafiliselt energia Holland Hiina, tootmine energiaallikas, madal töös erinev, energia hootisus, * Saksam hoidmiskulud esialgsed investeeringu suured, aa müra Päikese- Hisp, Sm, Elektri Taastuv energiaallikas, Lindude häirimine, esialgselt energia* USA Hiina, toomine emissioone pole, madalad kallis, potentsiaal
Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet · Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet · Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet · Kirjeldage ja joonistage väävli ringet · Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas
inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. 6 Energiamajandus Energiakasutus ja tootmine Suurbritannias on saanud üha suuremat tähelepanu aastate jooksul. Põhifaktor selle juures on Valitsuse pühendumus heitgaaside vähendamiseks. 20. sajandil oli põhiline energiaallikas kivisüsi, mis jättis pärast kasutamist palju ebavajalikke ja kahjulikke jääkprodukte. Energiajaotus: · Transport 35.63% (33.00% 1990-l aastal) · Majapidamised 30.23% (27.70% 1990-l aastal) · Tööstused 21.17% (26.27% 1990-l aastal) · Teenused 12.91% (13.03% 1990-l aastal) Suurbritannia suurte kivisöevarude tõttu ning Põhjamere nafta ja gaasivarude tõttu suudab ta endale energiat toota ise, samas jääb üle ka veel ekspordiks
tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena
- vanusest - aktiivsusest - kehamassist - geenidest - soost - ümbritsevast keskkonnast 19. Millised on igapäevase toitumise rusikareeglid? - Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. - Kui me sööme liiga vähe, siis lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. - Toitu tervislikult, tasakaalustatult, mitmekesiselt, tarbi vedelikku. 20. Millist ülesannet täidab glükoos inimese organismis. Glükoos on esmane energiaallikas (kulutatakse esimesena). 21. Millised on veres oleva glükoosi allikad inimese organismis. Süsivesikud, glükogeeni lagundamine, glükoosi sünteesimine. 22. Millised organid ja millised hormoonid ning mil viisil reguleerivad inimese veresuhkru sisaldust. Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur, glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 23
Soolatops olgu võimalikult väikeste aukudega. 8. Vahepaladeks eelista kartulikrõpsudele ja küpsistele värskeid köögivilju. 9. Valmistoitu tarbi võimalikult harva 10. Väljas süües palu, et su toit valmistataks vähese soolaga ja et toidu juurde kuuluv kaste oleks serveeritud toidu kõrvale, mitte peale. Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik, magedama toiduga harjumine toimub kiiresti! Suhkur Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat – st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva
osas alkoholist. Tegemist on siis 3- süsinikuliste alkoholimolekulidega, mille iga süsiniku külge saab pärast ühendada rasvhappe. Sellist võimalust ükski toiduga sisse söödav alkohol ei paku. Keha teeb selle molekuli ise. 2) Sahhariidid- tsüklilised molekulid. Tsükkel on aktiivsust tõstev ja stabiilsust tugevdav keemiline struktuur, seega on tegu aktiivsete ja püsivate molekulidega. a. Glükoos- universaalne energiaallikas b. Fruktoos- puuviljade magustaja, diabeetikute ainus lubatud kasutatav magusaine c. Sahharoos- igapäevane magustaja, stabilisaator, antibakteriaalne mingisugusest hulgast alates. d. Laktoos- piimasuhkur. Stabilisaator ja energiat andev molekul. e. Tselluloos- puitu moodustavmakromolekul. f. Kitiin- kõige tugevam sahharit, pudukate välisskeleti materjal, maohammaste materjal, kellel on maohambad nt, teod, haide
tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena
Liigne valgutarbimine võib kaasa tuua allergilisi reaktsioone. Valku sisaldavad toiduained: Nahata kanafilee, nahata kalkunifilee, tuunikala, krabi, vähk, lõhe, forell, krevetid, munavalged, loomaliha, 10% või väiksema sisaldusega juust, tursk, haug, latikas, rasvata kohupiim, rasvata kodujuust, jogurt(mitte üle 1% rasva), tofu, sojakohupiim. SÜSIVESIKUD 1g-4kcal On organismi põhiline energiaallikas. Jagunevad: Lihtsüsivesikud, mida sisaldab värvuselt hele toit (mesi, suhkur, valge riis, makaronid). Annavad kiiresti energiat, samuti läheb kõht kiiresti tühjaks. Liitsüsivesikud, mida sisaldab tume toit (tatar, pruun ja metsik riis, teraleib). Lagunevad aeglasemalt, energia vabaneb pikema aja jooksul ja täiskõhutunne kestab kauem. Kiudained .Annavad toidule massi, on vajalikud soolte normaalseks tööks, soodustavad mineraalainete ja vitamiinide imendumist
BIOLOOGIA 11. klass I periood Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet ...
tsütosiin ja G-guaniin) ja fosfaatrühmast o desoksüribonukleiinhape-DNA - koosneb süsivesikkust, fosfaatrühmast, lämmastikalusest o ribonukleiinhape-RNA - koosneb süsivesikkust, fosfaatrühmast, lämmastikalusest o Nukleotiidid on nukleiinhapete monomeerid, koostisosad fosfaatrühm, adeniin, süsivesik Süsivesikud - organismi põhiline energiaallikas. Peamine süsivesikute ehituslik osa on suhkrumolekul lihtne ühend süsinikust, vesinikust ja hapnikust. o Monosahhariidid e. lihtsuhkrud üks tsükkel, kus C arv on 3-6, sisaldavad aldehüüd või ketoonrühma o Liitsüsivesikud - süsivesikud, milles 2 või enam monosahhariidi on seotud kovalentselt glükosiidse sidemega Oligosahhariidid - sahharoos, laktoos, maltoos
Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud. Vastupidi, suureneb nende maade hulk, mis deklareerivad tuumarelvadest loobumist. Sellal kui avalikkus ja meedia säilitavad tundelisuse iga pisemagi häire suhtes tuumaseadmetes, on tuumajaamad tegelikult küllaltki turvalised. Tuumaelektrijaamadel on suur töökogemus peaaegu 7200 reaktoriaasta kohta. Vastavalt kogemustele on kasutatud muudatusi jaamade töös ja nende juhtimises, et saavutada suurem turvalisus. Nagu iga teine energiaallikas, genereerib ka tuumajõud jäätmeid, mis tuleb õieti ladustada. Madala ja keskmise tasemega radioaktiivsete jäätmete turvalise ladustamise tehnoloogia on heal tasemel IAEA liikmesmaades. Kõrgradioaktiivsete jäätmete (kulutatud kütus) pikaajaline ladustamine kindlates tingimustes on tehniliselt täiustatud, kuid seisab vastamisi poliitiliste takistustega, millest valitsused peavad jagu saama. Paljud maad töötavad pakiliselt selle kallal, et leida kohti või konstrueerida ja
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
See on suhteliselt kõrge näitaja. ( tv 82) Sündimus on 10 , suremus on 13 ja väikelaste suremus on 6,1 . (tv 82) sündimus on vähenenud. Linnastumine Linnades elab 65% rahvastikust (tv. 82) Budapest, Miskolc, Györ ja Szeged asuvad jõe ääres ja Pec'i sai rajatud esimene ülikool Energiamajandus Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Põllumajandus Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu
Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) üle...
millega osta järgmise perioodi mugavusi. Enamgi veel - mistahes rahahulga olemasolul pole kusagilt leida ressursse, mille abil seda mugavust saavutada. Taastumatud loodusvarad kallinevad nende kasutamise ulatusega pöördvõrdeliselt, seetõttu on katastroofipiir juba tunnetatav. Praegu elavate põlvkondade õnnetuseks on see piir nihkunud liialt lähedale. MEEMIDE KAMMITSAIS Põlevkivi nagu iga teinegi fossiilse päritoluga energiaallikas on ennekõike seotud traditsiooniga. Richard Dawkins räägib vastavalt kas põlevkivi-või siis naftameemist: teadmised biosfääri käitumise kohta lubavad küll arvata, et fossiilsete mineraalide liigne muundamine süsihappegaasiks võib kallutada keskkonnaseisundit märgatavalt inimese kahjuks, ometi nõuab juurdunud tava jätkamist. Rahaga läbi korrutatud mõtlemise tulemusena jõuame jätkuvalt argumendini: põlevkivi on veel odav..., no kasutagem siis seda, mis meil on
Referaat VESINIK JA HAPNIK Koostaja: Jonathan Simson VII B 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1.0 Mis On Hapnik?....................................................................................4 1.1 Hapnikutarve....................................................................................5 1.2 Hapnikusisaldus...............................................................................5 1.3 Hapnikuringe...................................................................................6 1.4 Hapniku Toksilisus..........................................................................6 1.5 Lahustunud Hapnik..........................................................................6 2.0 Mis On Vesinik?.........................................................
Elu päritolu Biosfäär, Maad ümbritsev õhuke elukile on avatud ja juhul, kui inimene vahele ei sega, miljonite aastate jooksul oma seaduspärasuste järel arenev ja muutuv süsteem. 4-4,5 miljardit aastat tagasi olid Maal kujunenud tingimused mateeria arenguks elu tekke suunas. Selleks, et algaks elu vormiteke peavad olema täidetud neli tingimust: 1) suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu, 2) komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks, 3) energiaallikas (Päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö, 4) tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalis- ruumilise püsimise ja arengu. Elu tekkele Maal eelnes keemiline evolutsioon, mis lõi eeldused elu tekkeks. Keemiline evolutsioon kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Maakoor oli rahutu, esines vulkaanipurskeid, maapinnale tungisid magmavoolud
mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. 2.3 Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. 5 Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu
põletisse ja koldesse suunamine. Injektioonipõleti ja sundsegunemispõleti. Injektsioonipõletites suunatakse põlemisõhk põletisse gaasijoa kineetilise energia arvel, kusjuures gaas ja õhk segunevad põleti sees. Sundsegunemispõletites suunatakse põlemisõhk põletisse või koldekambrisse ja segatakse gaasiga õhuventilaatori abil. 28. Tahkekütuse põletustehnoloogiad. Põletid. · Saepurugraanulid on juba aastaid olnud üks kiireima kasvuga alternatiivne energiaallikas maailmas. Peale eramajade kasutatakse pelleteid ka kaugkütte soojuse tootmiseks. Pelleti teeb nii atraktiivseks see, et esiteks on toorme näol tegi tootmisjäägiga. Teiseks on pelletite põletamisel tekkivad suitsugaasid keskkonnasõbralikumad. · Firma Ecotec põletid kasutavad alt ülesse toimiva toitesüsteemiga põletamist, kus ka kõige väiksemad osakesed põlevad täielikult juba enne, kui nad tuhaga koos eemalduksid põlemistsoonist
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja kehalisest koormusest (Deikina & Jõeleht: 2010). 2 SÜSIVESIKUTE, RASVADE JA VALKUDE OSATÄHTSUS Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Toidusüsivesikud on ainevahetuse jaoks asendamatud, sest katavad poole vajalikust päevasest toiduenergiast (Zilmer: 2009). Süsivesikuid on mitut erinevat tüüpi. Enamik toidus sisalduvatest süsivesikutest tuleb taimedest. Ainus loomne süsivesikute allikas on piimatoodetes sisalduv laktoos ja mees sisalduv fruktoos. Glükoosi ja fruktoosi leidub puu ja köögiviljades (Hartvig: 2004 ). Süsivesikud esinevad toidus suhkrute ja tärklise kujul. 1
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.............................................................................................
Kivimite ringluses osalevad tard- (laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
