Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas. Seal toimub pidev termotuumareaktsioon, mille käigus vabaneb energia. Päike on hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 x 10astmes30 kilogrammi. Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist
vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 16. Mis on liht- ja liitlipiid? Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaantriooli ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. 17. Lipiidide funktsioonid. Nt Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustavad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas 18. Steroidid ja hormoonid, millised nende hulka kuuluvad ja nt Steroidid- vees peaaegu ei lahustu, Sinna kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid Hormoonid- on bioaktiivsed ained , mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 19. Mis on ateroskleroos, tekkimine Ehk veresoonte lupjumine.Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase 20. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkruseid ja rasvaseid toite?
Calvini tsüklis kasutatakse valgusstaadiumis salvestatud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 6CO2 + 12NADPH2(18 ATP) C6H1206 + 6H2O + 12NADP(18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli reaktsioonide käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid aga väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Fotosünteesi tähtsus · glükoosi tootmine(toiduahela alglüli, teiste orgaaniliste ainete tootmisel) põhiline energiaallikas. · vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks. · Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. · on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. · tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. · atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks.
9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos. Kõik need ained onmonosahhariidid. 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on glükogeen, tselluloos ja tärklis. 11. Polüsahhariidide kaks ülesannet organismides on energeetiline ja ehituslik. 12. Taimne varusahhariid on tärklis, mis esineb näiteks mugulas, sibulas, risoomis. Loomne varusahhariid on glükogeen ja esineb maksas ja lihastes. 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitsebkeha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb jakaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest. 14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga proteaas. 17
"langevad tähed" ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale 29.mis on komeet Komeet on väike taevakeha, mis koosneb tolmust, jääst, kivikestest ja külmunud gaasist. 30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis päikese läbimõõt on 1,4 mln km (109 Maa läbimõõtu) pinnatemperatuur on 5800 K Keemiline koostis - 90% vesinik ( H), 9% heeliumi (He), 1% raskemad elemendid. 31.mis on päikese ja tähtede energiaallikas Päikese ja tähtede energiaallikaks on 10 astmel 7 kraadil algav termotuumareatsioon (H => He paisub). 32.mida näitab tähesuurus, absoluutne tähesuurus, absoluutne heledus Tähesuurus-ähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv*Absoluutne tähesuurus-Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks
-happeline alla pH 7 keemiliste reaktsioonide toimuminseks peab olema kudedes kindel pH tase (veri ~pH=7,4 . magu ~pH=1, nahk ~pH= 5) ORGAANILISED AINED Bioaktiivsed ained: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, mõrgid, antibiootikumid Biomolekuli moodustavad organismide elutegevuse tulemusena Koostis: Riboosi ja desoksüriboosi leidumine: Glükogeeni e loomse tärklise talletatakse maksas (natuke ka lihastes) SAHHARIIDID (süsivesikud) Fruktoos C 6H12O6 puuviljasuhkur Tähtsus: energiaallikas Glükoos C6H12O6 viinamarjasuhkur Nimetus: -leidub: roheliste taimede fotosünteesi tulemusena Sahharoos -kooneb kahe glc jäägist glc+fru Tähtsus:energia Maltoos Tähtsus: energiaks Leidumine: idanevates teraviljades
Biokeemia II test, variant 1 1. Kirjutage mõni C6 aldoosi molekusi struktuur a) lineaarses vormis (Fisheri proj) b) tsüklilises püranoosi vormis (Haworthi projektsioon)Selgitage, kuidas tsükliline struktuur formeerubja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Loetlege tähtsamas monosahhariidide derivaatide rühmad, iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust. 3. Skitseerige alfa(1,6)-glükosiidsidet sisaldava disahhariidi molekuli põhimõtteline struktuur. Selgitage a)glükosiidsidet iseloomustavate parameetritetähendust, b) põhjendage, kas tegemist on redusteeriva või mitteredutseeriva suhkruga. 4. Joonistage fragment Gram-positiivse bakteri rakuseinast. Kirjeldage selel ehitust ja koostiskomponente. 5. Milliseid rasvhapeid loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Miks? Kirjutage ninde struktuurivalemid. 6. Kirjutage vabalt valitud rasvhappelise koostise...
Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sesenenud CO₂ Vesinikuallikas NADPH₂ Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO₂ + 12NADPH₂ -> C₆H₁₂O₆ + 6H₂O + 12NADP 18 ATP -> 18 ADP + 18 P (ENERGIA VABANEB KA) NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgustaadiumi reaktsioonides. Fotosünteesi tähtsus Anorgaanilisetest ainetest esmase orgaanilise aine loomine Glüksoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides Toiduahela esimeseks lüliks Toiduks heterotroofidele Hapnik osaleb hingamisel, oskooni tekkel, põlemisel Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal Fossilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) RAKUHINGAMINE EHK GLÜKOOSI LAGUNDAMINE O₂ + C₆H₁₂O₆ -> CO₂ + H₂O ( FOTOSÜNTEESIGA RISTI VASTUPIDI) Rakuhingamine jagatakse 3 etappi: 1. Glükolüüs a. Toimub tsütoplasmavõrgustikul b
Suhkur Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva
5. Jood(-) - osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude sünteesis, joodist sõltub väikelaste kasv, vaimne areng, organite kasv ja organismi ainevahetuse kiirus 6. Magneesium(+) - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil, reguleerib südamelihase tööd 4. Sahhariidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. Lihtsuhkrud – kõige lihtsamad süsivesikud, koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Glükoos – energiaallikas taimedele, rakkude põhiline toitaine, glükoosist koosnevad kõik suuremate süsivesikute molekulid, üleliigne glükoos ->tärkliseks,glük->sahharoos-lauasuhkur Fruktoos – lihtsuhkur, puuviljasuhkur, puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades Riboos ja desoksüriboos – viiesüsinikulised lihtsuhkrud, RNA ja DNA koostises 1) monosahhariidid – 5-6 süsinikuaatomit. 2) disahhariidid – 2 liitsuhkrut
Rasvad on veest kergemad ja hüdrofoobsed (kardab vett). Rasvad jagunevad oleku järgi: 1. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Kaitseb mürkide eest, kogub endasse. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiallikana. Isolatsiooni materjal. 2. Vedelad rasvad ehk õlid Küllastumata rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikas ja seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep, päevalilleseemned Õli viljades oliivid, pähklid 3. Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt. mesilasvaha (mesilase kärg). Vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin on kreemides) Toidulipiidid asendumatute rasvhapete defitsiir põhjustab dermatiite ja energia defitsiit.
ebastabiilne poliitiline olukord 18)Millised on suurimad naftat eksportivad riigid?(OPECI kuuluvad 3, ja 3 mitte kuuluvad) Saudi-araabia, Iraan, AÜE (OPEC) Norra, Venemaa, Kanada 19) Mis on OPEC? Naftat eksportivate riikide organisatsioon 20)Millised probleemid võivad kaasneda maagaasi tootmisega? (ökoloogilised, sotsiaalsed) Torud takistavad loomade rännet, ohtlik(katastroof), kui maagaas saab otsa, siis tuleb leida uus alternatiivne energiaallikas, mis võib osutuda kallimaks ja inimesed jäävad töötuks 21)Millised probleemid võivad kaasneda nafta tootmisega?(ökoloogilised,sotsiaalsed) Nafta sattumine merre, näiteks laevaleke. Tekib merereostus 22)millised majandusharud on maailma suurimad söe, nafta ja maagaasi tarbijad? Energiamajandus- elektroenergeetika, trantsport 23)Milliseid ohte loodusele kaasneb maagaasi ja nafta tootmisega? Merereostuse korral hukuvad paljud loomaliigid 24)Kus asuvad maailma suurimad naftavarud?
ahelad on painduvad, pakitakse vähem organiseerunult ning neil on suurem liikumispotensiaal. Cis-konfiguratsioonis kaksiksidemed looduslikult enamlevinud rasvhapped. Nimetus: C arv, lisatakse lõppu -hape, küllastumata rasvhappe puhul näidatakse kaksiksideme asukohad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru? Vahad struktuur, roll, esindajad. Vabad rasvhapped kui energiaallikas säilitatakse triatsüülglütseroolide ehk rasvade kujul. Kõige rohkem taandunud süsinikuvorm. Ei vaja hüdraatimist ehk rasvad saab tihedamalt kokku pakkida. Vahad pika süsinikuahelaga alkoholide ja pika süsinikahelaga rasvhapete estrid. Roll: kaitsefunktsioon. Vaha kihiga on kaetud loomade nahk ja karv; taimede lehed; lindude suled. 3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid
masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel 4) Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. 5) Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike tuule,päikese, maasisest ja bioenergiat. 3.2 Nafta ja gaasitööstus Ligi kaks kolmandikku maailma naftavarudest paikneb LähisIdas
enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid jagunevad: lihtlipiidid e rasvad, liitlipiidid ja steroidid. Üks osa lipiidimolekulidest armastab vett hüdrofiilne, teine osa kardab vett hüdrofoobne. STEROIDID Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees praktiliselt ei lahustu. Näiteks vitamiin D, kolesterool, osad suguhormoonid nt östrogeen ja testosteroon. LIPIIDIDE BIOLOOGILISED FUNKTSIOONID: · Energiaallikas · Kaitse · Ehituslik funktsioon · Varuaine funktsioon · Ainevahetuslik funktsioon · Rasvades lahustuvad vitamiinid VALGUD E PROTEIINID Valgud on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohapetel on igal oma nimi ja kolmetäheline lühend. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemega. Valgust koosnevad inimese juuksed, küüned jm. Valkude erinevad omadused tulenevad: · Aminohappejääkide järjestusest
Miinusteks on see, et suurte hüdroelektri jaamade rajamine on kulukas ja keeruline, raskendab kalade liikumist ja sobilike jõgede arv on piiratud. TUULEENERGIA on energia, mis on toodetud tuulegeneraatorite poolt. Tuuleenergia plussiks on selle keskkonna säästlikus, tasuta ressurss(tuul) ning et ta on taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Miinuseks on see, et nad vajavad tuult vähemalt 6m/s ning tuul on väga ebausaldusväärne energiaallikas. Võimalik kahju linnustikule. PÄIKESEENERGIA on energia, mis saadakse päikesepaneelide kasutamisel päikesekiirgusest. Eestis on selle efektiivsus väike, kuna päikselisi päevi on vähe, samas võib nt Austraalias olla suur potensiaal.Miinuseks on kallid päikesepaneelid, mis ei õigusta end sellise energia tootmise vormis, sest neil on suhteliselt madal kasutegur. Plussiks on see, et nad ei saasta keskkonda, töötavad hääletult ning tasuta ressurss.
· Nimeta monosahhariidid(lihtsuhkrud) (4): Riboos(RNA koostis), desoksüriboos(DNA suhkur), glükoos(viinamarjasuhkur, veresuhkur), fruktoos(puuviljasuhkur). · Kuidas nimetatakse teisiti järgmisi suhkruid: a) Glükoos viinamarjasuhkur b) Fruktoos puuviljasuhkur c) Laktoos piimasuhkur d) Maltoos linnasesuhkur · Millised süsivesikud täidavad ehituslikku ülesannet(2)? Tselluloos/ Kitiin · Milline aine on organismide esmane energiaallikas? Glükoos · Mis on taimede tähtsam varuaine? Tärklis · Millised orgaanilised ained annavad kõige rohkem energiat? Rasvad · Nimeta lipiidid, mis täidavad ehituslikku ülesannet? Vahad ja fosfolipiidid · Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad? Vesiniku sidemed, aminohappejäägid · Millised nukleotiidid erinevad nii DNA kui ka RNA molekulis(3)? A, C, G · Milline nukleotiid esinem ainult: a)DNA molekulis T
- Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat - Näiteks: fotosüntees, DNA süntees · Dissimilatsioon - Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. - Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. - Dissimilatsiooniprotsessides vabaneb energia orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. · Orgaaniliste ainete dissimilatsioon - Organismi esmane ja kiireim energiaallikas on sahhariidid. - Järgnevalt kasutab organism rasvu. - Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. · ATP ehk adenosiintrifosfaat - Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. - Makroergiline ühend- aine, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides. - Koos fostaatrühma ülekandega salvastatakse 30 kJ energiat.
* Laktoos ehk piimasuhkur * Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos puuvill, taimerakukestad * Kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused?
organismide kudedele mis ei kasuta valgusenergiat. (Miidla 1984). Valdav osa maal elavaid organisme on heterotroofid, nad ei ole suutelised valgusenergiat keemiliseks energiaks muutma. Vajaliku energia saavad heterotroofid üksnes toiduga omastatava orgaanilise aine järk-järgulisel oksüdatsioonil. Kui fotosüntees lakkaks, lõpeks otsa ka orgaanilise aine varud. Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus. Toimub energiavahetus, see on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Niisiis ei saa heterotroofsed organismid elada taimede poolt esmaselt moodustatud orgaanilise aineta (Sarapuu 2002). Glükoos, mis moodustub on oluline ka taimedele endile. Kuid fotosünteesi tähtsus ei piirdu üksnes
Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid. Magnetism ja vulkanism- Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse. Vulkaane jagatakse: tsentraalseteks- ja lõhetüüpi vulkaanideks. Vulkaanipurske juures eralduvad gaasid, aurud, vedel purskeprodukt, mis on segunenud magma. Magmalistel protsessidel tekivad tardkivimid. 6. Eksogeensed protsessid Välisdünaalmilised ehk eksogeensed protsessid. Energiaallikas on väljastpoolt Maad näiteks Päikeseenergia arvelt. Murenemine- kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis vee, õhu ja organismide füüsikalisel ja keemilisel toimel Tuule geoloogiline tegevus ehk eoolne protsess- kulutab, kannab edasi Vee geoloogiline tegevus- Vee ringkäik looduses Merede geoloogiline tegevus- see on üks olulisemaid geoloogilisi tegevusi, sest 2/3 Maast on mere all. Jää geoloogiline tegevus- Liustikud
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad O, C, H, N, P, S 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet säilitab organismisisest temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, täidab kaitseülesannet. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid, a) närviimpulsside moodustumine 3.3. Magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. Kaltsiumiioon c) luudes, hammastes 3.5. Rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame toidu ja veega. 5. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal, vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad. 6.Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas.Kuidas me sellest gaasist vabaneme? (selgitus!) Inimene vabaneb süsih...
2)Rasvad 3)Valgud(1g-4,3 kcal) ATP Makroergilised ühendid, mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb suur hulk energiat ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis N-alus(adeniin)-süsivesik(liboos)-p~p~p (~ makroergiline side, mille lõhkumisel vabaneb energia) Lisaks ATP-le leidub UTP, GTP, CTP Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne(toimub ühtemoodi loomades, taimedes) C6H12O6 + 6O2 > 6CO2 + 6H2O Energia 38 ADP + P1 > 38 ATP 1 molekol glükoosi= 38 ATP Glükolüüs(tsütoplasmavõrgustikul) Aroobne anaeroobne - hapniku on piisavalt - Hapniku pole piisavalt erinevate ensüümide toimel toimub 10 toimub lihaskoe rakkudes
mitteratsionaalne kasutamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine. 35. Nimeta 5 energiaallikat - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. Taastumatud: nafta; süsi; turvas; uraan. 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikas - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad - Taastumatud: nafta; süsi; turvas; uraan. 38. Millised keskkonna probleemid kaasnevad energiatootmisega - energiavarude ammendumine; kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale(peamine mure CO2) 39. Nimeta tuuleenergia poolt ja vastuargumendid - Poolt: taastuv energiaallikas,
stroomas. Nende käigus sünteesitakse glükoos ja selleks kasutatakse atmosföörist neeldunud süsihappegaasi ja valgusstaadiumist ülekantud vesinikku. Energia saadakse valgusstaadiumist sünteesitud ATP-lt. Vabanenud NADP ja ADP kasutatakse uuesti valgusstraadiumis. Glükoos jääb toime ja on teiste keerukamate ühendite lähteaineks. Pimedusstaadiumi ei saa valgusstaadiumita toimuda. Fotosünteesi tähtsus: 1. orgaanilise aine glükoosi süntees 2. põhiline energiaallikas 3. toiduahela esimene lüli 4. toiduks heterotroofidele 5. toodetakse hapnikku, mis osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel Fotosünteesi ja hingamise võrdlus Fotosüntees Hingamine * vaja valgust * ei vaja valgust * moodustub orgaaniline aine * orgaaniline aine laguneb * eraldub hapnik * hapnik neeldub
alale ka teisel pool paisu. Lisaks muudavad ülespaisutatud jõed jõekeskkonda, mis omakorda muudab selle liigilist kooslust. Eraettevõtjate sõnul on aga kalapääsude ehitamine kulukas, samas ei pruugi need oma ülesannet täita kalad ei tarvitse seda lihtsalt omaks võtta, kalapääsu suunatav vesi ei läheks aga elektriturbiinidele ning seega kaotaks ettevõtja kasumilt arvestatava summa. Lisaks sellele on hüdroenergia on Eestis marginaalne energiaallikas, sest Eesti jõed pole suured ega veerohked. Eestis toodetakse hüdroenergiat aastas umbes 15-20 megavatti, mis on alla ühe protsendi kogu toodetavast energiast. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1...0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Ka tuuleenergia rakendamine ja kasutamine Eestis pole eriti tulutoov. Nimelt tuul ei puhu alati ning seetõttu
Elutegevuseks vajalik energia. Sünteesiprotsesside lähtaine saamine. Enamus loomi on heterotroofsed. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleoiinhappeeid. Vaja on lähteaineid, ensüüm, täiendavat energiat. Dissimiatsioon Organismis toimuvad lagundamise protsessid. Tavaliselt vabaneb energia ja tekivad saadused. Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti tuletataktase glükoosi varud organismis polüsahhariididena. Tärlkis -> glükoos. Glükoosi lagundaine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne. 1. Glükoos Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2. Tsitraaditsükkel Toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid Toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Aeroobne glükoos tähendab, et hapnikku on piisavalt
ka taimehaigusi. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. (wikipedia.org) Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv, -2°C kuni +45°C-ni. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30°C. Pärmid taluvad teatud tingimustel ka külmumist. (wikipedia.org) Pärmseened on ka kemoorganotroofid. See tähendab, et nende põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritava aine. Süsinikuallikaks on enamjaolt glükoos ja fruktoos või sahharoos ja maltoos. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks vajalikku energiat suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol ja süsihappegaas. Pärmseened vajavad oma elutegevuseks kindlaid keskkonnatingimusi, kus on olulisteks teguriteks keskkonna temperatuur, niiskus, pH, toitainete olemasolu. (wikipedia.org) 2 MATERJAL JA METOODIKA Töös kasutatud materjalid:
* Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis – mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos – puuvill, taimerakukestad * Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen – maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused?
........................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks: • Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna
veel teisegi elemendi, mille ta nimetas raadiumiks. Curied murdsid pead selle üle, et miks mõned elemendid on radioaktiivsed, teised mitte. Nad olid üle pea töösse uppunud. Kuna Curiedel oli vaja rohkem raha, asus Marie tööle füüsikaprofessorina Séveres´i tütarlastekoolis École Normale Supérieure'is. 1902. aasta juulis eraldas Marie raadiumisoolana tibatillukese koguse raadiumi. Raadiumi soojendava efekti vastu valitses väga suur huvi, sest arvati, et sellest võib saada energiaallikas. Curiede koht teaduse ajaloos oli kindlustatud. Juunis 1903 tegi Marie Curie radioaktiivsusest ettekande Sorbonne´i prefessoritele. Talle anti doktorikraad ja ta oli Prantsusmaal esimene naine, kes sai selle au osaliseks. Novembris sai Marie Curie koos Pierre´i ja Henri Becquereliga Nobeli füüsikaauhinna. Marie taheti auhinnast ilma jätta, kuna ta oli naine, kuid ta sai sellega ning sai seega ka esimeseks naiseks, kes sai Nobeli auhinna. 1911
Taimse toidu hulka kuuluvad teravili ja teraviljatooted, puu- ja köögiviljad. Loomse toidu hulka kuuluvad piim ja piimatooted, liha, kala ning munad. Autori ostukorvis on kana, vorsti (mis pole küll kõige tervislikum toiduaine), palju piima ja koort ning kodust võetud ja ise kasvatatud puu- ja köögivilju. (Tervise Arengu Instituut, 2015a) Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud. Süsivesikud on organismis kiiresti omastatavad ja seega kõige olulisem energiaallikas. Süsivesikud on näiteks glükoos ja fruktoos (puuviljad), sahharoos (lauasuhkur), laktoos (piim), maltoos (teraviljatooted), tärklis (kartul) ja kiudained (teraviljad, puuviljad). Kiudained tagavad hea seedimise. Puu- ja köögiviljade tarbimisel tuleks eelistada värskeid vilju – kõrgel temperatuuril töötlemisel ja pikaajalisel säilitamisel lähevad olulised mineraalid ja vitamiinid kaduma. Tärklis
energiaallikaks. Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis transpordiks ja kasutamiseks. Soojuspump kogub meid ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett. Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump
(ATP). Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil GTP (guanosiinfosfaat).
Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H2...
1.Mida uurib füüsika ? Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7
lõpetame iga sooja kümbluse külma dusiga! Karastamisega ei tohi aga liiale minna. Peame lõpetama õhuvanni kohe, kui tunneme külmavärinaid. Külma veega kümbleme ainult siis kui meil on soe. Jahedasse vette ei tohi jääda kauaks. Ning pärast suplust hõõrume end alati käterätikuga kuivaks! Karastamine aitab ära hoida külmetushaigusi ning kuulub kindlalt tervislike eluviiside juurde. TOITUMINE Nagu me kõik teame, on toit elutähtis energiaallikas toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga. Spordis tähendab toitumine ühendavat lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel. Toitumise peamine funktsioon ongi organismi varustamine vajaliku energiaga. Tuleb hoolikalt vältida nii üle- kui alatoitumist ja seda nii energeetika kui üksikute toitainete seisukohast. Peab tegema kindalks, et energeetika suurus vastab spordiala vajadustele, et vältida
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lää...
komöödiamuusikalidega. Aastal 2000 rajas ta Bel-Etage Swingorkestri, millega on välja andnud plaate nii Suurbritannias kui ka Eestis. 1995. aastal sai Cambridge'i kõrgeima inglise keele sertifikaadi. Ta on ka katoliiklane ja pöördub Jumala poole igal võimalikul hetkel. Aga arvab, et mitte iga selline pöördumine ei vii kontaktini. Tõeline meditatsiooni ja palvega saavutatav kontakt on uskumatu energiaallikas ja siis võib inimene kõike saavutada. Mart Sanderi sulest on ilmunud ka kolm raamatut: eestikeelne «Mercator» ja ingliskeelne «Z, the Terminal Letter», kolmas ja esimene täispikk romaan «Lux Gravis» ehk «Raske valgus», samuti on tõlkinud palju teatri- ja filmikriitikat. Vabal ajal meeldib talle maalida nii koopiaid kui algupärandeid. Enamik teostest läheb müüki kunstioksjonitel. Pärast aprillirahutusi registreeris ta end abipolitseinikuks, sest on elupõline tallinlane ning
asendada. 4. Bioenergia Bioenergia on energia, mis tekib orgaaniliste ainete (puit, põllumajandusjäägid) põlemisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. 2 Probleemid Metsa üleraiumine põhjustab puidukriisi. Paljudes Aafrika arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas ning pidevalt toimub intensiivne raie. Selle tagajärjel hävinevad liigirikkad vihmametsad. Põletamisel lendavad õhku mitmed mürgised ühendid. Selle tagajärjel võib suureneda kasvuhooneefekti oht ja kahjustada võib saada isegi osoonikiht. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Arenenud maades on spetsiaalselt bioenergia saamiseks pandud kasvama kiirestikasvav energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate
sooritamine.Energiat on vaja ka keha püsiva temperatuuri säilitamiseks, organismile omaste ühendite sünteesimiseks ja ainete transportimiseks rakkudevälise ja-sisese keskkonna vahel. Vajaliku energia saab inimene toidust.Peamisteks energeetilist väärtust omavateks toiduaineteks on valgud,rasvad ja süsivesikud.Nende toitainete lagundamisel inimese kehas vabanevast energiast kasutatakse osa adenosiintrifosfaadi ehk ATP sünteesimiseks, mis on ka ainuke otsene energiaallikas ,mille abil käivitatakse inimorganismis erinevad energiat vajavad protsessid. ATP lagundamisel vabaneb energia, mida kasutatakse lihaste tööks ,aga ka erinevates sünteesi-ja transpordiprotsessides. ATP lagundamisl tekib ühtlasi ADP,mis on kasutatav ATP taastootmiseks rasvade ,süsivesikute ja valkude oksüdeerimisel vabaneva energia toel.ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Suurbritannia on maagaasi impordilt 5.riik maailmas. Joonis 4. Suurbritannia kui toornafta importija ja eksportija. Allikas: United Kingdom Analysis U.S. Energy Information Administration (EIA). http://www.eia.gov/countries/cab.cfm?fips=UK Suurbritannia omab maailmamajanduslikku tähtsust energiamajanduses. Kuni nafta ja maagaasi kasutusele võtmiseni oli Suurbritannia pea kõige tähtsam riik maailmamajanduses, kuna eksportis teistele riikidele kivisütt, mis oli toona peamine energiaallikas. 1990.aastast alates on kivisöe tootmine ja eksport kiiresti vähenenud, asenduses nafta ja maagaasi impordiga. Suurbritannias toodetavast maagaasist ja naftast enamus läheb Suurbritannia enda vajaduste rahuldamiseks, nii naftat kui ka maagaasi isegi imporditakse teistest riikidest juurde. 4. Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse elektrienergiat? Joonis 5. United Kingdom Electricity Net Generation by Type. Allikas: International Energy Statistics. http://www.eia
sooritamine.Energiat on vaja ka keha püsiva temperatuuri säilitamiseks, organismile omaste ühendite sünteesimiseks ja ainete transportimiseks rakkudevälise ja-sisese keskkonna vahel. Vajaliku energia saab inimene toidust.Peamisteks energeetilist väärtust omavateks toiduaineteks on valgud,rasvad ja süsivesikud.Nende toitainete lagundamisel inimese kehas vabanevast energiast kasutatakse osa adenosiintrifosfaadi ehk ATP sünteesimiseks, mis on ka ainuke otsene energiaallikas ,mille abil käivitatakse inimorganismis erinevad energiat vajavad protsessid. ATP lagundamisel vabaneb energia, mida kasutatakse lihaste tööks ,aga ka erinevates sünteesi-ja transpordiprotsessides. ATP lagundamisl tekib ühtlasi ADP,mis on kasutatav ATP taastootmiseks rasvade ,süsivesikute ja valkude oksüdeerimisel vabaneva energia toel.ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
- kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus - töölised ehk proletariaadid - peremudeli muutus ( vähem lapsi, mitu põlvkonda ei ela enam koos, inimesed muutuvad anonüümseks ) - linnas on rohkem võimalusi, aga inimesed tunnevad end üksikuna - TEHNIKA ARENG - vabrikutootmine - esimene energiaallikas oli vesi, 1765 võeti kasutusee aurumasin, 19.sajandi keskpaigaks sai kivisöest peamine lihtmasinae kütus. 19. sajandil sai alguse ka elektrivoolu kasutusele võtt – algul patareina, siis elektrimootorina - rahvastiku kasv ja tervisehoiu paranemine - transport – laev, rong ja 19. sajandi lõpul ka auto - telegraaf, telefon - tekib nõudlus ja laiskus!!
*Rasvhappeks nimetatakse atsüklilisi monokarboksüülhappeid, mille molekuli süsinikuskeletti kuulub tavalisetl 12-34 süsiniku aatomit. *Nimetage inimese organismi jaoks olulisi polüsahhariide. Milline tähtsus neist igalühel on ? Glükoos, Tselluloos, Tärklis Erinevalt rasvadest on glükoos kasutatav mitte üksnes aeroobsetes tingimustes, lihase hapnikuga küllaldase varustatuse korral, vaid ka anaeroobselt, hapniku defitsiidi oludes. Energiaallikas. Struktuurne tähtsus. Regulatoorne funktsioon. Organismis olulisteks algmaterjalideks, mida kasutatakse paljude muude biomolekulide sünteesimiseks. *Mis erinevus on küllastunud ja küllastumata rasvhappel ? Küllastunud rasvhapete molekulides esinevad süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Küllastumata rasvhapete süsiniku aatomite vahel tuleb ette ka kaksiksidemed, haruharva kolmiksidemeid. *Laktoos ja maltoos on mõlemad oligosahhariidid. Mille poolest nad teineteisest erinevad
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiiv...
alapunkte järgmiselt: "1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on üks Eesti tähtsamaid majandusharusid ja puidusektor annab neljandiku Eesti tööstuse käibest. 2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. Puidutöötlemisega tegeleb Eestis ligi 36 000 inimest ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest. Peamiselt maaelanikele on küttepuit oluline energiaallikas. Samuti on mets hea puhkekoht. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse 4 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pd f keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama
Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil GTP (guanosiinfosfaat).
Miks toimub infoajastul järjest sügavam spetsialiseerumine? Tänu tugevale konkurentsile peab vähendama tootmiskulusid. Ettevõtlusvõrgustiku moodustab liiderfirma koos allhankijate ja partneritega. Millisesse piirkonda on Eestis koondunud suurem osa tootmisettevõtteid? Miks sinna? Linnade ümbrusesse, sest seal on paremad transpordivõimalused. Miks kujunesid eelmise sajandi algul söebasseinidest olulised tööstuskeskused? Süsi oli energiaallikas. Transport oli halb. Miks on pagaritööstuse ettevõtted orienteerunud eelkõige siseturule? Toode rikneb kiiresti. Miks on rahvusvaheliste ettevõtete osa üleilmses maailmamajanduses väga suur? Juurdepääs uutele tooraineallikatele, tootmiskulusid hoiab kokku, uued turud. Miks hakkasid ettevõtted rahvusvahelistuma? Tahtsid oma kaupu viia välisturule, et saada suuremat kasumit ja arendada end tootmisvõrku. Kasu/kahju ettevõttele ja rajatavale maale:
1) Energia tootmine 2) Energeetilse varu loomine 3) Ehituslikud ülesanded 4) Kaitsefunktsioon 6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesikust saab 4 kcal 1g lipiidist saab 9kcal 1g valgust saab 4 kcal 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil? 8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab? 9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega. 1) Varuaine 2) Energiaallikas 3) Ehitusmaterjal 4) Kaitse 5) Lahusti 6) Sigaalmolekulid 7) lähtaine 10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kust saab organism kolesterooli? 11.Kuidas on kolesterool seotud südame-veresoonkonna haigustega? Kirjelda. Milliseid suguhormoone Sa tead, mis on nende toime? Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
