summarne installeeritud võimsus 2016.a. Oli 1265,873 GW Kõige suuremad hüdroelektrijaamade võimsused oli järgmistes riikides: Hiina 340,527GW USA 105,830GW Brasiilia 91,639GW Kanada 83,295GW Venemaa 53,881GW 7 Elektrijaam electric current 8 Suurimad tuumaelektrijaamade võimsused on järgmistes riikides. 9 Alternatiivsed energiaallikad Ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenerg ia, tuuleenergia, geotermaalenergia ) Alternatiivsete energiaallikatega elektrijaamade installeeritud võimsus on kõige suurem järgmistes riikides: 10 11 Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem
Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.Hüdroenergiat muundatakse elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet, kuid vähem kui põlevkivi kaevandused. Samas ei levi hüdroenergiat tootes loodusesse saasteaineid ning vesi on taastuv energiaallikas. Kuid hüdroelektrijaamad ehitatakse tavaliselt jõgede peale ja niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks, kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud elekter. Töötavad ka mitmed hüdroelektrijaamad, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb pöörlema turbiinid, mis on ühenduses generaatoritega
nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. 8.Kuidas jaotatakse sahhariide? monosahhariidid e. lihtsuhkrud; oligosahhariidid e. disahhariidid; polüsahhariidid e. liitsuhkrud. 9.Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid:Riboos - C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA. Desoksüriboos - C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA. Heksoosid:Glükoos - C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades.Fruktoos - C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades. 10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Maltoos: kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid. Laktoos: glükoosi ja galaktoosi molekulist, Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. Sahharoos: Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades
Polüsahhariidid- süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhrkust Oligosahhariidid- koosnevad 2-10 süsinikuaatomist , lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti ja on kergesti omastatavad. Fruktoos- puuviljasuhkur, mis on paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur Glükoos- kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine Laktoos- kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas Tärklis- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks Glükogeen- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks Tselluloos- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent
· Sümptomiteks on peavalu, iiveldustunne, väsimus, kõhulahtisus ja kehatemperatuuri tõus · Kassiahastus avaldub kõige teravamalt siis, kui inimese vere alkoholi sisaldus läheneb nullile MIKS TEKIB KASSIAHASTUS? · Alkohol viib kehast välja vett, sooli ja kaaliumi. Vajalike ainete tasakaal on häiritud ja toitainete jõudmine ajju on takistatud · Alkohol mõjutab magu ning see tekitab iiveldust · Alkohol aeglustab glükoosi tootmist, mis on aju ja mitmete rakkude energiaallikas · Alkoholi oksüdeerudes tekib mürgine etanaal, millest organismis tekib äädikhape, see protsess on aeglane ja etanaal jõuab teiste ainetega moodustada veel mürgisemaid ühendeid MIKS TEKIB KASSIAHASTUS? · Organism tekitab glutamiini, see aine ei lase alkohaoli tarbinuil sügavalt magada · Alkoholis sisalduvad lisaained võivad esile kutsuda oksendamist, peavalu, kliinilist depressiooni või isegi viia koomasse KUIDAS KASSIAHASTUSEST PÄÄSEDA?
· Riietusest · Õhutemperatuurist · Õhuniiskusest NB! Treenimine ja võistlemine kuumas kliimas Toitained: · Süsivesikud · Lipiidid · Valgud · Vitamiinid · Mineraalained · Vesi Toitainete energiaväärtus: · Valgud 4 kcal/g · Süsivesikud 4 kcal/g · Rasvad 9 kcal/g Süsivesikud Glükoos, sahharoos, tärklis Tselluloos toimib inimese organismis kiudainena Süsivesikud on tähtsaim energiaallikas Paljud rakud kasutavad energiaallikana vaid süsivesikuid: Erütrotsüüdid, närvirakud Lihased kasutavad süsivesikuid aeroobsel ja anaeroobsel tööl.
BIOMOLEKULID -organismis tekkinud orgaanilised ained asuvad rakkudes SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID -looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75- 90%, loomorganismides kuni 2%. Koosnevad ainult C,H ja O-st; valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat - 17,6Kj SAHHARIIDIDE MOLEKULI EHITUSE JÄRGI 3 GRUPPI: 1. MONOSAHHARIIDID GLÜKOOS o ehk viinamarjasuhkur. o C6H12O6 o rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine o kõikide polüsahhariidide esmane molekul o tekib fotosünteesis, vabaneb rakuhingamisel FRUKTOOS o ehk puuviljasuhkur o C6H12O6 o peamine energiaallikas o paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur RIBOOS o nukleiinhapete koostises
Suur on geotermaalenergia osa Islandil mood. 40% Islandi energiavajadusest. Mõju keskkonnale on võrdlemisi väike; kulutused tootmisele ja transpordile on üsna kõrged. Bioenergia Saab toota biomassist, s.o. orgaaniliste ainete (nt. puidu, põllumajandusjääkide) põletamisel. Toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedel eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas. Mitmes Aafrika riigis on puidukriis. Enerigavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on levinud arenenud riikides. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE Üle 2/3 elektrist annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad. Tuuma- ja hüdroenergia osatähtsus on enam-vähem võrdne. Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, üksikutes riikides võib osakaal olla suur. Peamise osa eletrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid (nt. USA, Kanada, Rootsi, Norra, Island).
Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest. Balatoni järv. Tisza jõel Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Maavarad Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi Kivisüsi Pruunsüsi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja- Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksportitakse. Boksiit Rahvastik Põhiandmed: Pindala: 93 030 km2
Lk 32- Orgaanilised ained 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipi...
laadis akusid Kõigest 12 kW generaator Ajaloost Poul la Cour- 2. tuuleenergia pioneer, moodsate tuulegeneraatorite isa Asutas esimese tuuleenergia ajakirja Ehitas eksperimentide läbi- viimiseks spetsiaalse tuuletunneli Uurimusi teostas elektrienergia salvestamiseks enda toodetud elektrit kasutas elektrolüüsi teel veest vesiniku tootmiseks Positiivsed küljed Ei tekita saastust Taastuv energiaallikas Keskkonnasäästlik Tuult on külluses Tasuta Käitamise ajal ei kasutata vett Negatiivsed küljed Jääb ette lindude rännuteedele Seadmete kõrge hind Ebastabiilsus, pole kõikjal kättesaadav Tekitab valgussähvatusi, mis häirivad ümbruskonna inimesi Rikub maastikupilti Tuulepark Võimsus (MW) Tuulikute arv Virtsu I 1,8 2 Torgu Eesti tuulepargid 0,45 3 Pakri 18,4 8
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...
vesinik ja hapnik. Monosahhariidid- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on mono sahhariidid. Lipiid- organismide energiaallikas Hormoonid- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud- aminohapetest moodustunud polümeerid. Kuidas muutub valgu struktuur? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Sellist nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Renaturatsioon- Denaturatsiooni pöördprotsess.
metaan. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja kütteseadmetes ja samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete valmistamisel. Näiteks nagu väetised, kangad teras, klaas, plastmass, värvid jne. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas ja see säästab loodust ja tekitab vähem müra ja heitgaase. Nigeerias on paljudes kohtades leitud maagaasi, kuid arvatakse, et seda on veel. Minni Treier 10b
- pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad Jõed on vooluveekogud, mis toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest. Olulisus: kodu loomadele(kalad) ja taimedele laevandus puhkamis- ja ujumisvõimalus mageveevarud energiaallikas Jõed ei kuiva talvel, kuna saavad põhjaveest oma varud. Veetaseme tegurid: kliima aurumise ja sademete vahekord toitumisallikad veetarbimine Jõeosad: ÜLEMJOOKS - suur lang, kiire vool - kannab suuri osakesi - sälkorg - kitsas, sügav, looklev - kulutab palju KESKJOOKS - materjali suurus, lang ja voolukiirus keskmine - moldorg - laiem ja looklevam jõesäng - kulutus-kuhje tasakaalus
Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi
TUULEELEKTRIJAAM. *Tuuleelektrijaam ehk tuulegeneraator on elektrijaam, mille energiaallikas on tuul. Palju tuuleelektrijaamu üksteise läheduses moodustavad tuulepargi. *Tuuleenergia kuulub alternatiinsete energiavarade hulka st. see on energiavara, mida saab asendada praegu kasutusel olevad energiad. *Tuuleenergia varud on suured, kuid seda kasutatakse vähe. *Tuulegeneraatorite ehitamine ja kasutamine tasub ainult siis ära, kui aastas on keskmine tuulekiirus 6 m/s. *Seda energiat kasutavad peamiselt arenenud riigid (nt. Jaapan ja Saksamaa).
AINE- JA ENERGIAVAHETUSE PÕHIJOONED Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (vajavad anorgaanilist ainet) Autotroofid: taimed, bakterid (tsüanobakterid), protistid (vetikad). Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vajavad orgaanilist ainet) Heterotroofid: loomad, seened, bakterid, inimesed. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jagatakse kaheks: a) assimilatsioon; b) dissimilatsioon. AUTOTROOFID (fotosünteesivad ehk valmistavad ise orgaanilisi ühendeid) Rohelised taimed saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. (Energiaallikad:) Selle toimumiseks on vaja väliskeskkonnast a) valgusenergiat; ...
Tuumafüüsika konspekt Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma, Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed, Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juur...
- Sisaldavad alati süsinikke ( C ). - Tekivad organismides. - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. * on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. * Taimedes leidub neid kuivainest 79-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. 1) Monosahhariidid ehk LIHTSUHKRUD - Riboos on RNA koostises... - Desoksüriboos DNA suhkur... - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist. - Laktoos (piimasuhkur)-moodustub peamiselt piimanäärmetes. - Tärklis (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)-energia varuaine taimedel.
6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid- süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites
Bioaktiivseteks nim org ühendite eri klassidesse kuuluvaid ühendeid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi: Ensüümid, Vitamiinid, Hormoonid. · Süsivesikute ülesanded: Energeetilinekõige kiiremini kasutatav energiaallikas; Struktuurnetaimeja seeneraku kestas; Varuaine taimedes tärklis, loomades glükogeen · Süsivesikute jagunemine: Monosahhariidid(lihtsuhkrud) Kõikide organismide energiaallikas, tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust (riboosRNA koostises, desoksüriboosDNA koostises, glükoosviinamarjasuhkur, veresuhkur= glükoos veres, fruktoospuuviljasuhkur) Oligosahhariidid(23 mono on omavahel liitunud) (sahharooslauasuhkur; maltooskoosneb 2st glükoosijäägist; laktoospiimasuhkur) Polüsahhariidid(polümeerid, mille monomeerideks on mono jäägid) tärklisenergiavaruaine taimedel;
energiavahetuses nii tähtis). 8. ATP (adenosiintrifosfaat) universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui on kaks fosfaatrühma = ADP (adenosiindifosfaat). ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9. Glükoos on esmane ja universaalne energiaallikas. Glükoosi lagundamine = dissimilatsiooniprotsess. 10. Ühe glükoosimolekuli täielik lagundamine organism võimeline sünteesima 38 ATP molekuli. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38 Pi 38 ATP 11. ATP molekulidesse salvestatakse u 40% vabanevast energiast, ülejäänud hajub soojusenergiana. 12. Füüsiliseks tööks vajab inimene täiendavat ATP energiat. Selleks kiireneb organismis orgaaniliste ainete dissimilatsioon, mille käigus toimub ATP süntees
Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. S üs ive s ik s uhkur SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, seentes 1-3% Nad kuuluvad rakkude koostisesse. S üs ive s inike üle s ande d: Ene rg e e tiline - kõige kiiremini kasutatav energiaallikas. S truktuurne taime- ja seeneraku kestas. Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) SAHHARIIDIDE LIIGITAMINE MONOSAHHARIIDID Glükoos, fruktoos OLIGOSAHHARIIDID Maltoos, laktoos POLÜSAHHARIIDID Tärklis, tselluloos, glükogeen SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Füüsilise töö puhul suure tähtsusega. Vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud.
ja valkude sünteesil, reg.südame tööd, raud-punasteverel. Koostis, seob hapniku, annab verele punase värvuse. 13) Vee tähtsus orgamismis - kõik organismid koosnevad põhiliselt veest ning vajavad oma elutegevuseks pidevalt vett. 14) Hüdrofiilseteks nim aineid, mis vees lahustuvad. 15) Hüdrofoobsed on ained, mis vees ei lahustu, nt rasvad. 16) Sahhariidid on süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosvevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas 17) Monosahhariidid on lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit (nt. tärklis, tselluloos, glükogeen ) 18) Oligosahhariidid koosnevad 2-10 süsinikuaatomist, mis lahustuvad vees hästi, liiguvad organismis kiiresti ja on kergesti omastavad. (nt. laktoos, maltoos) 19) Polüsahhariidid on süsivesikud, mis koosnevad kahesta rohkemast lihtsuhkrust (nt. tärklis, tselluloos, glükogeen)
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresoo...
Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis suur tuumaenergia osakaal? Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga suur tarbijate hulk ning tuumaenergiat toodetakse suurtes kogustes. Nendel on teiste energiaallikatepuudus ning kuna on palju tarbijaid, siis see tasub ära. 5. Esita üks poolt ja üks vastuargument väitele: ,,Eestisse on otstarbekas rajada oma tuumajaam." Hetkel on Eestis peamiseks energiaallikaks põlevkivi ning see on taastumatu energiaallikas ning väga kallis. Vastuväiteks oleks tuumakatastroofioht, mis võib tekitada erinevaid haigusi jne. 6. Miks on Norras ja Kanadas hüdroenergia osakaal väga suur? Norras ja Kanadas on mägised alad, kus on vesi langeb, kiirelt. 7. Too välja Eesti energiamajanduse üks tugev ja üks nõrk külg. Hea on see, et Eesti ei sõltu energia saamiseks kellestki teisest, sest põlevkivi saadakse siitsamast.
Aminohapped •Kõik valgud koosnevad aminohapetest. •Aminohappeid on organismis vaid 20 erinevat. •Kõiki aminohappeid on väga vaja, et saaks moodustada kõik vajalikud valgud. •Aminohapped liituvad omavahel ja moodustavad valgu. Valgu ülesehitus 1. Primaarsektuur: aminohapete järjestus 2. Sekundaarsektuur: spiraal või paralleelselt 3. Tertsiaalsektuur: kerajas molekul 4. Kvaternaarsektuur: mitu valgumolekuli koos Lipiidid – Varuainete, energiaallikas, ehitusmaterjal, kaitse organismile, kaitsevad, lahusti, signaalmolekul.
Referaat Tsõpov Vladislav Tallinn 2007 Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermaalenergiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Nendel aladel, kus termaalvesi (kuni 200 °C) paikneb maapinna lähedal (eriti vulkaanilistel aladel) on tinglikult taastuv energiaallikas, mida on võimalik kasutada energia muundamiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates.
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas -...
Nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes Toitefunktsioon laktoos piimas Biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapetesünteesiks Mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse.
Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atomaarne hapnik ehk monohapnik Tekib vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik Palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik Ebapüsiv, üksik aatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks Trihapnik ehk osoon Terava lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas Ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapniku Väga tugev oksüdeerija Võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogselt klooriga) Osoon võib tekkida välgulöögi kanalis tekkiva kõrge temperatuuri mõjul
käivitatav eksentrik Kolb ja silinder Kolvi ja silindri abil tekitatakse suruõhuga tugev löök. Tõukemehhanism 7 Akutrell Tööpõhimõte - sama mis valgustusvoolul toimival elektritrellil Energiaallikas - aku Eelised - tööpiirkonna laienemine ja käsitsemis- mugavus juhtme puudumise tõttu - saab kasutada kui tavalist kruvikeerajat - kaob oht saada tõsisemaid elektritraumasid 11. 01. 2008. a.. Päinurme IK 8 Akutrell käiguvahetus
Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi
Kui inimesed kasutaksid ümbritsevat energiat keskkonna säästlikumalt, jätkuks ressursse ka kauemaks. Alternatiivseks energia ressursiks on taastuva energia (nt päikeseenergia) kasutamine. Kuid milleks saab taastuvenergiat kasutada? Mida hõlmab otseselt või kaudselt päikesekiirgust vahendavate taastuvenergiaallikate kasutamine? Taastumatud ja taastuvad energiaressursid Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Nende hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on geoloogilises minevikus tekkinud biomass, mis on muundunud vormi, mida saab kütusena kasutada. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest kasutamise läbi väheneb selle allikas - uraanimaak (Remmelg, 2011a; Taastumatu energiaressurss, s.a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul,
joonisel 6. Ühe fotoelektrilise mooduli (päikesepaneeli) võimsus on tavaliselt 50...1000 W Elektrivõrgu lihtsustatud skeem 1 fotoelektriline moodul 2 fotoelektriline sektsioon 3 vaheldi 4 trafo Joonis 5. Fotoelement- ehk fotogalvaaniline päikeseelektrijaam 1 päikesekiirgus 2 fotoelektriliste paneelide väli, 3 alaldi 4 trafo Joonis 6. Sellise tootmisviisi plussid 1) Päikeseenergia on taastuv ja lõputu energiaallikas otseses tähenduses. Niikaua, kui päike on endiselt olemas, on päikeseenergia kättesaadav. 2) Päikeseenergia ei sõltu asukohast erinevalt teistest energialiikidest. Seda leidub nii kõrbes, mägedes kui ka lopsakas metsas. 3) Suured pumbajaamad ja puurimisvõrgud tehakse fossiilkütuste kaevandamiseks maapinna alt. See on kallis ja samas lisanduvad ka jooksvad kulud. Fossiilkütuste hinnad kõiguvad pidevalt, kuna nad sõltuvad nõudmise-pakkumise teguritest
Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Tuumaenergia eelised : 1) Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. 2) Kontsentreeritud energiaallikas, vajab vähe maad ja materjaliladusid 3) Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma rikkalikke energiaallikaid ja järelikult on suure tähtsusega sõltumatus ja enesekindlus, mida tuumaenergia pakub rahvusvaheliste kriiside ajal. 4) Väga oluline faktor tuumaenergia tulevikul on loomulikult keskkond. Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et
*tehnoloogia suhteliselt *taastuv kallis Saksamaa, USA, energiaallikas *tuul on ebaühtlane Tuule- alla Hispaania, Hiina, *vähe saasteaineid *tekitab müra alla 1% elektri tootmine Ranniku piirkonnad energia 1% Taani(suurim *saab rajada ka *võivad häirida lindude
Jaotatakse lihtsuhkruteks ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud- (monosahhariidid) kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Lihtsuhkrud on keemiliselt väga aktiivsed. Nt: glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Liitsuhkrud- moodustuvad kahest või enamast lihtsuhkru molekulist. Nt: Sahharoos, Laktoos, polüsahhariid, tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin 9. Süsivesikute ülessanded organismis? Energiaallikas ja varuaine- energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikud. Suuremad süsivesikud lagundatakse glükoosiks ning glükoosi saavad rakud energiatootmiseks kasutada. Ehitusmaterjal- tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett. Kaitse- taimerakkud tselluloosist kestad nind seenerakkude ja putukate kiriin kaitseb välismõjude eest
Inime on omnivoor kõigesööja Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompeseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükogeenina Rasvad Taimed (õlid) ja loomsed rasvad Küllastunud ja küllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse jaoks Süsivesikud eehk sahhariidid · Põhiline organismi energiaallikas · Vaimse töö puhul on vajadus suurem · Varuaineks glükogeen · Iigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks · Olulised on seedimatute süsivesikute leidumine toidus just seedimise korrashoiu mõttes Valgud · Taimsed ja loomsed · 20 aminohappest koosnevad · 8 asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust · Tähtis on valguline mitmekesisus o Kasvamine paljunemine
hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000 aastal 11 %. Puidu kasutamisel on esikohal Pärnu- ja Tartumaa, järgnevad Harju-, Viljandi- ja Lääne-Virumaa. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja
Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra ja tekib uus isotoop. Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Termotuumareaktsioonideks on vaja ülikõrget temperatuuri, kuna tuumade ühinemisel peavad tuumad ületama elektrilised tõukejõud ja seda saab teha kiiruse abil, kuid mida suurem on kiirus, seda kõrgem on ka temperatuur. Maa peal ei saa termotuuma reaktsioone tekitada. Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik
Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, seega arvan, et tuulenergial on suur tulevik Eesti aladel. Nimelt on võimalusi veel hüdro- ning päikseseenergial. Eestis on rohkesti jõgesid, tugevaima vooluga on Narva jõgi, mille voolu jõul saab tekitada energiat. Kuigi hüdroenergia potensiaal on Eestis maapinna väiksese languse ja veekogude vooluhulga suhtes madal, on see siiski keskkonnasõbralik ning usaldusväärne energiaallikas. Päikeseenergia sealjuures on kulukam kuid üpriski efektiivne kui päike paistab. Perioodil märts kuni oktoober toodavad Eestis üles seatud päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest ning selle aja jooksul koguneb kokku 1030 kWh. Eestis on palju häid võimalusi alternatiivenergia tootmiseks. Biomass, tuul, vesi ja päike kõiki olulisi allikaid on võimalik ümber töödelda vajalikuks energiaks. Areng on olnud suur ja tundub, et see jätkub tulevikuski.
mehaanilisel kujul. Hoorattad salvestavad kineetilist energiat pöörlevas kodaratega rootoris või kettas, mis on valmistatud komposiit-materjalidest. Hoorattaid kasutatakse autodes juba ammu, neid kasutatakse kõikides tänapäeva sisepõlemismootorites energia salvestamiseks ja võimsuse edastamise silumiseks mootori järskude pulsside korral. Hoorattaid kasutatakse erinevates süsteemides, kuna hooratas suudab edasi kasna energiat stabiilselt, samas kui energiaallikas ei väljasta energiat ühtlaselt. Sel põhimõttel toimivad hoorattad sisepõlemismootorites stabilisaatoritena. Kui tavalised hoorattad on tehtud terasest, alumiiniumist, siis uueks oluliseks suunaks hoorataste tootmisel on komposiitmaterjalid, sest hoorataste tootmisel püütakse maksimeerida kineetilise energia salvestamist, pöörlemiskiirust. Et suurendada energiahulka, mida hooratas suudab salvestada, on olunie et hooratta materjalil oleks uur
Milliste kehaliste tegevustega millist süsteemi rakendatakse? FOSFAGEENI SÜSTEEM – 100 meetri sprint, 60 meetri jooks, Sellel süsteemil jätkub varusid maksimaalselt kümneks minutiks. GLÜKOGEENI-PIIMHAPPE SÜSTEEM – 400 meetri jooks, rakendub kuni 1,5-minutiliste pingutuste puhul. AEROOBNE HINGAMINE – kui lihased peavad pingutama üle kahe minuti, toodetakse energiat aeroobse hingamise abil. 6. Valgus- ja pimedusstaadium. Mis on mõlema staadiumi energiaallikas, lähteained ja saadused? Kus need toimuvad (kloroplasti ehitus)? VALGUSSTAADIUMIS vajatakse Päikese valgusenergiat. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Selle reaktsiooni tulemusena laguneb vee molekul vesinikioonideks ja hapnikuks. Hapnik on reaktsiooni jääkprodukt. PIMEDUSSTAADIUMI reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas kohe pärast valgusstaadiumit. Ei vajata valgusenergiat, see aga ei tähenda, et
erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsium, iood… Ensüümid Satuvad piima juhuslikult, kasu tavaliselt pole Ternespiim
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
Süsivesikud ja vitamiinid Karl Leppik 8.B RVG SISUKORD: • Tutvustus. • Vajalikkus. • Kus leidub? • Tähtsad teadmised Süsivesikute tutvustus • Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. • Mõnele organile, näiteks ajule ,on süsivesik, glükoos ainuke energiaallikas. Kus neid leidub? • Süsivesikuid leidub: – Kartulites – Puuviljades – Mahlades – Mees Mis asjad kuuluvad süsivesikute hulka? • Süsivesikute hulka kuuluvad: – Glükoos ehk viinamarjasuhkur – Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained • Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. • Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit
Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päikeseelektrijaamad. Tuumaelektrijaamu Austraalias ei ole, sest leidub piisavalt teisi energiaallikaid. Elektrijaamad paiknevad peamiselt idarannikul. Kõige rohkem kasutatakse elektri tootmiseks sütt, sest seda leidub palju ja on üsna odav energiaallikas. Austraalia elektrihinnad on ühed odavaimad maailmas. Austraalias on elektrienergia toodang inimese kohta suhteliselt suur. Aastal 2001 tarbiti seal ühe inimese kohta 6599 kWh. Siiski on viimase 20 aasta jooksul kodune energiatarbimine suurenenud aeglasemalt kui tootmismaht. Globaalne nõudlus Austraalia energiaressurssidele on suurendanud kodumaist tootmist. Austraalia kulub kõrge arenguga riikide hulka ja elektri tarbimine ja tootmine näitavad, et majandus on heal järjel.
liblikõielistega (hernes, uba) Seente ja vetikate vahel on sümbioos samblikes. Samblik= seeneniit+ vetikas. 13.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). o Riboos- RNA koostises olev suhkur, lihtsuhkur e. monosahhariid o Desoksüriboos- RNA koostises, lihtsuhkur, o Glükoos- fotosünteesi lõpp-produkt, taimedele vajalik energiaallikas, liitsuhkur e polüsahhariid. Leidub taimedes ja puuviljades. o Fruktoos- lihtsuhkur, leidub puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades, nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Energiaallikas. o Laktoos- e piimasuhkur, leidub imetajate piimas, oligosahhariid, energiaallikas. o Mis vahe oligosahhariidil ja polüsahhariidil o Tärklis- taimne varuaine, polüsahhariid, energia ja varuaine. o Tselluloos- taimerakkude kestades; polüsahhariid; ehituslik ülesanne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
