Raipesööjad karud, kotikad, putukad(kes lagundavad), bakterid ja ussikesed(lõplikud lagundajad). Läbi jõgede muutusele, tekkisid juurde looked jne. Tippkiskja Toitumisuhted Ökosüsteemis Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks orgaanilisi aineid ISE!!! tootja Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikkke orgaanilisi aineid saavad väljast j aise orgaanilist ainet ei sünteesi. Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. (seened, inimesed)tarbija Päikeseenrgia on energiaallikas. Taim võtab soojus/valgsusenergia vastu ja muudab selle keemiliseks energiaks, ehk selliseks, et saab seda kasutada ja meie saame selle energia taime süües. Ülejäänud energia väljub soojusenergiana(ülejääk). Taimed tootjad ehk produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid. Loomad, inimesed tarbijad ehk konsumendid, heterotroofid. Konsumeerima ära sööma/ära tarbima. Lihasööjad ehk karnivoord ehk zoofaagid. (hunt, rebane)
· Verre imenduvad: süsivesikud, monosahhariidid (peamiselt glükoos), aminohapped · Lümfi imenduvad: rasvhapped ja glütserool · Vesi imendub: jämesooles Süsivesikute ainevahetus inimeses Glükoosi ainevahetus inimeses: Plussid: - Kõige kiiremini kasutatavam energeetiline varu kehas (alates 10ndast sekundist peale kehalist pingutust võetakse glükoos kasutusse) - Lisatarbimine vesilahustuval kujul mõjub hästi kiiresti umbes 10-15 minutiga - Glükoos on lihastele ainus energiaallikas hapnikudefitsiidi korral - Mida intensiivsem töö, seda olulisem on glükoosi roll energiavahetuses. Treenitud sportlased kasutavad kestva pingutuse korral rasvhapetest saadavat energiat - Vastavalt vajadusele saab organism ise glükoosi juurde sünteesida teistest ühenditest. Näiteks glütseroolist ja teatud aminohapete süsinikskelettidest Miinused: - Varud kehas on piiratud - Süsivesikute varusid saab talletada piiratud ulatused, sest seovad palju vett
asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleotiidide funktsioonid: nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on substraatideks nukleiinhapete sünteesil. NTPd on energiakandjad ATP on keskne molekul energia metabolismis; GTP on peamine energiaallikas valgu sünteesis; CTP on oluline metaboliit fosfolipiidide sünteesis; UTP aktiveerib suhkrud polüsahhariidide sünteesis. Nukleotiidide koosseisu kuuluvad Tsükliline nukleotiid lämmastikalused äratundmisühikutena, ise nad metabolismis ei osale. Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis. Tsüklilised nukleotiidid. Nukleosiidmonofosfaadid, milles fosforhape on estersidemete
tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained:
iseloomustavad teist ja kolmandat järku struktuur. Kuju järgi jaotatakse valgud kahte rühma: Esiteks niitja kujuga, mis on näiteks kõõluste, juuste ja lihaste valgud. Teiseks on kerjakujulised, milleks on näiteks antikehad ja ensüümid. 7) Nimetage ja selgitage 2 sahhariidide funktsiooni organismis. Sahhariidide ülesanded organismides on: 1. Energeetiline glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, tärklis, glükogeen. Glükoos on inimese organismi kõige tähtsam energiaallikas. Glükogeen on varuaine, mida inimese organismis säilitatakse maksas ja lihastes. 2. Tugikude tselluloos (annab taimedele tugevuse), kitiin esineb lülijalgsete skeletis ja seentes. 8) Nimetage ja selgitage 3 lipiidide funktsiooni organismis. Lipiidide ehk rasvade ülesanded organismis: 1. Energeetiline ülesanne, sest rasvad on põhiliseks energiaallikaks. Näiteks talveuniakuks
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
· erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; · erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Vee- ehk hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks.
URIINI ÜLDLÄMMASTIKUHULK. Moodustub valgu laguproduktidest, miseemaldatakse organismist neerude kaudu. 10 – 18 g lämmastikku. 12.Süsivesikute ainevahetus, süsivesikute tähtsus organismis. Süsivesikuid saame peamiselt taimsest toidust. Allikad:Taimne toit: Tärklis, Roosuhkur e.sahharoos, Piimasuhkur e. laktoos, Linnasesuhkur e.maltoos, Puuviljasuhkur e. fruktoos, Viinamarjasuhkur e.glükoos Loomne toit :Loomne tärklis e.glükogeen Süsivesikud-esmane energiaallikas • Neid kasutavad kõik keha rakud.Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. • Lihased suudavad toota süsivesikutestenergiat ka ilma hapniku osavõtuta • Sama hulga energia kättesaamiseks kulubvähem hapnikku 13.Süsivesikute varud organismis. ORGANISMISISENE VARU. Süsivesikud talletatakse maksa ja lihastesse glükogeeni näol. • Maksa glükogeenina (ca 10%maksamassist) • Lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihasemassist, vahel kuni 2%)
piksli kambrini (avamine on teostatav vooluringi sulgemisega nii, et elektrivool saaks sellest läbi minna). Samal ajal saadab kontroller elektrivoolu mööda kuvaliini, mis liigub väljavalitud pikslini. Elektrienergia saab avatud aadressi real laengu ja liigub läbi piksli ning läbib vastava vooluringi. Elektripingetest tekkiv energia väljub aatomitest gaasiseguna, muutes gaasi plasmaks. Mateeria muutub plasmaks, kui energiaallikas läbib normaalolekus stabiilseid gaase nagu neoon ja ksenoon. Elektrivoolus vabalt liikuvad elektronid tabavad gaasi aatomeid, luues ja andes edasi oma energia ioonidele. Need ioonid on aatomid, mis on elektronide tasakaalutuse (sümmeetria puudumise) tõttu positiivselt või negatiivselt laetud. Ioonid on ebastabiilsed ja pöörduvad tagasi oma normaalsesse seisu. Kui see juhtub, kiirgavad ioonid energia, mis nad tekitas valguse ultraviolett kuulikestena, mida nimetatakse footoniteks.
aurulaev steamship, steamer auruturbiin steam turbine avariielektrijaam emergency generating set, stand-by generating set diiselgeneraator diesel generator, (diesel alternator ) (vahelduvvoolu ~ ) diiselmootor diesel engine ekspluatatsiooniline kiirus service speed, operating speed elektriline ülekanne electric transmission erimass specific weight esmane energiaallikas primary energy source gaasiturbiin gas turbine gaasiturbiinlaev gas turbine ship jõuseade power (generation) plant jäämurdja icebreaker kalapüügilaev fishing ship kasutegur effeciency kaubalaev cargo ship kombineeritud jõuseade combined power (generation) plant konteinerlaev containership
2. Vesi Kehamassist umbes 70-80% vett. 10% veekaotus võib lõppeda surmaga. Vesi on lahustiks – keemilised reaktsioonid, transpordivahendiks, termoregulatsioon, jääkainete eemaldamine. Vett saab joogiveest, toidust ja metabolismist (endogeenne vesi). Kui toit on väga veerikas – puder, konservid jms – siis ei pruugi koer väga palju juua. Vett väljutatakse uriini, hingamise ja higistamisega. 3.3. Rasvad Peamine energiaallikas – 9,1 kcal/g. Küllastunud rasvhape – kaksiksidemed puuduvad, monoküllastumata – üks kaksikside, polüküllastumata – mitu kaksiksidet. Cis-rasvhapped ei ole sirge ahel, seetõttu ei saa neid nii tihedalt pakkida ja rasv on vedel. Muudetakse trans-rasvhapeteks, mis on sirgemad (jõnks kurvi asemel) ja on tahkemad. Kunstlikud trans-rasvhapped kipuvad ladestuma, kuna organism ei oska neid lõhustada, looduslikud trans-rasvhapetega seda probleemi pole
valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). 6 3.3 Rasv Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). 3.4 Süsivesikud Laktoos ehk piimasuhkur on piima peamine süsivesik, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoosi on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb
Lipiidid peaksid mõõduka ja keskmise kehalise koormuse korral katma 26-30 % toiduratsiooni koguenergiast. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Energia säilitajana organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped . 2. Varuaine funktsioon Lipiide talletatakse organismis varuks: loomorganismides triglütseriidid rasvkoes, taimedes õlid. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik · inimese organismis on rasvu 10-20 % kehakaalust, rasvumise korral 50 % ja enam keskmine · lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g · toiduga saadud lipiididest omastab inimorganism ca 95%
(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet Süsinikuringe toimub Maa bioota, kivimite, pinnase ja fossiilkütuste veekogude bioota ja setete ning atmosfääri CO2 vaheliste muundumiste teel. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet
Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba glükolipiidid
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
-Noorkuu 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?- Siis kui kuu täisvari jõuab maale. 28.Kuidas tekib poolvari?Selgita poolvarjulist kuuvarjutust.- Suur kerakujuline valgusallikas tekitab poolvarju(või kaks valgusallikat). Kuu heledus väheneb. 29.Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus?- Ei 2. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub Päike, üheksa suurt planeeti(ilma pluutota 8) ja hulgaliselt väikekehi. Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas. Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete koos. Planeedid(v.a Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Planeedid tiirlevad ümber päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning
tekivad lihtsamad, vabaneb energiat, millest olulisim hingamine. Nendes kahes protsessist saavad alguse taimes kõik tema eluks vajalikud orgaanilised ühendid. See on oluline erinevus võrreldes loomsete organismidega, sest loomad peavad suure osa orgaanilistest ainetest saama toiduga. b. Fotosünteesi tähtsus taimele anorgaanilistest ainetest moodustatakse esmane orgaaniline aine taimes; protsessi lõpp-produkt glükoos on peamine energiaallikas organismis; protsessi lõpp-produktina moodustub molekulaarne hapnik (O2). fotosüntees sõltub 3-st keskkonnafaktorist: süsihappegaas CO2; vesi; valgus. c. Fotosünteesi kunstlik mõjutamine taimede kasvatamisel Süsihappegaas - CO2 kontsentratsioon õhus on madal 0,03%. Taimi saab lisatoita CO2 -ga, kuid seda ainult katmikala. Avamaa tingimustes pole see võimalik, sest CO2, kui gaasiline aine, lendub
Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi
Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
Iseäranis oluline osa on fotosünteesivatel planktilistel mikrovetikatel ehk fütoplanktonil (nn. taimne hõljum). Veeökosüsteemides on nad peamised esmased orgaanilise aine tootjad. Vaid kinnikasvavates madalates veekogudes suudavad nendega selles konkureerida suurtaimed. Samamoodi kui niidul kasvavad rohelised taimed on vetikad veekogu toiduahela käivitajad ning ülejäänud organismidele otsene või kaudne energiaallikas. Toiduahela kõrgematel tasemetel olevate organismide tootlikkus oleneb paljuski vetikate "jõupingutustest". Fotosünteesivate vetikate enda kasvu mõjutavad eeskätt vees leiduvad toiteelemendid ehk toitesoolad, peamiselt lämmastik ja fosfor. Olulised on ka keskkonna näitajad, nagu valgus, temperatuur, lainetus jne., mis loovad tingimused rakkude arenguks. Kui toitesoolade hulk järves suureneb, kasvab ka vetikate ja seeläbi kogu veekogu tootlikkus.
madalate mägedeni Sylhet piirkonnas. - 7.8% moodustavad troopilised heitheinalised taimed, mis paiknevad peamiselt nendes piirkondades: Gazipur, Tangail, Sherpur, Jamalpur, Naoga, Rangpur, Dinajpur ja Panchagar. Kaartilt on näha metsakate Bangladeshis (rohelisega) Mets on Bangladeshis uuenev energiaallikas. Mets annab puitu, puukütet (mis talurahva seisukohalt on üks olulisemaid asju), taimi meditsiini tarbeks ning mõjutab temperatuuri (Mangroovid aitavad paljudes kohtades ära hoida ka erosiooni). Põlisrahvas saab ka metsast jahtides söögi lauale ning sealne loodus meelitab palju turiste. Kuna metsa on Bangladeshis niigi vähe siis puitu ei ekspordita ning ka ise kasutatakse võimalikult väheses koguses. Metsamajandust juhib Bangladeshis Forestry Master Plan (FMP) 10. Tööstus
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2
seostes peituv energia. Kütuste energeetiliselt olulisemaks võrdluseks on nende kütteväärtused (vt lisa 3), mis on kütuse massiühiku (tahkete ja vedelate kütuste puhul) või mahuühiku (gaasiliste kütuste puhul) täielikul põlemisel vabanenud energiahulk. Tänapäeval on kõik energeetikas kasutatavad kütused orgaanilise päritoluga maavarad või nende saadused. Peamiselt kasutatakse fosiilseid, mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K) Ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas peale lihasenergia teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K)
INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor kõigesööja. Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida. Valgud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükgeenina. Üleliigsed toitained väljastatakse organismist. RASVAD Taimsed (õlid) ja loomsed rasvad. Küllastunud ja küllastumata rasvad. Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster. Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse seisukohalt. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Põhiline organismi energiaallikas. Vaimse töö puhul on nende vajadus suurem. Varuaineks glükogeen. Liigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks. Olulised on seedimatute süsivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoui mõttes. VALGUD Taimsed ja loomsed. 20 aminohappest koosnevad. 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust. Tähtis on valguline mitmekesisus. Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funktsiooni tõttu. VITAMIINID
tekkinud fragmentides on seoseenergiad nukleoni kohta suuremad ja produktide tuumade kogumass väiksem kui olid lõhustunud tuuma mass. Tuumade liitumine: tuumasüntees (nuclear fusion) Maal on potentsiaalselt võimalik saada termotuumaenergiat deuteeriumi ja triitiumi tuumade ühinemisel. Tuumasüntees on peamine energiaallikas tähtedes, kuid seal toimuvad valdavalt muud tüüpi termotuumareaktsioonid. Deuteeriumi ja triitiumi pommitamisel kiirete osakestega võib toimuda tuumade liitumine, mille tulemusena eralduvad neutronid ja energia 17.6 MeV.
hüdrolüüsi, mille käigus vabanev glükoosijääk ühtlasi ka fosforüülitakse ning produktiks on glükoos-1-fosfaat. Fosfaatrühm ei võeta mitte ATP-lt vaid ortofosforhappelt ning seetõttu ongi energeetiliselt reaktsioon kasulikum. Glükogenolüüsirajal saadakse glükoos-6-fosfaat lihtsalt fosfaatrühma ümberpaigutamise tulemusena. Seda katalüüsib fosfoglükomutaas. Edasi toimub kõik analoogselt glükolüüsirajaga. Kuna glükoos on inimese keha rakkudele esmajärgulise tähtsusega energiaallikas, siis on organismi normaalse talitluse tagamiseks oluline kindlustada stabiilne glükoosi kontsentratsioon veres. Eriti sõltuvad sellest erütrotsüüdid. Vere glükoositaseme säilitamisel on oluline roll maksarakkudel. Teatavasti asuvad just maksas glükogeeni varud ning glükogeenist glükoosi saamine põhineb glükoos- 6-fosfataasi olemasolul. Tema ülesanne on võtta glükoos-6-fosfaadist ära fosfaatrühm ning seega on produktiks glükoos. Seega, kui tekib glükoosi puudus,
peituv energia. Kütuste energeetiliselt olulisemaks võrdluseks on nende kütteväärtused (vt lisa 3), mis on kütuse massiühiku (tahkete ja vedelate kütuste puhul) või mahuühiku (gaasiliste kütuste puhul) täielikul põlemisel vabanenud energiahulk. Tänapäeval on kõik energeetikas kasutatavad kütused orgaanilise päritoluga maavarad või nende saadused. Peamiselt kasutatakse fosiilseid, mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K) Ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas peale lihasenergia teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K)
NB! LHILEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR PIK INIMESE ANATOOMIA JA FSIOLOOGIA Inimese anatoomia on petus inimorganismi ehitusest, fsioloogia aga ksitleb selle talitlust. Anatoomia ja fsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks fsioloogiaks. Terminit spordianatoomia ldiselt ei kasutata, spordifsioloogia on aga selgesti piiritletav fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise fsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine vljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordifsioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel tl ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste mju inimesele vib sltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla vga mitmepalgeline ja tugev....
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
Hind määrav ja viib monopolide, oligopolide ja kartellide tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa. IV Nafta, autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine – tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad – kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele. Naftasaadustel põhinevad tooted ja kasvav võimalik rakenduste ulatus erinevates majandusharudes – plastmass ja sünteetika igaks otstarbeks. Maanteed ja magistraalide võrgustik, universaalne elektri kättesaadavus, rahvusvaheline telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi)
elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin. Elektriauto puuduseks on senini energiaallikas (akud). Tänane elektriauto ei ole kasutegurilt ega läbisõidult võrreldav sisepõlemismootoriga varustatud autoga. Teisalt ei pea elektriauto kogu võrdlust välja kannatamagi, sest ta on mõeldud kasutamiseks asulates. Antud elektriauto, mille gaasiturbiinmootor käitab generaatori, liigub vaid elektrimootori abil. Kui akud on tühjenenud 20..30% võrra, käivitub automaatselt gaasiturbiin, generaatorist läheb energia elektrimootorisse ja akudesse
intensiivistunud rasvhapete lõhustumineatsetüül-CcoA. Ketokehade süntees (slide 32). 8. Mis on ajukoe peamine energiallikas? Miks? Glükoos. Ajus puuduvad energiavarud ja glükoosi tsükliline vorm on väga stabiilne. Ta on suht. inertne ja ensümaatiliselt kontrollitav. Eelkõige: ta läbib piisavalt kiiresti hemato- entsefaalset barjääri ja suudab seega tagada ajukoe energiavajaduse. Ajukoe sisuliselt ainus energiaallikas, välja arvatud pikaajalise nälgimise korral, on glükoos. Ajukoes puuduvad energia varud, mistõttu aju vajab pidevat glükoosiga varustamist. Aju kasutab ööpäevas ca 60% kogu organismi glükoosi kasutamisest. Enamus energiast kulub ajul Na+-K+ membraani potentsiaali hoidmiseks, mis on vajalik närvi impulside ülekandeks. Biosünteetilistest protsessidest on ajus olulised neurotransmitterite süntees. 9. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate aminohapete aminorühma lõhustumise
· Keskkonna temperatuur (6...160C) · pH · soola sisaldus (v.t. 12) · aktiivvee sisaldus 15. Juustu mikrobioloogiline valmimine. s.o. mikroobide suunatud areng valmimise esimeses faasis. Juuretisega juustupiima viidud mikroorganismid paljunevad jõudsalt kalgendumise, tera seadmise, vormimise ja teiste kontsentratsioonifaasi operatsioonide ajal. Mikroobide elutegevuse käigus väheneb jõudsalt laktoosisisaldus. See on aga PHB põhiline energiaallikas. Lakooosi käärimise kõigus tekib CO2, moodustuvad augud. Laktoos muudetakse glükolüütilisel käärimisel piimhappeks, propioonhappeks, võihappeks, etüülalkoholiks jn. Piimhapet tekib nii palju, et muudab KK pH. Tekkiv PH võib olla toitaineks teistele mikroobidele, nagu propioonhappebakterid, hallitus ja pärmseened. Kõrge järelsooj.t.-ga juustudes järgnebki piimhappelisele käärimisele propioonhappeline käärimine (PH). 16
biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos - eluslooduse enim levinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Sahhariidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline - põhiline energiaallikas 2. Plastiline ehk ehituslik. Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. 3. Reserv(varu)materjal. Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Glükogeen on maksas ja lihastes. 4. Kaitsefunktsioon nt sekreet kaitseb õõnesorganeid (söögitoru, soolestik, bronhid) mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate sissetungi eest. 5
3-fosfaadiks. I faasis tarbitakse 2 ATP molekuli. Glükolüüsi II faasis muundatakse glütseeraldehüüd-3-fosfaat püruvaadiks, kasutakase 1,3-BPG ja PEP. Lisaks püruvaadile tekib II faasis ka ATP ja NADH. 1 molekuli glükoosi kohta tekib 4 molekuli ATP ja 2 molekuli NADH. Enamik reaktsioone glükolüüsis omavad Gibbsi vabaenergiat, mis on ligilähedane nullile. NADH on potentsiaalne energiaallikas aeroobsetes tingimustes reoksüdeeritakse ATP'ks, anaeroobsetes tingimustes reoksüdeeritakse NAD'ks ja kasutakse uuesti glükolüüsil. Püruvaat siseneb aeroobsetes tingimustes tsitraadi tsüklisse, kus lagundatakse süsihappegaasiks ja veeks ning sünteesitakse ATP. Anaeroobsetes tingimustes toimub püruvaadi fermentatsioon. Alkohoolne käärimine toimub alkoholi dehüdragenaasi abil ja produktiks on etanool. Piimhappeline käärimine toimub laktaadi dehüdrogenaasi abil
Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Paraku kasvab nõudlus nafta järele pidevalt ning järgmise kahekümne aasta jooksul tarbimine ainult suureneb. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad aastal 2030 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki importima 93% vajaminevast naftast. Lisaks sellele on tõenäoline, et olemasolevad naftavarud ei suuda katta aina kasvavaid vajadusi. Nafta on tulevatel aastatel jätkuvalt ülioluline energiaallikas. Samas tuleb kindlasti arendada olemasolevaid tehnoloogiaid ning leida ka uusi energia tootmise võimalusi, tagamaks olemasoleva nafta kõige efektiivsema kasutamise. Tänu plastmassidele on naftavarusid võimalik otstarbekamalt kasutada. Kuidas aitavad plastmassid naftat säästa, kui neid toodetakse naftast? Kas pole mitte tegemist vasturääkivusega? Fakt on see, et plastmasside kasutusega pakendamises, kergekaaluliste autode valmistamises ning majade
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed..................
rakku, seob selle tervkikuks ja on liikumatu. Selle tõttu jäävad rakkude mõõtmed alati väikesteks. Bakterite elutegevus 1. Paljunemine - lihtpooldumise ehk amitoosi teel ja see viib rakkude pärilikule ebavõrdsusele. Paljunemine on kiire, uus generatsioon 20 - 30 minutiga. aeg I järk - kohanemine - keskkonnast valitakse optimaalne süsiniku energiaallikas II kiire kasvu faas III statsionaarne faas- surevad ja moodustuvad rakud on tasakaalus IV suremisfaas Paljunemine sõltub a) vaba vee sisaldusest b) temperatuurist ja pH-st c) toitainete hulgast d) jääkainete hulgast e) fotosünteesivatel bakteritel on vajalik ka valgus 2. Ainevahetus a) autotroofid - kemosünteesijad, fotosünteesijad, tsüanobakterid (sinivetikad, kelle fotosünteesi lähteaine on ainsana vesi)
põlevkivi, Austraalia ed turvas) 20% taastumatu, traditsiooniline Vesi Elektrienergia Suure Kanada, Kaudne Taastuv Ei ole võimalik igale poole rajada, languse ja USA, eksport energiaallikas, rajamine on kallis, muutub veekogu 5% vooluhulga Brasiilia, Island, ei teki ökosüsteem taastuv, ga jõed Hiina , Norra, saasteaineid, alternatiivne Venemaa Venemaa väikesed jooksvad kulud
ka monosahhariidide üldnimetused: trioos, tetroos, pentoos, ja heksoos (näiteks: glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). Liitsuhkrud ehk oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti kahe-kolme lihtsuhkru omavahelisel seostumisel. Näiteks glükoosi ja fruktoosi liitumisel saame sahharoosi. Suhkrutel on rakus täita põhiliselt energeetiline ja ehituslik funktsioon. Monosahhariidid: · Glükoos- ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas.Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust. · Fruktoos- ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiaallikas. Oligiosahhariidid: · Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. · Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. · Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. Polüsahhariidid:
Dissimilatsioon ehk katabolism organismis toimuvad lagundamisprotsessid. 40% energiat talletatakse ATP energiana ja 60% hajub soojusena Assimilatsioon ehk anabolism organismis toimuvad biosünteesiprotsessid. Nt fotosüntees, DNA- ehk replikatsioon, RNA- ehk transkripitsioon ja valgu süntees ehk translatsioon Energia vabaneb sahhariidide, lipiidide, valkude ja teiste ühendite oksüdatsioonil. Sahhariidid on organismi peamine, esmajärjekorras kasutatav energiaallikas ATP (universaalne) energia talletaja ja ülekandja Glükoosi lagundamine: I Glükolüüs - tsütoplasmavõrgustikul II Tsitraaditsükkel mitokondri maatriksis III Hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakestel 5 Organismide paljunemine ja areng Kõigi liigi isendid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad omavahel (tavaliselt) ei ristu. Suguline Mittesuguline
Hind määrav ja viib monopolide, oligopolide ja kartellide tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa. IV Nafta, autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele. Naftasaadustel põhinevad tooted ja kasvav võimalik rakenduste ulatus erinevates majandusharudes plastmass ja sünteetika igaks otstarbeks. Maanteed ja magistraalide võrgustik, universaalne elektri kättesaadavus, rahvusvaheline telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi)
Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk
Sünökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Süsteem - on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik. Süsteemi mõiste on kasutusel praktiliselt kõigis valdkondades. Zoomass loomne biomass Taastumatu loodusvara - on aine või energiaallikas, mis kasutamise tõttu väheneb ja võib ka otsa saada, kuivõrd seda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda. Taastuv loodusvara - on ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab. Taluvusala(piirid) - Ökoloogiline amplituud ehk taluvusala on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda.
- tarbimisperioodi kestvusest, - maitsest. 28. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige: - mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja - pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: - suurepärane toiduaine, - oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), - väärtuslik söödakultuur. Sisaldab rohkesti süsivesikuid, on hea energiaallikas. Mugulates on keskmiselt 17,5% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku (kergesti seeditav). Kartulis leidub õun-, sidrun-, oksaal- ja foolhapet. Vitamiinidest leidub kartulis: B1 0,11 mg% B2 0,06 mg% B4 13,2 mg% B6 0,6 mg% E, D, K, PP 1,2 mg% C 26 42 mg% U, karotiini 11-56 mg% 150 g keedetud või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest.
kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata. 6 Ülesanded organismis Glutamiin on enim esindatud aminohape nii lihastes kui ka vereringes. Hoolimata sellest kulub teda tohutult kiiresti. See on seletatav mitmete metaboolsete protsessidega, mis on otseselt või siis kaudselt glutamiinist sõltuvad. Glutamiin on immuunsüsteemi esmane energiaallikas. Erilised glutamiini õgijad on soolestiku rakud, mis kulutavad koguni 40% kogu organismi varudest. Kataboolsete protsesside nagu operatsioonide, füüsiliste vigastuste, põletike ja igasuguse muu füüsilise stressi korral suureneb vajadus glutamiini järele märgatavalt, eelkõige immuunsüsteemi kulutuste tõttu. Glutamiin on ka maksa poolt toodetava glükoosi ja uriini ning antioksüdant glutatiooni ehitusaineks. Glutatioon kaitseb rakke oksüdatiivsete vigastuste eest.
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
