5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias),
Eesti energeetika arengukava. Ilma energiata ei saa ja seda kasutatakse mitmetel eesmärkidel, näiteks majade kütmiseks, elektri tootmiseks ja transpordivahendite käigushoidmiseks. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil, kuid seda tuleks muuta, kuna põlekivi sama palju edasi tarbides, jagub seda vaid paarikümneks aastaks. Juba lähemal ajal, tuleks välja mõelda ja kasutusele võtta säästlikumad, puhtamad ja taastuvamad energiaallikad. Üks võimalus selleks on tuuleenergia. Aga, tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Tuulegeneratoreid, mis tuuleenergiat koguksid, saaks rajada rannikust veidi kaugemale merre, et need kedagi ei häiriks.
on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energiakandjad rahuldavad ligikaudu 70% meie energiavajadustest ning importkütused alla 30%. Eestis on peamiseks kohalikuks energiaallikaks põlevkivi, mille osatähtsus kõigi kütuste osas on 60- 65% ning elektri tootmisel üle 90%. Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud. Taastuvad energiaallikad: Puit ja puidujäätmed Energiavõsa Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Tõusu-mõõnaenergia Geotermaalenergia Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme Ökoloogilised kitsaskohad Kirde-Eestis: ·Kasutamiskõlbmatuks on muudetud ligi 30 000 ha maad ·Tuhamäed, mis reostavad põhja- ja pinnasevett, ning lendtuhk ja vääveldioksiid, mis reostavad atmosfääri ·Põhjavee taseme alanemine ning veekogude termoreostus Kasutatud materjalid: T
Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m) Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh) Tootmiselt 161 maailmas Tarbimiselt 166 maailmas Elektri tootmine 51 % toodetakse taastumatudest energiaallikatest 7% toodetakse tuuma kütustest 6%toodetakse hüdroelektrijaamadest 36% toodetakse teistest taastuvatest energiallikatest Taastumatud energiaallikad Tuuma kütused Hüdroelektrijaam Teised taastuvad energiaallkiad Süsihappegaasi paiskamine atmosfääri Saksamaa paiskab atmosfääri 814 millionit Mt ning on 7-mes maailmas. Energiamajandusega seotud tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed Nõrgad küljed Elektri tootmine ja tarbimine on tasakaalus Süsihappegaasi paisatakse atmosfääri
Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. maapõues või veekogude põhjas sinna Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja. põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, Üldgeograafiline kaart e looduskaart- maagaas jt) kaardil on kujutatud koha Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, loodusgeograafilised objektid: maastik, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, teed, linnad jne. tuul, päikesenergia jne Temaatiline kaart- konkreetse kasutaja Taastumatud energiaallikad- vajadustele vastav kaart. Eristatakse energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja ajaloolisi-, geoloogilisi- jne kaarte. jooksul ning seetõttu loetakse Suuremõõtkavaline kaart e plaan-
Maavärinad liigitatakse tekke alusel neljaks: tektoonilised, vulkaanilised, tehnogeensed ja langetusvärinad maavärinate tekke põhjused: 1. laamade liikumise käigus laamade põrkumine, tavapärasest kiirem laamade liikumine 2. vulkaanilistes piirkondades- aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul 3. põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised 4. lõhkainete plahvatamised ja maa-alused tuumakatsetused TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD geotermiline energia- bioenergia- TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD TAASTUMATUD ENERGIAALIKAD päikese-, vee-, tuuleenergia, bioenergia(FS), fossiilkütused:põlevkivi, maagaas, turvas, geotermiline energia kivisüsi, nafta MAJANDUS metsatööstus- tootmisharu, mis tegeleb metsa langetamise, metsast väljavedamise ja töötlemisega Tselluloosi-ja paberitööstuste rajamine
Tuuleenergia Ookeanide soojusenergia Orgaanilises aines sisalduv keemiline energia (puit) Maa siseenergia Biogaas ja mass Päikeseenergia Taastuvate energiaressursside saadavus, levik, varieerumine ja intensiivsus on suhteliselt erinev, sõltuvana antud ala ilmastikust ja muudest iseärasustest. Taastuvenergia on omaks võetud Euroopa maadest näiteks Skandinaaviamaades, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias jne. Taastumatud energiad Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida loodus ei suuda taastoota või selleks läheb aega miljoneid aastaid: Nafta Süsi Uraan Maagaas Turvas http://kokkuhoid.energia.ee/ http://www.rohelineenergia.ee/html/?id=10395
Maailma hüdroelektrijaamade summarne installeeritud võimsus 2016.a. Oli 1265,873 GW Kõige suuremad hüdroelektrijaamade võimsused oli järgmistes riikides: Hiina 340,527GW USA 105,830GW Brasiilia 91,639GW Kanada 83,295GW Venemaa 53,881GW 7 Elektrijaam electric current 8 Suurimad tuumaelektrijaamade võimsused on järgmistes riikides. 9 Alternatiivsed energiaallikad Ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenerg ia, tuuleenergia, geotermaalenergia ) Alternatiivsete energiaallikatega elektrijaamade installeeritud võimsus on kõige suurem järgmistes riikides: 10 11 Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus................................................................................
täiskasvanu. (rohutirts, vähid, kalad, lutikas) 11. Täismoone: millistest etappidest koosneb? Näiteid organismidest, kes nii arenevad.. teatud putukate arengutsükkel, mis koosneb neljast staadiumist: muna - vastne nukk valmik. Vaegmoondest erineb täismoone selle tõttu, et seal puudub nukustaadium. (liblikalised, kahetiivalised, mardikalised) 12. Mesilaste ja herilaste ühiseid elulisi tunnuseid. 13. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Oska nimetada. taastumatud energiaallikad on fossiilsed kütused: põlevkivi, kivisüsi, nafta, gaas ja turvas.(energiaallikad, mille kasutamine toob kaasa nende ammendumise) Taastuvad: päikeseenergia, vesi, tuul, puit ja muu biomass.(energiaallikas, mille kasutamine ei too kaasa nende ammendumist Fossiilsed kütused energiaallikas, mis on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud
ENERGIAMAJANDUS 1. a) Iseloomusta kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaressursse. Iseloomustamisel kasuta kõiki järgmisi mõisteid:taastuvad ja taastumatud energiaallikad, naftatöötlemine. b) Põhjenda eri tüüpi elektrijaamade paiknemist Prantsusmaal c) Miks on Prantsusmaal kujunenud taoline energiatootmise struktuur? 2. Nimeta kaks tuumaenergia kasutamise eelist ja puudust võrreldes kivisöega. Tuumaenergia kasutamise eelised võrreldes kivisöega Tuumaenergia kasutamise puudused võrreldes kivisöega 1 1 2 2 3
Maa kui süsteem · Süsteem-Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. · Süsteemi iseloomustadakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: ...
soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse alternatiive taastuvate energiaallikate hulgast, mille keskkonnamõju oleks väiksem. Talitlusühikuid on 2: 1MJ elektrienergiat 1MJ soojusenergiat Uurimisel kasutati CML 2 Baseline 2000 Andmebaasid: ecoinvent v2.0 GEMIS 4.5 Puidu jagunemine: Mikro 70%FR 30%SR Väike 70%FR 30%SR Keskm. 90%FR 10%SR Keskkonnamõjude jagumenine erivevates skaalades soojus- ja elektri energia vahel MIC skaalal 69% elektri-, 31%soojusenergiale
Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus on energiavarude hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani. Fossiilne kütus miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt), mida saab kasutada energiamajnduses. Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul (vesi, tuule, päikeseenergia jne) Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mille taastumine on väga aeglane või praktiliselt olematu (nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne) Energiakriis olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu. TÖÖSTUS JA TEENINDUS Kõrgtehnoloogiline tootmine uus majandus, mis keskendub kõrgtehnoloogiliste toodete tegemisele ja milles on kõige olulisem arendus- ja uurimistöö.
Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu Energiamajandus Energiamajandus- on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine(põlevkivi,nafta,küivisüsi,maagaas) mida saab kasutada energiamajanduses Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul, vee,tuule,päikese jms energia Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mille taastumine on väga aeglane või praktiliselt olematu, nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, uraanimaak jms Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu Tööstus ja teenindus Kõrgtehnoloogiline tootmine- uus majandus, mis keskendub kõrgtehnoloogiliste toodete tegemisele ja milles on kõige olulisem arendus- ja uurimistöö
Energiamajandus. Kordamisküsimused. Õppimiseks vajalik materjal: õpik lk.65-84, koolielu.ee 2 energiamajanduse osa (taastuvad energiaallikad ja taastumatud energiaallikad). Tunnimaterjal vihikus. 1) Millega tegeleb energiamajandus?(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus,
taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb.
Vett kokku hoida ja korduvkasutada. (vihmavee kogumine) CO2 tõuseb meres, mida teeb PH-tase? Langeb. (kui co2 tõuseb, siis ph tase langeb) Kohastumine: kaitse – hoiatusvärvus, talveuinak. Pärilik järglaspõlvkonna värk. (minu mäletamist mööda oli mingi jänestega seotud küsimus. Not sure) Kes jääb loodulikus valikus ellu? Parimini kohastunud! Säästva arengu printsiip – põhiideeks on looduse järjepidevuse tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise ohtu. (taastuvad energiaallikad, keskkonnasõbralikud tooted, tagada jätkusuuteline areng) Keskkonnakaitse printsiibid – säästva arengu printsiip; loodusressursside mitmekülgse kasutamise printsiip; ennetava tegevuse printsiip; jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine; parim võimalik tehnoloogia; parim keskkonnapoliitika; saastaja maksab (MIDAGI OLI SELLEGA!); tootmise läheduse põhimõte. Prügi käitlemise hierarhia: 1) jäätmete tekke vältimine, 2) korduvkasutamine,
Vastuses esitage artikli autor, pealkiri, ajakirja nimetus, aastakik (Volume), number (Issue) ja artikli paiknemise lehekljed. Lisage artikli tisteksti sisaldava andmebaasi nimetus ja kasutamise kuupev. 1. Raamatu "Janno, Jaan. Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk." asukoht ... , kohaviit 519.6/J-28... 3 korrus riiul 327 2. Otsinguks teemal "alternatiivenergia" on soovitav kasutada jrgmisi seotud mrksnu: ...energiapoliitika, sstlik eluviis, taastuvad energiaallikad 3. Artikkel "Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale." on ilmunud ajakirjas ...Keel ja Kirjandus. ISSN 0131-1441. (2000) nr. 5, lk. 365-368. 4. Ajakirjale "Network security" on meie likooli arvutivrgust juurdeps andmebaasidest ...Network security on kttesaadav andmebaasist: ScienceDirect Freedom Collection 1999 kuni tnapev. 5. Tistekstiga artikkel teemal "majandusintegratsioon (economic integration)" EBSCOhost andmebaasis ....
AINE- JA ENERGIAVAHETUSE PÕHIJOONED Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (vajavad anorgaanilist ainet) Autotroofid: taimed, bakterid (tsüanobakterid), protistid (vetikad). Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vajavad orgaanilist ainet) Heterotroofid: loomad, seened, bakterid, inimesed. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jagatakse kaheks: a) assimilatsioon; b) dissimilatsioon. AUTOTROOFID (fotosünteesivad ehk valmistavad ise orgaanilisi ühendeid) Rohelised taimed saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. (Energiaallikad:) Selle toimumiseks on vaja väliskeskkonnast a) valgusenergiat; ...
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7
Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul.
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-A...
elutalitlusi.(ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.(kuuesüsinikulised: glükoos e. Viinamarjasuhkur; fruktoos e. Puuviljasuhkur ; viiesüinikulised riboos, deskosüriboos) Nii glükoos kui fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid , mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.N: glükoosi ja fruktoosi omavhelisel liitmisel saame sahharoosi,mis on roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa. Maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist.Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist.
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad
Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur)
ressursse ehk vahendeid. Majandusressursid tootmistegurid on vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Ressursse võib jagada looduslikeks ja ühiskondlikeks. Loodusressurss looduslikud tingimused ja loodusvarad, mida inimesed vajavad ja saavad kasutada tootmises. Taastuvad ressursid Taastuvad loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustavad uuesti ja leiavad taaskasutust. Sellised on mitmed energiaallikad. Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia), õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi), turvas, ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) jne. Taastamatu loodusvara Kapitaalne ressurss Kapital rahalise väärtusega omand,
kabjad Transpordi funktsioon valgu molekulid aitavad teostada transporti rakkude vahel Kaitsefunktsioon antikehad on valgud, mis ühinedes antigeenidega hävitavad viimased Signaalfunktsioon membraanis olevad valgu molekulid vahendavad infot raku sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel Kontraktsiooni funktsioon valgud võimaldavad liikumist SÜSIVESIKUD Organismi tähtsaimad energiaallikad Lagunevad kergemini kui rasvad Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus Füüsilise töö puhul omavad nad suurt tähtsust Nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes
see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põletades fossiilseid kütteallikaid paiskame õhku suurtes kogustes jääkaineid. Väidetavalt söövad need mürgised gaasid meie osoonkihti auke, eksponeerides meid ohtlikult päikesele. Kas on asjal ka säravam külg? Kuskil 20. sajandi lõpus tegi inimkond kurvastava avastuse - meie massiivselt kasutatavad energiaallikad nagu õli, nafta ja gaas ei pruugi meile enam väga kauaks piisavaks osutuda. Tuli hakata mõtlema alternatiivide peale. Püsivamateks alteratiivideks kipuvad jääma taastuvenergialiigid, tähtsamatena neist ilmselt tuuleenergia, hüdroelektrienergia, päikeseenergia jne. Järjest rohkem pooldatakse ka tuumaenergiat ent nagu kõigel muul, on ka sellel oma head ja vead. Üle kogu maailma üritatakse kõigest väest varieerida uute taastuvenergialiikide kasutamisega
1. SÜSINIKU KEEMIA Orgaaniline keemia - elusorganismidest pärinevate ainete keemia süsinikuühendite keemia. Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. Süsiniku erilisus Süsiniku omadus moodustada püsivaid ühendeid tuleneb tema aatomi ehitusest. Vabas süsiniku aatomis on elektronid paigutunud erinevatele orbitaalidele ning elektronide energiad on erinevad. Süsinikuühendis on aga süsiniku teise kihi elektronide energia võrdsustunud, orbitaalid on täidetud teiste aatomite elektronide osavõtul. Süsiniku aatomil on nüüd väga püsiv kaheksast elektronist koosnev teine ehk viimane elektronkiht. Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet, hapnikul kaks, lämmastikul kolm ja vesinikul üks side. Süsiniku aatomi olekud molekulis: Hapniku aatomi olekud mol...
Kivinukk, A., & Staak, M. (2008). Teistmoodi energia. Külastatud aadressil http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Teistmoodi%20energia.pdf. Krustok, J., & Mellikov, E. (2006). Päikeseenergeetikal on tulevikku ka Eestis. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1549. Lehtveer, U. (Koost.). (2007). Taastuvenergia käsiraamat. Külastatud aadressil http://www.ecoprint.ee/juss/elf/raamat_low.pdf. Remmelg, L. (2011a). Taastumatud energiaallikad. Külastatud aadressil http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10302/Taastumatud-energiaallikad. Remmelg, L. (2011b). Millised on taastuvad energiaallikad? Külastatud aadressil http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad- energiaallikad-. Taastumatu energiaressurss. (s.a.). Külastatud aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_energiaressurss. Taastuv energiaressurss. (s.a.). Külastatud aadressil http://et
majanduslikult väheväärtuslikud puud, Maailma suurim puidutarbija on USA. Ümarpuit USA, Kanada, Venemaa, Paberipuud USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia Suurimad metsatööstusettevõtted USA, Kanada, Soome, Rootsi 16:07 Energiamajandus Energiaallikad: Energiallikad Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Päikeseenergia Vee-energia Nafta, maagaas,kivi- ja Tuuleeneriga pruunsüsi, põlevkivi, turvas Bioenergia Maa pöörlemise energia Loodete energia tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus Termotuuma energia Nafta ja gaasitööstus 2/3 varudest Lähis-Ida riikides,
varustajatega. Võib öelda, et paljude parameetrite järgi on meil naftakriis juba mõnda aega olnud – hind aina tõuseb ning nõudluse ja tarbimise suhe aina kitseneb. Teisalt on olukord kontrolli all, kuna ühiskond laiemalt pole võrreldes 1973. aastaga niipalju kannatanud. Lõpmatuseni see aga kesta ei saa ning järjekordne konflikt näiteks Lähis-Idas võib osutuda saatuslikuks. 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad 13 James L. Williams, A. F. Alhajji. The coming energy crisis. III Measures of energy security. 2003. [http://www.wtrg.com/EnergyCrisis/index.html] 7 Naftavarude lõppedes on selge, et inimkond ei lähe ajas tagasi ega loobu tänapäeva tehnoloogilistest vahenditest – heaolu taset püütakse säilitada ning selle jaoks ongi vaja naftale leida alternatiivseid energiaallikaid, eelkõige transpordis
kasutamisele arengumaadel. Lõppesid laps surmad. Kuna arengumaades elab täna üle 70% maailma rahvastikust siis tänu sellele ka maailma rahvaarv kasvas 20-35%. Selleks et ühiskond end uuendaks, peaks summaarne sündimuskordaja olema arenenud riigis 2,1 (Eestis, 2014 = 1,54). Imiksuremus Eesis (surmajuhtumeid tuhande elussündinute kohta) 2014 a = 2,7. Eestis aastal 2013: meeste oodatav eluiga = 72,2 naiste oodatav eluiga 81,3. 23. Mis on taastumatud ja taastuvad energiaallikad? Näited. Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega. Taastumatud energiaallikad (fossiilkütused) - ressurssid, mille kogus kasutamisel väheneb: kivisüsi, nafta, maagaas, põlevkivi, turvas + uraan(tuumakütus). Taastuvad energiaallikad - ressurssid, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastuvad inimeaga võrreldava perioodi jooksul (hüdroenergia, tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojusenergia, biokütus)
maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kos...
90 mne Sepik Sepik Hagar 44,2 g 215,8 kcal 8.90 Selga Laima (Läti) 7,7 g 431 kcal 7.50 Domino Lu Suomi OY 67,0 g 490 kcal 18.90 Lotte küpsis Jungent OÜ 69,7 g 456 kcal 6.50 Vaniljetoruke ANTAGO 65,8 g 503 kcal 22.00 P.P.C (Poola) Kokkuvõte: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Süsivesikuid saame me saia- ja leivatoodetest, puuviljadest, küpsistest. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Süsivesikute sisaldus saja- ja leivatoodetes on ervinevad. Mõnes on rohkem süsivesikusisaldust, mõnes jällegi vähem. Kalorsused jäävad enam vähem 200- 300 kcal vahele. Kuid hinnad on toodetel väga erinevad. Küpsised on kallimad, kui saiad ja leivad. Kuid hindade vahed on ikka mõnes poes väga suured
Kas tehnika ja teaduse areng muutis drastiliselt maailma 20. saj. alguses? Sajandi algus tõi ühiskonnas kaasa palju muutusi. Mood muutus, kunst arenes ning inimesed hakkasid teisiti mõtlema. Nii ka teaduses ja tehnikas. Siiani oldi kindel, et kõik mida avastada annab maailma kohta on juba avastatud. 20. sajandi alguses aga, muutsid sellised inimesed nagu Hugo de Vries, Albert Einstein, Max Planck ja Sigmund Freud seda arusaama täielikult.Kuid kas piisavalt, et sellel oleks ka mingit mõju meie tänapäevasele mõtteviisile ja elutalitlusele? 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid uurima organismide pärilike omaduste kandjaid ning sellega pandi alus geneetikale, hoolimata sellest, et DNA struktuurist siis midagi ei teatud. Samal aastal avastas Saksa füüsik Max Planck, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joana vaid portsjonite kaupa. Arvutades välj...
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede
Süsivesikud ja vitamiinid Karl Leppik 8.B RVG SISUKORD: • Tutvustus. • Vajalikkus. • Kus leidub? • Tähtsad teadmised Süsivesikute tutvustus • Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. • Mõnele organile, näiteks ajule ,on süsivesik, glükoos ainuke energiaallikas. Kus neid leidub? • Süsivesikuid leidub: – Kartulites – Puuviljades – Mahlades – Mees Mis asjad kuuluvad süsivesikute hulka? • Süsivesikute hulka kuuluvad: – Glükoos ehk viinamarjasuhkur – Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained
· Noor suurriik Saksamaa oli maailma jagamisele hiljaks jäänud! Suurbritannia ja tema kolooniad India Briti koloniaalvaldus · Kiire majanduslik kasv · Traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemine · Tugevnes vastupanu inglaste valitsemisele, mille eesotsas olid euroopaliku hariduse saanud hindud · 1896 India Rahvuskongress, mis seadis eesmärgiks siseküsimuste iseotsustamise õiguse Imperialismi arengule aitas kaasa tehnika ja teaduse areng · Uued energiaallikad elekter, nafta · Tööpinkide tootmine tagas seeriatootmise vabrikutes - Henry Fordi autotehas võeti kasutusele esimesed konveierid, millega auto tootmine lühenes 12 tunnile · Arenes lennundus, uued tööstusharud: keemia-ja elektrotehnika · Infrastruktuurid (liiklus,telegraaf, telefon, raadio) Reisilaev Titanic uppus:1912 Maailmamajanduse arneg · Kiire, ebaühtlasem kui kunagi varem! · Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks,
Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad C, H, O. Sahhariidide ülesanded: energeetiline(17,6kJ energiat vabaneb 1gsüsivesikute oküdatsioonil), struktuurne nt. tselluloos taimerakkudes, ligimeelitav nt. õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks, varuaine taimedel tärklis ja tselluloos, loomadel ja seentel glükogeen. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud tekivad fotosünteesi reaktsioonil.6CO2 + 6H2O ---fotosüntees--------------------- C6H12O6(tselluloos-ehitus, tärklis- seemned, sahharoos) + 6O2 Estrid -COO- on ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholidega
(Iraq indicators... 2014.) Need tulid vähemalt kuni 2014. aastani Süüriast. (OEC kodulehekülg) 4. Anna hinnang oma riigi energiajulgeoleku erinevatele aspektidele. Selle ülesande järeldused märgi Moodles olevasse ülesandesse (Foorum). Iraagis on kindlasti piisavalt nafta ja gaasivarusid, et katta tarbija vajadus, küll aga valitseb riigis suur korruptsioon ning ka majanduslik lõhestatus ning energiavarud on rohkem suunatud ekspordiks. Taastumatud energiaallikad on nafta ja gaas (esimest imporditakse ka sisse), taastuv energiaallikas, mida kasutatakse on hüdroenergia (0,5%). Millest saab järeldada, et energiaallikad ei ole väga mitmekesised ja riigi heaolu sõltub suuresti maailma nafta ja gaasi hindadest. Keskmisele Iraagi elaniku elektrienergiatarbimine on 1,639.06 kWh/h ning see on maailmas 117. kohal. Seega ei ole Iraagis varustuskindlust. Riigi energiaallikate importimine on küll väike, kuid siiski piisavalt suur, arvestades, et tegu on
Raku energeetika K. Port (2015) Energia? · Energia = võime teha tööd · Töö = millegi liigutamine (kg/m) · Mida rohkem ,,kasulikku" tööd energiaga saab teha seda kvaliteetsem on energia (TD) ,,Vaba" energia = töö mida süsteem suudab teha · Süsteemis leiduv energia miinus energia millega ei saa teha tööd · Soojusenergia paneb osakesed liikuma suvalises suunas raske "tööle panna" (saame ca 20% kasulikku tööd). Soojus on kõige madalama kvaliteediga · Valguse energia, keemiline energia, elektrienergia jne on kõrgema kvaliteediga nende abil saab rohkem tööd teha (30-60% kasu) · Kõik energia vormid muutuvad lõpuks soojuseks TD · Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus · TD II tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse, entroopia kasvuna), mistõttu ei saa protsessi ilma täiendava energ...
Energiamajandus Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis...
Tahked kütused on kivisüsi, pruunisüsi, põlevkivi ja turvas. Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Kuna rajatised ja tehnoloogia on kallis, riikidel ei ole materiaalseid võimalusi selleks. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Miks? Eesti, Läti, Norra, Valgevene, Itaalia, Taani, Portugal, Island, kuna neil on teised energiaallikad. Miks kasutatakse tuumaenergiat vadi arenenud riikides? Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele. Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed. Eemaldati saastunud pinnasekiht, mis kaevati maasse, taimede mutatsioon.
Mis on tuuleenergia ? Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Miks on see hea ? Tuuleenergia kui alternatiiv fossiilsetele kütustele on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. Ajalugu - Mehaaniline energia Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Ajalugu - Elektrienergia 1887. a juulis ehitas Soti akadeemik James Blyth oma suvemaja tagahoovi riidest
Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur 2,8 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm. Maavarad: Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRAD Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Imetajatest elavad Rumeenias mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas
- ökosüsteem - biosfäär 2. Milline element on orgaaniliste ühendite koostises tähtsaim? Orgaaniliste ühendite koostises on kõige olulisem element süsinik, sest orgaanilised ühendid on süsinikku sisaldavad ühendid. 3. Mis on süsivesikud ja mis on nende peamine roll eluslooduses? Süsivesikud on biomolekulid (orgaanilised ained), mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikud on peamised energiaallikad organismis, lisaks on need taimede loomade ja seente varuaineks ning taime-, putuka- ja seenerakkude kestade koostises. 4. Millisesse molekulide klassi kuulub kolesterool? Milleks on teda organismis vaja ja mille poolest võib ta ohtlik olla ? Mida tähendab „halb“ ja „hea“ kolesterool? Kolesterool kuulub biomolekulide, täpsemalt lipiidide klassi. Kolesterool osaleb näiteks rakumembraani töös ning on hormoonide lähteaineks. Kolesterooli ohtlikkus seisneb LDL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
