Muudab Taimed saavad taime varred energiat tugevakas Organismide Sahharoos energiaallikad Tärklis Tselluloos Maltoos Fruktoos Glükoos Laktoos Polüsahhariid Organismide energiaallikad Oligosahhariidid
Referaat Alternatiivenergiad Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv
Viies tase Joonisel on kujutatud kolm skemaatilist maailmakaarti, kus on võrreldud vetikate ja taimede globaalseid levikumustreid, juhul kui kliima Maal oleks 5 kraadi külmem või soojem kui praegu. Energiaallikad Fossiilsed kütused Energia saamiseks fossiilseid kütuseid põletades ei käitu me kvalitatiivses mõttes mitte sugugi vääramalt kui puid põletades. Meie pahategu seisneb selles, et me kulutame Gaialt saadud energiat sadu kordi kiiremini, kui seda looduslikes tingimustes taastub. 1) Kivisüsi ja nafta: Taibukates riikides proovitakse elektrijaamade tööd tõhusamaks muuta sel viisil, et elektri tootmisel tekkiva heitsoojusenergiaga
Nende harude tegevuse tulemusena uusi materjale ei saada. Transport, haridus, side, meditsiin, kultuur... Loodusressursside liigid: 1) Ammendamatud Loodusvarad, mis inimkasutuse tulemusena ei saa otsa. Looded tõus ja mõõn. Ma sisesoojus 2) Ammendaatavad Loodusvarad, mis teatud kasutuse juures võivad otsa lõppeda. Energia liigid: 1) Elektrer 2) Mootorikütused 3) Soojus Energiaallikad: 1) Primaarsed e. esmased energiaallikad On maa loodusliku protsessides esinev energia. Enamikus neist ei osata hästi otseselt kasutada. Tuumaenergia on hästi energiarikas, kuid muude probleemidega. Termotuumaenergia väga keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt ei osata veel kasutada. 2) Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav
·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED SISEENERGIA KÜTUSED ·LOODETE, LAINEENERGIA · URAANIMAAK ·BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS? TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD TAVAPÄRASED, KÕIGE LAIEMA KASUTUSEGA, NÄIT. FOSIILKÜTUSED. (MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE ENERGIA JA TUUMAENERGIA) ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ENERGIAALLIKAD, MIS EI OLE FOSSIILKÜTUSED. TAVALISELT PEETAKSE SILMAS TAASTUVAID JA KESKKONNASÕBRALIKKE RESSURSSE: TUULE, VEE, PÄIKESE, HOOVUSTE JA LAINETE, MAA SISEENERGIAT. ROHELINE ENERGIA ENERGIAALLIKATE OSAKAAL
Alternatiivsed energiaallikad MarkoEero Kruus Alternatiivse energiaallikad · PÄIKESE EHK HELIOENERGIA · TUULEENERGIA · GEOTERMAALENERGIA · BIOENERGIA PÄIKESE EHK HELIOENERGIA · Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. · Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikesepaneelid TUULEENERGIA · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel.
transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja
ENERGIAMAJANDUS 65.Energiaressursid: Energiarassur Plussid Miinused Muu ss Nafta +energiasisaldus -vajab töötlemist Kõige kasutatavam suur -piiratud varud ahjukütus, +palju -tuleohtlik elekter, kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus ...
Energeetikaprobleemid Taastuvad Taastumatud Tuul Kivisüsi Vesi Pruunsüsi Päike Põlevkivi Biomass Turvas Maasoojus Nafta Maagaas Millest probleemid? Alternatiivenergia vähene kasutus oht, et taastumatud energiaallikad saavad otsa Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³
bbl/päevas ● Naftasaadused - eksport 43,010 bbl/päevas; import - 117,100 bbl/päevas ● Maagaas- eksport 34.75 miljonit m³; import – 42.56 miljonit m³ Elekter ● Tootmine - 69 miljonit kWh maailmas 40. ● Tarbimine - 63.8 miljonit kWh maailmas 40. ● Eksport - 20.46 miljonit kWh maailmas 9. ● Import – 23.26 miljonit kWh Elektri tootmine 13% 28% Taastumatud Energiaallikad Tuumakütused Hüdroelektrijaamad Muud taastuvad energiaallikad 60% Süsihappegaas ● Paisatakse õhku - 67.18 million mt Maailmas 50. ● Palju toodetakse naftasaadusi, maagaasi ja elektrit Analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed Elektrit ei toodeta Üsna suur CO2-e saaste tuumakütusest
tagajärgi. 7. Too üks poolt ja üks vastuargument väitele, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. (2p) Poolt: Suurem osa kasutatavast energiast saadakse fossiilkütustest: naftast, maagaasist ja kivisöest. Fossiilkütused on orgaanilised kütteained, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul maapõue või veekogude põhja ladestunud kunagi kasvanud taimede ja loomade jäänustest. Need on taastumatud energiaallikad, mis lõppevad kunagi otsa või tekivad väga pika geoloogilise aja jooksul ja kui need otsa saavad pole meil palju valikuid, millest energiat toota. Vastu: Energia tarbimine maailmas kasvab pidevalt. Energiavajaduse kiire kasv tuleb eelkõige arenevate tööstusmaade arvelt. Viimasel ajal on kiiresti kasvanud taastuvate energiaallikate – tuule-, päikese-, maapõue- ja bioenergia kasutamine. Praegu on nende osakaal energiamajanduses küll väike, kuid see kasvab kiiresti ja
· mere sasstumine maailma mere bioloogilise produktiivsuse vähenemine · suur ja ebaühtlane väljapüük 35.Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. Tähtsus: Mida rohkem on kättesaadavat energiat, seda kiiremini areneb tehnika ja tehnoloogia ning seda vähem on vaja inimestel teha füüsilist rasket tööd. Taastuvad energiaallikad: maapöörlemise energia, maa gravitatsiooni energia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, päikese energia jt. Taastumatud energiaallikad: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Traditsioonilised energiaallikad: fossiilkütused (vt. Taastumatud kütused), tuumaenergia, vee-energia, osa biomassi energiast. Need on energiaallikad, mille kasutamine on praegu väga tavaline. Alternatiivsed energiaallikad: päikeseenergia, tuuleenergia, tõusu.ja mõõna energia,
kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tuule, vee, lainetuse ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on
energiaallikatest, nt vesi, Portugalis on päike, tuul jne. päikeseelektrijaam. Hiina plaanib ehitada veel Hispaanias asub päikese- 148 tuumareaktorit, soojuselektrijaam, kus praegu on seal neid 13. koondatakse kõik päike Taastuvenergia on tulevik. torni. Energiaallikad jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks 13% kaevandatud söest kasutatakse terasetööstuses. Seda on ohutu energiaallikateks. Taastuvad energiaallikad on tuule-, vee-, transportida, hoiustada ja kasutada. Tootlikus on kasvanud viimase 25 päikeseenergia. Ka puit on taastuv energiaallikas. Taastumatud aasta jooksul 50%. Austraalia on suurim kivisöe eksportija. Seal on üle energiaallikad on: nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas ja 100 söekaevanduse, neist 60 on karjäärid. Austraaila on maailmas neljas uraanimaak(kasutatakse tuumaenergia tootmiseks). Elektrienergia söetootja
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
energiavarad Liibüas on nafta, Liibüas. maagas, metallimaagid (raud,teras,alumiini um) ja kivisüsi. 6 Energiavarade eksport Liibüa ekspordib Liibüa naftaeksport sihtkoha toornaftat, järgi. rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. 7 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivsed energiaallikad, mida saaks teoreetiliselt kasutada oleksid: a) Päikese -ehk helioenergia b) Tuuleenergia Päikeseenergiat saaks kasutada, sest: a) seal paistab aastaringselt päike. b) asub suhteliselt headel pikkus ja laiuskraadidel. Tuuleenergiat saaks kasutada, sest: b) seal on aastane tuule keskmine kiirus umbes 6-7m/s. Nende tegurite kasutuselevõttu võib takistada: a) Vähene kapital (rajamine kallis) b) Ei kata piisavat energivajadust
Vee-energia Jõgede hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks veskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Hoover Dam USAs. Hüdroelektrijaamades ei teki süsinikdioksiidi ega teisi keskkonnakahjulikke aineid. Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike. Hüdroenergial on paraku aga palju miinuseid, mistõttu seda taastuva energia liiki ei peeta alati sugugi keskkonnasõbralikuks. Jõgede paisutamine kaotab ära kärestikulised ja kiirevoolulised elupaigad paisust ülesvoolu. Eesti jõgedes elab 40 kalaliiki, kellest pooled vajavad koelmute ja elupaikadena kärestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samal ajal allpool paisu kuivab jõgi kokku, tekib nö kunstlik põuaperiood. Põuaperioodid looduses on kriitilise...
seatud päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest ning selle aja jooksul koguneb kokku 1030 kWh. Eestis on palju häid võimalusi alternatiivenergia tootmiseks. Biomass, tuul, vesi ja päike kõiki olulisi allikaid on võimalik ümber töödelda vajalikuks energiaks. Areng on olnud suur ja tundub, et see jätkub tulevikuski. all mõistetakse energeetilisi ressursse, mis on keskkonnasõbralikud ehk mille tootmine energiaks ei kahjusta keskkonda ning tootmisel kasutatavad energiaallikad on taastuvad, näiteks: vesi, tuul, päike, biomass, maasoojus jt.
suurendamisega. METSAMAJANDUS Metsatüüp metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest. Metsamajandus majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide,toodete uurimise,hankimise,töötlemise,tootmise,salvestamise,transportimise,kauplemise, turustamise ja müügiga. Taastuvad energiaallikad energiaallikad,mida on võimalik energia saamiseks kasutada kas lakkamatult või mida saab pärast teatava aja möödumist uuesti kasutada. (vee energia,päikeseenergia,tuuleenergia, biomassi energia). Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada. (nafta,maagaas,turvas,kivisüsi,põlevkivi). TEENINDUS Logistika õpetus toodete turustamisega seotud strateegiliste toimingute korraldamisest.
Energiamajandus Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega(primaarenergia),nafta ja gaasi ammutamine,söe,põlevkibi,turba,uraani jm kaevandamine nende töötlemisega elektriks(elektrijaamad),mootorikütuseks(nafta töötlemistehased) ja ahjukütuseks(kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale(kõrgepingeliinid,jaotusvõrgud,torujuhtmed,tanklad) TAASTUVAD energiaallikad: tuuleenergia,vee energia,puit jm biotehnika TAASTUMATUD energiaallikad: nafta,maagaas,kivi-ja pruunsüsi,põlevkivi,turvas,uraanimaak(FOSSIILSED KÜTUSED) MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA------ LOODETE ENERGIA TUUMAENERGIA-----------------------URAANIMAAK MAA SISEENERGIA--------------MAASISENE SOOJUS TERMO TUUMAENERGIA GEO TERMAALENERGIA Erinevate energiaallikate osatähtsus: nafta 34% süsi 25% gaas 21% PRIMAARENERGIA TARBIMISES
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko
Nafta ja kütustega seotud aktuaalsed probleemid Katre Pohlak Nafta ja teiste kütuste tähtsus tänapäeva ühiskonnas tõuseb iga päevaga. Kõik riigid sõltuvad naftast ja on sunnitud seda ostma, olenemata hinnast. Järjest enam võetakse kasutusele ka alternatiivseid energiaallikaid, kuid neist saadavad energiakogused on liialt väikesed, et tagada jätkusuutlikust. OPEC ehk Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon on 1960. aastal loodud ühendus, mille põhiliseks ülesandeks on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning hoida nafta hinda stabiilsena. Hetkel kontrollib OPEC ligikaugu 66% maailma nafta reservidest ja toodab ise üle 40% maailma naftast. Praeguse seisuga on OPEC-il kaksteist liikmesriiki. (Kasutatud www.tarkinvestor.ee artiklit ,,OPEC") OPEC-isse mittekuuluvad, kuid siiski naftat tootvad riigid, on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Üh...
ENERGIAMAJANDUS tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- ja ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5%
5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele Kütus 1968 1986 1991 2003 Nafta (mld t) 72,5 95,1 135,4 142,5 Maagaas (trln m³) 32,3 107,5 124 151,5 Fossiilkütuste varud ja praegune tarbimine
Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Energiaprobleemid Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses ulatuses on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma
· mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak
· mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak
KEEMIATÖÖSTUS 8 % naftast kasutatakse keemiatööstuses kütteainena. Keemiatööstus konverteerib tooraine teiste tööstuste ja tarbijate jaoks vajalikeks toodeteks. Umbes 85 % keemiatoodetest toodetakse umbes kahekümnest lihtsast, niinimetatud baaskemikaalist. Süsi, nafta ja maagaas on põhilised toorained enamiku mahtlastikemikaalide tootmiseks. Fossiilkütused on samuti äärmiselt olulised energiaallikad, milles esikohal on nafta (u 40 %), seejärel süsi (u 26 %) ja maagaas (u 21 %). KEEMIATÖÖSTUS EESTIS Arenenud keemiatööstust peetakse riigi majanduse arengut ja jõukust tagavaks teguriks. Eestis puuduvad kõige olulisemad lähteained: nafta, maagaas, kivisüsi, väävel, keedusool ja kaalisool. Eestis saab keemiatööstuse toorainena kasutada vaid põlevkivi, puitu ja fosforiiti.
2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete
Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiirgatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta
Päikesepaistelistel päevadel on päikeseenergia maksimum keskpäeva paiku. Skeemid Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastumisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Tuulikud Kokkuvõte
Füüsika konspekt 1.Nimeta tuumareaktsioonide liigid.Millised neist on energeetiliselt kasulikud ja miks? 1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma radioaktiivsed isotoobid 2) vabanevad 2-3 kiiret neutroni 3) vabaneb umbes 200 MeV energiat 4) tekib radioaktiivne kiirgus(eriti intensiivne gammakiirgus) 3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 4
tulemuste analüüs, järelduste tegemine. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Rakkudes on kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Vähem on lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid kuute nimetatakse makroelementideks. Rakkudes leidub ka K, Mg, Ca ja Na. Väga vähe on Fe, Cu jt. Neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilisi aineid on üle 80% ja peamine on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige vähem valke. Põhilised energiaallikad on lipiidid ja sahhariidid. Vesi täidab rakus mitmesuguseid ülesandeid: hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistest reaktsioonides. Vesi aitab organismis säilitada temperatuuri. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismi ainevahetust ja elutalitlusi. Peamised bioaktiivsed ained: ensüümid, vitamiinid, hormoonid.
päikese energia). · Tertsiaarsed ehk kolmandased fossiilsed kütused, mis on tekkinud kauges minevikus bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas). Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks. · Traditsioonilised energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. · Alternatiivsed energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuule energia, päikese energia. Energiakandja on aine või nähtus, millest saab energiat toota (nt: kivisüsi). Lõuna riikide energia probleeme iseloomustab see, et raha saamise eesmärgil müüakse suur osa toorainest
6. Elektrienergia tootmine: peamised tootjad ja kasutajad, millistel energiaallikatel baseerub elektri tootmine maailmas, kauplemine elektriga. Peamised tootjad ja kasutajad on Põhja riigid: USA. Kanada, Rootsi, Norra, Island. Maailmas baseerub elektri tootmine tuumaenergia ja alternatiivenergiale. Eksportijad on Prantsusmaa (Euroopasse) ja Kanada (USA-sse). 7. Millistel energiaallikatel baseerub Eesti energiamajandus? Kohalikud ja imporditavad kütused, alternatiivsed energiaallikad. Millist tüüpi elektrijaamades toodetakse Eestis elektrit? Kus asuvad? Eesti energia majandus baseerub tuule-, biomassienergial ja kivisöel. Kohalikud kütused on põlevkivi, puit ja turvas. Imporditavad kütused on nafta ja maagaas. Alternatiivsed energiaallikad, mida Eestis kasutatakse on tuule-, päikese-, lainete- ja biomassienergia. Eestis toodetakse elektrit soojus- ja hüdroelektrijaamades. Soojuselektrijaamad asuvad Ahtmes, Irus, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narva lähistel
lahustamise teel Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse Põhiosa maagi radioaktiivsusest jäävad kaevandus- ja eraldusjääkidesse - tuleb takistada pääsu keskkonda Suurimad tootjad on Kanada, Austraalia ja Kasahstan. Taastuv energiaressurss Energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult Toodetakse keskkonnasäästlikult Otsene päikeseenergia Taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia, maa siseenergia Päike energiaallikana Füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas Õli Ainuke sõltumatu aatomienergia Ei saasta õhku CO2-ga Päikeseenergia passiivne salvestamine soojusenergia kogumine (kasvuhoone) Päikeseenergia on alati tasuta - maksavad
Tööleht nr.11. Tuumaenergia ( õ.lk.102 - 105) 1. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Põhjenda, miks Norra, Eesti, Poola, Läti ja Itaalia. Kuna seal on teised energiaallikad ja muud kütused. Samuti on liiga kapitalimahukas. 2. Arutle, kas Eesti peaks/ võiks tulevikus energiaprobleemide lahendamiseks rajada tuumajaama? Ma arvan, et mitte, kuna Eestile ei oleks see jõukohane rahaliselt. Samuti on tuumajaama avarii väga suur katastroof inimestele kui keskkonnale. 3. Selgita, miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides Kuna väga kallis ja keeruline tehnika. Ohtlike jäätmete vedu ja
koguses kasutada ja millege tuleb suuresti piiri pidada, et neid oleks kauemaks. Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist? Vulkaanid, tornaado- kuna inimesed ei oska neid kasutada. 6. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Milliseid neist Eestis kasutatakse? Traditsioonilised – energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. Alternatiivsed – energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuuleenergia, päikese energia. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, päikeseenergiat ja osaliselt ka geotermaal-energiat. 7. Tahkestest kütustest omab maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi. Põhjenda,
kloraadid. · Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerimise viisist, moodustuvad süsinikdioksiid ja vesi. · Oksüdeerimisreaktsioonidel eraldub märkimisväärne hulk energiat. · Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. · Energia vabanemine oksüdeerumisel tähendab seda, et põhimõtteliselt on kõik orgaanilised ained energiaallikad. · Oksüdeerumisprotsessid võivad kulgeda väga erineva kiirusega. · Oksüdeerumisreaktsioone saab kiirendada katalüsaatorite abil ning temperatuuri tõusul · Orgaanilised ained põlevad auru olekus, segunenult õhu või hapnikuga. · Põlemisprotsessi peab algatama süütamisega. · Gaaside või aurude segud õhuga võivad teatud koostissuhte korral plahvatada · Plahvatusohtlikul segul on alumine ja ülemine kontsentratsioonipiir
HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD · VEEKOGUD HAPESTUVAD, VÄHENEB LIIGILINE MITMEKESISUS, VEE-ELUSTIK HÄVIB HAPPEVIHMADE MÕJU ARHITEKTUURILE · HAPPEVIHMAD MÕJUVAD SÖÖVITAVALT: LAGUNEVAD EHITISED, SKULPTUURID · SOODUSTAVAD KEEMILIST MURENEMIST · SOODUSTAVAD KORROSIOONI LAHENDUSED · ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD · ÖKONOOMSEMAD SÕIDUKID · VÄHENDADA LÄMMASTIKU JA VÄÄVLI HEITKOGUSEID KASUTATUD MATERJAL · HTTP://WWW.ARTICLESPHERE.COM/ET/ARTICLE/ACID-RAI N-SOLUTIONS/80679 · HTTP://WWW.HOT.EE/HAPPESADEMED/DEPOSITSIOON.HT ML · HTTP://WWW.BIONEER.EE/ELUVIIS/KLIIMA/HAPPESADEMED .AID-4439 TÄNAME KUULAMAST!
Teadus ja tehnika Sissejuhatus • 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. • Avastati rõntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala • Tuumaajastu • Dmitri Mendelejev Max Karl Ernst Ludwig Planck • Sündis 1858. aastal Kieli linnas Põhja-Saksamaal. • 1878. aastal lõpetas ta Müncheni ülikooli • 1900. aastal jõudis Saksa füüsik otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Aatomi ehituse selgitamine • 1897. Aastal avastas inglane Joseph Thomson elektroni, • 1911. Aastal esitas teine inglane, Ernest Rutherford, planetaarse aatomimudeli, • 1913. Aastal valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. Tähtsamad leiutised • Louis Pasteur • Sigmund Freud • Guglielmo Marconi • Albert Einstein AUTO LEIUTAMINE • 19. sajandi lõpul sündis auto • Henry Ford – auto leiutaja
koolitamine jm Äriteenused 1. MUUTUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas
KESKÜTTESÜST EEM Romeo ja Kert AM16 MIS ON KESKKÜTE? Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. MIKS KESKKÜTE? Kuna energiaallikad muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi. KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE
kääritatakse.Biomassina kasutatakse ka metsa ja puidutööstuses,põllumajanduses,olmes, jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Biomassienergia puudused ja eelised + Taastuv energiaallikas + Kergesti kättesaadav Kulukas Veekogude reostamine Geotermaalnenergia puudused ja eelised + Mõju keskonnale minimaalne + Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Kasutusala piiratud Kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Taastumatud energiaallikad Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. TÄNAN KUULAMAST!
Kontrolltöö- Industriaalühiskonna kujunemine (§8 – 12): Tööstuslik pööre (§8): mõisted- tööstuslik pööre, tööstusriik. I ja II tööstusrevolutsioon (Millal toimus? Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid
VENEMAAL 1954. AASTAL. MOSKVA LÄHISTEL. KASUTATAKSE URAANI. NÕUDLUSED, ET TUUMAELEKTRIJAAMA PÜSTI PANEMISEKS ON SEE, ET ASUSTUS PEAB OLEMA VEEKOGU LÄHEDAL. SUURIMAD URAANI VARUD ON AUSTRAALIAS, AAFRIKAS(LAV). SUURIMAD TUUMAENERGIA TOOTJAD ON USA, PRANTSUSMAA, JAAPAN, SAKSAMAA JA VENEMAA. TUUMAENERGIA OSATÄHTSUS ELEKTRIENERGIA KOGUTOODANGUST- LEEDU(82%), PRANTSUSMAA(78%), ROOTSI(53%), UKRAINA(44%), LÕUNA-KOREA(36%). ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD- ALTERNATIIVSED EHK ROHELISED ENERGIAALLIKAD ON PÄIKE, TUUL, BIOMASS, VEE- JA GEOTERMAALENERGIA. NENDE KASUTAMISEGA EI KAASNE MÄRKIMISVÄÄRSET KESKKONNASAASTET. SAMAS ON SELLE KASUTAMINE KALLIS. GEOTERMAALENERGIA- TOOTA SAAB LAAMADE PIIRIALADEL, VÄLJA ARVATUD KAHE MANDRILISE LAAMA KOKKUPÕRKE ALAL. EI REOSTA ÕHKU, ENERGIA VARUD ON PIIRAMATUD MEIE JAOKS. RAJADA ON KALLIS, PAIKNEMINE JA KUS SAAB TOOTA SÕLTUB GEOGRAAFILISEST ASUKOHAST MITTE INIMESTE ASUKOHAST. PUURAUK PEAB OLEMA LIGIKAUDU 3KM SÜGAV. LOODETE EHK TÕUSUMÕÕNA ENERGIA
Agraarühiskond ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. Kaasajal väga levinud( kõrbetes, tundrates, mägedes) · Fossiilsed energiavarad ja nende leiukohad Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta maagaas
· Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks) · Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi · Puhkemajandus 12) Kuidas mõõdetakse metsavaru? · Pindala · Metsa protsent · Puiduvaru · Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta · Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv
Eesti majandusressursside kasutus võimalused Eestis ei leidu palju majandusressursse, kuid tehnika arenedes tuleb neid juurde näiteks tuule ja päikeseenergia. Samas ei jäeta kõrvale vanu juba teada olevaid ressursse, näiteks puit. Energiaallikad Fossiilne kütus Ehitusmaterjal Tuuleenergia Päikeseenergia Põlevkivi Turvas Puit Mittetäielikukt Puidurakkude lagunenud Mittetäielikult
tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse, et energa tarbimine tõuseb poole võrra Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Iga aasta põletatakse 5 miljardit tonni kivisütt ja 3,2 tonni naftat Orgaanilist kütust jätkuks 150-200 aastaks Naftat jätkub umbes 56-ks ja maagasi 60-ks aastaks Iga-aastaselt eraldub 20-30 miljardit tonni vingugaasi LAHENDUSED Taastuvad energiaallikad: Tuuleenergia Päikeseenergia Maapõueenergia Bioenergia Euroopas on võetud suund taastuvate energiaallikate eeliskasutamisele ja fossiilsete kütuste osatähtsuse märgatavale vähendamisele. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kasv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
