TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist t...
Fifth level Läänemere agenda Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud jätkusuutliku arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse jätkusuutliku arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: Ø transport Ø energeetika Ø turism Ø tööstus Ø põllumajandus Ø kalandus Ø metsandus ja keskkonnaharidus. Click to edit Master text styles Second level Third level Läänemer Fourth level
Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Eliis Rikko Majanduse arengut võivad mõjutada Loodusvarad Looduslikud tingimused · Eestis on need mõjutanud 3 tootmisala Põllumajandus (toiduainetööstus,)-piimakarjandus Metsandus, metsatööstus Energeetika Eestil raske konkureerida Kliima Asend Riigi toetus/toetamatus Killustatus Eestis Lõuna-Eesti- liigestatus mõjutab maalappide suurust, masinate kasutust Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud ja leetjad mullad, kõige viljakamad Kirde-Eesti- põlevkivi kaevandused Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene
Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Mikromajandus Majandus sektorite kaupa: ● Primaarne ● Sekundaarne ● Tertsiaarne Majandus harude kaupa: Näiteks energeetika, masinaehitus, ehitus jne. Makromajandus Riigi majandus tervikuna: ● RKP ● SKP ● Keskmine hinnatase Majandus sektoritena Sektor Tõlge Konkreetne Osakaal Konkreetne näide tööstusharu Primaarne e Toote RMK u 4% Liiva kaevandus esmane hankimine
Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Käesolevas ettekandes käsitlemegi üht energia liiki: tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektrijaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia mis see on? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergia peamine kasutusala on elektrienergia tootmine . Aga samas kasutatakse seda ka muudel keemilistel-füüsilistel protsessidel, nagu näiteks tuumapommid jms. Tuumaenergia ajalugu on võrdlemisi lühike. Alguse sai see sellest, kui 1789.
Aastaks 2025 suureneb see vähemalt 100 GW võrra. Praegu on ehitamisel 24 uut reaktorit. Ka Eesti peab orienteeruma eeskätt tuumaenergiale, milleks meid sunnivad põlevkivile kehtestatavad järjest suuremad saastemaksud. Pole veel selge, kas peame ehitama oma tuumajaama või saame koopereeruda Leedu või Soomega, kuid üha reaalsemaks muutub oma tuumajaama vajadus. ,,Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018" ja ,,Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020" määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks ning tagada tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustus. Arengukavade järgi peab Eestis tulevikus olema mitmekesisem energiavarustus ning tänasega võrreldes tuleb kasutada rohkem erinevaid energiaallikaid. Kui praegu
vusvahelistel turgudel konkurentsivõimeline.SKT-sisemaj.kogutoodang-antud riigi terr.aasta jooksul tood.ka upade ja teenuste koguväärtus(P-E kõige suurem-159,Kirde-E väikseim- 54)Regionaalpoliitika-riigi tegevus ,mis peab aitama vähendeda üksikute piirk.majand.arengu mahajäämust.Energeetika- kütuste,elektri-ja sooju senergia tootmine,energia edast.tarbijale.Põlevkivi-sest see on ainud tõsiselt arvestatav kodumaine energeet iline ressurss ning saame teistest riikidest sõltumatu energeetika, on meie enda tooraine,kasut.ka keemiatöös t.saadakse kütteõli.Teebituumen-teekatte valm.ja remondiks.Uttegaas-E elektrijaama täiendav kütus elektrito otm.Kütteõlid-kasut.nii Balti kui ka E elektrijaam oma kateldes-katlamaagid.Turvas-leidub kõikjal soodes. Biogaas-tood.Tln.Pääsküla suletud prügimäel.Metsandus-tegeleb metsade majand.ja kasut(metsaraie,puude väljavedu,esmane töötlemine)E terr.51% mets.Metsade majandamine- väetamine,kuivendamine,istut,raie. Põ llumaj-sõltub lood
vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olulised mullad, niiskus, pinnamood ja päikese kiirguse hulk. Kalamajandusele on olulised veekogud ja neis elavad kalavarud. Mäetööstusele on olulised maavarad ehk maakoores paiknevad ained.
Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile (üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja.
Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Elame suurema osa oma elust välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida ta sisaldab, elu eksistents. Mida see tähendab, missuguseid probleeme kaasa toob? Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elek...
Päikeseenergia Teele Meister 11.i PÄIKE Ø Suurim ja parim jõujaam maailmas! Ø Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine Ø Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku Energeetika tulevik... Mis on päikesepatarei ehk Päikesekollektor? Ø Päikesepatarei on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks Ø Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides Ø Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal Ø Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselenn...
Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majandusõpetus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste
koordineerimise ja juhtimise leping. Lepingu eesmärk on kindlustada majandus ja rahaliidu majanduslikku alust võttes vastu eeskirjad liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamiseks fiskaalkokkuleppe abil ja tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ning parandada euroala juhtimist. Rahandusministeerium jätkab ka uue eurotoetuste perioodi planeerimist. Perioodi 20142020 eurotoetused suunatakse hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Esialgse rahastamiskava ehk vahendite jaotuse valdkondade vahel esitab rahandusministeerium valitsuskabinetile aruteluks 2013. aasta I kvartalis Ernest (Miller) Hemingway, 1899-196 Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja seda teadlikult nautima
kaubanduse konkurentsivõimet toetades infrastruktuuri ja teenuseid. NIB - Põhjamaade investeerimispank Põhjamaade Investeerimispank (NIB) rahastab projekte, mis tugevdavad konkurentsivõimet ja parandavad keskkonda. Pank pakub nii era- kui avaliku sektori klientidele pikaajalisi laene ja garantiisid konkurentsivõimelistel turutingimustel. NIB rahastamistegevus on suunatud järgmistele sektoritele: energeetika ja keskkond; taristud ja telekommunikatsioon; rasketööstus ja mehhaanika; tarbekaubad ja -teenused; finantsinstitutsioonid ja VKEd. NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille kaasomanikeks on Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank annab laene nii oma liikmesriikides kui ka nendest väljaspool. NIB hangib oma laenuandmiseks vajalikud vahendid laenates neid ise rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. NIBi võlakirjadel on kõrgeim võimalik krediidireiting.
* botulism (toidu kaudu, neutraalse keskkonnaga konservid) Ravimine * antibiootikumid Kasutamine * toiduainete hapendamine * toiduainete tööstuses piimatööstus * ravimite tootmine antibiootikumid * bioplasti tootmiseks looduses lagunev plastik, tooraineks teravili * loomasööda valmistamiseks * biotõrje * keskkonna reostuse kõrvaldamine * tekstiili- ja paberitööstuses viimistlemisel * pesupulbritööstuses * metallurgia * energeetika biogaasi tootmiseks 6. Jooniselt tunda, mis eluprotsess on ja sellega seoses küsimustele vastata; generatsiooniaeg jooniselt lugeda
2) Meditsiin: a) antibiootikumide saamine !!! (enamus AB-st aaktinomütseetidest tänapäeval) b) vaktsineerimine c) bakterkultuurid seedekulgla rikastamisekt peale AB-ravi (probiootilised bakterid) (reisile) 3) Põllumajandus a) bakterväetised (liblikõieliste kultuuride mulda rikastatakse lämmastikuda) b) bruloonsilo juuretised (valged pallid, sees bakterijuuretised) c) biotõrje kasutamine katmikaladel (kasvuhoonetes) (konkurentsiga tõrjuda seenhaigusi) 4) Energeetika a) metaani kasutamine * prügimägedest eralduva metaani kogumine ja põletamine * sea lägast metaani tootmine b) bioetanooli tootmine- toodetakse teatud bakterite mitte pärmide abil. Taimsete jääkide (suhkruroo-, puuviljatööstusejääkide) baasil. Segatakse bensiiniga. E85 sisaldab etanooli, põhjamaades propageeritakse, aktsiisid väiskemad c) vesiniku tootmine- tulevikukütusena 5) Keskkond a) reoveepuhastites (aktiivmuda, bakter pindkiled
nõudepesumasinad tuleks vahetada uute vastu Alternatiivsed energiallikad päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroelektrijaamad, loodeteenergia, geotermaalenergia, biomassist saadav energia Inimeste eluviis Riigi energiapoliitika (tõhus energiatootmine) Ressursibaasi suurendamine Suurte energiavarudega riigid on mõjuvõimsad ning soovivad energiatootmist riigi kontrolli all hoida Kuna maailma energiavarud on lõppemas, on energeetika turul üsnagi pingeline aeg EL ja USA on suurimad kütusetarbijad maailmas Roheline energia on tulevik
Oktoober 17, 2015 4 September 30, 2015 5 Oktoober 17, 2015 6 Inimtegevuse tulemusel on kasvanud viimasel sajandil kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris, mis suurendab looduslikku kasvuhoone efekti, viib Maa välispinna ja atmosfääri soojenemiseni ning võib kahjustada looduslikke ökosüsteeme ja inimkonda. Põhilised sotsiaal-majanduslikud kliima muutuse mõjurid on energia kasutamine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslik tegevus, kusjuures peamine on energeetika. Eesti energiavarustus põhineb 72% ulatuses kohalikul kütusel, sealhulgas põlevkivi osakaal 52%. Põlevkivi kasutatakse elektrijaamades, põlevkiviõli tootmiseks ja tsemenditööstuses. Oktoober 17, 2015 7 Hapestumise peamine põhjus on väävli- ja lämmastikuühendide eraldumine õhku. Need ühendid lagunevad sademetes ja langevad maapinnale tagasi happevihmana. Happesadamed kahjustavad metsi,veekogude elustikku, kultuuriväärtusi
majanduse struktuur – majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest ühttüüpi majandusharudest. o primaarne e. hankiv sektor – siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks.
Tallinna Polütehnikum Deniss Skrabutenas AA-12 Millega tegeleb automaatika Referaat Tallinn 2013 Automaatika Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse
75%. Eesti eesmärk on aga 2020. aastaks saavutada tööhõive määr 76%. 2012. aastaks jõudis tööhõive määr juba 71,1% tasemele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat töötajate oskuste taseme tõstmiseks ja tööjõu pakkumist suurendada. Minu arvates on see protsent saavutatav, sest peale kriisiaastaid taastus Eestis tööhõive määr kiiresti. Teine Euroopa 2020 eesmärk on seoses kliimamuutuste ja energeetika jätkusuutlikusega vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 20% võrra võrreldes 1990. aasta heitkoguste tasemega, soodsate tingimuste korral isegi 30% võrra, ning et 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest. Eesti peab tegema hindlaks, et kasvuhoonegaaside heidete kogused ei suureneks aastaks 2020 rohkem kui 10% võrreldes 2005. a tasemega. Jätkuvalt on vaja panustada energiatõhususse, et vähendada kasvuhoonegaase kokkulepitud mahus ja säästa ressursse. Eesti eesmärk oli 2020
................................................................................10 4.3 Haridus............................................................................................................................11 V Majandus ja energia tootmine...............................................................................................12 5.1 Mäetööstus...................................................................................................................... 12 5.2 Energeetika tööstus......................................................................................................... 13 5.3 Kergetööstus....................................................................................................................13 5.4 Põllumajandus.................................................................................................................13 Kokkuvõte...............................................................................................
• MAJANDUSLIK • ARENGUPLAAN • KULTUURILINE KORRALDUS • EELARVE • RAHA • REPUTATSIOON Poliitika Strateegia KSH Plaan, kava Projekt KMH Elluviimine Keskkonnaaudit, O&J Keskkonnaseire (EM, EA, EM) Lammutamine KSH ja KMH koostoime Riiklik tasand: • Otsused ja tehnoloogiad jäätmekäitluses,ladustamine, põletamine jne. • Energeetika arengukava: põlevkivi, kütteturvas, veeenergia, tuumaenergia • KSH hindab erinevaid võimalusi ja mõju keskkonnale Kohalik tasand: • Kuhu sobiks jäätmete ladustamise koht • Põletustehas • Energia jaamad • KSH hindab võimalikku asukohta ja sellega kaasnevaid mõjusid • Projekti tasand: • Iga võimaliku koha KMH analüüs, leevendavad meetmed KSH = Hea strateegia KMH = Hea disain Nõudmised KSH-le • Tegevuskava võrgustik, luues ühenduse
LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus I Üldandmed LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist. Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest on maismaad 1,219,912 km2 ning vett: 0 km2 . LAVi juurde kuuluvad saared on Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar
12 korda aastas – samuti “mini” plenaaristungjärk Brüsselis (2 päeva) - 6 korda aastas 5.12 Majandus- ja sotsiaalkomitee • 344 Euroopa ühiskonnaelu erenevate sektorite esindajat • Jaotatud rühmadesse: tööandjad, töötajad, mitmesugused huvirühmad • Töö kuues sektsioonis (põllumajandus, maaelu arendamine ja keskkond, ühtne turg, tootmine ja tarbimine,transport, energeetika ja infoühiskond, tööhõive ja sotsiaalküsimused, rahaliit ja ühtekuuluvus,välissuhted ) 5.13 Eesti ja EL suhted • AUGUST 1991 - seati sisse ametlikud suhted pärast seda, kui Euroopa Ühendus tunnustas Eesti iseseisvust • JAAN. 1992 - Brüsselisse Euroopa Komisjoni juurde akrediteeriti Eesti suursaadik • 11. MAI 1992 - sõlmiti Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (Trade and Economic Cooperation Agreement)
Bostonis. 2004. aasta novembris võitis ta koha USA Kongressi senatis. 5 Presidendi kampaania 2007. aasta 10. veebruaril kuulutas Obama välja oma kanditatuuri Ameerika Ühendriikide presidendiks Old State Capitol ehitise ees Springfieldis, Illinoisis. Koha valik oli sümboolne kuna seal pidas 1858. aastal oma kuulsa kõne Abraham Lincoln. Läbi kampaania tähtsustas Obama Iraagi sõja lõpetamist, USA energeetika kasvavat iseseisvust ja üleüldise tervishoiu tagamist. 2008. aasta 4. novembril võitis Obama presidendivalimised. Temast saab esimene afroameeriklasest USA president. 20. jaanuaril, 2009. aastal asub ta ametisse 44. Usa presidendina. 6 Kokkuvõte Selle referaadi tegemine andis mulle palju huvitavaid teadmisi USA tulevase presidendi kohta. Ma sain teada Barack Obama kohta palju sellist infot mida
Industrialiseerumine üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine nn uus majandus. Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika, side, veevarustuse, tootmisalase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi(tervishoiu-, haridus-, reisiveo-, riigivalitsemise-, looduskaitse-, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused). Kergetööstus manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist emamaast. Koloonia
Kui kriitilise aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui k>1 (aine mass on kriitilisest massist suurem) toimub plahvatus, viimast kasutataksegi tuumapommides. Tuumpommid on uraanipommid või plutooniumipommid. Uraan on looduslik, aga seda rikastatakse. Plutooniumi toodetakse spetsiaalsetes reaktorites. Tuumapomm Elektrienergia tootmine v Elektrienergiaga on tegu energeetika seisukohalt, füüsika seisukohalt on tegu tuumaenergiaga ehk aatomienergiaga. v Energia saadakse tuumareaktsioonide tulemusel tuumaelektrijaamades. v See on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib vabaneda tuumareatksioonides. Radioaktiivsete isotoopide meetod v Radioaktiivsete isotoopide meetodit kasutatakse tehnikas, teaduses, meditsiinis, jm. v Radioaktiivne isotoop on mingi keemilise elemendi isotoop, mille aatomite
Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM Ehitatakse enamasti kiirevoolulistele suurte langustega jõgedele. Vesi paneb liikuma tiivikut meenutava turbiini. Turbiin paneb liikuma generaatori. Generaatori liikumisel tekib elektrienergia. Kasutatakse ka vee tõusu ning mõõna energiat. Tallinna tehnikaülikool
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need moodustavad terviku ja funktsioneerivad koos. Osade ülesmärkimine selgitab lähenemisviisi
Eleringi kui põhivõrguettevõtja tegevust reguleerib elektrituruseadus. Mida teeb Elering kompetentsikeskusena ? Eleringi uuringute plaani elluviimist koostöös partneritega. osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse projektides; sisemise pädevuse tõstmist laiemalt energiamajanduse küsimustes, sealhulgas maagaasi valdkonnas; energeetikaalase hariduse edendamist läbi Eleringi stipendiumide ja praktikaprogrammi; iga-aastase energeetika varustuskindluse aastaseminari korraldamist; Eleringi toimetiste sarja arendamist. Kompetents= Kurss,suund, millesse panustavad And God said, 'Let there be light and there was ' light, but the Electricity Bo ard said He wo to wait until T uld have hursday to be connected. -S pike Milligan Töötajad 2013
rauamaagi (või mõne muu metalli) leiukohta siis tuuakse tooraine neile meritsi. (lühidalt, TRANSPORT) 4. Mis on põhjustanud 20. ja 21. sajandil metallurgia hajumise ja globaliseerumise? Tööjaotus + metallimaakide leiukohad jne. Kui Lõunariikides põhiliselt kaevandatakse maake (tööjõu olemasolu, tooraine olemasolu), siis Põhja riikides tegeletakse tooraine töötlemisega (rohkem võimalusi ressursid, energeetika, vesi, kõrgemalt arenenud tehnoloogia jne.) Samuti on Põhja riigid üritanud selle keskkonda saastava majandusharu paigutada Lõuna riikidesse, kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud. Samuti on hakatud looma väiksemaid metallurigaettevõtteid, mis tähendab et need võivadki paikneda rohkem hajutatult. 5. Miks on Austraalias vähe terasesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllaldaselt? Terasesulatus on järjest rohkem hakanud ümber paiknema odava elektrienergia
TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Joonis 4 Nominaalpalkade kasvmäärad (1992=100) 900 800 700 600 Põllumajandus Kalandus Töötlev tööstus 500 Energeetika Ehitus 400 Hotellidja resoranid Keskmine 300 200 100 92 93 94 95 96 97 98 99 00 19
· Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. 1 16.03.2010 Eesti prioriteedid Euroopa Liidus · Tugevam Euroopa Liit · Konkurentsivõimeline majandus · Energeetika ja kliimamuutused · Tõhus otsustusprotsess · Paremini suunatud eelarveraha kasutamine · Tänapäevane põllumajanduspoliitika · Täieliku lõimumise suunas · Avatud liit ELi õigusaktide rakendamine · Direktiivide ülevõtmine eeldab reeglina siseriiklike õigusaktide muutmist või vastu võtmist. · Direktiivi ülevõtvate õigusaktide koostamise eest vastutab reeglina ministeerium, kes eelnevalt oli peavastutajaks direktiivi eelnõu menetluse eest
väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine;jms 2) Riigi eriplaneering, mille eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. 2 3) Maakonnaplaneering, mille eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige
väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine;jms 2) Riigi eriplaneering, mille eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. 3) Maakonnaplaneering, mille eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise
Eesti valitsuse peamist väljakutset: (1) ettevõtete vajadusele vastava hariduse arendamine ja töösuhete moderniseerimine tööturu turvalise paindlikkuse suurendamiseks; (2) teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevõtlust toetavaks; (3) ettevõtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine; (4) energeetika keskkonnasäästlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime. Uus kava hõlmab endas 9 eesmärki, mis jagunevad makromajanduskeskkonna, konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning hariduse ja tööturu peatükkide vahel: Eesmärk 1: Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine Eesmärk 2: Majanduse arengut toetava maksusüsteemi kujundamine Eesmärk 3: Fiskaalpoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine
mähistoodete valmistamine, remont. Kõrvaltegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine ER BALTIC ELECTROTECHNICS AND AUTOMATION Elektrijaama tee 59, 21004 Narva e-post: [email protected] kodulehekülg: www.erbea.ee telefon: (+372) 7166058 faks: (+372) 7166058 Firmajuht: Aleksander Laksberg Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine, energeetika, elektriseadmete hooldus ja remont. Kõrvaltegevus: Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri remont KAANON-TECH Pilliroo 24, 10912 Tallinn telefon: (+372) 6796790 faks: (+372) 6796790 Firma juht: Roman Karasevich Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine, elektrimasinate remont (elektrimootorid, generaatorid, transformaatorid, pumbad), Puidust uste ja treppide valmistamine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert SEKRETÄRITÖÖ PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhndajad: Kersti Riivits Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Natalia Mikk Eesti Energia Tehnoloogiatööstus Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ASUTUSE STRUKTUUR............................................................................
kahaneb. Tänu riiklikele meetmetele on rahvaarvu kahanemine pidurdunud. Olgugi, et Eesti rahvaarv on kahanemas on meil siiski tõsine probleem jäätmetega. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, Kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn ohtlike jäätmete hulka), siis oleme esikohal kogu Euroopas. Üks suuremaid küsimusi Eesti jätkusuutliku arengu juures on energeetika. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud
Talvesõda Jaan Reinok AA- 06 Mõningal juhul on sündmuse kirjeldamiseks mõttekas välja tuua põhjus, et selle sisu paremini mõista. Antud juhul on sündmuseks Talvesõda, mis toimus 1939- dal aastal ja kestis 105 ööpäeva. Täpne alguse kuupäev oli 30 november, millal mineviku Nõukogude Liit ründas väidetavalt põhjuseta ja sõda välja kuulutamata oma naabrit- Soomet. Peale esimest maailmasõda oli Venemaa, millest sai Nõukogude Liit, kaotanud suurriigi staatuse ja püüdis seda intensiivselt taastada. Rääkimata Saksamaa geograafilisest positsioonist ja muudest faktoritest üritas aga Nõukogude Liit ennast nähtavasti iga hinna eest tugevdada, sest mõlemad türannid nägid tulemas suurt sõda. Tol ajal kontrollis Venemaa Soome lahe mõlemat kallast ning sai Peeter Suure merekindluse idee järgi rannasuurtükkide ja meremiinide abil Peterburi kaitsta. Selleks ajaks kui oli vaja panna ...
Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon Tuum ergastub ehk neelab neutroni.selle tulemusena aatomituum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabanab2-3 kiiret neutroni,mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise. Tekib ahelreaktsioon ehk reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist. Termotuumareaktsioonid toimuvad tähtedes sh päikeses. Toimub kergete tuumade liitumine. Kõrgel temperatuuril gaasi osakeste põrkumise energia ületab selle tõukumisbarjääri. Tuleviku energeetika alus. Tuumkütuse tsükkel: 1.)uraani kaevandamine ja eraldamine 2.)konversioon 3.)rikastamine 4.)rekonversioon 5.)tuumkütuse valmistamine 6.)jäätmete ladustamine Tuumaenergia tekkimine 1. Tuumade lõhustumisel vabaneb energia 2. reaktoris toimub ahelreaktsioon ning energia vabaneb soojusena 3. energiat kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks 4. auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid.
Kalandus ja põllumajandus on praegu umbes 4% SKPst. Portugal on ainulaadse majanduspiirkonnaga mere suhtes. Portugalil on olema eriline õigus mere uurimiseks ning ka mereressursidele, kokku on ala 1.727.408 km ². See on 3. suurim majandusvöönd Euroopa Liidus ja 11-na suurim maailmas. Suurem osa impordist pärineb Euroopa Liidu riikides Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Suurem osa ekspordist ka minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikides. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Valitsusel on kavas taastuvate energiate saamiseks panna 38000000000 $ järgmise 5 aasta jooksul . Portugal tahab taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugalil on kavas 2020-ks aastaks saavutada taasuvatest energiatest kogu energiast 50 %. Portugali majandus on käesoleval kümnendil kasvanud euroala keskmisest ja potentsiaalsest vähem
Hollandi majandus Carmen Oroperv 9.b Geograafiline asend 51° 55 N, 5° 34 E Lääne Euroopas Põhjamere ääres Asub Reini ja Maasi alamjooksul Umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga Majanduse struktuur 3% SKT osatähtsus majandussektorite 25% kaupa Primaarne sektor Sekundaarn 72% Hõivatud inimeste osatähtsus m 2% 18% Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas Majanduse peamised alustalad on eksport ja reeksport Märkimisväärne looduslik gaasivaru Prioriteetsed majandus...
(nimeta vähemalt 3) Mis on metallurgia? · Tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodete valmistamisega · Varustab teisi majandusharusid metalliga · Inimkonna vanimaid tegevusalasid ( vanemad töödeldud raua leiud pärinevad Egiptusest 3200 a eKr ) Metallurgia paiknemine · Toormetalli sulamiseks on vaja palju soojust, metallurgia on energiamahukas tööstusharu · Metallurgia paiknemist mõjutavad tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. · Kasvab metallide korduvkasutamine ( peamiselt Põhja riikides) · Terasesulatus paikneb odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu tuuakse toormetall leiukohtadest ja vanametall ka oma riigi territooriumilt Metallurgia tehnoloogilised etapid Metallurgia harud Must metallurgia · Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid
süsinikuühendid. Peamised fossiilkütused: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapendumist. Kuna fossiilkütuste põletamine
LEEDU VABARIIK SÜMBOOLIKA Lipp kollane, roheline, punane Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus o...
toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital, pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia). Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid, tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest.
ökosüsteemi · Geenravi probleem on see, et geenisiirdamisi ei osata teha suunatult · Geenisiirdamisvõtted pole küllalt tõhusad · Raske on hinnata kaudseid, ootamatuid ja alles hiljem ilmnevaid mõjusi 7. Millised on geneetikaga seotud elukutsed ja teadusharud? · Arstiteadus · Taime- ja loomaaretus · Põllumajandus ja toiduainetööstus · Puidu- ja keemiatööstus · Energeetika · Materjaliteadus · Nanotehnoloogia · keskkonnakaitse
merede vetikate ning füto ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest. Meie põlevkivi kaevandustes on näha vahelduvaid põlevkivi ja lubjakivikihte. Põlevkivi maailmavarud Millist energiat võiks kasutada Eesti energiaturul? Eestis võiks 1015 aasta pärast kõne alla tulla ka näiteks päikeseelektrilised paneelid ning vesinikuenergeetika seadmed. Elamuehitusega seonduvalt võiks ju alternatiivseks pidada näiteks mikro energeetika lahendusi, mille kohaselt elekter toodetakse hoones või elualal kohapeal ning sealsamas leiab kasutamist ka elektri tootmisel tekkiv jääksoojus. See suurendaks oluliselt kütuste kasutamise efektiivsust. Selline tehnoloogia ei välistaks sugugi ka põlevkivist toodetud gaasi kasutamist hajutatud energiatootmisel. Samas suureneks kordades põlevkivi energeetilise kasutamise tõhusus. Videod: https://www.youtube.com/watch?v=X0O7sTktxYw https://www.youtube.com/watch
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
