vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte. Primaarmähis, sekundaarmähis, korpus, lehtmetallist pressitud südamik. Muundab vahelduvvoolu . 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on tööolukord kus primaarmähised on ühendatud võrguga ja sekundaarmähised on avatud I2=o Koormatusolukorras vastupidiselt I2 ei võrdu 0iga 19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav võimsus P=U*I*cos Kasutegur 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. Keevitustrafo Trafo tühijooksupinge peab kindlustama kaare süttimise ja stabiilse põlemise Välistunnusjoon peab olema järsult langev keevitusvoolu piiramiseks lühis Kolmefaasiline trafo Kolmefaasiline trafo on trafo mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamsieks Kolmefaasilisel trafol keritakse kõik kolm mähist ühele
Ühisturg ühise valuutaga WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riikide baasil Eesti liitus 13. novembril 1999. aastal. 150 riiki APEC- Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö asutasid 1989. aastal Austraalia algatusel 12 riiki. 2009. aastal on liikmeid 21 Suurim majandusorg 2,2 miljardit inimest Energeetika,transport,telekommunikatsioon OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon 1960 13 riiki Hindade määramine maailmaturul EU- Euroopa Liit Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.
Termotuumaenergia Sjuzana Solonenkova Termotuuma energeetika Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult
Biogaas- Orgaanilise aine, nt olmejäätmete lagunemisel eralduv gaas, saab kasutada kütteks Boora- puhanguline tugev külm mäestikutuul mereäärsetel aladel, puhub enamasti talviti piki mäeahelikke läbivaid põikiorge mere suunas. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luksemburgi majanduskoostöö ühendus, tugineb nende riikide vahel 1944. a sõlmitud tolliliidu lepingule ja hilisematele lepingutele. Börde- Viljakate lössimuldadega maismaalahena lõunasse tungiv tasandikuline ala Põhja-Saksa madalikul Diskrimineeriv kaubanduspoliitika- mingi riigi kauplemisõigusi kitsendav poliitika, st mõnele riigile esitatakse oluliselt halvemad tingimused kui teisele, nt kehtestatakse kõrgemad tollid vm piirangud imporditavatele kaupadele. Eksport- Kauba, teenuse või kapitali väljavedu teise riiki. Emigrant ehk pagulane- Kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja. Emigreeruma- Välja rändama, kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks võõrsile siirduma. En...
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm.
tuumaenergeetika Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumajaamades kasutatakse kütusena enamasti uraani. See on maakoores võrdlemisi tavaline element, mida leidub praktiliselt kõigi kivimite koostises. Kaevandamisväärses kontsentratsioonis leidub seda elementi aga vähestes kohtades. Tuumade lagunemise käigus vabaneb energia, mida on vaja
Äriettevõtetel, eriti väiksematel, on läinud raskemaks, see tekitas ka hulgalisi koondamisi Eestis, mistõttu on ka tööpuudus. Ka nõudlus siseturul ei kasva endise tempoga. Välisturul on varasemast keerulisem konkurente üle trumbata, kuna hinnaeelised on nõrgenenud. Pealegi on mitmel olulisel välisturul (Soome, Rootsi, Saksamaa) ostujõu kasv pidurdunud.Eestis mängivad suurt rolli majanduse arengus kolm tootmisala: põllumajandus, metsandus ja energeetika. Aastal 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga, mis on toonud väga palju positiivset. Alustades koostööga teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kuni toetusteni välja. Euroopa Liidust on võimalik taotleda erinevaid toetusi, näiteks ettevõtetel, eriti alustavatel ettevõtetel. Eesti on väike riik ning Euroopa Liiduga liitumine tõstab Eesti julgeolekut ning aitab Eesti majandusele kaasa. Näiteks on EL toetanud Eesti uute teede ehitusi ja parandusi. Tänu
Teetanus Närvisüsteem Süüfilis Suguelundid Gonorröa Suguelundid Puukborrelioos Nahk, närvisüsteem Bakterite kasutamine biotehnoloogias 1. Toiduainetetööstus (aminohapete tootmine, toidupaksendajad) 2. Farmaatsiatööstus (antibiootikumid, vitamiinid) 3. Tekstiilitööstus 4. Energeetika 5. Loomakasvatus 6. Keskkonnakaitse (Heitvete puhastamine) 7. Metallurgia 8. Meditsiin 9. Põllumajandus 10. Orgaaniliste hapete, etanooli tootmine Bakterite tähtsus looduses Nad on lagundajad : · Aeroobsed kõdunemine · Anaeroobsed käärimine, roiskumine Nad osalevad ka aineringes: · Süsinik-ringes: · Autotroofid (CO2 orgaaniline aine)
Eesti Maaülikool Energeetika Üliõpilane: Martin Pabusk, Õppeaasta: 2014/2015 Rühm: EK III-1 Regina Feldman, Ardi Puis Töö tehtud: 06.11.2014 Aruanne esitatud: Juhendaja: T. Leola Töö nr. 9 TÜRISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Türistor D238E Digitaalmultimeeter
Sitsiilia Asukoht · Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Ita alia suurim saar. ·Saare pindala on 25 662 km². · Sitsiilia koordinadid on 38° N, 14° E. · Sitsiilia asub lähistroopilises kliimavöötmes · Sitsiilia suurim linn ja seega ka pealinn on Palermo Reljeef · Valdav osa saarest on mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljadmetsad ja põõsastikud. · Sitsiiliale on iseloomulik niiske ja soe talv (+10 °C) ning ...
Jaapan Janar Järmut KE17 VIKK Üldandmed Rahvaarv- 127 110 047mlj (2015.a seisuga) pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Ma...
nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. See esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. Hetkel Ungari. Peasekretariaat Eesistujariiki abistab peasekretariaat, mis valmistab
Kliimamuutused (ülemaailmne soojenemine) Küsimused: 1) Probleemi nimetus Globaalne soojenemine on maapinna lähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. 2) Milles seisneb probleemi olemus? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Kasvuhoonefekti tekkimine: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, lämmastikoksiid ja erinevad freoonid ehk aerosoolid. Lisaks veel vesi ja osoon. Kasvuhooneefekti tõttu suureneb maakera temperatuur pidevalt. 3) Miks probleem on tekkinud
Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? Uurimustöö Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..........................................................................................................................2 1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3 1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4 1.3.Miks on vaja säästa energiat? ....................................................................................5 2.Jäätmed.............................................................................................................................6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine.....................................................................................7 Kokkuvõte.......................
Geograafia Iseseisev töö Tsehhi 2011 Sisukord Sissejuhatus Tsehhi vabariik Tsehhi kaart Suuremad linnad... Naaberriigid... Tsehhi jõed ja allikad... Brändid... Import, eksport... Põllumajandus... Turism ... Reisimine Tsehhi, Eesti kodanikuna... Tööstus Peamised ettevütte vormid Maavarad Energeetika Usundid, rahvad, keeled... Riigikord... Hädaabinumbrid... Euroopa riikide sõnadeotsing... Küsimused Tsehhi kohta? Kasutatud mterjal... Sissejuhatus Iseseisvaks tööks on Tsehhi Vabariigi iseloomustus. Oma ettekandes teen lühiülevaate rahvastikust, linnadest ja naaberriikidest, turismindusest jne... Tsehhi turismindusest, tööstusest, rahvastikust ja usunditest jne... Tsehhi Vabariik Pealinn ... Paha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvaarv ... 10,5 milionit Rahaühik ... Tsehhi kroon Euroopa riigiga ühinemine 2004 aastal Ts...
Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaaliga või mitte. Eesti on siiski juhtivaid põlevkivitöötlejaid riike maailmas. Kaks Eesti elektrijaama (Balti ja Eesti Elektrijaama) on maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad. Kuid põlevkivi osatähtsust
Eutrofeerumine: põhjused ja tagajärjed Mis on eutrofeerumine? Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Põhjused Üldiselt põhjustab eutrofeerumist lämmastiku liigne sissekanne, osa siselahtede puhul on suureks probleemiks ka fosfori sissekanne. Atmosfäärist satub vette lämmastikku, seda põhjustab energeetika, tööstus, transport ja muidugi ka põllumajandus. Teiseks suurimaks lämmastiku allikaks, ühtlasi suurimaks fosfori allikaks on reostus. Tagajärjed Ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) produktsioon suureneb ehk taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Ilmingud
MITMELESISUSELE Üksikute liikide arvukuse oluline vähendamine Veekogude reostaminepüünistes hukkunud kalaga Mõju teiste loomarühmade bioloogilise mitmekesisele Veekogude reostamine kalatöötlemise jääkidega Laevade mehhaaniline mõju METSADE HÄVIMISE MÕJU BIOLOOGILISE MITMEKESISUSELE Kaovad paljude looma- ja taimeliikide elupaigad Keskkonna elurikkus väheneb TÖÖSTUSE MÕJU BIOLOOGILISE MITMEKESISUSELE ENERGEETIKA (maavarade MASINA-, APARAADI- JA METALLITÖÖSTU kaevandamine) ained nagu SO2 , NO , HF , HCl , H2S KERGETÖÖSTUS (mürgised jäätmed) KEEMIATÖÖSTU S (heitmed) TRANSPORDI MÕJU BIOLOOGILISE MITMELESISUSELE Ohtlikud jätmed KAS BIOLOOGILINE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE ON VÕIMALIK? MIKS ON OLULINE SÄILITADA
kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Majandusvaldkond jaguneb Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt). Keskkonnatehnoloogia (reoveepuhastus,prügilate rajamine). Säästev tööstus (tootmistegevus, kus on arvestatud tehnoloogilisi ja keskkonnakaitse kriteeriume, töötervishoiu ja -ohutuse tagamine). Eesti säästva arengu probleemid Eestit ohustab väike inimressurs(inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi) halvenemine ohustab Eesti
Atmosfäär Eristatakse 4 kiht: (temperatuuri järgi eristatakse.) Troposfäär- toimuvad kõik ilmastikunähtused. Stratosfäär- paikneb osoonikiht. Mesosfäär- temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär- temp tõuseb kõrguse kasvades. Atmosfääri energeetika ja õhu üldine tsirkulatsioon Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku.
ELEKTRIKU AMETIJUHEND OÜ STAATILINE 1. ÜLDANDMED JA STRUKTUUR 1.1 Ametikoha nimetus Elektrik 1.2 Ametikoha põhigrupp Spetsialist 1.3 Alluvus Juhatajale 2. TÖÖ KIRJELDUS Elektrik teeb usaldusväärselt elektritöid vältides elektrist tulenevaid võimalikke ohte ja kahjustusi. Oma tööülesannete täitmisel juhindub elektrik kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ning juhenditest. Elektrik peab järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid ja tööohutuse nõudeid. Töötada tuleb pinge- ja laenguvabadel, pingealustel või pingelähedastel töödel nii sise- kui välistingimustes. Elektrik läbib perioodiliselt tervisekontrolli ja elektriohutusalaste teadmiste kontrolli. Elektriku põhilisteks t...
Spordi tegevus aitab kiirenedada ainevahetust Optimaalse kehalise koormuse mõju kogu organismile kõrge vererõhuga inimestel hakkab vererõhk langema vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus tugevneb organismi immuunsus enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb
Saksamaa referaat Sissejuhatus Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Lääneme...
SAKSAMAA Referaat 2014 1 Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põh...
Saksamaa Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamer...
maksumaksjale kui -kogujale. 6. Milline on Eesti ökoloogiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Ökoloogiline keskkond - Võrreldes näiteks Tokyot, on Eesti õhukvaliteet väga hea. Ka üldiselt on Eesti keskkonna seisnud hea, sest pidevalt töötatakse välja uusi ideid ja kampaaniaid, et Eesti puhtaim ja ilusaim hoida. Samuti ei ole ka vajadust rakendada sõidupiiranguid linnades, kuna õhk on piisavalt puhas. Miinuseks on energeetika sektor põlevkivi kaevandamise kaudu. Sellest suureneb Eesti ökoloogiline jalajälg. Eestis on veel väga suureks plussiks see, et siin ei esine tohutuid looduskatastroofe, näiteks maavärinaid Ökoloogiline keskkond. Keskkonna seisund on hea. Suuremate linnade nagu Tallinn, Tartu õhukvaliteet on suhteliselt hea, mille tõttu ei ole vaja rakendada linnades sõidupiiranguid ja seega ei saa mõjutatud vedusid korraldavad ettevõtted. Suurem keskkonnasaastaja on
* Metsatööstus tegeleb töötlemisega. * Metsamajandus tegeleb puude kasvatamine ja hooldamine. * Metsade tähtsus: vähendab erosiooni (hoiab pinnast kinni), puhastab mulda ja tekib huumus. * Metsavarude suurust hinnatakse 3'e näitaja põhjal: pindala, puiduvaru, aastane juurdekasv. * Metsade majandamise põhi nõue: metsa võib maha võtta aastas nii palju kui juurde kasvab. * Mis kahjustab metsa: röövraie vihmametsad; metsatulekahjud, happevihmad. Energeetika * Jaguneb: -) Elektroenergeetika (elektri tootmine, juhtimine tarbijani) -) Kütusetööstus (nafta, maagaas, kivissüsi, pruunsüsi, põlevkivi, tuumaenergia uraan, tuul, vesi, päike) * Energeetika on tähtis, sest kui pole energiat, siis kannatavad kõik teised valdkonnad. * Suurimad elektri tootjad maailmas on Venemaa, USA, Kanada ja Hiina. * Energia varade liigitus: 1) taastuvad ja taastumatud; 2) traditsioonilised ja alternatiivsed.
Looduses küllaldaselt, puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Radioaktiivsete ainete ohtlikkus jäätmetena kahaneb aja jooksul. Looduses küllaldaselt, puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides Hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Ohutu statistika kinnitab, et tuumaenergeetikas on hukkunud 10 korda vähem inimesi kui gaasi põletava energeetika ja 100 korda vähem kui hüdroenergia puhul. Kasutamise puudused Tuumaseadmete ohutus Tuumajulgeolek Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine, sh lõppladustamine Võimalik tuumarelvade levik Saastepommi oht Takistades terroriste abistava teabe levikut ja suurendades tuumarajatiste ohutust, piiratakse samal ajal avalikkusele tuumarajatiste ohutusest selge ja läbipaistva ülevaate andmist. Ohutuse rikkumine
............. Omadusi: koosneb rakkudest, hingamine, toitumine, paljunemine, reageerimine keskkonnale, evolutsioon. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud töötavad elu nimel. Valgumolekulid on suured molekulid. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamisega). Raku sees on tsütoplasma (poolvedel aine). Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas (rohevetikas), silmviburlane
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tänapäeva kiiresti kasvava populatsiooniga maailmas on vaja aina vähemast üha rohkem kätte saada, olgu see põllumajandus, ehitus või energeetika, et kogu ühiskonna vajadusi rahuldada. Fossiilsed kütused, mille kasutamine 20. sajandi jooksul hüppeliselt kasvas, ei taastu ning on varsti ammendumas. Et energiakriisi vältida, tuli leida alternatiiv kütusele, millest sõltub enamiku maailma majandus. Kuna uraani on maakoores külluses ning seda sisaldav energia on tuhandetest kordades suurem näiteks kivisöe omast, tundus see kõige mõistlikum pikaajaline lahend maailma energiavajadusele. Tsernobõli katastroof küll
1995. aasta valimisteni ka peaminister. Tarandi valitsus suuri muudatusi ette ei võtnud, sest eesmärgiks oli valitsust koos hoida need pool aastat kuni uute valimisteni. Tarand kuulub 1996. aastast Sotsiaal Demokraatliku Partei koosseisu. Aastatel 1996-2002 oli ka SDE tollaste eelkäijate Mõõdukate esimees. 2004. aastal valiti Andres Tarand Euroopa Parlamendi liikmeks. Oma tööd kirjeldab poliitik ise järgmiselt: ,,Põhikomisjonis (tööstus, energeetika, teadusuuringud) on mu eelistus mõjutada Eesti energiapoliitikat muutuma samas suunas, kuhu EL samm-sammult ammu liigub. Teadus ei ole ka päris võõraks jäänud. Keskkonnakomisjonis olen ennast kirja pannud kliimamuutuste tundjana ja tegelen sellega ka GLOBE nimelises organisatsioonis. Samuti on enamik looduskaitse teemasid tuttavad." Tarandi pingutused Eesti riiki edasi aidata pole jäänud märkamata ka riigijuhtidel, teda on kolmel korral riiklikult tunnustatud:
ning ka projektide, avaliku arvamuse küsitluste, diskussioonide, konverentside, miitingute, demonstratsioonide ja märgukirjade saatmiste kaudu. ERL jälgib ja avalikustab pidevalt looduskaitse seadusandluse täitmist, rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamist ja otsuste täitmise käiku. Praegu tegeleb Eesti Roheline Liikumine erinevate keskkonnaalaste teemadega, nagu linnakeskkond, tarbimine, keskkonnapoliitika, energeetika ja kliima. Liikumise eesmärk on kaitsta keskkonda ning rakendada meetmeid, et piirata looduse hävitamist ja samas leida uusi alternatiivseid meetodeid senistele tehnoloogiatele. Eesti Roheline Liikumine teeb aktiivselt koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et veelgi oma arvamust kuuldavaks teha. (Üldprogramm, 1999) Eesti Maksumaksjate Liit teeb eesmärkide saavutamiseks koostööd teiste EML-i vaateid tunnustavate poliitiliste jõududega
Nikola Tesla on sündinud 10. juulil 1856 neljanda lapsena Smiljanis, praeguses Horvaatias. Tema isa, Milutin Tesla oli Serbias õigeusu preester ja tema ema, Djuka Mandic väga andekas käsitööriistade leiutaja ning ka meisterlik käsitööline. Nikola õppis Realschule'is, Karlstadt'is, Polütehnilises Instituudis Grazis ning Austria ja Praha ülikoolis. Alguses tahtis Nikolai spetsialiseeruda füüsikale ja matemaatikale, kuid hiljem hämmastas teda energeetika. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998) 3. Karjääri alagus Ta alustas oma karjääri elektriinsenerina Budapesti telegraafikompaniis American Telephone Company aastal 1881. Seal kohtas ta noort Austria leidurit Nebojsa Petrovici, kellega koos töötas ta välja projekti, kus topeltturbiinidega tekitati alalisvoolu (vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund, vooluringis plussilt miinusele.) (Vikipeedia)
Karastamine aitab ära hoida külmetushaigusi ning kuulub kindlalt tervislike eluviiside juurde. TOITUMINE Nagu me kõik teame, on toit elutähtis energiaallikas toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga. Spordis tähendab toitumine ühendavat lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel. Toitumise peamine funktsioon ongi organismi varustamine vajaliku energiaga. Tuleb hoolikalt vältida nii üle- kui alatoitumist ja seda nii energeetika kui üksikute toitainete seisukohast. Peab tegema kindalks, et energeetika suurus vastab spordiala vajadustele, et vältida alatoitumist, ent samal ajal ei tohi liigselt ületada põletatavate kalorite hulka ning tuleb valida hoolikalt tarbitavaid aineid, et hoida koormusaegnee ainevahetus tippvormis. Efektiivse ja tervisliku toitumise puhul katab toidust saadav energiahulk organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku
2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigikord on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipeaks on keiser kes juhindub valitsuse nõuandeist
SLOVEENIA Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnas...
Mattias Luha - juhatuse liige (avalikud suhted) Eva Sula - liige (finantsid) Maie Peetri - planeeringute jälgimine Riina Kuusik - õiglase kaubanduse projekti juht Meeli Laane - maailmahariduse projektijuht Enda Pärisma - Loodussõbraliku toote kampaania juht Jaanus Välja - tegevjuht 8.Tegevus 2008 10. jaanuar Seminar ,,Lõhilaste olukorrast Eestis" Tallinnas 26.-27. aprill Eesti Roheliste Liikumise aastakoosolek (Roheline Foorum) Aegviidus 8. mai Baltimaade säästva energeetika strateegia mustandversiooni tutvustus ümarlaual SEI- Tallinnas 9.-11. mai Roheliste kaheksateistkümnes rattaretk ,,Kuidas elad, Lämmijärv?" 1.-3. juuni Õiglast kaubandust tutvustanud purjelaeva tutvustamine Tallinna vanasadamas 8.-10. juuni Õiglast kaubandust tutvustanud purjelaeva tutvustamine Pärnu sadamas 9. juuni Jäätmepõletuse teemaline arutelu Tallinna Ülikoolis
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maail...
lihastöö muutub oluliselt targemaks ratsionaalsemaks. Lihastest ja kõõlustest tuuakse ajusse tagasisidet. Lihase hüpertroofia algpõhjuseks on valgusüntees, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega testosteroon. Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel: · Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju mõõtmed erinevad kiirus jõualade sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud hüpertrofeeruvad suhteliselt vähe, kiired seevastu suhteliselt hästi ja kiiresti. Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid: · Mitokondrite arvu tõus ATP taastootmine
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
See põlemisel allesjäänud osa ladustatakse hiljem tuhamägedesse. Neid suuri mägesid võid näha Kirde-Eestis ringi liikudes. Mägedelt voolab koos vihmaveega alla mitmeid mürkaineid, mis reostavad kohalikku ümbrust ning lisaks voolavad piki jõgesid Soome lahe poole. SEJd on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid. Mida madalama kütteväärtusega kütust kasutatakse, seda rohkem eraldub atmosfääri gaase ja põlemata tahkeid osi. Meie energeetika põhineb põlevkivil, mis on aga keskkonnale kahjulik ja samuti on ka põlevkivi peagi otsa lõppemas. Seega oleks aeg vähendada põlevkivi osatähtsust ja otsida energia saamiseks uusi võimalusi. Eestis on võimalik kasutada nii tuule, kui ka biomassi energiat. Need ei suuda küll põlevkivi täies ulatuses asendada, kuid aitavad siiski säästa Eestimaa loodust üsna suurel määral. Tänan kuulamast!
Majandus- inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandusharu- Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid ja pakuvad sarnaseid teenuseid.NT: energeetika, taimekasvatus,masinatööstus, haridus, turism. Majandussektor- Ettevõtted tegelevad tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor ), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majanduse 3 põhiküsimust- mida toota, kuidas toota kellele toota. Majandussüsteemid, iseloomustus, levik tänapäeva maailmas Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas.
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aa...
Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt. rauamaagi vajadus väheneb Kunstmaterjali kasutuselevõtt Uute metallide kasutuselevõtt (tantaal, plaatina metallid) Suured söebasseinid suletakse Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid Saastamisraadius kuni 500km Happevihmast kahjustunud mets Tsehhis
........................4 Toit suures plaanis................................................................................................................................5 ..............................................................................................................................................................7 ..............................................................................................................................................................7 Toidu energeetika..................................................................................................................................8 Sibul....................................................................................................................................................10 Rootsi köök.........................................................................................................................................13 Islandi köök.............................................
Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid, teatud väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus.Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse
rekkat. EESTI Pindala 45,226 km² Rahvaarv 1,376,743 Tihedus 29,7 in/km² SKT 15,9 miljardit SKT Elaniku kohta 218 600 EEK Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil.Expordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat. LÄTI Pindala 64 589 km² Rahvaarv 2 281 000 Tihedus 35,5 in/km² SKT 22,7 miljardit SKT
HAPNIK Oxygenium Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores (~50%), vees(~89%), õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 ...
Kaevandatakse kulda, hõbedat ja rauda. Toodetakse kivi ja pruunsütt. Aga ka pliidi, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Ning kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. SKP Sisemajanduse koguprodukt. Põllumajanduses kasvatakse peamiselt... Maisi Suhkrupeeti Kartuleid Nisu Otra Rukist Enamik künkaid ja tasandikke on Tsehhis kaetud põldudega. Loomakasvatuse põhiaharud on veise-, sea-, linnu- ja kalakasvatus. ENERGEETIKA Suurema osa oma energiavajdusest katab Tsehhimaa ise. Umbes ¾ elektrist toodetakse pruun- ja kivisöest, kuid natuke veetakse ka sisse naftat. Tähtsat osa etendavad ka tuumaelektrijaamad. TÖÖSTUS Autode, tööpinkide ja masinate tootmine Raua- ja terasetööstus Klaasi tootmine Terase ja malmi tootmine IMPORT ja EKSPORT Tsehhi impordib: Masinaid Veondusseadmeid Keemiatooteid Käsitöötooteid Kütuseid Tsehhi ekspordib: Masinaid
KLIIMA JA SELLE MUUTUS Koostajad: Kaisa Benga ja Kerttu Rästa Õpetaja: Alli Kaarama Avinurme Gümnaasium Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
